Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on finantssektor üldiselt tugevas seisus ja riske aitab maandada majanduse tasapisi paranev olukord. Sellega koos on hoogustunud ka laenuvõtmine, eelkõige ärikinnisvara ja eluasemete ostmisel. Ettevaates on oluline jälgida, et juba mõnda aega kestnud kiire laenukasvu käigus ei toimuks finantssektoris erinevate riskide kuhjumist ja pangad säilitaksid võime pakkuda laene ka siis, kui millalgi tulevikus peaks majandusolukord halvenema.
Ettevõtted ja majapidamised on viimastel aastatel laenumaksetega hästi toime tulnud. Seda toetavad ettevõtete paranevad majandustulemused ning inimeste kasvanud sissetulekud ja mõõdukaks jäänud tööpuudus. Võimet laene tagasi maksta on tugevdanud ka varem kogutud rahalised puhvrid ja Euroopa Keskpanga intressilangetused, mis on euribori allapoole toonud ja teinud laenumaksed soodsamaks.
Samas on majanduse taastumise taustal hoogustunud laenuvõtmine, mis on suurendanud nii ettevõtete kui ka majapidamiste võlakoormust. Kõige rohkem paistab see silma kinnisvara- ja ehitusettevõtetele antud laenude ning majapidamiste eluasemelaenude puhul, kus maht on aastaga kasvanud 10%. Kinnisvarasektorisse antud laenud moodustavad ettevõtetele antud laenudest üha suurema osa, mis tähendab, et võimalikud probleemid ärikinnisvara turul muudaksid pangad senisest veidi rohkem haavatavamaks. Laenude kiire kasv suurendab ühtlasi võlakoormust, mis võib tulevikus muuta laenude tagasimaksmise raskemaks. Eesti panganduse riskipilti mõjutab ka väga kiire laenukasv Lätis ja Leedus, sest neis riikides antud laenud moodustavad Eesti pangagruppide laenuportfellist kokku umbes veerandi.
Mõnda aega kestnud kiire laenukasv on toonud kaasa selle, et pankadel tuleb laenuandmise rahastamiseks lisaks kohalikele hoiustele kaasata üha rohkem raha rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt. Tänavu on Eestis tegutsevad pangad sellega edukalt hakkama saanud, kuigi võlakirjaturud on olnud heitlikud. Samas tuleb silmas pidada, et tõsisema rahvusvahelise kriisi või geopoliitiliste pingete suurenemise korral meie piirkonnas võib võlakirjaturgudelt laenamine muutuda märksa kallimaks ja probleemiks võib kujuneda ka piisavalt suure laenu saamine.
Üldiselt on Eestis tegutsevate pankade vastupanuvõime riskidega toimetulekuks hea. Samas peab Eesti Pank kiire laenukasvu tõttu vajalikuks hoida pankadele kehtivat vastutsüklilise kapitalipuhvri nõuet 1,5% tasemel, mis on tavapärasest mõnevõrra kõrgem. Ettevaates on oluline, et pangad hindaksid endiselt hoolikalt nii laenuvõtjate maksevõimet kui ka laenutagatiste turuväärtust. Pankade kasumid on küll vähenenud, kuid kasumlikkus on siiski tugevas seisus ja piisav selleks, et toetada vajalikke kapitalipuhvreid ja olla valmis olukorraks, kui millalgi tulevikus peaksid laenukahjumid suurenema.
Eesti Panga finantsstabiilsuse ülevaate pikk tekst: Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2025
Riikliku kultuuripärandi andmed on tänasest ehitisregistriga seotud ja registrist leiab nüüdsest teavet ka selle kohta, millised ehitised on muinsuskaitse all. Muudatus lihtsustab ehitamisega seotud info koondamist ja menetlusi, tagab õigete osapoolte õigeaegse kaasamise ning võimaldab paremini sobitada toetusmeetmeid, arvestades kultuuripärandi hoonete erisusi.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 0,6% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul suurenes maht aga 0,4%.
Korterite hinnad on salamisi kerkima hakanud. Tehingute osakaalud uute ja järelturukorterite vahel on muutunud. See on hinnatõusu pealiskaudsete vaatlejate ja stabiilsest hinnast kirjutavate turukommentaatorite silme eest peitu jätnud. Hinnatõus on selge märk, et koduostjatel ei ole mõtet kodu ostmise otsust edasi lükata. Kes korteri eest kõrgemat hinda maksta ei taha, peab tegutsema juba täna.
Tallinna linnavaraamet sõlmis lepingu Jakob Westholmi gümnaasiumi peahoone renoveerimiseks ja juurdeehituse rajamiseks hankel parima pakkumise teinud OÜ-ga Nordlin Ehitus. Tööde maksumus on ligi 22,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning need valmivad 2027. aasta lõpuks.
Kas oled kinnisvarainvestor, maakler, arendaja või lihtsalt turuhuviline, kes soovib teha faktipõhiseid otsuseid? Tule koolitusele „
Baltic Horizon Fondi (fond) on saanud sõltumatu kinnisvarahindaja poolt läbi viidud portfelli hindamise esialgsed tulemused. Vastavalt esialgsele hinnangule on Baltic Horizon Fondi portfelli õiglane väärtus 208,7 miljonit eurot (kajastatud vahearuandes seisuga 30.september 2025.a: 228,3 miljonit eurot) .
2025. aasta algusest on Citify andmetel ostnud endale Lahekaldasse uue kodu 76 peret, mis on rohkem, kui on müüdud kortereid üheski teises Tallinna uusarenduses. Merko jätkab Lahekalda eluhoonete ja elukeskkonna ehitamist, tänasest lisandusid müüki korterid Paekalda 15 majas.
Reedel, 21. novembril 2025, lõppes Hepsor AS-i (registrikood 12099216, aadress Järvevena tee 7b, 10112, Tallinn, Eesti; Hepsor) võlakirjade avalik pakkumine (Pakkumine). Tegemist oli Hepsori 20 miljoni eurose võlakirjaprogrammi esimese seeriaga, mis viidi läbi Finantsinspektsiooni (FI) poolt 10. novembril 2025 kinnitatud põhiprospekti alusel.
Tallinna Linnavaraamet ja Bildgren Ehitus sõlmisid lepingu Päikese lasteaia hoonekompleksi ja õueala ehitamiseks, lepingu maksumus on 9 169 800 eurot. 240 lapsele mõeldud lasteaed valmib 2027. aasta esimeses kvartalis.
Meie värskest kinnisvarauuringust selgub, et uue korteri valimisel mängivad suurimat rolli korteri hind, madalad püsikulud, planeering ja parkimisvõimalused.
