Mais kaubavahetus suurenes

Eesti StatistikaStatistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes eelmise aasta sama ajaga 8% ja import 3%. Oluliselt mõjutas Eesti kaupade ekspordi kasvu kokkupandavate puitehitiste suurem müük.

Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 105 miljonit eurot, mis oli 62 miljonit vähem kui möödunud aasta samal ajal.

Mais olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (11%) ja Läti (9%). Eksport suurenes enim Hispaaniasse (34 miljonit eurot), Hollandisse (28 miljonit eurot) ja Norrasse (24 miljonit eurot). Hispaaniasse ja Hollandisse suurenes enim mineraalsete toodete (õlid, raske kütteõli, põlevkivikütteõli) ning Norrasse mitmesuguste tööstustoodete eksport (kokkupandavad puitehitised). Enim kahanes eksport Belgiasse (17 miljonit eurot), kuhu veeti vähem mineraalseid tooteid.

Kaupadest eksporditi mais kõige rohkem elektriseadmeid (15% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (14%), puitu ja puittooteid, mitmesuguseid tööstustooteid ning mehaanilisi masinaid (kõigi osatähtsus 10%). Ekspordi kasvu mõjutas enim mitmesuguste tööstustoodete (28 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (23 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (22 miljonit eurot) väljaveo suurenemine.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 74% kogu kaupade ekspordist. Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta maiga võrreldes 9% ning reeksport 7%. Enim suurenes mitmesuguste Eesti päritolu tööstustoodete väljavedu.

Mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% kogu impordist), Saksamaalt (11%) ning Leedust ja Rootsist (mõlema osatähtsus 10%). Kõige rohkem suurenes import Rootsist ja Leedust (mõlema kasv 15 miljonit eurot) ning Venemaalt (11 miljonit eurot). Rootsist suurenes enim elektriseadmete, Leedust mineraalsete toodete ja Venemaalt keemiatööstuse tooraine ning toodete sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest (44 miljonit eurot), selle põhjus oli mineraalsete toodete (mootorikütus, raske kütteõli) sisseveo vähenemine.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (13% kogu kaupade impordist), transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid (mõlemaid 12%) ning mehaanilisi seadmeid (11%). Kõige enam suurenes mehaaniliste masinate ja keemiatööstuse tooraine ja toodete (mõlemad 21 miljonit eurot) ning vähenes mineraalsete toodete (51 miljonit eurot) sissevedu.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2018–2019
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2018 2019 muutus, % 2018 2019 muutus, % 2018 2019
KOKKU 5728 6153 7 6541 6778 4 –812 –625
Jaanuar 1035 1159 12 1253 1278 2 –218 –119
Veebruar 1118 1166 4 1201 1253 4 –83 –87
Märts 1143 1243 9 1342 1403 5 –199 –160
Aprill 1195 1245 4 1340 1398 4 –145 –153
Mai 1238 1341 8 1405 1445 3 –167 –105
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, mai 2019
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1341 100 8 KOKKU 1445 100 3
EL 28 952 71 10 EL 28 1164 80 5
Euroala 19 riiki 676 50 10 Euroala 19 riiki 819 57 3
EL-i välised riigid 388 29 5 EL-i välised riigid 282 20 –5
1. Soome 211 16 6 1. Soome 186 13 1
2. Rootsi 143 11 1 2. Saksamaa 155 11 5
3. Läti 123 9 –4 3. Leedu 151 10 11
4. USA 91 7 28 4. Rootsi 151 10 11
5. Saksamaa 85 6 17 5. Venemaa 124 9 10
6. Venemaa 80 6 –12 6. Läti 120 8 1
7. Leedu 72 5 0 7. Poola 92 6 9
8. Holland 63 5 80 8. Holland 60 4 –21
9. Norra 63 5 60 9. Hiina 49 3 6
10. Hispaania 46 3 10. Itaalia 38 3 3
Eksport ja import kaubajaotise järgi, mai 2019
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 341 100 8 1445 100 3 –105
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 108 8 9 151 10 10 –43
Mineraalsed tooted (V) 185 14 5 171 12 –23 15
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 69 5 10 130 9 19 –62
Kummi- ja plasttooted (VII) 40 3 9 78 5 2 –38
Puit ja puittooted (IX) 140 10 –2 51 4 –4 89
Paber ja pabertooted (X) 28 2 –8 27 2 16 2
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 35 3 7 58 4 5 –23
Metall ja metalltooted (XV) 110 8 25 140 10 13 –30
Mehaanilised masinad (84) 128 10 22 163 11 15 –35
Elektriseadmed (85) 197 15 1 182 13 0 15
Transpordivahendid (XVII) 85 6 –6 168 12 0 –84
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 43 3 16 36 2 5 7
Mitmesugused tööstustooted (XX) 130 10 27 36 2 10 94
Muu 43 3 11 55 4 17 –12

Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad oli vastavalt 14. ja 15. juunil, ning maksu- ja tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati statistikaametile 20. juunil. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 11 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

78 + = 79

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine