Majandus- ja tööstusminister tutvustas täna Riigikogu majanduskomisjonis planeerimisseaduse muudatusi, mille eesmärk on teha menetlus lihtsamaks ja kiiremaks. Uuendused toovad kaasa mitme protsessi lühenemise, muu hulgas tekib omavalitsustel senisest laiem võimalus lahendada ehituslikud küsimused projekteerimistingimustega, mis võib vähendada menetlusele kuluvat aega aastate võrra.
Muudatuse järgi saaksid kohalikud omavalitsused võimaluse kasutada ehitusõiguse määramisel detailplaneeringu asemel projekteerimistingimusi senisest rohkematel juhtudel. „Iga kord ei ole keerulise detailplaneeringu menetluse läbi viimine otstarbekas. Olukorras, kus planeering ei loo mingit lisaväärtust, võib vald või linn sellest loobuda ja hoida palju aega kokku,“ rääkis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. „Kui keskmiselt võtab ühe detailplaneeringu koostamine 2,5 aastat, siis projekteerimistingimused väljastatakse üldjuhul paari kuuga, nii et ajaline võit nii omavalitsuse kui inimese jaoks on märkimisväärne,“ selgitas minister.
Tema sõnul on omavalitsustel ka täna ehitusõiguse andmisel võimalik detailplaneeringust loobuda, ent väga piiratud juhtudel ning kasutuspraktika näitab, et vajadus on seda võimalust laiendada.
Ettepaneku kohaselt peab projekteerimistingimuste andmisel jätkuvalt arvestama üldplaneeringutes kehtivaid üldisi kasutus- ja ehitustingimusi, kuid neid saab väljastada selliselt, et täpsed ehituslikud tingimused selguvad projekteerimistingimuste menetluse käigus.
Kavandatavad seadusemuudatused aitavad kaasa kiiremale menetlusele ka teistes valdkondlikes protsessides.
- Detailplaneeringut saab edaspidi muuta – enam ei pea kehtestama uut. Muutmine tuleks teha aasta jooksul, samal ajal, kui uue detailplaneeringu kehtestamisaeg on 3 aastat. Nii aitab muudatus kokku hoida 2 aastat.
- Planeerimismenetlus loetakse edaspidi alustatuks taotluse esitamisest, mitte enam algatamise otsusest. Selle tulemusena lüheneb menetluse tähtaeg kuni pool aastat.
- Omavalitsus võib planeeringu korraldajana määrata menetluse kestel osalistele tähtaegu. See aitab vältida formaalseid või pahatahtlikke venitusi ning tagab, et menetlus ei jää määramatuks ajaks seisma.
- Omavalitsuse jaoks muutub paindlikumaks teavitamine ja avalikustamine. Näiteks võib avalikust väljapanekust teavitada vahetult enne selle algust, mitte tingimata 14 päeva ette ning omavalitsuse enda otsustada on sobivaim asukoht, kus väljapanek ja arutelu korraldatakse.
- Maakonnaplaneeringu puhul kaotatakse ära vastuvõtmise etapp. Koostaja ei pea enam planeeringut omalt poolt ametlikult kinnitama, mis omakorda tähendab mitmekuulist ajavõitu.
Minister Keldo sõnul on seaduse muutmine oluline edasiminek, et planeerimistegevusi saaks läbi viia efektiivselt. „Ajamahukad planeerimisprotsessid peaksid nüüd jääma minevikku. Meie piirkondade ja majanduse jaoks on eluliselt oluline, et projektid saaksid käivituda operatiivselt ja liigse ajakuluta,“ märkis ta.
Planeerimisseaduse muudatusettepanekud valmisid koostöös ettevõtjate, huvirühmade ja partneritega. Seaduse eelnõu (683SE) on saadetud Riigikogule menetlemiseks, vastu võtmisel peaksid muudatused jõustuma 2026. aastal.
Lisaks seaduse muutmisele on valdkonna tõhustamiseks töös teised pikaajalised muudatused: planeeringute teenusdisaini projekt, ekspressraja väljatöötamine strateegiliselt olulistele investeeringutele, ettevõtlus- ja tööstusalade kaardistamine, Maa- ja Ruumiameti rolli ümberdisainimine planeerimisprotsessis, planeeringute digipöörde ettevalmistamine jm. Planeerimise tõhustamine on üheks eesmärgiks seatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis.
