Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) septembrikuu küsitluse kohaselt on Eesti majanduse olukord mõnevõrra paranenud. Majanduskliima indeks tõusis märtsi 2,1 punktilt juuniks 8,1 punktile ning 22,1 punktini septembris, olles kõrgeim alates 2021. aastast. Ekspertide hinnangul on majanduse hetkeolukord rahuldav ning ootused kuue kuu pärast on positiivsed – eksport ja import kasvavad.
Uuringust selgus, et ettevõtjad ootavad valitsuselt stabiilse keskkonna loomist majandustegevuseks, pikaajalist perspektiivi äritegevuseks ja investeeringute planeerimiseks, majanduskasvu eesmärgiks seadmist, asjatundjate kaasamist, riigi kulude kontrolli alla saamist ja bürokraatia vähendamist.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul näitab majanduskliima indeksi tõus kindlustunde kasvu, millele aitavad kaasa ka valitsuse süstemaatilised tegevused ettevõtjatele konkurentsivõimelisema keskkonna loomisel.
“Me lihtsustame ja kiirendame planeerimisprotsesse, mida on aastakümneid oodatud. Koos ettevõtjatega tõmbame koomale ebavajalikku bürokraatiat igast valdkonnast. Käib ambitsioonikas aruandluskoormuse vähendamine, mis aitab kokku hoida sadu miljoneid eurosid ja töötunde,“ nimetas Keldo tegevusi, mis on etappide kaupa töös ja hakkavad peatselt majanduses oma positiivset mõju avaldama.
Ta lisas, et uuel aastal annab kindlustunde kasvule oma tugeva hoo ajaloo suurim tulumaksureform, millega kasvab tulumaksuvaba miinimum 700 euroni kuus ning mis jätab keskmise palga teenijale aastas kätte üle 1800 euro lisaraha. „Koos tulumaksu tõusu ärajäämise ja maksuvaba miinimumi tõusuga jääb majandusse ligi 780 miljonit, mis vähendab oluliselt meie maksukoormust – see on hapnik ettevõtjatele ja rohkem kindlust tarbijatele,“ rääkis Keldo.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp lisas: “Mitmete näitajate paranemine annab lootust majandusolukorra paranemisele. Ekspertide hinnangul on jooksev majandusolukord olnud juba 13 kvartali jooksul rahuldavast tasemest allpool, ületades sellega isegi masuaegse madalseisu pikkust. Ebameeldivalt üllatas toiduainete hindade kasv – EKI toidukorv kallines aastases võrdluses pea 10% võrra, küsitluste tulemused viitavad kiire hinnatõusu jätkumisele. Kokkuvõtteks võib öelda, et olukorra halvenemine on lõppenud, kuid selle kiiret paranemist oodata ei ole ja näitajate paranemine jääb ka lähitulevikus pigem statistiliseks. Majandususaldusindeksi poolest oleme jätkuvalt Euroopa Liidu viimased.“
Konjunktuuri uuringu põhjal vähenes viimase kolme kuu jooksul toodang vaid veerandil ettevõtetest, aasta tagasi oli selliseid ettevõtteid kolmandik. Peamise põhjusena nähakse ebapiisavat nõudlust, millele viitas 69% vastanutest. Siiski on järgmise kolme kuu tootmisootus tagasihoidlikult positiivne, hinnad liiguvad mõõdukas tõusutrendis ning töötajate arv võib mõnevõrra langeda.
Paranenud on olukord ehitussektoris: tellimuste seis ning kindlustunne, eriti hoonete ehituses, on saanud tugevama aluse.
Teenindussektoris on kindlustunne jõudnud pika aja järel taas plusspoolele (+5), müük on elavnenud, eriti turismiga seotud valdkondades. IT-sektoris on kindlustunne kõrgeim ning restoranide seas madalaim. Hinnad jätkavad küll tõusu, kuid tõusutempo on aeglustumas.
Tarbijate kindlustunde indikaator püsib jätkuvalt nõrgana (−34): perede hinnangud viimasele 12 kuule on endiselt tagasihoidlikud, kuid pessimism tuleviku suhtes on veidi taandunud. Eesti tarbijate kindlustunne on siiski Euroopa Liidu keskmisest madalam.
Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) viib MKM-i ja Euroopa Komisjoni tellimusel regulaarselt läbi majanduse seireuuringuid, et hinnata Eesti majanduse hetkeolukorda ja tulevikuväljavaateid. Septembrikuu konjunktuuriuuringus osalesid majanduseksperdid, kes andsid oma hinnangu majanduse erinevatele aspektidele.
