Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Uus Maa Kinnisvarabüroo 12-2016 kinnisvaraturu ülevaade

17.01.2017 Tõnu Toompark

Eesti

Detsember oli tehingute arvult keskmisest oluliselt aktiivsem kuu, kusjuures oma panuse andis ka paljude tehingute nn kobaras sõlmimine. Nii sündis ka mitmeid rekordeid, millest märkimisväärseim on Tallinna korterite ruutmeetri mediaanhinna kõigi aegade rekord. Samas jäigi see kasv üsna pealinnakeskseks ning mujal Eestis iseloomustas aasta lõppu pigem rahulikum kulgemine.

Lugedes seda ülevaadet ja vaadates erinevaid linnu, soovitame arvestada, et järgnev jaanuar on ilmselt sama rahulik ning suuremat tõusu tasub oodata veebruarist-märtsist.

Maa-ameti andmetel sõlmiti detsembris kogu Eestis 4233 kinnisvara ostu-müügilepingut, mis on novembrist 6,8% enam. Mulluse detsembriga võrreldes oli turg aga samal tasemel, muutus vaid +0,09.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinnas toimus detsembris hoogne tehingute sõlmimine, mis kergitas tugevalt ka müüdud objektide hulka. Nii vahetas omanikku 1554 kinnisvaraobjekti, mis on novembrist suisa 31,9% enam. Muide, teistest aktiivsem kuu oli ka 2015. aasta detsember, seega aastavõrdluses toimus 7% kasv.

Kasvu taga on uute korterite hoogne asjaõiguslepingute sõlmimine, mis eelkõige kergitas kahe suure linnaosa – Lasnamäe ja Põhja-Tallinna tehingute hulka ja ruutmeetri mediaanhinda. Kahe mõjuka linnaosa kasv mõjutas tugevalt kogu linna statistikat ning seega sündis Tallinna korteri ruutmeetri mediaanhinna rekord ja väga kõrge tehingute hulk.

Seega, detsembris müüdi kortereid 937 (novembris 794), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1681 eurot. Võrreldes novembriga kasvas hinnatase 7,3% ning aastaga 8,8%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1596 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +11%* ja aastaga +2,5%.
Kadriorg: 2434 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +10,5%* ja aastaga +15,9%*.
Kalamaja: 2150 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +4,4% ja aastaga -1,4%.
Kesklinn: 2156 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +1,3% ja aastaga +16,7%*.
Kristiine: 1710 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +3,8% ja aastaga -5,1%.
Lasnamäe: 1408 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +7% ja aastaga +7,6%.
Mustamäe: 1350 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -2,4% ja aastaga -8,8%.
Nõmme: 1786 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -10,9%* ja aastaga +20,4%*.
Pirita: 1868 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +3,2% ja aastaga +8%.
Põhja-Tallinn: 1935 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +22,4%* ja aastaga +24,3%*.
Vanalinn: 2834 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -7,1% ja aastaga -2%.
* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Eramuid ja suvilaid müüdi 26 (novembris 36) ning hoonestamata elamukrunte 6 (novembris 14).

Tartu

Tartus toimus detsembris 186 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maa-ameti statistika kohaselt keskmisest kõrgem tulemus. Tõsi, võrreldes novembriga toimus siiski 5,1% langus samas kui 2015. Aasta detsembriga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 17,7%. Põhjuseks ikka aktiivsem uusarendusturg.

Kortereid müüdi 141 (novembris 154), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1307 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 7,5%, siis aastaga 15,2%.

Eramuid ja suvilaid müüdi 9 (novembris 8) ning hoonestamata elamukrunte 5 (novembris 6).

Ida-Virumaa

Tehinguaktiivsus tõmbus Ida-Virumaal detsembris koomale. Maa-ameti andmeil toimus 215 ostu-müügitehingut, mis on novembrist 20,7% vähem. Ka aastavõrdluses toimus langus – 18,3%.

Tehingute hulga langus avaldus üldiselt ka tähtsamatel korteriturgudel. Nii müüdi Narvas 47 korterit (novembris 60), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 415 eurot. Võrreldes novembriga kasvas hinnatase 9,3% samas kui aastaga langes see 16,8%.

Kohtla-Järvel müüdi 43 korterit (novembris 72), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 85 eurot. Kui novembriga võrreldes kasvas hinnatase 7,5%, siis aastaga 14,9%.

Jõhvis müüdi aga 14 korterit (novembris 13), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 269 eurot. Kuna detsembris müüdi hulk keskmisest oluliselt kallimaid kortereid ning novembris vastukaaluks aga tavapärasest oluliselt odavamaid kortereid, kasvas hinnatase kuuga 50,4%. Aastavõrdluses aga olulist muutust ei toimunud, hinnatase tõusis 5,5%. Müüdi 3 eramut (novembris 4), elamukrunte läks kaubaks 1 (novembris 0).

Pärnu

Pärnus oli detsember tehinguaktiivsuselt 12 kuu keskmist arvestades vaikne. Maa-ameti andmetel toimus 83 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 27,2% novembrist vähem. 2015. aasta detsembriga võrreldes langes tehingute hulk 8,8%.

Kortereid müüdi 54 (novembris 81), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1010 eurot. Et statistilist võimsust omasid kallimad korterid, kasvas hinnatase kuuga 19,2%. Aastaga toimus hinnatasemes seetõttu aga 15% kasv.

Eramuid müüdi 9 (novembris 14) hoonestatud elamumaid kaubaks ei läinud..

Viljandi

Ka Viljandi tehinguturg oli detsembris rahulikum. Maa-ameti andmetelt oimus 25 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist 7,4% vähem. Tunamulluse aastalõpuga võrreldes langes tehinguaktiivsus aga 19,4%.

Kortereid müüdi 19 (novembris 21), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 562 eurot. Võrreldes novembriga langes antud näitaja 1,6% samas kui aastaga toimus 2% kasv.

Eramuid müüdi 2 (novembris samuti 2), hoonestamata elamukrunte ei müüdud.

Rakvere

Ka Rakveres oli detsember pigem vaiksemate killast. Maa-ameti andmeil toimus 25 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist siiski 8,7% enam. Aastataguse sama ajaga võrreldes langes detsembri tehinguaktiivsus 24,2%.

Kortereid müüdi 13 (novembris 18), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 362 eurot. Kui novembriga võrreldes langes hinnatase 33%, siis aastaga 24,4%.

Eramuid müüdi 5 (novembris 2). Elamukrunte ei müüdud.

Kuressaare

Kuressaare tehinguturg oli detsembris tugevalt keskmisel tasemel. Maa-ameti andmetel toimus 24 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 7,7% novembrist vähem. Täpselt samasugune protsentuaalne muutus toimus ka aastataguse ajaga võrreldes.

Kortereid müüdi 13 (novembris 15), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 835 eurot. Võrreldes novembriga kasvas antud näitaja 5,7% ning aastaga 17,3%.

Eramuid müüdi 4 (novembris 2) ning hoonestamata elamukrunte 2 (novembris 1)..

Haapsalu

Ka Haapsalu kinnisvaraturg tõmbas detsembris juba otsi kokku ning tehinguaktiivsus oli keskmisest madalamal tasemel. Toimus 22 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist 4,8% enam. Kuna 2015. aasta detsember oli 12 kuu skaalal jällegi kõrgeimal pulgal, langes 2016. Aasta detsembri tehinguaktiivsus aastavõrdluses 42,1%.

Kortereid müüdi 13 (novembris 14), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 508 eurot. Nagu ikka väikestel kinnisvaraturgudel, on suured hüpped loomulikud. Nii kasvas hinnatase kuuga 23,7% ja aastaga 45,6%.

Eramuid müüdi 2 (novembris 1) ning hoonestamata elamukrunte 1 (novembris samuti 1).

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Ministeerium saatis kooskõlastamisele põhikoolihoonete investeeringute kava eelnõu

17.01.2017 Tõnu Toompark

Haridus- ja Teadusministeerium saatis ministeeriumitele ning omavalitsustele põhikooli õppehoonete investeeringute kava eelnõu, milles tehakse ettepanek anda 22 omavalitsusele 55,3 miljonit eurot, et toetada koolivõrgu korrastamiseks koolihoonete suuremahulist kaasajastamist. Investeeringutega vähendatakse omavalitsuste kulusid hoonetele ning suunatakse rohkem vahendeid hariduse sisulisteks tegevusteks.

Eelmisel aastal said gümnaasiumiastme pidamisest loobunud või riigigümnaasiumiga omavalitsused taotleda investeeringuprogrammist toetust koolide uuendamiseks, ehitamiseks või lammutamiseks, et viia nende suurus vastavusse õpilaste arvu muutusega. Kokku esitati taotlusvooru 31 kvalifitseerunud ettepanekut. Konkursi algne maht oli 46 miljonit eurot, kuid ministeerium suurendas selle eelarvet 55,3 miljoni euroni, sest projektid olid läbivalt kõrge kvaliteediga ning paremusjärjestuses erinevused väga väikesed.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps: „Investeeringuga teeme põhikoole nii säästlikumaks kui ka õpetamissõbralikumaks, et lastel oleks parem õppekeskkond. Konkursi selle vooru rahalise mahu suurendamine on ka kiitus ja kompliment kohalikele omavalitsustele, kes esitasid ühtlaselt tugevaid projekte.“

Toetust saanud projektidega rekonstrueeritakse ning ehitatakse üle 61 000 ruutmeetri kaasaegset ja säästlikku koolipinda. Kuna paljud koolihooned on jäänud praegustele õpilaste arvudele liiga suureks ning ka amortiseerunud, siis ebavajalikku pinda vähendatakse omakorda 62 500 tuhande ruutmeetri võrra, mis tähendab hoonetele uue funktsiooni leidmist või ka nende lammutamist.

Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlusvooru. Alanud aastal avaneb ka teine voor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, kes korrastavad oma koolivõrku. Kahe taotlusvooru investeeringute maht koos omaosalusega on kokku ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

Lisainfo:

Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40%. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis u 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.
Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.
Kokku kasutas haridusvaldkond 2014.a ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini. Rohkem kui pool haridustaristust on üldhariduskoolid.
2015. aasta kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks.
Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist.

5 asja, mida jälgida ehituskrundi ostmisel

17.01.2017 Domus Kinnisvara

Kevad pole enam kaugel ja käes on paras aeg sobiva krundi soetamiseks uue kodu rajamise eesmärgil. Kuigi kinnisvara ostmisel lähtutakse eelkõige asukohast, tuleks jälgida veel mitmeid asjaolusid, millest sõltub ostetava maa hind ja edaspidine asja-ajamine. Kinnisvara pakkumistest leiab krunte, kus kõik vajalikud kommunikatsioonid on olemas, kuid alati ei tarvitse see sobida kas asukoha, suuruse, hinna või mõnel muul põhjusel.

Mida siis tuleks jälgida meelepärase krundi ostmisel?

Kas kinnistule on võimalik ehitada? – Kõige täpsema info saab kohalikust omavalitsusest, kas maa-alal on olemas kehtestatud detailplaneering või kas kinnistule on võimalik taotleda projekteerimistingimusi, millega määratakse kindlaks lubatud hoonete arv, suurus, asukoht jms. Krundi ostmisel peab arvestama, et igale poole ei ole võimalik ehitada ja tuleb jälgida ehituskeelu piiranguid, mida saab lähemalt vaadada Maa-ameti geoportaalist http://geoportaal.maaamet.ee/ „Kitsenduste rakenduse“ kaardilt.

Kas kinnistule juurdepääs on olemas ja kes teedevõrku haldab? – Kui ostetav kinnistu asub detailplaneeringuga kehtestatud alal siis on teedevõrk planeeritud, kuid mõistlik oleks pöörata tähelepanu kellele need teed kuuluvad. Kui tegemist on linna või valla teedega, siis vastutab teede korrashoiu eest kohalik omavalitsus. Keerulisem on olukord siis, kui teed kuuluvad eraisikule või ettevõttele, kes ei suuda või ei taha teedevõrku korras hoida ja keskendub pigem oma õigustele.

Kas elektrivõrguga liitumine on võimalik? – Igal majapidamisel on tänapäeval vajalik elektrivarustus. Kui osta kinnistu olemasolevast alajaamast kaugemale, kui 400 m siis läheb elektriga liitumine üsna kulukaks. Samuti tuleks arvestada peakaitsme suurusega ehk mitu amprit oleks ehitataval hoonel vaja. Täpse info saamiseks tuleks pöörduda Elektrilevi poole: https://www.elektrilevi.ee/et/liitumine

Kas vesi ja kanalisatsioon on olemas? – Kui osta krunt privaatses asukohas, kus naabrid on kaugel, siis tuleb arvestada omal kulul lokaalse vee ja kanalisatsiooni väljaehitamisega ja selle korrashoiuga. Tiheasustuses on üldjuhul vee- ja kanalisatsioonitrassid olemas ja nendega liitumiseks tuleb trasse haldava ettevõttega vastav leping sõlmida.

Millised on looduslikud tingimused? – Krundi ostmisel tuleks jälgida ka selle looduslikke eripärasid nagu ilmakaared, valdavad tuuled, kaugus veekogust, maapinna kõrgus, mullastik, olemasolev taimestik jms. Kui on olemas juba suured puud ja põõsad siis tasub alati nendega haljastuse planeerimisel arvestada. See mis esialgu võib tunduda miinusena, saab põhjalikult planeerides muuta plussiks.

Kodu ehitamine on pikk ja kulukas protsess aga kui see tee ette võtta siis on võimalus algusest peale oma vajaduste ja soovide järgi meelepärane kodu kujundada ning lõpptulemus on selline, mis kindlasti pakub rahuldust ja jääb kestma aastateks.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Kodutoetust sai 358 lasterikast peret

17.01.2017 Tõnu Toompark

KredExi kodutoetust said möödunud aastal kokku 358 kolme ja enamalapselist peret, kokku kasvab nendes peredes 1256 last. Ühtekokku eraldati eelmisel aastal toetusteks 3,2 mln eurot.

„Mullune Eurofondi raport näitas selgelt, et eestlaste kodud on Euroopas oma seisukorralt ühed viletsamad. Pesemisvõimalusteta, külmad ja niisked majad on kehvad tervisele ja süvendavad sotsiaalset ebavõrdsust,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, ning lisas: „Head elamistingimused on 21. sajandil inimõigus. Mul on hea meel, et lasterikaste perede puhul on riik pannud kodude korrastamisele tugevalt õla alla ja kunagine otsus laiendada toetust ka kolmelapselistele peredele on end õigustanud.“

Keskmine toetuse summa ühele perele on 7 179 eurot, millele lisandub tulumaks. Kõige rohkem toetuse saajaid elab Harjumaal (64), Ida-Virumaal (47) ja Tartumaal (35). Nendest peredest on 62 varasemalt ühe korra kodutoetust saanud.

Toetust saavates peredes oli keskmine maksustatav tulu leibkonna liikme kohta 2015. aastal 143,69 eurot kuus ning nendes peredes elab keskmiselt 4 kuni 19-aastast last. Esines ka 16 perekonda, kelle maksustatav sissetulek leibkonna liikme kohta oli 2015. aastal 0 eurot. Kõige lasterikkamas peres kasvab 9 last, neljas toetust saanud peres kasvab 7 last.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetusel lasterikaste perede jaoks selge mõju. „Alates 2008. aastast on lasterikaste perede kodutoetuse abil paranenud pea 10 000 lapse elamistingimused. Majad on saanud uued katused, soojustatud on fassaade ja vahetatud aknaid, rajatud pesemisvõimalusi ja toimivaid küttesüsteeme. See on tõstnud perede elukvaliteeti ning aidanud kaasa ka majade säilimisele ja energiatõhususele.“

Kõige enam antakse toetust eluaseme renoveerimiseks (250-nel korral). 88 peret sai toetust kodu soetamiseks ning 20 peret eluasemelaenu põhiosajäägi tagasimakseks.

Tegemist on riikliku tagastamatu toetusega, mis on mõeldud lasterikastele peredele eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks. Toetust saavad taotleda perekonnad, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle viimase aasta keskmine maksustatav tulu ühe leibkonna liikme kohta ei ole suurem kui 355 eurot.

Taotlejate eluaseme olukorda hindas komisjon, kuhu kuulusid KredExi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindajad.

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 12-2016

17.01.2017 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis detsembris teist kuud järjest ja oli võrreldes novembriga 2,9% kõrgemal. Võrreldes 2015. aasta detsembriga oli indeks 10,2% kõrgemal.

Tallinna korteriturgu tervikuna iseloomustas 2016. aastal eelkõige kiire tehingute arvu kasv uute korteritega. Kuude lõikes oli uute korterite osa 20-38%. Võrreldes 2015. aastaga tõusis 2016. aastal Tallinnas korterite ostu-müügitehingute arv 4,6%, rahaline maht 8,6% ja pinnaühiku hind 5,1%. Nimetatud muutuste põhjuseks on eelkõige tehingud uute korteritega.

Tallinnas toimus detsembris korteritega 937 tehingut, mis on uus kuine rekord pärast 2007. aastat. Seda on 18,2% rohkem kui novembris ja 4% rohkem kui eelmise aasta detsembris. Uute korterite osakaal tehingute üldarvust oli rekordiline 38%.Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind 2,8% ja oli 1744 eurot ruutmeeter, mis on buumijärgse aja ja käesoleva aasta rekord. Baltikumi teise kahe pealinnaga võrreldes on Tallinnas keskmine ruutmeetri hind tunduvalt kõrgem – Riias 1159 ja Vilniuses 1417 eurot.Võrreldes eelmise aasta detsembriga oli Tallinnas ruutmeetri hind 12% kõrgem ja võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 2,2% kõrgem. Tallinna korteriturgu mõjutab oluliselt uute korterite pakkumiste arvu kiire kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu.

Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnatõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt. Võrreldes novembrikuuga tõusis keskmine ruutmeetrihind kuues linnaosas: Põhja-Tallinnas (14,1%), Lasnamäel (6,4%), Haaberstis (6,2%), Kristiines (2,6%), Pirital (1,5%) ja Mustamäel (1%). Põhja–Tallinnas oli järsu hinnatõusu põhjuseks tehingud eelkõige uute korteritega Vibu, Saani ja Lible tänaval. Hinnad langesid kesklinnas (6,2%) ja Nõmmel (5,5%).

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 5,4% 1297-le eurole ja Pärnus 10,6% ja oli 1023 eurot ruutmeeter. Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 372 eurot ning Narvas tõusis ja oli 465 eurot ruutmeeter.

Ober Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks detsember 2016

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Soodushind ja kingituseks käsiraamatud

17.01.2017 Margot Toompark

Tule kolmele kinnisvarakoolitusele ja saad kolm soodustust.

31/01/2017 seminar Kinnisvaraturu ülevaade 2017. aasta I kvartal

Tõnu Toompark annab praktilise elamispindade turuülevaate ja spekuleerib küsimuse üle, kas 2017. aastal lõhkeb kinnisvaramull.

02/02/2017 Üüriinvesteeringute koolitus: lühi- ja pikaajaline üürimine

Tõnu Toompark annab nõuandeid, kuidas koostada üürinvesteeringute äri äriplaani.
Evi Hindpere tutvustab üüriäri juriidilisi aspekte.

09/02/2017 Kinnisvara müügikoolitus

Anneli Salk jagab nõuandeid müügipsühholoogiast ja Ruth Andresen annab praktilisi nippe igapäeva müügitehingutest.

Tule kolmele koolitusele ja saad kolm soodustust

soodushind 275€ (lisandub käibemaks)
kingituseks raamat Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?
kingituseks raamat Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingute saladused

Pakkumine kehtib kuni 31/01/2017.

Koolitustele registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 09/03/2017

17.01.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 09/03/2017 koolitus Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt. Koolituse viib läbi kohtutäitur Mati Kadak.

Kinnisvarakoolituse „Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“ eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohutäiturid kinnisvara müüvad. Samuti annab koolitus soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enapakkumisetel osalemiseks.

Koolitus annab teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest, info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara, konkreetseid nõuandeid, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara ning arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla.

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub neljapäeval 09/03/2017 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Statistika: korteritehingute arv lööb rekordeid

17.01.2017 Tõnu Toompark

2016 IV kvartalis jätkas korteritehingute arv tõusuteed ja lõi järjekordse viimaste aastate rekordi. 2016 IV kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetel 5437 korteritehingut ehk aastatagusest 1,6% rohkem.

Möödunud 2016. a teises pooles nägime taas kiirenenud korteritehingute hinnatõusu. 2016 IV kvartali Eesti korteritehingute keskmine hind oli 1147 €/m² ehk eelmisest aastast 10,4% enam. Hinnatõusu taga on eelkõige Tallinna korteritehingute keskmise hinna kiire tõus, mis mõjutab olulisel määral kogu Eesti näitajat.

Tehingute arvu ja hinnatõusu toel kasvas ka korteritehingute käive oluliselt. 2016 IV kvartali Eesti korteritehingute käive oli 360 miljonit eurot. See on 2015. a vastavast näitajast 10,4% rohkem.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m², parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakooli kinkekaart

16.01.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakooli kodulehelt on võimalik osta oma kingituseks kinkekaart.

Kinkekaardi ostja saab ise otsustada kingitava summa üle ning soovi korral lisada kinkekaardile sobiva pühenduse.

Kinkekaardid on müügil meie kodulehel ja saadetakse peale tasumist ostjale maili teel.

Kinkeekaardiga saab osta endale sobiva koolituse või hoopis vajaliku raamatu.

Kinkekaardi saab osta SIIT:

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
+372 506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Domus Kinnisvara 12-2016 turuülevaade: aasta lõppu ilmestas uute korteritega tehtud tehingute arvu tõus

16.01.2017 Kadri Lest

Aasta lõpus vormistatud uute korterite müügitehingud viisid Tallinna korteritehingute arvu ja keskmise hinna masujärgse aja kõrgeimale tasemele. Samuti teostati Tartus varasematest kuudest rohkem tehinguid uute korteritega. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Eestis eelmisel kuul kokku 4233 ostu-müügitehingut koguväärtusega 292,908 miljonit eurot. Novembriga võrreldes teostati 7% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 27%. Tehingute arv jäi eelmise aasta detsembriga samale tasemele, kuigi tehingute koguväärtus langes 8%. Kogu Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute arv oli detsembris viimase 12 kuu keskmisest 7% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas detsembris 2204 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 219 074 669 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 24% ja tehingute koguväärtus 33%. Tehingute arvu tõusu tõid aasta lõpus kaasa mitme uusarenduse korteritehingute vormistamine. Samuti mõjutas koguväärtuse tõusu Tallinna Kesklinna linnaosas toimunud kalli hoonestatud ärimaa tehing. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 10%, kuid koguväärtus langes 5%.

Kui enamuses ülevaates välja toodud linnades oli detsember korteritehingute arvult tagasihoidlik, siis Tallinnas oli detsembrikuu taaskord aasta kõige aktiivsem. Tallinna linnas teostati 937 korteriomandi tehingut, mis oli 146 tehingut rohkem kui novembris ja 36 tehingut rohkem, kui eelneva aasta detsembris. Tehingute arvu tõusu tõi eeskätt kaasa uute korteritega tehtud tehingute arvu tõus. Tallinna korterite keskmine hind tõusis eelmise kuuga võrreldes 3%, olles 1744 €/m² (mediaan 1679 €/m²) ületades 2007. aasta aprilli hinnarekordi – 1706 €/m². 2015. aasta detsembriga võrreldes on keskmine hind tõusnud 12%. Detsembris teostati ca 38% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 26%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Virbi 8//10, Erika 15, Sõpruse pst 33, Lastekodu 23 ( Tartu mnt 52), Vanakuu 1//3//5//7//9, Poordi 3 ja Valgevase 9b arendused, kus kokku teostati 181 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2089 €/m².

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega sooritati detsembris 26 ostu-müügitehingut (maakonnas 125), mis on novembriga võrreldes 6 tehingut vähem ja aastatagusega võrreldes 2 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 6 tehingut (maakonnas 54). Novembris teostati 17 ja aasta tagasi detsembris 11 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati detsembris 366 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 27 916 119 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 3%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 23%. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa mitme kalli ärimaa ostu-müügitehingud Tartu linnas ja uute korterite tehingute osakaalu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 4%, kuid tehingute koguväärtus jäi samale tasemele.

Detsembris toimus Tartu linnas 141 korteriomandi tehingut, mis on 10 tehingut vähem kui novembris ja 33 tehingut vähem, kui eelneva aasta detsembris. Detsembri keskmine hind tõusis 5%, olles 1297 €/m² (mediaan 1307 €/m²). Detsembris teostati ca 23% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 17%. 2015. aasta detsembriga võrreldes tõusis keskmine hind 10%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati detsembris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis on novembriga võrreldes 1 tehing rohkem ning aastatagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega toimus detsembris 5 tehingut (maakonnas 17). Novembris toimus 6 ja aasta tagasi detsembris 9 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati detsembris 246 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 796 826 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 5% ja tehingute koguväärtus 10%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 7%, kuid koguväärtus langes 19%.

Pärnus toimus detsembris 54 korteriomandi tehingut, mis on 28 tehingut vähem kui novembris ja 4 tehingut vähem, kui eelneva aasta detsembris. Keskmine hind oli 1019 €/m² (mediaan 1010 €/m²). Keskmine hind tõusis novembriga võrreldes 8% ja 2015. aasta detsembriga võrreldes 11%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 29), mis on eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 2 tehingut (maakonnas 19). Novembris tehti 4 tehingut ja aasta tagasi detsembris 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta detsembris 152 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 684 966 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 16% ja tehingute koguväärtus 23%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 8%, kuid koguväärtus langes 38%.

Detsembris kui ka novembris toimus Viljandi linnas 19 korteriomandi tehingut, mis oli 3 tehingu rohkem kui eelneva aasta detsembris. Detsembris tõusis keskmine hind novembriga võrreldes 6%, tasemeni 626 €/m² (mediaan 562 €/m²). Võrreldes aastatagusega tõusis keskmine hind 26%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti nii novembris kui ka detsembris 2 ostu-müügitehingut (maakonnas 19), mis oli aastatagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga detsembris ostu-müügitehinguid ei teostatud (maakonnas 5). Nii 2016. aasta novembris kui ka 2015. aasta detsembris müüdi 1 hoonestamata elamumaa kinnistu.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta detsembris 135 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 006 835 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 22%, kuid tehingute koguväärtus langes 5%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 39% ja koguväärtus 31%, kuna eelmine aasta samal perioodil toimus mitu maatulundusmaa komplekstehingut, mis viisid tehingute arvu üles.

Detsembris toimus Kuressaare linnas 13 korteriomandi tehingut, mis oli 2 tehingut vähem kui novembris ja 2015. aasta detsembris. Detsembrikuus oli keskmine hind 828 €/m² (mediaan 835 €/m²). Novembriga võrreldes tõusis keskmine hind 10% ja eelnenud aasta detsembriga võrreldes 20%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 13), mis oli 2 tehingut rohkem, kui eelnenud kuul ja 1 tehing rohkem kui aasta tagasi. Hoonestamata elamumaadega teostati detsembris Kuressaares 2 tehingut (maakonnas 4). Novembris toimus 1 ning aasta tagasi detsembris samuti 2 tehingut.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas detsembris 215 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 803 943 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 21% ja tehingute koguväärtus 23%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 18% ja koguväärtus 76%. Tehingute koguväärtuse suure languse taga oli asjaolu, et eelmisel aastal samal perioodil müüdi mitu kallist hoonestatud äri- ja tootmismaad, millede koguväärtus moodustas üle 80% terves maakonnas tehtud tehingute koguväärtusest.

Detsembris toimus Narvas 47 korteriomandi tehingut, mis oli 13 tehingut vähem kui novembris ja 4 tehingut vähem kui eelneva aasta detsembris. Detsembris tõusis keskmine hind 11%, olles 471 €/m² (mediaan 415 €/m²). Eelmise aasta detsembriga võrreldes langes keskmine hind 6%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris kui ka novembris 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 20), mis oli aastatagusega võrreldes 4 tehingut vähem. Narva linnas detsembris hoonestamata elamumaa tehinguid ei toimunud (maakonnas 1). Novembris toimus 9 ja aasta tagasi detsembris 4 hoonestamata elamumaa müügitehingut.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Valminud on uus suur elamispindade turuülevaade

16.01.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvaraturul on palju määramatust ja segadust. Ühed ennustavad peatselt saabuvat kriisi. Teised loodavad aktiivse turu ja hinnatõusu jätku. Küsimusi tekitab, mis toimub kinnisvaraturul edasi.

Olen taas kokku pannud elamispindade turu suure ülevaate. Ülevaade võtab kokku nii möödunud aastal toimunu, kui teeb prognoose poole-pooleteise aasta jagu ettepoole.

Muuhulgas on olulisel määral käsitluse all uute korterite turg kui tegur, mis on kinnisvaraturu aktiivsust ja hinnatrende olulisel määral mõjutamas.

Ülevaadet käin tellija juures esitlemas. Ülevaate esitluse tellimiseks kontakteeru telefonitsi-meilitsi.

Alternatiivse võimalusena turu trendidest aktuaalse ülevaate saamiseks on Kinnisvarakoolis toimuv turuülevaate seminar, kus käsitluse all samad teemad, aga isegi pisut põhjalikumalt. Turuülevaate seminar toimub 31/01/2017.

Tõnu Toompark
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

16.01.2017 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel oli 2017. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 317 800, mis on 1850 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1370 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 3220 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2016. aasta jooksul 0,14%. Eesti rahvaarv on juba kaks aastat kasvanud, kuna sisseränne on olnud suurem kui väljaränne ja negatiivne loomulik iive.

Eestis sündis 2016. aastal üle 13 900 lapse. Sündide arv on püsinud ligikaudu samal tasemel juba viis aastat. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, võib seda võtta hea uudisena, kuid väga heade uudisteni sündide arvu puhul on veel pikk maa minna.

2016. aastal suri 15 300 inimest. Surmade arv on kuuendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes +/-150 inimese võrra. Et rahvastik vananeb ja vanemaealiste arv suureneb iga aastaga, võib eeldada oodatava eluea jätkuvat kasvu.

2016. aastal saabus Eestisse elama 9100 inimest ja Eestist lahkus 5800 inimest. Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab Statistikaamet teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt residentsuse indeksi põhjal rahvaarvu arvutamise metoodikale: isiku üleminemisel residendist mitteresidendiks on väljaränne ja vastupidisel juhul sisseränne (kui ei ole tegemist sünni või surmaga). Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid. Väljaränne suureneb peamiselt Euroopa Liidu ja Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu. Sisseränne suureneb peamiselt Eesti kodanike tagasirände tõttu, mis jääb samuti registreerimata, kuna eelnev lahkumine ei olnud registreeritud. Väljaränne jääb sisserändest enam teadlikul valikul või teadmatusest tulenevatel põhjustel registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest rohkem.

Praegune tulemus põhineb rahvastikuregistris 2016. aasta jooksul toimunud elukohavahetustel – sisserändajateks on loetud isikud, kelle elukoht ei olnud eelmisel aastavahetusel Eesti, kuid viimasel oli, ja väljarändajateks kõik eelmisel aastavahetusel Eesti elanikuks märgitud isikud, kes sel aastavahetusel seda enam ei olnud.

Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 4. mail ja täpsustatud rände andmed 23. mail.

Statistikatöö „Rahvastik“ avaliku huvi peamine esindaja on Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

LVM Kinnisvara: Pärnu kinnisvaraturg kasvas 2016 aastal 20,4%

16.01.2017 Tõnu Toompark

Pärnumaa kinnisvaraturul toimus 2016. aastal tõus nii tehingute arvus kui ka koguväärtuses. Tehingute arv kasvas võrreldes 2015. aastaga 3,6%, tehingute koguväärtuse tõus oli aastases võrdluses 20,4%! Kinnisvara ostu-müügi tehingute arv Pärnumaal 2016. aastal oli 3 255 tehingut, tehingute koguväärtus 135,17 miljonit eurot.

Pärnu kinnisvaraturg moodustab tehingute arvu poolest kogu Eesti turust ca 6,9%. Tehingute koguväärtuse poolest moodustab Pärnu turg Eesti turust ca 4,7%. Pärnumaa osatähtsus Eesti kinnisvaraturul jäi 2016. aastal tehingute arvu ja rahalise väärtuse osas praktiliselt samaks kui 2015. aastal. Pärnu kinnisvaraturust (arvestades tehingute koguväärtust) pisut üle poole (so 56%) moodustasid 2016. aastal tehingud elamispindadega. Korterid moodustasid kogu kinnisvaratehingutest 35%, elamud 21%, 26% äri-, tootmis- ja muud pinnad ning 18% hoonestamata maad. Mõnevõrra on suurenenud elamute ning äri- ja tootmispindade osatähtsus kogu tehingute käibest, vähenenud on hoonestamata maade osakaal.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kinnisvara ostu-müügi tehingute arv Pärnu maakonnas (ilma Pärnu linnata) on alates 2009. aastast igal aastal tõusnud, välja arvatud 2012. aastal, mil toimus tehingute arvu mõningane langus. 2016. aastal tehti Pärnu maakonnas (ilma Pärnu linnata) 2 036 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtuses 55,32 miljonit eurot, mis on aastases võrdluses tehingute arvu poolest 1,6% vähem ning koguväärtuse osas 2,8% kõrgem. 2015. aastal tehti 2 070 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 53,82 miljonit eurot. Keskmiseks tehinguhinnaks 2016. aastal Pärnumaal (ilma Pärnu linnata) kujunes 27 173 eurot, mis on 4,5% kõrgem kui 2015. aastal (26 003 eurot).

Pärnu linnas on kinnisvara ostu-müügi tehingute arv kasvanud alates 2009. aastast igal aastal välja arvatud 2011, mil toimus mõningane tehingute arvu langus. 2016. aastal tehti Pärnu linnas 1 211 kinnisvara ostu-müügi tehingut koguväärtusega 79,19 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aastaga tõusis tehingute arv 15%, tehingute koguväärtus aga tõusis koguni 38%. 2015. aastal tehti Pärnu linnas 1055 kinnisvara ostu-müügi tehingut kogusummas 57,25 miljonit eurot. Keskmiseks tehinguhinnaks 2016. aastal kujunes Pärnu linnas 65 390 eurot. Võrreldes 2015. aastaga tõusis keskmine tehinguhind ca 21%, mil keskmine tehinguhind oli 54 260 eurot.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Pärnu korterituru ülevaade

Pärnumaa korteriturul toimus 2016. aastal tõus nii korterite tehingute arvus, tehingute koguväärtuses ja keskmises tehinguhinnas. Korteriturg tõusis nii maakonnas tervikuna kui ka Pärnu linnas.

Maa-ameti tehinguandmetele tuginedes tehti 2016. aastal Pärnu maakonnas tervikuna kokku 1 229 ostu-müügitehingut korteriomanditega (eluruumidega) kogusummas 47,31 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aastaga tõusis tehingute arv 6% ning tehingute koguväärtus 16%.
2015. aastal tehti Pärnu maakonnas 1 154 ostu-müügitehingut korteritega kogusummas 40,80 miljonit eurot.

Keskmiseks korteri tehinguhinnaks kujunes Pärnumaal 2016. aastal 38 493 eurot, mis on aastases võrdluses langenud 9%. 2015. aasta keskmine korteriomandi tehinguhind oli 35 357 eurot.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tehingute arvu poolest olid kõige aktiivsemad kuud august ja mai, kui tehti vastavalt 138 ja 130 korteri tehingut. Kõige vähem tehti tehinguid veebruaris ja juulis, mil vahetas omanikku 76 ja 84 korterit. Läbi aastate on aasta algus olnud madalaima tehinguaktiivsusega perioodid ning kõige aktiivsem on turg kevadel ja sügisel.

Pärnumaa korteritest ligikaudu 67% moodustasid tehingud Pärnu linna korteritega. Mõnevõrra oli aktiivsem on korterite müük Pärnu linna kõrval ka Sauga ja Paikuse alevis. Rahalises väärtuses moodustasid Pärnu linna korterid 86% kogu Pärnumaa korterituru rahalisest mahust. Pärnu linna korterite osakaal kogu Pärnumaa korteriturust nii tehingute arvu kui koguväärtuse osas on mõnevõrra kasvanud.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

2016. aastal tehti Pärnu linnas 824 ostu-müügi tehingut korteritega kokku 40,52 miljoni euro väärtuses. Müügihindade vahemik oli 1 000 – 217 014 eurot, pinnaühiku hinnavahemik 21 – 2 490 €/m². Keskmine tehinguhind oli 49 180 eur, keskmine pinnaühiku hind 982 €/m². Keskmine korteriomandi pinnaühiku tehinguhind tõusis 11% võrreldes 2015. aasta keskmise tehinguhinnaga (886 €/m²). Tehingute arv tõusis võrreldes 2015. aastaga 10%, mil Pärnu linnas tehti 750 korteri ostu-müügi tehingut. Tehingute koguväärtus tõusis aastases võrdluses 19%, 2015. aasta korterituru maht oli 33,95 milj eurot. Aktiivseim kuu oli august, kõige vähem tehti tehinguid jaanuaris.

Pärnu linna korteriturul valitsevad järgmised trendid:

müügis olevate järelturu korterite valik on vähenenud;
ostjad on valivad ja ei langeta müügiotsust kiiresti;
müügiperioodide pikkus ei ole viimastel aastatel muutunud. Õige hinnaga korterid müüakse 3 kuu jooksul;
eelistatakse osta heas seisukorras, remonditud ning kvaliteetse köögimööbliga sisustatud kortereid;
järjest olulisemaks on muutunud korterelamu ja trepikoja üldine seisukord ning aktiivse korteriühistu olemasolu;
nõutuimad on 2- toalised korterid, nendega teostatakse kõige rohkem tehinguid, samas on ka nende pakkumine kõige suurem.

Piirkondade eelistustes muudatusi ei ole toimunud. Endiselt on eelistatuimad Ranna rajoon ja südalinn, kus korterite hinnad ületavad tunduvalt Pärnu keskmist taset. Kohalike seas on hinnatuim piirkond Mai elamurajoon, kus on hästi välja arenenud infrastruktuur, olemas on koolid, lasteaiad, kaubanduskeskused, hea bussiühendus erinevate linnaosadega jms. Mai elamurajoonile järgnevad Rääma linnaosa ja Ülejõe linnaosa algus. Väiksem on huvi Vana-Saugas paiknevate väikse planeeringuga nn Hruštšovka korterite vastu.

Statistika andmebaasides kasutatavad linnaosad lähevad mõnevõrra lahku rahva hulgas väljakujunenud linnaosadest. Statistika andmebaasides on Pärnu linn jaotatud kuueks linnaosaks. Suurim piirkond on Kesklinn, mille hulka kuuluvad ka Ranna rajoon ja Mai elamurajoon. Suuruselt järgmised on Rääma ja Ülejõe. Vähemal hulgal on kortereid Vana-Pärnu linnaosas ning üksikud ka Raekülas. Statistika andmebaasides on välja toodud ka Tammiste linnaosa, kuid seal praktiliselt korteritega tehinguid tehtud ei ole, 2014., 2015. ja 2016. aastal igal aastal üks tehing.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kõige rohkem tehinguid tehti 2016. aastal Kesklinnas, 71% kogu Pärnu linna korterite kogukäibest. Rääma linnaosa korterite tehingud moodustasid 17% Pärnu korterite tehingute kogumahust ning Ülejõe linnaosa korterite tehingud 11%. Ülejäänud linnaosade osakaal kogu Pärnu korterituru mahust oli marginaalne.

