Riigikogus läbisid esimese lugemise seadusemuudatused, mille eesmärk on teha planeerimismenetlus lihtsamaks ja kiiremaks. Uuendused toovad menetlusse rohkem paindlikkust ja võimalusi hoida kokku menetlusele kuluvat aega.
Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo selgitusel on muudatusteni viinud igapäevases praktikas ilmnenud probleemid. „Oleme koos ettevõtjate, huvirühmade ja teiste partneritega töötanud selle nimel, et kitsakohti ja ajale jalgu jäänud küsimusi lahendada,“ rääkis ta.
Ministri sõnul on töö andunud tulemust ja toimumas oluline edasiminek, et planeerimistegevusi saaks Eestis edaspidi läbi viia efektiivsemalt. „Meie piirkondade ja majanduse jaoks on eluliselt vajalik, et projektid võiksid käivituda operatiivselt ja otstarbetute viivitusteta. Seaduste muutmisega anname arengule hoogu juurde,“ märkis Keldo.
Muudatuste vastu võtmisel avanevad valdkonnas mitmed uued võimalused, mis suurendavad paindlikkust ja lühendavad menetlusaega. Näiteks kaob planeeringu liigina ära kohaliku omavalitsuse eriplaneering – olulise ruumilise mõjuga ehitisi saab edaspidi planeerida detailplaneeringuga, mille menetlus on lihtsam ja lühem.
Veel saab edaspidi detailplaneeringu koostamise lihtsamalt lõpetada, kui menetlus seisab huvitatud isiku taga ning 2027. aastast rakendub uutele detailplaneeringutele 10aastane kehtivusaeg.
Ka saavad omavalitsused rohkem vabadust teavitamise ja avalikustamise korraldamisel. Enam ei pea planeeringu teateid avaldama maakonna ja üleriigilistes lehtedes, kaob 14-päevane väljapanekust ette teatamise nõue ning omavalitsuse enda otsustada on sobivaim asukoht planeeringualal, kus väljapanek ja arutelu korraldada.
Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu on Riigikogule esitatud II lugemiseks. Vastu võtmisel jõustuvad muudatused 2026. aastal.
