Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on vähenenud

10.10.2016 Statistikaamet

Leibkonnaliige kulutas 2015. aastal kuus keskmiselt 395 eurot, mida on 106 eurot rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Samal ajal sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on kahanenud.

Leibkonna eelarve uuringu andmetel moodustasid 2015. aastal sundkulutused toidule ja eluasemele 40% leibkonna eelarvest ehk 157 eurot. Eelmise, 2012. aasta uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige kuus 289 eurot, millest sundkulutuste osatähtsus oli 45% ehk 130 eurot. Toidule ja eluasemele tehtavad kulutused on leibkonna eelarves vältimatud ehk sundkulutused ning nende osatähtsuse vähenemine kogukuludes näitab heaolu taseme tõusu, sest muude kulutuste (nt kulutused vabale ajale, sh kultuurile ja reisimisele) tegemiseks jääb rohkem raha ja võimalusi.

2015. aastal kulutas leibkonnaliige enim raha toidule (92 eurot kuus), mis moodustas kogukuludest 23%. Eluasemele kulus kuus 65, transpordile 51, vabale ajale 42, majapidamisele 26, riietele ja jalanõudele 21 ning sideteenustele (interneti-, mobiili- ja postiteenustele) 18 eurot leibkonnaliikme kohta.

Linnaleibkond kulutas kuus eluasemele rohkem kui maaleibkond, leibkonnaliikme kohta olid kulutused kuus vastavalt 69 ja 56 eurot. Samuti olid linnas suuremad väljaminekud vabale ajale (linnas 46 ja maal 35 eurot kuus leibkonnaliikme kohta). Maal kulus enam raha aga transpordile: kui linnas kulutas leibkonnaliige transpordile 49 eurot kuus, siis maal 55 eurot.

Maakonniti olid suurimad väljaminekud Harjumaa ja väikseimad Ida-Virumaa leibkondadel, kes kulutasid leibkonnaliikme kohta vastavalt 449 ja 279 eurot kuus.

Hinnangud põhinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2015. aasta andmetel. Viimased võrreldavad andmed pärinevad 2012. aastast, vahepealsetel aastatel uuringut ei toimunud. 2015. aastal osales uuringus ligi 3400 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. 2015. aastal oli Eestis veidi üle 581 000 leibkonna, leibkonna keskmine suurus oli 2,2 inimest.

Leibkonna tarbimiskulutuste hulka ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.

Leibkonna 2015. aasta tarbimiskulutusi tutvustav pressikonverents ajakirjanikele toimub täna, 10. oktoobril kell 11 Statistikaameti (Tatari 51) 5. korruse saalis.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Reidi tee peatamise ettepaneku taga paistavad erahuvid

10.10.2016 Tallinn.ee

Tivoli elurajooni arendaja Metro Capital tegi eile ettepaneku peatada Reidi tee ehitus. Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder leiab, et ettepaneku taga paistavad arendaja erahuvid.

Linnaosa vanem lisas, et Metro Capitali juhatuse esimehe Mart Habakuke muret Tallinna rannapromenaadi pärast võib mõista, kuid Habakuke ettepanekust ei saa eraldada arendaja Tivoli elurajooni projekti. „Reidi tee saab olema neljarealine autotee uusarenduse ja mere vahel, seega võib koer olla sinna maetudki,“ tõdes Mölder. Ta sõnas, et arendajad on julgelt toetanud Reidi tee vastaste aktsioone ka rahaliselt ja seetõttu ei näe ta arendajat ega paljusid tee vastaseid lihtsalt muretsevate ja neutraalsete linnaelanikena.

Niisamuti leidis linnaosa vanem, et mõelda tuleks sedagi, kas arendajad käituvad alati ennastsalgavate ühendajatena. „Kas tavapäraselt peavad nad kõige olulisemaks linnakodanikke ning kas püütakse oma projektidega kõigile meelepärane olla?“ küsis Mölder, kes sõnas, et linn on Reidi tee puhul teinud selgitustööd, küsitlusi ja võtnud inimeste mõtteid projekteerimisel arvesse. Vähemalt sama eeldaks ta edaspidi ka arendajatelt endilt.

Siiski rahustas Mölder, et Habakuke mure, et Reidi tee tõmbab kriipsu peale Tallinna rannapromenaadile, pole põhjendatud ning seda kinnitab ka Tivoli uusarenduse enda koduleht, mis kiidab muu seas Reidi tee tulevasi kergliiklusteid, valgustust, suurepäraseid sportimisvõimalusi, mugavat pääsu kesklinna ja Kalamajja ning rõhutab sedagi, et korda saab nukras seisus mereäär.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Maksud tõstsid septembris hinnataset

07.10.2016 Rasmus Kattai

Eestis on hinnakasv aeglane, kuid siiski üks euroala kiiremaid
Maksutõusudeta oleks hinnad jäänud aastatagusega võrreldavale tasemele
Inflatsioon kiireneb lähikuudel veelgi

Eesti tarbijahindade (THI) kasv kiirenes septembris aastavõrdluses 0,3%lt 1%ni. Augustiga võrreldes tõusis hinnatase 0,2%. Turistide poolt Eestis tehtud oste lisaks arvestav ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI) kasvas viimase teadaoleva statistika põhjal augustis 1,1% ─ märgatavalt kiiremini kui euroala keskmine näitaja1 ja olles teisel kohal pärast Belgiat. Euroala keskmine inflatsioonitempo on viimastel kuudel kõikunud 0,2%─0,4% vahemikus. Ligi pooltes ehk kaheksas euroala riigis augustis hinnad jätkuvalt langesid.

Eesti hinnakasv kiirenes peamiselt kolmel põhjusel: aktsiisitõusud, riiklikult reguleeritud hinnad ja energiahinna aastatagune madal võrdlusbaas. Valdava osa septembrikuu tarbijahinnaindeksi kasvust eelmise aastaga võrreldes moodustas kõrgem kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiis, mille tõus lisas inflatsioonile 0,8 protsendipunkti. Lisaks on tänaseks lõppenud tasuta teenuste kehtestamise ajajärk, mis algas 2013. aastal Tallinna ühistranspordi muutmisega tasuta teenuseks. Selle aasta septembris lõppes kolm aastat väldanud tasuta kõrghariduse kehtestamise mõju, mis on seni maksutõusudest tingitud inflatsiooni kiirenemist tasakaalustanud. Teenuste hinnakasv kiirenes septembris märgatavalt ehk 0,2%lt 1,9%ni.

Inflatsiooninumbrit mõjutab lisaks viimase kuu jooksul toimunud hinnamuutustele ka kaupade ja teenuste hinnaliikumine 12 kuud varem ehk n-ö baasiefekt. Eelmise aasta teisel poolel langesid nii toornafta kui ka toidutoorme hinnad maailmaturul väga kiiresti, kuid nüüdseks on toorainete languspõhi tõenäoliselt läbitud. Ainuüksi mootorikütuste hindade baasiefekti mõjul kiirenes Eesti inflatsioon augustis ja septembris umbes 0,3 protsendipunkti võrra ning see mõju suureneb uue aasta alguseni. Inflatsioon jätkab seega kiirenemist, kuigi nafta hinnatase maailmaturul on viimastel kuudel stabiliseerunud.

1 ÜTHI peamine erinevus THIst on see, et ÜTHI hõlmab ka turistide poolt tehtud ostusid riigi territooriumil. ÜTHI on ka euroala hinnastabiilsuse referentsväärtus ning võimaldab paremini võrrelda muutusi erinevate riikide hinnatasemes.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tarbijahindade tõus vastab prognoosile

07.10.2016 Kristjan Pungas

Kuna aasta alguses tarbijahinnad langesid, jääb tänavune tarbijahindade tõus aasta kokkuvõttes tagasihoidlikuks. Septembri tarbijahindade muutus on kooskõlas rahandusministeeriumi suvise prognoosiga, mis ootab 2016. aastaks kokku 0,2-protsendist hinnatõusu.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad septembris eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti ning möödunud aastaga võrreldes 1,0 protsenti. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel 0,4 protsendini.

Toorainete hinnad on välisturgudel aasta algusest saati madalatelt tasemetelt tõusnud, mille tõttu on ka tarbijahinnad viimastel kuudel pöördunud tõusule nii Eestis kui ka euroala teistes riikides. Nafta hind on võrreldav aastataguse tasemega. See tähendab, et kaks aastat peamise tegurina tarbijahindu allapoole toonud mootorikütuste hindade panus nüüdsest hoopis kergitab tarbijahinnaindeksit.

Lisaks saavutas naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC septembri lõpus kokkuleppe piirata tootmismahte. Selle tulemusel on nafta hind tõusnud kõrgemale kui 50 USA dollarit barreli kohta, mille mõju jõuab siinsetesse kütusehindadesse oktoobris.
Toit on välisturgudel kallinenud ning toiduainete hinnad olid septembris viimase pooleteist aasta kõrgeimal tasemel. Selle mõjul on ka toiduhinnad meil veidi tõusnud. Rahvusvahelise toiduhindade muutuse ülekandumine siinsetesse hindadesse võtab mõne aja, mistõttu võib lähikuudel näiteks oodata praegu väga odavate piimatoodete mõningast hinnatõusu.

Teenuste hinnatõus kiirenes märgatavalt, 2,3 protsendini. Selle peamine põhjus oli asjaolu, et kõrgharidus on nüüdseks tasuta juba neljandat aastat, nii et möödunud aastaga võrreldes kõrgharidus enam ei odavnenud. Tasuta kõrghariduse rakendumine on teenuste hindade keskmist allapoole toonud viimased kolm aastat. Lisaks mõjutas teenuseid tarbijahinnaindeksi kõige muutlikuma komponendi – lennukipiletite – kallinemine.

Septembrikuine hinnatõusu kiirenemine oli rahandusministeeriumi suvise prognoosiga kooskõlas. Energiahindade languse taandumine jätkub lähikuudel ning toiduhinnad mõnevõrra tõusevad välistegurite mõjul, mistõttu tarbijahindade tõus aasta lõpukuudel kiireneb veelgi. Kuna aasta alguses olid hinnad languses, siis aasta kokkuvõttes jääb hindade tõus siiski tagasihoidlikuks, ulatudes 0,2 protsendini.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Neli Eesti väikelinna said oma keskväljakute korda tegemiseks toetust 6,8 miljonit eurot

07.10.2016 Tõnu Toompark

Eesti Arhitektide Liidu ja EV100 missiooniprojekt „Hea avalik ruum“ on jõudnud lõpusirgele. Arhitektuurkonkursid linnasüdamete korrastamiseks on enamikes linnades lõppenud ning alanud on projekteerimine. Esimeses taotlusvoorus otsustas EAS piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetada nelja projekti elluviimist – Põlvas 1,38, Valgas 1,5, Tõrvas 1,2 ning Võru linnas 2,7 miljoni euroga. Ülejäänud 12 linnakeskuse projekti rahastamine otsustatakse 2017. aasta jooksul.