Korteri keskmine tehinguhind oli 2016. aastal kõige kõrgem Kesklinnas, milleks kujunes 1 081 eur/m². Sellele järgnesid Rääma linnaosa 848 eur/m² ja Ülejõe linnaosa 745 eur/m². Nendes linnaosades tõusis võrreldes 2015. aastaga korterite ruutmeetri keskmine tehinguhind vastavalt 7,2%, 25,8% ja 4,6%. Rääma linnaosa keskmine korteri hinnatõus on põhjustatud asjaolust, et Rääma linnaosas on turule tulnud uued korterelamute arendusprojektid, mis seal varasematel aastatel on puudunud ning nende müük on kergitanud keskmist tehinguhinda.

Kõigi mugavustega, elektri- ja keskküttega korterite kõrgetest halduskuludest tingitult on suur nõudlus kivimajas paiknevate ahiküttega korterite vastu, olenemata korteri suurusest ja asukohast.

Uusi ja uuemaid kortereid, mille ehitusaeg on alates 2004 ja uuemad, on alates 2016 aasta algusest müüdud ligikaudu 100. Uuemate korterite müügihinnad on jäänud vahemikku 936 – 2 500 eur/m². Uute korterite müügiedu on kannustanud arendajaid uute korterelamute ehitamisele. Järgneva paari aastaga on turule tulemas ligikaudu 300 uut korterit, mis on lähenemas buumiaja uute korterite ehitusmahule.

Pärnu elamuturu ülevaade

Pärnumaa elamuturul toimus 2016. aastal tõus nii elamute tehingute arvus, keskmises tehinguhinnas ning ka koguväärtuses.

2016. aastal tehti Pärnumaal (koos Pärnu linnaga) 472 ostu-müügi tehingut elamutega koguväärtuses 27, 77 miljonit eurot, keskmine tehinguhind oli 58 839 eurot. 2015. aastal tehti Pärnumaal elamutega 409 ostu-müügitehingut koguväärtusega 20,21 miljonit eurot, keskmiseks tehinguhinnaks kujunes 49 415 eurot. Keskmiselt müüdi igas kuus 35-40 elamut.

Tehingute koguarv suurenes 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 15,4%, tehingute koguväärtus tõusis 37,4%. Keskmine tehinguhind tõusis aastase võrdluses 19,1%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

2016. aastal müüdi Pärnu linnas 176 elamut koguväärtuses 14,21 milj eurot, hinnavahemikuga 3 000 – 625 000 eurot, keskmine tehinguhind 80 710 eurot. 2015. aastal tehti Pärnu linnas elamutega 118 ostu-müügitehingut koguväärtusega 7,70 miljonit eurot, keskmiseks tehinguhinnaks kujunes 65 261 eurot. Tehingute koguarv tõusis 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 48%, tehingute koguväärtus tõusis 83,9%. Keskmine tehinguhind tõusis aastase võrdluses 24%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Elamute tehinguhinnad jäid 2016. aastal vahemikku 3 000 – 625 000 eurot. Keskmiselt müüdi igas kuus 15 elamut. Kõige rohkem tehti tehinguid Kesklinna linnaosas paiknevate elamutega (50 tehingut), sellele järgnesid Rääma, Ülejõe ja Raeküla linnaosad vastavalt 40, 32 ja 30 tehinguga. Vana –Pärnu linnaosas tehti 2016. aastal elamutega 21 ostu-müügi tehingut ning Tammiste linnaosas 2 tehingut. Kõige kõrgem elamu keskmine tehinguhind oli Kesklinnas (122712 eurot), sellele järgnesid Rääma linnaosa (92 018 eurot), Raeküla linnaosa (83714 eurot) ja Ülejõe linnaosa (83 714 eurot). Vana –Pärnu linnaosas oli elamu keskmine tehinguhind 67 421 eurot. Kõikides linnaosades tõusid elamute keskmised tehingud võrreldes 2015. aastaga, välja arvatud Vana-Pärnu linnaosas, kus keskmine elamu tehinguhind langes aastases võrdluses 10%. Kõige rohkem tõusid elamute keskmised tehinguhinnad Räämal ja Kesklinnas, vastavalt 42% ja 40%, Ülejõel oli elamu keskmine tehinguhinna aastane tõus 25% ning Raeküla linnaosas 23%.

Pärnu linnas on väljakujunenud kuus elamupiirkonda: Kesklinn, Ranna rajoon, Raeküla, Rääma, Ülejõe ja Vana-Pärnu, statistikas eristatakse ka Tammiste linnaosa.
Piirkondadest on kõige hinnatum Ranna rajoon, millele järgneb Kesklinn. Sealse piirkonna elukondliku kinnisvara hinnad on oluliselt kõrgemad kui Pärnu linnas tervikuna ning kohalik ostujõud ei küündi reeglina tasemele, mis võimaldaks sinna elamut soetada. Kohalike elanike seas on küllaltki võrdselt soositud Raeküla, Ülejõe ja Rääma linnaosad, kus elamute hinnad ja nõudluse/pakkumise vahekord on üsnagi sarnased. Kõige madalamalt on hinnatud Vana-Pärnu piirkond.

Linnas asuvate elamutega konkureerivad veel vahetult linna ümbruses (ca 1-3 km linnpiirist) asuvad hoonestatud kinnistud. Linnapiirist kaugemale jäävate elamute hind kukub kiiresti. Elamute juures hinnatakse nende asukohta, seisukorda, kinnistut, liitumiste olemasolu ning ümbrust.

Pärnu linna lähiümbruse elamute turg on olnud aktiivne. Pärnu maakonnas on enim nõutud linna lähivaldadesse, kuni 10 km kaugusele linnast jäävad elamud, mida ostetakse elamise eesmärgil. Pärnust kaugemaid elamuid ostetakse nii elamiseks kui suvitamiseks. Sealhulgas elamute hinnad sõltuvad nii elamu seisukorrast, kinnistu suurusest kui asukohast.

Suvekodudeks ostetavate hoonestatud kinnistute hinnad sõltuvad väga suurel määral just asukohast. Enim ollakse nõus maksma looduslikult kaunis kohas, eelistatult siis merega piirneva kinnistu või muu veekogu äärse kinnistu eest. Suur osa on ka juurdepääsuteede olemasolul/seisukorral ning tarbevee ja elektrivõimsuses olemasolul.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Märkus: välja on toodud vaid vallad, kus elamutega on toimunud vähemalt 10 tehingut.

