Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Mida silmas pidada, kui ees seisab koduvahetus

25.11.2016 Lee Maripuu

Kui ees seisab koduvahetus, tuleb langetada mitmeid pere rahakotti puudutavaid otsuseid. Kas müüa olemasolev kinnisvara või mitte? Kas müügist saadavast rahast piisab uue ostmiseks? Kas ja kui palju on vaja võtta kodulaenu? Kas omafinantseering on olemas või tuleb otsida lisatagatis? Võimalusi koduvahetuseks on mitmeid. Milline on sobivaim, sõltub paljuski olemasolevatest kohustustest ja varadest.

Enne müüd vana, siis ostad uue

Kui kodu on ostetud laenuga, on koduvahetuseks lihtsaim võimalus see kõigepealt müüa, maksta laenujääk pangale tagasi ja valida välja uus eluase. Kui vana korter saab müüdud ja uus kodu ostetud, jääbki üle vaid sisse kolida.

Olukord on veelgi lihtsam, kui kodul ei ole laenu. Siis võib selle maha müüa ja suurema kodu ostuks laenu juurde võtta. Kui pere maksevõime lubab, ei pea vana kodu maha müüma. Selle võib alles jätta, välja üürida, hoida lastele või kasutada näiteks uue kodu ostmisel lisatagatisena.

Kõige ebamugavam on selle lahenduse juures küsimus, kus elada ajal, kui vana kodu on müüdud, kuid uut pole veel leitud? Alustada võiks rahakotisõbralike võimaluste uurimisest: näiteks ajutine kolimine vanematekoju või sõprade-tuttavate tühjalt seisvasse korterisse. Ka üürikodu on võimalus, kuid siis tuleb arvestada suurema väljaminekuga.

Enne ostad uue, siis müüd vana

Kuna kinnisvaraturul liiguvad parimad pakkumised väga kiiresti, satuvad paljud olukorda, kus uus kodu on välja vaadatud, kuid senise kodu müük mingil põhjusel takerdub. Siis on võimalik uue kodu ostmiseks taotleda teist kodulaenu, et alles sissekolimise järel tegeleda eelmise müügiga.

Sellise lahenduse puhul peab kõigepealt kaaluma pere maksevõimet, sest nii kaua kui vana kodu pole veel müüdud, tuleb korraga maksta kaht kodulaenu. Seega tasub mõelda, kas ja kui kaua kannatab rahakott mitme laenu ja ka kahe kodu kommunaalkulude maksmist. Lisaks tuleb tulumaksudeklaratsiooni täites meeles pidada, et tuludest saab maha arvata vaid ühe, koduna kasutatava kinnisvara laenuintressid.

Järgmiseks tuleks pangaga läbi rääkida koduvahetuse tingimused. Üldjuhul eeldab pank koduvahetuse puhul, et vana kodu müüakse maha ühe aasta jooksul. Niisiis tuleks kohe peale uues kodus sisseseadmist hakata aktiivselt tegelema vana kodu müügiga, sest mida varem kahest laenust vabaneda, seda parem.

Maksepuhkus ja väike laenujääk on abiks

Juhul, kui kahe kodulaenu pidamine muudab pere-eelarve pingeliseks, saab pangalt küsida maksepuhkust. Vajadusel võib kodupank ajutiselt peatada esimese kodulaenu põhiosa tagasimaksed, nii et kinnisvara müümise ajal maksad vaid intresse. Selle lahenduse kasulikkus sõltub eelkõige sellest, kui suure osa kuumaksest intressid moodustavad. Kuna paljudel peredel on laenuperioodi alguses intresside osa võrdlemisi suur, siis ei pruugi maksepuhkus kuigi palju leevendust tuua.

Tegelikult tasubki juba esimest kodu laenuga ostes mõelda veidi kaugemale. Kui on tõenäoline, et esimesse koju väga pikaks ajaks ei jääda ja lähitulevikus on plaanis suurem eluase osta, tasub laenuperioodi algul kaaluda võimalikult suurt laenu põhiosa tagasimakset. Nii väheneb laenujääk kiiremini ja uue kodu ostmisel pöördub see koduvahetaja kasuks. Kui laenu põhiosa on suuremas osas tagasi makstud ja laenu jääk tagatise vastu on väike, saab seda kasutada uue kodu ostmisel – nii pääseb suurema omafinantseeringu kogumisest ega pea otsima lisatagatist uue laenu võtmiseks.

Kasuta professionaali abi

Kui uus kodu on ostetud, tuleb tegelema hakata vana kodu müügiga. Soovitud müügihinna saamiseks tuleb aega varuda ja müügiga peab aktiivselt tegelema. Mõistlik on seada endale eesmärk, mis ajaks peab korter või maja müüdud olema ja milline on madalaim hind, millega ollakse valmis kinnisvara müüma. Kui aasta jooksul sobivaid pakkujaid ei leidu, peaks ehk hinnas veidi alla tulema. Müügile aitab kindlasti kaasa, kui kinnisvaral on realistlik turuhind. Kinnisvaraportaalides ringi vaadates võib jääda tegelikkusest kallutatud mulje, sest müüjad võtavad hinnastamisel üksteisest eeskuju. Nii hinnatakse kortereid pahatihti üle ja tegelik müügihind ei pruugi vastata kuulutuses soovitule. Maaklerilt ja maa-ameti statistika andmebaasist tasub uurida, kui suur on piirkonnas sarnaste korterite tegelik keskmine ruutmeetrihind ja lähtuda sellest. Sama kehtib, kui soovid kinnisvara osta.

Pere elamistingimuste parandamisse tasub kindlasti investeerida. Seejuures tuleb arvestada, et kodulaen on pikaajaline finantskohustus, mis eeldab hoolikat kaalumist. Aegsasti tasub raha koguda koduvahetusega seotud ühekordseteks tehingukuludeks ja säästupuhvriks, mis aitab võimalike majanduslike tagasilöökidega toime tulla.

Allikas https://kukkur.swedbank.ee/kodu/mida-silmas-pidada-kui-ees-seisab-koduvahetus

28/03/2017 toimub koolitus „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“

25.11.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 28/03/2017 kell 09:00-14:00 koolitus „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“

Koolitusel „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“ saavad osalejad põhjaliku ja selgitava ülevaate erinevat kinnisvara omavate isikute kohustustest ning õigustest Eesti Vabariigis.

Koolitusel selgitatakse omanikule vajalikke õigusakte ning antakse tervikpilt õiguskeskkonnast, milles omanikul tuleb tegutseda.

Lisaks saab koolitusel konkreetseid nõuandeid, kuidas toimida keerulistes olukordades, mis on seotud selle valdkonna õigusaktidega.

Koolitus toimub 28/03/2017 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Swedbank flash comment Estonia: Rapid wage growth continues

25.11.2016 Tõnu Toompark

• Wage growth remained rapid in the 3rd quarter at 7%, over the year.
• We expect average gross wage to slow to around 5% in 2017.

In the 3rd quarter of 2016, the average monthly gross wage was 1,119 euros in Estonia, up by 7.1% over the year. Net average wage grew also rapidly, by 6.8% in real terms. The growth of gross wages will probably remain around 7% in the remaining months of the year as labour market remains tight. There were about 9,500 job vacancies in Estonia in the 2nd quarter of 2016. The number of job vacancies exceeded 9,000 last time in 2008.

The rapid growth in the average wage is supported by a lack of suitable labour, a 10% increase in the minimum wage, a political agreement to raise the wages of teachers and healthcare workers, and strong domestic consumption that lifts the sales of enterprises selling their products and services in the domestic market. The average gross wage increased in all sectors, except mining, which has been hurt by low energy prices.

The growth of wages in real terms will slow dramatically in 2017, as nominal growth of wages will be somewhat slower and prices will rise. This, in turn, will limit households’ consumption. The substantially slower growth of wage-earners’ purchasing power will be smoothed by a higher employment rate and an increase in social transfers to pensioners and families.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Rikkaks üüriäris: kui suurt viivist üürnikult küsida?

25.11.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Viivise lubatud maksimaalne suurus, mida üks lepingu pool teiselt võib küsida, ei ole seaduste läbi otseselt piiratud ega paika pandud.

Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda viivise vähendamist. Viivise vähendamise nõudmine käib kohtu kaudu.

Viivise vähendamist saab nõuda siiski eeldusel, et ta ei ole viivist veel tasunud. Kui viivis on juba tasutud, ei saa selle vähendamist enam nõuda.

See tähendab, et ei ole väga mõtekas lepingusse kirjutada hirmuäratavaid viivisemäärasid, mis üürniku ära peletavad ja mis päris kindlasti maksmata jäävad.

Samas peaks viivis olema nii suur, et see motiveeriks lepingupooli oma kohustusi täitma ja kohustuste täitmisega mitte viivitama.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Eestlaste start-up tõi turule uudse kinnisvarakuulutuste portaali

24.11.2016 Tõnu Toompark

Eestlaste start-up NOKDOR.ee tõi turule uudse kinnisvaraportaali, mis võimaldab lisaks kinnisvarakuulutuste kuvamisele hinnata ka kinnisvara müüjaid ja lugeda teiste kasutajate poolt jäetud tagasisidet müüjatele.

Eestlaste start-up NOKDOR toob värskeid tuuli kinnisvaraportaalide maastikul, luues portaali kasutajatele võimaluse hinnata ja jagada teiste kasutajatega oma kogemusi, kinnisvara müüjate ja maaklerite kohta.

„Portaali arendades oleme eesmärgiks seadnud, intuitiivse kasutajakogemuse ning kasutajate kaasamise portaali sisu loomisse. Kes meist ei tahaks enne kinnisvara ostu või rentimist teada, kes on antud objekti müüv maakler, millised on tema tugevused, kas ta tunneb müüdavaid objekte ja piirkonda, kus müüdav või renditav objekt asub“, selgitas NOKDOR.ee juht Kristjan Krevald portaali tutvustades.

„Antud info pakkumiseks, oleme arendanud välja maaklerite hindamise ja kommenteerimise süsteemi, mida kutsume üles kõiki kasutajaid täitma. Et tagasiside ei jääks ühepoolseks on maakleritel võimalus, läbi antud mooduli ennast tutvustada ja vastata kasutajate küsimustele ning kommentaaridele“, lisas Krevald.

Kuna paljud potentsiaalsed kinnisvara huvilised on kolinud sotsiaalmeediasse võib ka NOKDORi leida Facebookist.

„Koostöös mitmete tuntud kinnisvarafirmadega näitame oma Facebooki lehel: kinnisvara-, kodu- ja sisustuse teemalisi (video)uudiseid ning anname kinnisvara teemalisi nõuandeid“, räägib Krevald.

Lisaks, soovib NOKDOR oma kasutajatele pakkuda uudset visuaalset võimalust kinnisvaraobjektide tutvustamiseks- 360 kraadise video näol. „Omame võimekust pakkuda kasutajatele üle Eesti 360 kraadi video valmistamise teenust“, kinnitab Krevald, kelle sõnul on tegemist ainulaadse võimalusega Eesti turul, mis annab müüjale tavaks saanud staatiliste piltide asemel atraktiivse väljundi oma kinnisvaraobjekti tutvustamiseks.

NOKDORI sihtrühmast ja tulevikuplaanidest rääkides toob Krevald esile, et sihtrühmaks on kõik inimesed, kes plaanivad osta, müüa või rentida kinnisvara üle Euroopa. Juba täna on NOKDOR eesti-, inglise-, vene- ja hispaania keelne ning lisaks Eesti kuulutustele on juba täna leitavad NOKDOR-ist Hispaania kinnisvara pakkumised.

2017 aastal on plaan laieneda veel vähemalt nelja Euroopa riigi turule.

NOKDOR-i meeskond on aastaid tegutsenud portaalide ehitamise ja haldamisega. Sama meeskond on toonud turule näiteks Eesti suurima kasutajatearvuga siseturismiportaali Turismiweb.ee ja sisustusportaal Sisustusweb.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pro Kapital ja Nordecon sõlmisid lepingu Tondile Sõjakooli tänavale uute kortermajade kompleksi rajamiseks

24.11.2016 Tõnu Toompark

Pro Kapital Gruppi kuuluv Marsi Elu OÜ ja Nordecon AS sõlmisid lepingu Tondile Kristiine Citysse nelja kortermaja ja maa-aluse parkla ehitamiseks. Kristiine linnaosa südamesse rajatavade Kristina majade ehitus toimub neljas etapis. I etapi maksumus on üle 3 miljoni euro, hinnale lisandub käibemaks. Kogu neljas etapis ehitatava projekti maksumus on rohkem kui 10 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.

„Kristiine Citys asuvate Kristina majade arendus on suurem projekt, mille oleme jaganud neljaks etapiks: alustame praegu esimese etapiga – Sõjakooli 12a maja pluss maa-alune parkla,“ ütles AS Pro Kapital Grupi juhatuse esimees Paolo Michelozzi. „Praegu on Kristiine Citys valmis juba kolm maja. Kokku tuleb linnakusse 10 maja, millega loob Pro Kapital Kristiine linnaossa uue tervikliku elukeskkonna, mis on ehitatud 21. sajandi väärtuste järgi: roheline, keskkonnasõbralik, energiasäästlik, moodne ja inimesele mõeldud.“

„Oleme selles väga ilusas ja ajaloolises piirkonnas ehitanud koostöös Pro Kapitaliga juba ka varem. Aastatel 2014–2016 rajasime Marsi tänavale kolmest viiekorruselisest kortermajast koosneva
hoonetekompleksi. Meile teeb suurt rõõmu, et korduvklientide osakaal suureneb ja kliendid valivad teadlikult usaldusväärse koostööpartneri,“ ütles ASi Nordecon juhatuse liige Avo Ambur.
„Esimese etapi – viiekorruselise kortermaja ja nelja maja ühendava maa-aluse parkla ehitustöödega alustame kohe novembris. Tööd on plaanis lõpetada aasta pärast, 2017. aasta detsembriks. Lepingu järgi on Kristiine City Kristina majade kolm järgmist etappi optsioonis ja nende jõustumine toimub jooksvalt sõltuvalt olukorrast turul. Praeguse graafiku järgi on kogu projekt plaanis lõpetada 2019. aasta mais.“

Lepingu raames ehitatakse välja ka Sõjakooli ja Sammu tänavad koos kommunikatsioonidega.

Pärnu maantee ja Tondi tänava vahel asuvale 12 hektari suurusele maatükile on kavas ehitada 10 ühtse lahendusega kortermaja. Ehitised on grupeeritud kolme rühma ning nende vahele on jäetud rohealad ja laste mänguväljakud. Paigutus on läbimõeldud, et jätta maksimaalselt vabaks majadevahelised vaatekoridorid ning vältida fassaadide vastakuti sattumist.

Kristiine City (http://kristiinecity.ee/) on Kristiine linnaosas asuv elamukompleks, mille ehitusmaht on kokku 122 144 m2 ja koguinvesteering ca 108,2 miljonit eurot. Kristiine City on terviklik
linnaosa, mille läheduses asuvad kaubanduskeskus, kool ja lasteaed, Golden Club ja Tere tennisekeskus. Elumajade ehitusel peetakse silmas, et kommunaalkulud oleksid madalad, korterid on avara planeeringu, suurte rõdude ja katuseterrassidega, juurde kuulub ka korterisisene panipaik, saun ning kamina võimalus. Siseviimistluspaketid on kokku pannud koostööpartnerid Reet Elisabeth Karm ja Lilia Kristianson.

AS Pro Kapital Grupp (www.prokapital.ee) on Eesti juhtiv kinnisvaraarendaja, kes tegeleb kaasaegsete suuremahuliste äri- ja elamukinnisvara projektide arendamisega Eesti, Läti ja Leedu pealinnades. Alates asutamisest 1994. aastal on ettevõte viinud lõpule 20 arendusprojekti müüdava kogupinnaga ca 190 000 m2.

Uute korterite tehinguinfo

24.11.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvara arendamisel või müümisel tekitab probleeme teadmatus, mis tegelikult toimub uute korterite turul. Konkurentide hetke tegevustele või hinnakirjale pole raske pilku heita, kuid see ei ava, kas need tegevused või hinnastamise poliitika on endaga kaasa toonud edu.

Iga kinnisvaraarendajat huvitab, kas näiteks konkurendi aktiivset reklaamikampaaniat või allahindluste pakkumist on saatnud edu ehk reaalne müük.

Samuti pakub väljakutset korterelamu projekteerimise faasis otsustamine, millise suurusega kortereid peaks pakkuma ehk milliste korterite müügitempo on parem ja milliste kehvem.

Lahendus oleks kinnisvarapakkumisel silma peal hoidmine pikema perioodi vältel. Selle tegevuse jaoks pole arendajatel enamasti aega.

Tõnu Toompark jälgib igakuiselt, mis toimub uute korterite turul

Turuinfo on kogutud andmebaasi, mis võimaldab teha väljavõtteid nii piirkondade, arendajate kui arendusprojektide lõikes. Samuti saab turuinfo analüüsimisel lähtuda korterite suurusest toalisuse või ruutmeetrite baasil. Näha on, millise suuruse või hinnaga korterid leiavad kiiremini ostja ja millised seisavad arendajal müümata.

Oleme välja töötanud aruandevormid, mis annavad arendajale äriotsusteks vajalikku võrreldavat infot parimal kujul.

Võta ühendust, kui tunned, et uute korterite turuinfo võiks Sinugi jaoks väärtuslik olla.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

III kvartalis keskmise palga kasvu aeglustumine jätkus

24.11.2016 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta III kvartalis 1119 eurot ja eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,1%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis.

Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aasta III kvartalis 6,62 eurot ja see tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 5,4%.

Keskmine brutokuupalk oli juulis 1126 eurot, augustis 1101 eurot ja septembris 1129 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutokuupalk 3,8%. See on peamiselt põhjustatud ebaregulaarsete lisatasude vähenemisest ning puhkusepäevade arvu suurenemisest. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata langes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 2,6%.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 38,6%, kuid tõusid võrreldes 2015. aasta III kvartaliga 10,8%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,1 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 7,0%, jäädes I kvartali aastakasvuga (7,2%) ja II kvartali aastakasvuga (7,3%) suhteliselt samale tasemele.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta III kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk – 6,7%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta III kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta III kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk peaaegu kõigil tegevusaladel (v.a mäetööstus). Kõige enam tõusis brutokuupalk aastaga haldus- ja abitegevuses (18,3%) ning kinnisvaraalases tegevuses (15,3%). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügiga seotud tegevustes (12,7%), info ja side tegevusalal (10,2%) ning muudes teenindavates tegevustes (9,8%).

Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (8,6%). Keskmisest kiirem palgakasv esines ka kohalikes omavalitsustes (7,7%), kus brutokuupalgad on madalaimad. Kõige aeglasem brutokuupalga aastakasv esines riigile kuuluvates asutustes (3,9%).

Maakonniti oli 2016. aasta III kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1253 eurot) ja Tartu (1105 eurot) maakonnas ning madalaim Põlva (808 eurot), Jõgeva (843 eurot) ja Saare (852 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu maakonnas (9,6%), samas Hiiu ja Rapla maakonnas brutokuupalk aastaga veidi vähenes.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta III kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8% väiksem kui eelmises kvartalis ja 2,1% väiksem kui 2015. aasta III kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes enam kinnisvaraalases tegevuses (12,2%), mäetööstuses (11,2%) ning finants- ja kindlustustegevusalal (11,2%). Ainsad valdkonnad, kus aasta jooksul on toimunud töötajate arvu väike kasv, on info- ja side, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

2016. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1508 eurot ja tunnis 10,5 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 7,1%.

**Keskmine kuutööjõukulu ning keskmine bruto- ja netokuupalk palgatöötaja kohta, I kvartal 2014 – III kvartal 2016 (eurot)**
Periood		Keskmine kuutööjõukulu	Keskmine brutokuupalk	Keskmine netokuupalk
2014	I	1305	966	769
	II	1379	1023	812
	III	1319	977	777
	IV	1404	1039	827
2015	I	1361	1010	815
	II	1459	1082	871
	III	1408	1045	842
	IV	1492	1105	891
2016	I	1476	1091	882
	II	1568	1163	937
	III	1508	1119	902

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2016. aastal on valimis 12 350 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistika aluseks on küsimustik „Palk”, mille esitamise tähtaeg oli 18.10.2016. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 26 tööpäevaga. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Ettevõtete laenude ja liisingute mahu kiire kasv oktoobris jätkus

24.11.2016 Mari Tamm

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfell suurenes pikaajaliste laenude toel oktoobris aasta võrdluses 8,4%
Eluasemelaenude kasv on selle aasta teisest kvartalist kiirenenud, oktoobris oli see 4,9%
Oktoobris väljastati uusi eluasemelaenusid kümnendiku võrra suuremas mahus kui aasta tagasi

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute maht kasvas oktoobris sarnaselt eelmistele kuudele kiiresti. Laenu- ja liisinguportfell suurenes eelmisel kuul aastatagusega võrreldes 6,9% ja selle kogumaht moodustas kuu lõpuks 17 miljardit eurot.

Ettevõtete Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute portfell kasvas aastatagusega võrreldes 8,4%. Ettevõtete kodumaiste pangalaenude ja liisingute kasv on sel aastal peamiselt tänu pikaajaliste laenude kasvule olnud oluliselt kiirem kui möödunud aastal. Samas aasta esimesel poolel ettevõtete välismaalt laenamine vähenes ning ettevõtete koguvõlg eriti ei muutunud. Oktoobris mõjutasid ettevõtetele väljastatud kodumaiste pangalaenude ja liisingute mahtu oluliselt ka üksikud suured tehingud.

Eluasemelaenude kasv on alates selle aasta teisest kvartalist kiirenenud. Oktoobris kasvas eluasemelaenude portfell aasta võrdluses 4,9%. Uusi eluasemelaenusid anti kuus välja 95 miljoni euro ulatuses, mis on kümnendiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Samas ei ole uusi laenulepinguid viimastel kuudel sõlmitud oluliselt rohkem kui aasta tagasi ning uute laenude maht on suurenenud peamiselt sellepärast, et lepingute keskmine väärtus on tõusnud. See viitab sellele, et uute korteritega tehtud tehingute osatähtsus on suurenenud. Majapidamiste muude laenude maht suurenes sarnaselt eelmistele kuudele peamiselt autoliisingu tõttu, mis kasvas aastatagusega võrreldes 16%.

Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes oktoobris 2,1%. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on tulenevalt antud perioodi sattuvate laenuprojektide erinevustest muutlik, kuid aasta keskmisena on see jäänud eelmise aasta keskmise taseme lähedale.

Maksetähtaega ületavate laenude maht jäi väikeseks. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht oli oktoobri lõpus 181 miljonit eurot. Pikemat aega viivises olevate laenude osatähtsus laenuportfellist on portfelli kasvu tõttu pisut vähenenud, moodustades oktoobri lõpus 1,2%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht jätkas oktoobris tugevat kasvu. Hoiuste kogumaht suurenes kuuga 163 miljoni euro võrra 11,4 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste maht kasvas pisut kiiremini, aasta võrdluses 9,5%. Majapidamiste hoiuste maht suurenes 7,5%.

Mari Tamm

Eesti Panga ökonomist

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguporfelli aastakasv

Eesti ettevõtetele kuu jooksul väljastatud pikaajalised laenud ja liisingud

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Järgmisel aastal jõuab lõpule Kalevi Spordihalli rekonstrueerimine

24.11.2016 Tallinn.ee

Tallinna linna 2017. aasta eelarve eelnõu kohaselt investeerib linn tuleval aastal enam kui 11 miljonit eurot spordi ja vaba aja objektide ehitus- ja renoveerimistöödeks.

Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul jätkab linn sportimis- ja vaba aja võimaluste parandamist, luues seeläbi linlastele juurde täiendavaid treeningvõimalusi. „Nii jõuavad järgmisel aastal lõpule Kalevi Spordihalli rekonstrueerimistööd ning Põhja-Tallinnas valmib multifunktsionaalne Sõle Spordikompleks, mille tulemusena saab pealinn juurde koguni kaks kaasaegset ja moodsat spordihoonet,“ täpsustas Kõlvart. „Nii saab Põhja-Tallinn endale kauaoodatud spordirajatise, mis koondab ühe katuse alla nii 25-meetrise 8 rajaga ujula, lastebasseini, kolme väljakuga pallimängusaali, üheksa püsirajaga vehklemissaali, jõusaali, spordisaali judo, maadluse ja võitluskunstide harrastajatele ning ühe universaalse saali. Lisaks ehitatakse välja kunstmurukattega jalgpalliväljak, kuhu talvel püstitatakse peale täispuhutav hall. Jalgpalliväljakule tuleb ka 385 istekohaga tribüün.“

Spordi ja vaba aja valdkonna investeeringute mahuks on 2017. aasta eelarve eelnõu järgi kavandatud 11 057 400 eurot. Lisaks eelpool märgitud kahele suurprojektile rajatakse spordiväljakud Lasnamäel aadressil M. Härma tn 14, Lasnamäe Kergejõustikuhallis vahetatakse rajakate ja soetatakse inventari, remonttöid teostatakse Lasnamäe Spordikompleksis (Pae tn 1) ning rajatakse spordipargid (street workout) asukohaga E. Vilde tee 69, Kopli tn 98 ning Kivila, Ilmarise ja Koidu pargis. Lisaks teostatakse muid remonttöid.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Baltic Horizon Fond avaliku pakkumise ja noteerimisprospekti lisa

23.11.2016 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Baltic Horizon Fond (Fond) fondivalitseja teatas 8. novembril 2016 uute Fondi osakute täiendava avaliku pakkumise ja noteerimisprospekti (Prospekt) registreerimisest Finantsinspektsioonis.

Fondivalitseja avaldab, et 22. novembril 2016 registreeris Finantsinspektsioon Prospekti lisa. Prospekti lisa sisuks on järgmised muudatused:

· Täiendada Fondi nõukogu liikmete kohta avaldatud informatsiooni seoses David Bergendahl’i valimisega Fondi nõukogu liikmeks Fondi osakuomanike üldkoosolekul 11. novembril 2016;

· Lubada Catella Bank S.A.-l rakendada osakute märkimise miinimumpiirangut 400 osakut ühe ostukorralduse kohta. Korraldajad Swedbank AB ja LHV Pank AS märgitavate osakute arvu miinimumpiirangut ei rakenda.

· Täiendada Prospektis avaldatud Fondi finantsinformatsiooni Fondi 9-kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuandega perioodi kohta, mis lõppes 30. septembril 2016;

· Täiendada Prospektis avaldatud finantsinformatsiooni Europa SPV 9-kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuandega perioodi kohta, mis lõppes 30. septembril 2016;

· Uuendada ülaltoodud muudatuste valguses Prospekti kokkuvõte.

Prospekti lisa koos selle eesti, soome, rootsi ja taani keelsete kokkuvõtetega avaldatakse elektrooniliselt Finantsinspektsiooni veebilehel (www.fi.ee), Fondi veebileheküljel www.baltichorizon.com ja NASDAQ Tallinna veebileheküljel (www.nasdaqbaltic.com). Investor võib paluda Prospekti lisa ja kokkvõtte saatmist elektrooniliselt tema poolt antud e-posti aadressile, saates e-kirja aadressil estonia@nh-cap.com, samuti prospekti ja selle kokkuvõtte paberkandjal üleandmist Fondivalitseja aadressil Tartu mnt 2, 10145, Tallinn.

Baltic Horizon Fond on registreeritud avalik kinnine investeerimisfond ja Baltic Horizon Fondi osakutega alustati Nasdaq Balti fondinimekirjas kauplemist 6. juuli 2016. Fondi börsitähis (ticker) NASDAQ Tallinna börsil on NHCBHFFT.

Fondivalitseja omab alternatiivfondide fondivalitseja litsentsi. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.

Pro Kapital: Teade võlakirjade lunastamisest

23.11.2016 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et on lunastanud 100 „AS Pro Kapital Grupp võlakiri 11.2016“ võlakirja väljalaskehinnas kokku 1 000 000 EUR ning esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse võlakirjade kustutamiseks registrist.

Võlakirjad kandsid intressi 5% kalendriaastas. Iga võlakirja väljalaskehind oli 10 000 EUR ning võlakirjade lunastuspäev oli 22.11.2016.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kasutuskorra kokkuleppes tuleks kokku leppida hinnas

23.11.2016 Tõnu Toompark

Kui kinnisasjal on omanikke rohkem kui üks, siis on mõistlik sõlmida kaasomanike kasutuskorra kokkulepe. Kasutuskorra kokkulepe tagab kindla teadmise selles, mida iga omanik võib teha ja millised on igaühe kohustused, seal hulgas, millised on kohustused teistega arvestada. Üldistatult öeldes tagab kasutuskorra kokkulepe selguse omanike vahelistes suhetes ning seeläbi ka hea omavahelise läbisaamise.

Heanaaberlike suhete seisukohast ei ole vähe oluline see, et kasutuskorra kokkulepe on lõpuni läbi mõeldud ja kõik olulised küsimused lepingus kirja pandud. Aeg-ajalt on tulnud ette olukordi, kus kasutuskorra kokkuleppes jääb reguleerimata kaasomanike vaheliste rahaliste suhete küsimus. Oluliseks osutub see küsimus kindlasti siis, kui mõni kaasomanik saab kasutada suuremat pinda, kui tema kaasomandi mõttelise osa suurusele tegelikult vastab. Näiteks ükskord puutusin kokku olukorraga, kus paarismaja omanikud otsustasid elamut laiendada selliselt, et kumbki omanikest pidi enda osale juurdeehituse tegema. Üksmeelselt valmistati juurdeehituse teostamiseks ette kõik dokumendid. Tegelikkuses läks nii, et juurdeehituse teostas vaid üks kaasomanikest.

Seetõttu tekkis peale juurdeehituse valmimist olukord, kus tema kasutas suuremat osa elamust, olgugi et kummalegi kaasomanikule kuulus ½ kinnistust. Ja sellest vaidlused algasid, sest juurdeehituse tegemata jätnud omanikul tekkis kadedus ning talle tundus ebaõiglane, et kuigi kinnistu kuulub neile võrdselt, saab teine kaasomanik kasutada suuremat osa elamust. Sellise olukorra lahendus oleks olnud lihtne, kui kaasomanikud oleksid eelnevalt leppinud kokku selles, et sõltumata juurdeehituse realiseerimisest, ei ole kummalgi omanikul kohustust maksta teisele mingit hüvitist juurde ehitatava pinna kasutamise eest.

Tegelikult on ka lihtsamaid juhtumeid, kus sarnased küsimused tõusetuvad. Sageli on välja kujunenud olukord, mille kohaselt mõni kaasomanikest kasutab ehitisest suuremat osa, kui tema mõttelisele osale tegelikult vastab. Kuigi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimise ajal võivad kõik kaasomanikud võtta seda loomulikuna, et tal ei tule selle tõttu teistele rahalist hüvitist maksta, tuleks see kokkuleppesse siiski kirja panna. Senine kohtupraktika on taolisi kokkuleppeid tõlgendanud selliselt, et kui kasutuskorra kokkuleppes tasu küsimust puudutatud ei ole, siis võib iga kaasomanik tasuküsimuse hiljem tõstatada, mis eelkõige tähendab võimaliku hüvitise nõuet selle kaasomaniku poolt, kes tegelikkuses kasutab ehitisest väiksemat osa, kui tema omandiosa (mõttelise osa) suurusele tegelikult vastab.

Seega ei tohi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisel unustada, et kuigi eelkõige reguleeritakse sellise kokkuleppega ühise asja kasutamist, on kinnisvara omamisega paratamatult seotud erinevad rahalised aspektid.

Ahti Kuuseväli
Advokaat

Lõppeva aasta staar on taskukohane äärelinna uus korter

23.11.2016 Egon Juhanson

Nagu ennustatud, sai kiire tõusu läbi teinud ja sel aastal stabiilsema kinnisvaraturu valguses eriti popiks soodsama hinnaga kvaliteetne uus korter Tallinna kesklinnast eemal. Ja on päris kindel, et nii jätkub see veel pikemat aega.

Kõige paremini müüvad keskmisest madalama lõpphinnaga väiksemad kahetoalised ja alla 150 000 euro maksvad neljatoalised perekorterid. Passiivsemaks on müük jäänud suure üldpinna ja seeläbi kõrge lõpphinnaga kolmetoaliste korteritega. Nõudlus on suur ka ühetoaliste korterite järele, samas pakkumites on neid vähem.

Soodsama hinnatasemega keskmise klassi korterid on tulnud heale pinnasele, sest paljudele peredele, arvestades nende laenuvõimet, ongi just sellised korterid kättesaadavad. Kohati peavad oma valikutes tegema mööndusi ka need, kes ehk muidu eelistaksid elada linnasüdamele lähemal, sest nii mõnedki eramuhindadega võrreldava kallidusega kesklinna ja Kalamaja korterid panevad neid mõtlema hoopis äärelinna korteritele.

Taskukohasem hind ei tähenda kehvemat kvaliteeti, sest tiheda konkurentsi tõttu ei saa lubada halba tööd. Samuti korvab mõistlik planeering ka väiksema üldpinna.

Egon Juhanson, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kolmapäeval tutvustatakse Emajõe kallasraja eskiisi

23.11.2016 Tartu.ee

Kolmapäeval, 23. novembril kell 17 oodatakse tartlasi raekoja saali, kus OÜ KINO maastikuarhitektid tutvustavad Võidu silla ja Karlova sadama vahelise Emajõe kallasraja eskiisi.

„Koos tulevase promenaadi ja kergliiklusteega on linnal kavas korda teha kogu kaldaala. Maastikuarhitektide pakutud lahendus muudab kogu kaldapealse atraktiivseks puhkealaks ja väärtustab Tartu üht olulisemat sümbolit – Emajõge,“ ütles linnapea Urmas Klaas, kes kutsus huvilisi kuulama ja kaasa mõtlema.

Võidu sillast Karlova sadamani kulgeva kallasraja/kergliiklustee eskiislahenduse koostajad on kallaste mugavaks kasutamiseks välja töötanud 17 erinevat tüüpi kaldalahendust, mis kõik soodustavad erineval moel inimese otsesuhtlust jõega. Eskiislahenduses pakutakse välja erinevaid jõeni viivaid treppe, terrasse ja astmestikke, loodusliku haljastusega kaldapealsed vahelduvad sadama- ja rannaaladega, ette on nähtud pikniku- ja puhkekohad, mitmed põnevad välieksponaadid ja ratturite tarvis teeninduspunktid. Samuti on planeeritud koht tulevasele jõeturule.

„Jõeääre mõtestamisega soovisime saavutada võimalikult väheste takistustega kallasrada, mis on ennekõike hea ruumikvaliteediga ja köidaks võimalikult paljusid inimesi, sest mida rohkem kasutajaid, seda turvalisem ja mõnusam keskkond on,“ kommenteeris Karin Bachmann OÜst KINO maastikuarhitektid.