„Linnasüdamete taaselustamise protsess on edukalt käivitunud. Jääme huviga ootama projektide valmimist ja nende mõju regionaalse arengu toetamisel,“ märkis kultuuriminister Indrek Saar täna Arhitektuurimuuseumis projekti teise etapi võistlustööde väljapanekul. „Väikelinnakeskuste korrastamine on kindlasti tänuväärt missiooniprojekt ning keskuste korda tegemises on näha tugevat potentsiaali inimesi liita, kasvatada kogukonna ühtsustunnet ja muuta linnade elukeskkonda elavamaks ja atraktiivsemaks.“

„Projektid valmivad, rahastusotsused on tehtud või tegemisel ja varsti võime ilmselt kuulda uudiseid ehitustööde algusest,“ sõnas EALi aseesimees ja „Hea avalik ruum“ projektijuht Kalle Vellevoog. „Õigus mitmekülgseid huvisid ja vajadusi rahuldavale ning esteetiliselt nauditavale avalikule ruumile on kõigil, sõltumata elukoha suurusest ja asukohast. Loodame, et meie programm on alles algus suurematele protsessidele ja lähitulevikus muutuvad selle eeskujul ka paljud teised Eesti linnad, asulad ja väiksemad asustatud paigad. Muutuvad sellisteks kohtadeks, kus inimestel on hea elada, kus lisaks toimivale majandusele on aktiivne kultuuri- ja huvitegevus ning inimesed ei kipu sealt lahkuma suurematesse tõmbekeskustesse.“

Kahe aasta eest ellu kutsunud arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ eesmärgiks on aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada 16 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud ja peatänavad. Sh muuta keskused jalakäijasõbralikeks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi jm sündmuste läbiviimise kohaks, mis aitaks vältida väikelinnade laialivalgumist ja toetaks ühtlasi linnakeskustes ettevõtlust. Arhitektuurikonkursside tulemused on tänaseks selgunud kokku 14 linnas. Oktoobris kuulutatakse välja kaks viimast, Narva ja Jõhvi linnakeskuste arhitektuurivõistlused.

6. – 30. oktoobrini saab Arhitektuurimuuseumi galeriisaalis näha viimase seitsme võistlusel osalenud linnakeskuse – Elva, Kuremäe, Kuressaare, Põltsamaa, Rakvere, Tallinna ning Viljandi ideekavandeid. Näitusele on kokku välja pandud 40 võistlustööd.

Võistlustööde kavandid leiab: www.avalikruum.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid septembris enim alkohoolsed joogid ja tubakatooted

07.10.2016 Statistikaamet

Kaubad olid 2015. aasta septembriga võrreldes 1,4% ja teenused 0,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes tõusnud 2,2% ja mittereguleeritavad hinnad 0,8%.

2015. aasta septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim alkohoolsete jookide ja tubaka 8,5% kallinemine, mille peamiseks põhjuseks on uute aktsiisimäärade rakendumine käesoleval aastal. Sealjuures on alkohoolsed joogid kallinenud 7,9% ja tubakatooted 10,1%. Suurem mõju indeksile oli veel elektri, soojusenergia ja kütte 5% odavnemisel, millest ligi kolm neljandikku andis 9% odavnenud soojusenergia. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 5,2% ja bensiin 1,2% kallim. Eelmise aasta septembriga võrreldes on toidukaupadest enim odavnenud väherasvane piim (9%) ning kallinenud töödeldud puuvili (27%) ja suhkur (20%).

Augustiga võrreldes oli septembris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks rõivaste ja jalatsite soodusmüükide lõppemine ning uute hooajakaupade müügiletulek, samuti köögi- ja puuvilja sesoonne odavnemine. Suuremat mõju indeksile avaldas veel transport, kus septembriks ostetud lennukipiletid olid 14% kallimad kui kuu varem.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, september 2016
Kaubagrupp	September 2015 – september 2016, %	August 2016 – september 2016, %
KOKKU	1,0	0,2
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,9	-0,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas	8,5	1,0
Riietus ja jalatsid	3,6	3,1
Eluase	-2,2	0,2
Majapidamine	0,5	0,0
Tervishoid	1,3	-0,2
Transport	0,7	0,9
Side	-2,7	-0,2
Vaba aeg	0,0	-0,6
Haridus ja lasteasutused	5,4	0,6
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,7	-1,8
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,9	0,5

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Seminar-töötoas vaeti Skoone ja Telliskivi ala linnaruumilisi lahendusi

07.10.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooliga korraldas 27.-29. septembrini rahvusvahelise arhitektide ja urbanistide seminar-töötoa. Töötoa eesmärk oli mõlema ülikooli tudengitest koosneva rühma töös kaardistada Skoone bastioni ja Telliskivi loomelinnaku vahelise ala võimalikke linnaehituslikke lahendusi ning välja pakkuda visioone piirkonna ruumiliste seoste leidmiseks.

Avaseminaril tutvustasid piirkonna ettevõtjad, arendajad ja linnaametnikud loodud visioone ja alusandmeid. Teisel päeval toimus mõttetalgu, et luua sisend kodanikke kaasava nutilahenduse väljatöötamiseks. Nutikas rakendus võiks olla kodanikule mugavaks vahendiks, mille abil linnaruumi arengut puudutavates küsimustes kaasa rääkida ning tutvuda uute planeeringutega ehk nn nähtamatu linnaga.

3-päevane töötuba lõppes tudengite poolt alale koostatud visioonide avaliku tutvustamisega Kultuurikatlas, mida kommenteerisid valdkonna eksperdid Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist ja Linnaplaneerimise Ametist.

Kokku esitati 5 huvitava vaatenurga ja nägemusega rühmatööd, mis lähtusid inimkesksema linnaruumi vajadusest. Magistrantide tööd rõhutasid asukoha olulisust linnaruumis, selle potentsiaali ning keskse siduva ala puudumist, mis koondaks ümbritsevaid piirkondi omavahel. Keskenduti keskse väljaku loomisele Balti jaama ning tulevase Eesti Kunstiakadeemia ette, väga palju mõeldi liikuvusele ja liiklusele, rohevööndite ühendamisele ning linnaruumi kujundavate elementide seoste tugevdamisele. Väljakute kujunduses on kasutatud jagatud ruumi põhimõtet, kus kergliiklejad, jalakäijad, auto- ja ühistranspordisõitjad on ruumikasutuses võrdsed. Väljakut ääristab teenindav hoonestus, näiteks kioskid, toitlustus jm.

Erinevaid lahendusi pakuti ka trammi- ja sõidutee paiknemisele ning päris mitmes lahenduses olid autod suunatud maa alla, luues maapealsel tasapinnal võimalusi avaliku ruumi arendamiseks. Julgemad tööd paigutasid sõidutee bastioni vallikraavi ning tekitasid avara kergliiklusega pargiala Kalamaja poole.

Tööd andsid lahendusi ka Skoone bastioni ja vanalinna ajalooliste seoste tugevdamisele. Pakuti välja autoliikluse väljaviimist Rannamäe teelt või jagatud ruumi rakendamise põhimõtet. Samuti esitleti uusi hoonestamisvõimalusi ja vanalinna ääristava hoonefrondi avamist Rannamäe tee poole.

Mitmed huvigrupid tunnustasid algatust lahendada Skoone-Telliskivi ala koosloome abil ning näitasid valmisolekut ka tulevikus kaasa mõelda ning alale üheskoos parim kasutus leida.

Töötubadest saadud sisendit analüüsivad Tallinna Linnaplaneerimise ameti linnaplaneerijad ja arhitektid ning koostavad huvigruppide ettepanekuid arvestades omapoolse terviklahenduse, mida tuleva aasta alguses huvigruppidele ja arhitektuuri ning urbanistika magistrantidele tutvustatakse.

Töötoad toimusid Kesk-Läänemere programmi projekti Baltic Urban Lab raames, mille Tallinna linna poolseks partneriks on Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus teehoiukava näeb ette suuri investeeringuid Eesti maanteetaristusse

07.10.2016 Tõnu Toompark

Majandusminister Kristen Michal saatis valitsusele kinnitamiseks „Riigiteede teehoiukava aastateks 2014-2020“ muudatused, et Maanteeamet saaks alustada Tallinna-Tartu maantee neljarajalise osa pikendamist Koselt Mäoni. Teehoiukava kogumaht seitsme aasta peale on üle 1,7 miljardi euro, millest järgmisel aastal kulub teehoiule üle 258 miljoni.

Lisaks Mäoni rajatava neljarealise maanteega on uues teehoiukavas arvestatud veel kolme uue olulise maanteetaristu investeeringuga: Luige-Juuliku teelõik, Saue-Topi ühendustee ja Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna teelõik. Riigiteede teehoiu kulud kokku on 2016. aastal ligi 238 miljonit eurot ja järgmiseks aastaks planeeritakse ligi 20 miljoni eurost eelarve kasvu. 2017 on planeeritud teede ehitusele 65,4 miljonit eurot, mis on ligi 31 miljonit rohkem kui see aasta ning tee hooldusele 49 miljonit, mis on 1,4 miljonit rohkem kui tänavu.

Kose-Võõbu-Mäo 40 km pikkuse maanteelõigu neljarajaliseks ehitamine läheb riigile maksma hinnanguliselt kokku 170 miljonit eurot, millest 80 miljonit eurot eraldatakse riigieelarvest senisele teede rahastusele lisaks ning 90 miljonit tuleb üldistest teedele ette nähtud vahenditest. Järgmisel aastal alustatakse Kose-Võõbu lõigul pinnase ettevalmistustöödega ning neljarealine maantee on planeeritud valmima aastaks 2022.

„Kose-Mäo neljarealise lõigu puhul on tegu vaba Eesti suurima teetaristu ehitusega. See põhjustab ehituse ajal ka mõningaid ebamugavusi, kuid tulemuseks on säästetud elud, kümned miljonid eurod aastas ning Tallinn saab Tartule lähemale 5,3 kilomeetri võrra. Kõik suuremad Tartu, Pärnu või Narva suunad ning olulised ristmikud, olgu siis Tallinnas Haabersti või Russalka ristmikud või Sillamäe ühendustee saavad kaasajale vastavaks. Tean, et 1,7 miljardit eurot seitsme aasta kohta kõlab suure summana, kuid teedesse saaks ja võiks investeerida julgemalt, kiirused ju tõusevad. Korralike maanteedega säästame liikluses aega ja elusid, rääkimata liiklusstressi vähendamisest – sotsiaalmajanduslikult kahtlemata mõju on positiivne,“ sõnas majandus – ja taristuminister Kristen Michal.

Suurenenud turvalisusele ning väiksemal liiklusstressile lisaks on Tallinn-Tartu neljarealiseks ehitamisest Mäoni täiendav ajavõit sõitjale ca üheksa minutit. Viimane tuleneb nii lühenenud teekonnast, suuremast liikumiskiirusest kui ka praegusest olukorrast, kus tihtipeale tuleb liikuda autokolonnides ja lubatud piirkiirusest märkimisväärselt aeglasemalt. Pikaks venivad autokolonnid aeglasemalt sõitjate taga tekitavad ka ohtlikke möödasõite, mis suurendavad liiklusõnnetuste arvu.

Liiklusõnnetuste statistika kohaselt paistab lähiajaloos Kose-Mäo lõik silma suure hukkunute arvuga. Kogu Tallinna-Tartu maantee läbisõidust moodustab lõik 20 protsenti, kuid ligi 50 protsenti Tallinna-Tartu maanteel hukkunutest sattusid õnnetusse just Kose-Mäo lõigul.

Uuendatud teehoiukava finantsplaani koostamisel on lähtutud riigi eelarvestrateegiast aastateks 2017-2020 ja 2016. aasta riigieelarveseadusega teehoiuks ette nähtud vahenditest.

Täiendavalt lisandusid uue teehoiukava aastatesse 2018-2019 veel Luige ja Juuliku vaheline teelõik (15,7 miljonit eurot), Saue-Topi ühendustee (1,87 miljonit eurot) ja Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna teelõik (2 miljonit eurot).

Lisaks neile ja Kose-Mäo ehitusele on järgmiste aastate suurimad riigiteede projektid:

Tallinna ringtee Väo-Jüri 2+2 tee ja sõlmede ehitus – 49 miljonit eurot
Juuliku sõlm ja 2+2 teelõik Saku ja Kanama sõlmede vahel – 13 miljonit eurot
Narva maantee Väo sõlm – 20 miljonit eurot
Sillamäe asula vahelise lõigu ohutustamine – 10 miljonit eurot
Pärnu maanteel Ääsmäe-Kernu 2+1 tee – 15 miljonit eurot
Kernu ümbersõit – 10 miljonit eurot
Nurme-Jänesselja 2+1 tee – 8 miljonit eurot
Tartu maanteel Põltsamaa-Tartu 2+1 möödasõidualad – 18 miljonit eurot

Majanduse üldolukord pole muutunud

07.10.2016 Tõnu Toompark

Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide-analüütikute hinnangul pole majandusolukord kolmanda kvartali jooksul muutunud ega paranemisootused täitunud, kuid majanduse üldolukorra hinnang on rahuldav. Eesti majanduse hetkeolukorda hindasid eksperdid 5 punktiga, mis on 0,2 punkti vähem kui eelmisel vaatlusel juunis.

Majanduskasv jäi esimesel poolaastal allapoole prognoose ulatudes ühe protsendini kuigi oodati kaheprotsendilist kasvu. Majanduskliima indeks tõusis 5,5lt 5,7-le punktile.

Kõige nõrgem näitaja Eesti majandususaldusindeksis on investeeringud. Kuigi juulis olid hinnangud muutunud optimistlikumaks, siis septembris toimus taas indeksi langus. Koguni 63 protsenti ekspertidest hindas olukorda halvaks. Võrreldes juuli küsitluse tulemusi, siis Eestis oli see tulemus kehvim lähiriikide hulgas. Samas tulevikuperspektiivi hinnati investeeringute juures heaks. Samuti arvas 63 protsenti ekspertidest, et kuue kuu pärast on seis parem.

“Loodame, et investeeringute poolel on trendis tulemas kauaoodatud pööre ja need hakkavad kasvama, vähemalt langus on peatunud. Riik suunab oma peatähelepanu tööstuse arendamisse, mis aitab kaasa ka rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule,” ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi.
Konkreetsete näidetena nimetas Lubi suurinvestori toetusmeedet, elektrihinnaerisust suurtarbijatele ning tööstuspoliitika rõhuasetust digitaliseerimisele.
Hinnangud eratarbimisele püsivad endiselt kõrgel tasemel. 84 protsenti ekspertidest pidas olukorda heaks. Tarbijate kindlustunne on kõrge ning püsikaupade ostuaktiivsus suur. Lisaks investeerimisele suudavad tarbijad ka järjest rohkem säästa. 22 protsenti vastanud peredest tunnetab oma heaolu paranemist eelnevatel kuudel ja 26 protsenti ootab paranemist järgnevatel kuudel.
Samas tuleviku suhtes oldi veidi enam kõhklevad ning 11 protsenti ekspertidest arvas, et olukord muutub halvemaks.

Väliskaubanduse suhtes on küsitletud eksperdid positiivselt meelestatud. 53 protsenti hindajaid loodab ekspordimahu kasvu ning ükski küsitletutest ei uskunud ekspordimahu langust.

Hinnad hakkavad ekspertide hinnangul tõusma, kuue kuu perspektiivis ootab hindade tõusu 87 protsenti küsitletutest.

Majandusprobleemidest on endiselt kõige teravamad oskustööjõu puudus ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus, mis 9-palli skaalal said vastavalt 7,3 ja 6,1 punkti. Uue näitajana on uuringusse lisatud küsimus korruptsiooni kohta, kuid vastajate hinnangul ei ole see probleemiks Eesti majanduses (2,1 punkti 9st).

Tööstussektoril läheb hästi. Baromeeter on viimase kolme aasta kõrgeimal tasemel ning samuti kõrgem pikaajalisest keskmisest. Järgneval kolmel kuul oodatakse samuti toodangumahu kasvu. Väga tugev on kindlustunne metalltoodete tootmises (+30 punkti), toiduainete tootmises (+29 punkti) ja tekstiilitootmises (+27 punkti). Nõrgem on olukord masinate ja seadmete tootmises (-13 punkti).
Raha laenamise võimalused on tööstusettevõtetel head. 18 protsenti vastanutest arvas, et pangad suhtuvad soosivalt ning 74 protsenti pidas olukorda normaalseks.

Tugeva positiivse arenguga paistab silma ehitussektor, kus kindlustunne on tõusnud jälle plusspoolele. On paranenud nii tellimused, kui ka hinnangud hõivele. Ebapiisavat nõudlust pidas oluliseks kasvu pidurdavaks teguriks 40 protsenti ettevõtetest, mis oli viimase kolme aasta madalaim näitaja. Taas on päevakorrale tõusnud tööjõupuudus, mida nimetas 28 protsenti vastanutest.

Jaekaubandusettevõtete kindlustunne küll langes, aga jäi plusspoolele. Jaekaubandussektor erineb teistest seetõttu, et siin on vähenenud pankade valmisolek ettevõtetele laenu anda ning 17 protsenti küsitletutest peab pankade suhtumist piiravaks.

Aastaks 2030 on eesmärgiks elamuvaldkond korda saada

07.10.2016 Tõnu Toompark

Täna riigikogule edasi saadetud energiamajanduse arengukava elamumajanduse lisa kohaselt soovib riik oluliselt enam panustada hoonefondi uuendamisse ning on valinud maksimaalsele energiasäästu saavutamisele ja elukeskkonna terviklikule parandamisele keskenduva tee.

Elamumajanduse pikaajaliseks eesmärgiks on Eesti inimeste elamistingimuste parandamine, mis saavutatakse läbi hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima parandamise ning uusehituse mahtude suurendamise ja kvaliteedi tõstmise. Arengukava seab pikaajalised ambitsioonikad sihid ja näeb ette komplekssed lahendused seatud eesmärkide saavutamiseks. Tagatud saab meeldiv, kvaliteetne, energiasäästlik ning terviklikult lahendatud elukeskkond ning elamufond vastab hoonete sisekliima kehtivatele standarditele.

„Viimasel paarikümnel aastal ehitatud eluruumide maht jääb oluliselt alla perioodi 1950-1990 keskmisele eluruumide mahule. Ligemale pool sajandit tagasi ehitatud hoonete vanus läheneb tol ajal normatiividega määratud elueale. Täna oleme olukorras, kus tuleb luua eeldused eluea lõppfaasis olevate elamute terviklikuks ja majanduslikult efektiivseks uuendamiseks ning uusehituse hoogustamiseks,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Energiasääst ja sisekliima paranemine sõltuvad sellest, kui suur osa hoonefondist ja mis tasemel rekonstrueeritakse, samuti sellest, kui ranged nõuded uutele hoonetele kehtestatakse. Oviir selgitas, et eluasemete teoreetiliseks taastuvvajaduseks loetakse 6000 uut eluruumi aastas, mida Eestis viimasel kümnel aastal on saavutatud alla 50 protsendi.

Arengukava seab eesmärgiks, et aastaks 2030 tuleb rekonstrueerida 50 protsenti korterelamutest ja 40 protsenti väikeelamutest. Eesti elamufondis ligi kolmandik on aastaks 2050 liginullenergiahooned. „See tähendab, et panustame senisest enam korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimisse ning uute liginullenergiahoonete ehitamisse, samuti riigi eeskuju näitamisse uute hoonete ehitamisel,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir.

„Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete küttenergia vajadust kuni 50 protsenti ja saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja süsihappegaasi heitkoguse vähenemine, seeläbi vähenevad ka eluasemete ülalpidamiskulud ja tõuseb kinnisvara väärtus,“ märkis Oviir.

Minister hoiatas, et kui korterelamute rekonstrueerimise tempo ei kiirene, on projekteerimisjärgus eluea lõppfaasis olevate majade elanike arv aastaks 2030 hinnanguliselt 200 000 inimest.

Uuringud on ka näidanud, et eluasemelaenu käendusega pakutav tugi ei ole elamispinna nõudluse stimuleerimiseks piisav. Selleks, et tagada elamufondi jätkusuutlikkus ja maksimaalne energiasääst pikemas vaates kui aastani 2030, on lisaks investeeringutele olemasolevate hoonete energiatõhususse kasvav vajadus ka uusehituse hoogustamise järele.

Minister lisas, et elamu- ja soojusmajandusse panustatakse eelkõige toetuste abil, aga seadusandlusega luuakse ka alternatiivne keskkond investeeringuteks.

„Olukord, kus avaliku sektori omandis on vaid 1,8 protsenti kogu elamufondist, kitsendab oluliselt riigi võimekust nii elamispindade tagamisel kui ka energiasäästu eesmärkide saavutamisel. Linnastumise ja leibkondade mobiilsusega kaasneb ulatuslik igapäevane pendel- ja väljaränne. Need on suundumused, mida tuleb arvestada elamumajanduse arendamisele suunatud investeeringute planeerimisel,“ sõnas Oviir.

Uue lähenemise elamupoliitikale toob üürielamute programm, mida plaanitakse valitsusele tutvustada oktoobris. Üürielamute programmiga luuakse komplekssed lahendused, mille elluviimine aitab saavutada nii eluruumide parema kvaliteedi, energiasäästu kui ka sisekliima tagamist. Lisaks parandab see riigi võimekust suunata leibkondade elu- ja töökohavalikuid ning leevendab tõmbekeskuste ääremaastumist ja pidurdab väljarännet.

Minister rõhutas, et oluline on teha vahet munitsipaal- ja sotsiaalkorteritel ehk koostatava üürielamute programmi kontekstis ei toetata sotsiaalkorterite ehitamist. Tulemusena mitmekesistub eluasemeteenuste kättesaadavus töökoha ja elukohana olulistes tõmbekeskustes üle Eesti ning luuakse eeldused stabiilsete üürisuhete tekkeks.

ENMAK 2030 kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030 ja meetmeid nende saavutamiseks ning energiamajanduse visiooni aastani 2050. Koordineeritult teiste ettevõtluse arendamisele ja töökohtade loomisele suunatud riiklike arengukavadega, panustab riiklik energiamajanduse arengukava optimaalselt atraktiivse ettevõtlus- ja elukeskkonna loomisse Eestis.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kaasomanike kasutuskorra kokkulepe on nagu raudteerööpad

07.10.2016 Tõnu Toompark

Kinnisasja ostmine on paljude jaoks sündmus, mis tuleb ette vaid mõned korrad elus. Ühelt poolt on paratamatu, et selliseks ettevõtmiseks ei ole piisavalt kogemust ning ostuga kaasnevad emotsioonid varjutavad veelgi võimet kõiki riske märgata. Kinnisvaraost, eriti kui seda tehakse vaid mõni üksik kord elus, on samas oluline sündmus, mille tagajärjed ulatuvad kaugele ja millest sõltub sinu heaolu pikki aastaid.

Kortermajade puhul aga ka ridaelamu või paarismaja osa soetamisel tuleb arvestada sellega, et igapäevane elu saab kulgema naabritega külg-külje kõrval ja ikka tuleb ette seda, et naabritel on oma õigustest teistsugune ettekujutus kui sinul. Selleks, et erimeelsusi vältida kasutatakse tihti võimalust sõlmida kaasomandi kasutuskorra kokkulepe, millega määratakse kindlaks üldkasutatavate ruumide ja välisterritooriumi kasutamine. Kui ostetava vara osas on kinnistusraamatusse kantud märkus kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe olemasolu kohta, siis tuleb enne vara soetamist selle kokkuleppega kindlasti tutvuda.

Kokkuleppe olemasolu avaldab üldjuhul kinnisvara väärtusele positiivset mõju, sest kokkuleppe olemasolu korral on tõenäoliselt kooselu naabritega rahumeelsem ja vahest võib pangalaenu saamine sõltuda kasutuskorra kokkuleppe olemasolust. Kasutuskorra kokkulepe määrab tihtipeale ära üsna olulise osa sellest, mida sa tegelikult ostad. Näiteks selle, kus sa võid autot parkida, millist keldriruumi kasutada või kas sul üldse selliseid õigusi saab olema. Samuti selgub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppest see, millist naabrite käitumist tuleb sul tulevikus taluda. Kas näiteks naabritel on õigus sinu akna ees oleval murul sõpradega grillida või oma pesu nöörile kuivama riputada. Olukorras, kus kinnistu ei ole jagatud korteriomanditeks, sisaldub tavaliselt kasutuskorra kokkuleppes selge määratlus selle kohta, kes millist korterit võib kasutada.

Kasutuskorra kokkulepe on leping, mille keegi on varem sinu eest ära sõlminud ja mida sina pead täitma. Lepingut muuta saad sa hiljem üksnes siis, kui kõik ülejäänud omanikud sellega nõus on. Hiljuti puutusin kokku olukorraga, kus arendaja oli oma rahaliste raskuste leevendamiseks andnud ühele paarismaja omanikule kasutuskorra kokkuleppega olulisi eeliseid. Seetõttu paarismaja osa hilisem ostja pidi leppima kasutuskorraga, mis oli arendajal eelnevalt teise kaasomanikuga kokku lepitud. See kokkulepe aga asetas naabrid ebavõrdsesse olukorda ning majaosa hilisem ostja omas õigust kasutada oluliselt väiksemat osa kinnistu territooriumist kui see, kellega arendaja oli pärast esimese osa müüki kasutuskorra kokkuleppe sõlminud.

Kokkuvõttes tuleb pidada meeles seda, et enne kinnisvara soetamist tasub vaadata üle kehtiv kasutuskorra kokkulepe ja arvestada sellega, et kokkuleppe hilisem muutmine on äärmiselt komplitseeritud ja vähetõenäoline.

Ahti Kaseväli
Advokaat
Advokaadibüroo HETA

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

24/11/2016 toimub Kinnisvarakoolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt”

07.10.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 24/11/2016 kinnisvarakoolitus Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt. Koolituse viib läbi kohtutäitur Mati Kadak.

Kinnisvarakoolituse „Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“ eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohutäiturid kinnisvara müüvad. Samuti annab koolitus soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enapakkumisetel osalemiseks.

Koolitus annab teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest, info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara, konkreetseid nõuandeid, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara ning arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla.

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub neljapäeval 13/10/2016 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Rikkaks üüriäris: korteri üürileandja peaks eelistama tähtajalist või tähtajatut üürilepingut

07.10.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet ei ole, miks ühte peaks kindlasti teisele eelistama. Pigem võiks üürileandja siin lähtuda esmalt oma plaanidest üürikorteriga, aga kindlasti ka üürniku soovist.

Üürileandja huvi peaks iseenesest olema võimalikult pikk ja katkematu üürileping. Pikk üürileping võimaldab hoida vakantsuse madala ja teenida üürileandjale maksimaalset üüritulu ilma vahepealsete vakantsusepausideta.

Investoril tasub jälgida, et tähtajatust lepingust, mille kestvuseks üürileandja salamisi eeldab aastat või pikemat perioodi, ei kujuneks tegelikkuses kuuekuulised üürilepingud.

Lühemad lepingud tekitavad paratamatult vähemalt paaripäevase vakantsuse, mis äriplaani tasuvusele halvasti mõjub. Meeles tasub pidada, et vakantsuseperioodil peab kõrvalkulud (kommunaalkulud) katma üürileandja ise.

Üürileandja võiks uue üürniku puhul kaaluda tähtajalise lepingu sõlmimist üheks aastaks. Kui selle aja jooksul selgub, et üürnik on hea maksedistsipliiniga korralik inimene, siis võib sõlmida uue tähtajalise lepingu järgmiseks aastaks. Alternatiiv on alates esimese n-ö prooviaasta järel muuta üürileping tähtajatuks, mis annab mõlemale lepingu poolele enam vabadust soovi korral üürileping lõpetada.

NB! Välismaalasega ei tohi sõlmida pikemat üürilepingut, kui on tema elamisloa tähtaeg! Riik võib karistada rahatrahviga üürileandjat, kes majutab ebaseaduslikult Eestis viibivat inimest.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ üürikoolitusele.

Tallinn valis aasta arendusprojektiks ja turismiteoks Hiltoni avamise

06.10.2016 Tõnu Toompark

Eile toimunud Tallinna ettevõtluspäeva pidulikul vastuvõtul kuulutati välja Tallinna ettevõtlusauhindade 2016 võitjad, kus Olympic Entertainment Groupi poolt teostatud Hilton Tallinn Park hotelli rajamine nimetati nii aasta parimaks arenduseks kui aasta turismiteoks.

Parima arendusprojekti tiitli pälvis OEG Hilton Tallinna Park hotelli arenduse eest. 1969. aastal valminud ning algselt Kungla hotelli nime kandnud 8-korruselise ja 121 numbritoaga amortiseerunud hotellihoone asemele valmis käesoleva aasta suveks 13-korruseline silmapaistev hotelli- ja meelelahutuskompleks, mida opereerib Hilton Worldwide.

Samuti tunnistati Hilton Tallinn Park hotelli avamine aasta parimaks turismiteoks. 4500 hotelliga ligi 100 eri riigis tegutsev Hiltoni kaubamärk on kvaliteedimärgiks üle maailma. Luksusliku kasiino, hotelli ja konverentsikeskuse kombinatsioon on juba tänaseks meelitanud Tallinnasse nii jõukamat puhkusereisijat kui maailmatasemel suurkonverentsidel ja sündmustel osalejaid.

Olympic Entertainment Groupi juhatuse esimehe Madis Jäägeri sõnul on need kaks auhinda suur tunnustus kogu Olympicu tiimile ja sadadele, kelle pikaajaline pühendumine ja töö hotellikompleksi avamise võimalikuks tegi. “Kindlasti on Hilton paljude väliskülaliste jaoks selge kvaliteedimärk ja täiendav motivaator Tallinna tulla, siin puhata, meelt lahutada, töötada või sündmusi korraldada,” lisas Jääger.

Tallinna ettevõtlusauhindade konkursi eesmärgiks on tunnustada ning väärtustada ettevõtjaid ning kõiki ettevõtlikke inimesi. Nii jagati tublimatele ettevõtjatele välja ettevõtlusauhinnad seitsmes põhikategoorias.

Lisaks parimale arendusprojektile ja turismiteole parimaks koostööprojektiks Connected Health klaster, mille eestvedaja on Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL. Aasta säravaimaks startijaks tunnistati OÜ Velström Vallner Tohver. Aasta töökohtade looja tiitli pälvis OÜ EUROBIO LAB. Vastutustundliku ettevõtja tiitliga pärjati Aktsiaselts Tallinna Lennujaam. Ökouuenduse auhinna pälvis Aktsiaselts Eesti Post (Omniva) poolt juhitud konsortsium E-kviitungi projekti ellukutsumise eest.

Eksperdid: lähiajal tulevad kinnisvaraturule uued tegijad

06.10.2016 Tõnu Toompark

«Suures pildis midagi liiga rõõmustavat ei ole, näiteks piiri taga on riske päris palju. Samas Eesti kinnisvaraturg õitseb, tehinguid on palju,» iseloomustas Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil Adaur Grupi juhatuse liige Tõnu Toompark tänast seisu kinnisvaraturul. Küll aga on praeguseks saavutatud hinnalagi, väga palju hinnad ei kasva.

«Hinnad seisavad paigal seetõttu, et konkurents kasvab. Vähe on neid julgeid, kes kohe projekti alguses hakkavad hindu üles kruvima. Praegu see ka neil õnnestub,» märkis LAAM Kinnisvara juhatuse liige Mart Saa. Siin on probleem tema sõnul aga see, et ostjad on liiga paljude asjadega nõus. «Mõnes projektis on hind põhjendatud, mõnes mitte,» lausus Saa.

Kuigi hea turuolukorra taga on muuhulgas ka eestlaste elatustaseme tõus ja palgakasv, saavad täna valdavalt kodu soetada need inimesed, kellele pank on nõus kodulaenu andma. «Tänane lävend on kodulaenu kõlblikkus ehk ostjad on need, kellele pank annab kodulaenu. Kolmveerand kuni neli viiendikku ostavad need, kellele pank annab laenu,» rääkis arendustele keskendunud Bonava Eesti juhatuse liige Timo Riismaa.

Tema sõnul on huvitavam pigem see, mis lähiaastatel toimuma hakkab, kus suured investorid hakkavad arendama suuri üürimaju. «Uusarendus muutub kättesaadavaks ka sellele osale, kes ei ole n-ö laenukõlblik ja kes saavad kodu üürida suure üürioperaatori käest,» selgitas Riismaa. Kui muidu üüriturg arendajale huvi ei paku, siis sellisel kujul võiks selle peale mõelda küll.

«Ma arvasin, et Eesti jõuab juba ammu sinna, et meil on majade kaupa üürimaju, aga veel meid neid ei ole,» nentis siinkohal Mart Saa. Ta lisas, et üks Tallinna piirkond, millel oleks selles osas suur potentsiaal, on Veerenni kant. «Kui küsitakse, mis on uus Kalamaja, siis võib-olla see kant läheb põnevaks,» lausus LAAM Kinnisvara juhatuse liige.

Selle kohta, et üürimajad Eestis veel investoritele huvi ei paku, annab tunnistust ka see, et näiteks Swedbanki poole pole sel eesmärgil kaasfinantseerimise saamiseks ükski arendaja pöördunud. Küll aga kinnitas panga kinnisvarasektori juht Ero Viik, et pank on selliste projektide finantseerimise peale mõelnud küll.

Sellisel juhul peaks arendaja panustama 40-protsendilise omafinantseeringuga, pangalt saaks ülejäänud 60 protsenti. Laenulepingu kehtivuseks oleks viis aastat, tagasimakse perioodiks 15 kuni 20 aastat, intressitase jääks kolme-nelja protsendi tasemele. «Mingi ports huvilisi (üürile võtjaid – toim) peaks ka olemas olema,» sõnas Viik.

Üldiselt on aga eksperdid seisukohal, et kasv kinnisvarasektoris järgmistel aastatel jätkub. «Laias laastus purjetame samamoodi edasi nagu praegu. Pauk võib käia väljaspool Eestit, mis ei sõltu üldse meist. Kui sealt tuleb oht, siis selle vastu me kaitstud ei ole,» märkis Mart Saa LAAM Kinnisvarast.

Temagi on seisukohal, et lähiaastatel läheb hästi rahvatootel, mida suudaks ka klassikaline tööinimene oma palgaga lubada, kuna neid ostjaid, kes jaksaks 300 000-euroseid ja kallimaid eluasemeid soetada, hakkab tunduvalt vähemaks jääma.