Statistikaamet: Veebruaris suurendas eksporti puidusektor

Eesti StatistikaStatistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2019. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 4% ja import 5%. Ekspordi kasvu mõjutasid puidu ja puittoodete ning kokkupandavate puitehitiste väljavedu.

Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,16 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,26 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 95 miljonit eurot, mis oli 12 miljonit eurot rohkem kui möödunud aasta samal perioodil.

Veebruaris oli kaupade ekspordi peamisteks sihtriikideks Soome (15% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (11%), Läti ja Ameerika Ühendriigid (mõlema osatähtsus 8%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi puitu ja puittooteid ning elektriseadmeid, Lätti transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning USAsse elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid. Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (58 miljonit eurot), Hollandisse ja Türki (mõlemasse 16 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse suurenes enim kommunikatsiooniseadmete, Hollandisse mineraalsete toodete ja Türki toidunisu väljavedu. Enim kahanes eksport Suurbritanniasse (22 miljonit eurot), kuhu veeti vähem mineraalseid tooteid.

Kaupadest eksporditi veebruaris kõige rohkem elektriseadmeid (15% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (14%) ning puitu ja puittooteid (12%). Ekspordi kasvu mõjutas enim puidu ja puittoodete (21 miljonit eurot), mitmesuguste tööstustoodete (14 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (11 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Enim kahanes mineraalsete toodete (23 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas veebruaris 74% kogu kaupade ekspordist. Kodumaist päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta veebruariga võrreldes 4% ja re-eksport 3%. Enim suurenes Eesti päritolu puidu ja puittoodete (puidupelletid, liimpuit, okaspuidust saelauad) ning mitmesuguste tööstustoodete (kokkupandavad puitehitised, mööbel) väljavedu, samas vähenes mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, elektrienergia) eksport.

Veebruaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (12%), Saksamaalt (11%) ning Rootsist (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Kõige rohkem suurenes import Rootsist (13 miljonit eurot), mida suurendas enim elektriseadmete sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest (13 miljonit eurot), mida põhjustas mineraalsete toodete sisseveo vähenemine ligi poole võrra.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (13% kogu kaupade impordist), mineraalseid tooteid (12%) ja transpordivahendeid (11%). Kõige enam suurenes keemiatööstuse tooraine ja toodete (17 miljonit eurot) ning vähenes mehaaniliste masinate (12 miljonit eurot) sissevedu.

Võrreldes 2018. aasta sama kuuga tõusis väliskaubanduse ekspordi mahuindeks aastaga 4% ning impordi mahuindeks langes 1% võrra.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2018–2019
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2018 2019 muutus, % 2018 2019 muutus, % 2018 2019
KOKKU 2 153 2 322 8 2 454 2 542 4 -301 -220
Jaanuar 1 035 1 159 12 1 253 1 285 2 -218 -125
Veebruar 1 118 1 162 4 1 201 1 257 5 -83 -95
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, veebruar 2019
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osa-tähtsus,% Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 162 100 4 KOKKU 1 257 100 5
EL 28 777 67 1 EL 28 961 76 4
Euroala 19 riiki 540 46 7 Euroala 19 riiki 679 54 2
EL-i välised riigid 386 33 11 EL-i välised riigid 296 24 9
1. Soome 179 15 2 1. Soome 152 12 -3
2. Rootsi 126 11 -3 2. Saksamaa 135 11 4
3. Läti 95 8 1 3. Rootsi 123 10 12
4. USA 94 8 4. Venemaa 114 9 8
5. Saksamaa 79 7 -1 5. Läti 112 9 2
6. Venemaa 69 6 -5 6. Leedu 103 8 11
7. Leedu 60 5 10 7. Poola 79 6 6
8. Norra 49 4 39 8. Holland 56 4 -13
9. Holland 47 4 52 9. Hiina 46 4 12
10. Singapur 38 3 36 10. Itaalia 33 3 1
Eksport ja import kaubajaotise järgi, veebruar 2019
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 162 100 4 1 257 100 5 -95
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 97 8 8 121 10 6 -24
Mineraalsed tooted (V) 158 14 -13 153 12 -4 5
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 51 4 -6 118 9 17 -67
Kummi- ja plasttooted (VII) 34 3 -3 67 5 6 -33
Puit ja puittooted (IX) 141 12 17 44 3 -1 97
Paber ja pabertooted (X) 25 2 -8 22 2 4 3
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 32 3 4 57 5 10 -25
Metall ja metalltooted (XV) 94 8 -1 116 9 6 -23
Mehaanilised masinad (84) 103 9 12 126 10 -9 -23
Elektriseadmed (85) 175 15 5 166 13 4 10
Transpordivahendid (XVII) 72 6 5 134 11 7 -62
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 36 3 11 29 2 6 7
Mitmesugused tööstustooted (XX) 102 9 15 33 3 15 68
Muu 43 4 19 71 6 24 -28

Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad oli vastavalt 14. ja 15. märtsil 2019, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20. märtsil 2019. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

68 − 65 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine