2025. aasta statistika näitab, et vajadus notariteenuse järele on kasvanud, kuid samal ajal langeb notarite arv. Tõusnud on ka toimingute hulk, mille tasu ei kata notari jaoks toimingu tegemise kulu. See süvendab veelgi probleemi, et lähitulevikus võivad mõned Eesti piirkonnad notarist ilma jääda.
Eesti notarid tegid 2025. aastal 303 630 toimingut, mis on 9% rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem kasvas toimingute arv Viljandimaal (16%), Ida-Virumaal (15%) ja Tartumaal (13%).
Kinnisvaratehingute hulk kasvas aeglasemalt kui muude toimingute arv. Kinnisvaratehinguid tehti mullu 67 891, mis on 2% rohkem kui 2024. aastal. Tehingute arv tõusis enim Põlvamaal (7%), Tartumaal (6%) ja Harjumaal (4%). Kinnisvaratehingute arv kahanes üheksas maakonnas: kõige rohkem Järvamaal (-13%) ja Rapla- ning Viljandimaal (-15%).
Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul on trend murettekitav, kuna notariteenuste süsteem töötab ristsubsideerimise põhimõttel. See tähendab, et kinnisvaratehingutest saadava tulu arvelt katavad notarid teisi sotsiaalselt olulisi teenuseid, mida pakutakse alla omahinna.
“Kinnisvaratehingud on pea ainukesed toimingud, kust notaribüroo saab tulu. Muude toimingute eest ettenähtav notari tasu on büroo kulust sageli madalam. Kinnisvaraturu vindumine süvendab veelgi notaritasude probleemi, millest oleme pikalt rääkinud: notaritel on väga palju tööd, kuid vähe sellist tööd, mille eest nad ei pea peale maksma,” ütles ta.
Notareid jääb aina vähemaks
Samuti on aastatega kahanenud notarite arv: kui 2016. aastal töötas üle Eesti 92 notarit ja toimingud oli praegusega võrreldes vähem, siis tänaseks on notareid alles jäänud 84.
Saar-Johansoni sõnul on seni püütud notarite toimetulekut parandada sellega, et uusi notareid ei ole ametisse nimetatud, kuid kiirelt kasvava toimingute mahu juures ei ole see enam jätkusuutlik lahendus. Notarid on tööga ülekoormatud, aga vaatamata sellele on paljudel büroo pidamine majanduslikult keeruline.
“Notarite arvu vähenemine on halb ülekoormatud notaritele ja ka Eesti elanikele, kelle jaoks jääb praegusel kursil jätkates notariteenus ühel hetkel kättesaamatuks,” ütles ta. “Näiteks läks möödunud aasta lõpus pensionile üks Narva kolmest notarist, kelle koht jääb täitmata. Praeguste notaritasude ja piirkonna kinnisvarahindadega oleks alustava notari jaoks büroo pidamine Ida-Virumaal jaoks kahjumlik tegevus – olgugi, et vajadus notariteenuse järgi tõusis seal maakondade võrdluses pea kõige rohkem.”
Mujal Eestis muutub olukord kriitiliseks järgnevatel aastatel, mil paljudel teistel notaritel jõuab kätte pensioniaeg. “On reaalne risk, et notaritasude ajakohastamiseta jäävad teatud piirkonnad notariteenusest lihtsalt ilma,” lisas Saar-Johanson.
Notaritoimingud saab alates 2020. aastast teha ka kaugtõestamise teel. Kui esimestel aastatel kasvas kaugtõestamiste arv igal aastal jõudsalt, siis nüüd on kasv aeglustunud. Toiminguid, kus vähemalt üks osapool osales kaugtõestamise kaudu, tehti 2025. aastal 59 384 ehk 10% rohkem kui 2024. aastal. Toiminguid, kus kõik osapooled osalesid videosilla kaudu, oli 5% rohkem kui aasta varem.
“Kaugtõestamine on selge edulugu, kuid selle osakaal toimingute koguarvust püsis samal tasemel. Tundlikud teemad nõuavad näost-näkku kohtumist, sest inimesed tahavad harva jagada ühisvara, teha testamenti või algatada pärimisasja veebis. Seetõttu ei saa digilahendused asendada notariteenuse kättesaadavust kohapeal,” ütles Saar-Johanson.