Pärnu kinnisvaraturu 2016. aasta ülevaate koostas kutseline hindaja Merle Siigla.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

EfTEN kinnisvarafondide 2016. aasta esialgsed auditeerimata majandustulemused

16.01.2017 Viljar Arakas

Kui vaadata kolme EfTENi kinnisvarafondi koondina, siis fondide summaarne varade maht oli aastavahetuse seisuga 492 miljoni eurot (2015: 331 miljonit eurot) kasvades aastaga paeaegu 50%. Fondide kogu omakapitali maht oli 232 miljonit eurot (2015: 151 miljonit eurot), ning puhaskasum kokku 29,2 miljonit võrreldes 16,5 miljoniga 2015. aastal.

Kõigis kolmes EfTENi kinnisvarafondis kehtib üks ja sama dividendipoliitika – dividendideks jagatakse 80% fondi iga aastasest vabast rahavoost. Kui 2015. aastal maksti kolmest fondist kokku 8 miljonit dividendi, siis tänavu kevadel plaanime kogu väljamakset brutosummas 12,2 miljonit eurot.

Allpool anname lühiülevaate meie kolme kinnisvarafondi auditeerimata 2016. aasta majandustulemustest.

EfTEN Kinnisvarafond AS
Fondi asutamisaasta:		2009
Varade maht:		220,5 m€
Investeeringute arv:		22
Omakapital:		107,6 m€
Müügitulu:		16,9 m€ (2015 – 16,5 m€)
Puhaskasum:		14,4 m€ (2015 – 12,2 m€)
sh. varade (neto-) ümberhindlus:	3,7 m€ (2015 – 2,4 m€)
Varade puhas tootlikkus (net yield)		7,4 %
ROIC (return on invested capital)¹:		23,6 %
Plaanitav dividendi väljamakse, sh. tulumaks:		5,6 m€
Fondi staatus:		investeerimisperiood on lõppenud; hoidmisfaas

¹ ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

Fond on oma investeerimistegevuse lõpetanud ja keskendub varade hoidmisele. 2017. aastal plaanime jätkata väljumist väiksematest investeeringutest. Kokku on EfTEN Kinnisvarafond edukalt senini müünud 7 väiksemat investeeringut. Iga müügitehing on toimunud kõrgema hinnaga kui müügihetke vastava vara bilansiline väärtus. 2017. aastal alustame ehitust Jelgava RAF keskuse ning Viljandi UKU Keskuse laiendamiseks. Lisaks plaanime alustada ehitust DEPO ehitusmaterjalide peo ehitamiseks Jelgavasse.

EfTEN Kinnisvarafond II AS
Fondi asutamisaasta:	2015
Varade maht:	193,9 m€
Investeeringute arv:	4
Omakapital:	93,7 m€
Müügitulu:	16,0 m€ (2015 – 9,2 m€)
Puhaskasum:	10,5 m€ (2015 – 3,0 m€)
sh. varade (neto-) ümberhindlus:	4,8 m€
Varade puhas tootlikkus (net yield)	7,4 %
ROIC (return on invested capital)¹:	16,8%
Plaanitav dividendi väljamakse, sh. tulumaks:	4,9 m€
Fondi staatus:	aktiivne investeerimisfaas

¹ ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

2016. aastal omandasime kokku 100 miljoni euro väärtuses kaubanduskinnisvara. Tallinnas ostsime Citycon’ilt Magistrali keskuse, mis on eelkõige Mustamäe linnaosa ehk regionaalse tähtsusegakaubanduskeskus. Juulis omandasime Domina kaubanduskeskuse Riias kokku 74,5 miljoni euro eest. Domina on Riia üks suurimaid kaubanduskeskusi 47 000 üüritava ruutmeetriga, kus me plaanime tuua olulisi muutusi keskuse kontseptsiooni kui ka üürnike kooslusesse.

EfTEN Real Estate Fund III AS
Fondi asutamisaasta:	2015
Varade maht:	77,2 m€
Investeeringute arv:	6
Omakapital:	30,3 m€
Müügitulu:	5,3 m€
Puhaskasum:	4,3 m€
sh. varade (neto-) ümberhindlus:	1,9 m€
Varade puhas tootlikkus (net yield)	7,6 %
ROIC (return on invested capital)¹:	19,4 %
Plaanitav dividendi väljamakse, sh. tulumaks:	1,7 m€
Fondi staatus:	aktiivne investeerimisfaas

¹ ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

EfTEN Real Estate Fund III AS-is viisime esimeses poolaastas läbi fondi teise aktsiate avaliku emissiooni kaasates kokku 11 miljonit eurot uut omakapitali. Saadud vahendid investeerisime lõviosas DSV müügi- ja tagasirendi tehingusse, mille käigus omandasime DSV’lt kolmes Balti riigi pealinnas logistikakeskused, mida DSV üürib pikaajalise üürilepingu alusel fondilt tagasi. Oktoobris omandasime E.L.L. Kinnisvaralt L3 büroohoone Vilniuses aadressil Laisves 3. Viimase tehingu järgselt on kogu fondi kaasatud omakapital täielikult investeeritud. 2017. aastal plaanib fond läbi viia järgmise avaliku aktsiaemissiooni ning jätkata investeerimistegevust lähtudes konservatiivsetest investeerimise printsiipidest.

Kokkuvõte

2016. aasta oli läbi senise ajaloo meie kõigi kolme kinnisvarafondi parim majandusaasta. Headele tulemuste saavutamisele aitas kaasa nii varade efektiivne majandamine kui ka üldine ärikinnisvara hinnataseme tõus ehk tootlusmäärade langus. Võib julgelt öelda, et Balti ärikinnisvaraturg on 2009. aasta majanduskriisist taastunud ja jõudnud “uuele normaalsusele”. Edasisi arenguid on raskem hinnata olukorras, kus ärikinnisvarahinnad on globaalselt teinud viimasel viiel aastal väga tugeva tõusu, ning USA Föderaalreserv on esimese peamise keskpangana asunud intressimäärasid tõstma.

Domina keskuse omandamise järgselt on EfTEN Capitali hallatavate varade maht kasvanud 500 miljoni euroni. Kogu 2016. aasta investeeringut maht oli 140 miljonit eurot. Meie esmaseks prioriteediks ei ole portfelli mahu edasine kasvatamine, vaid peamiselt keskendumine olemasolevatele investeeringutele. Kasvavate kinnisvarahindade tingimustes on järjest raskem leida sobiva riski/tulu suhtega investeerimisobjekte. Meie teine ja kolmas fond jätkavad investeerimistegevust ja sobilike investeerimisobjektide otsimist, kuid eeldame edasist investeerimistempo alanemist.

Tallinnas tehakse kevadel algust kolme mahuka tee-ehitusega

13.01.2017 Tallinn.ee

Tallinnas alustatakse tänavu kevadel töödega kolmel mahukal teeobjektil – võetakse ette Reidi tee ehitus ning Haabersti ristmiku ja Gonsiori tänava rekonstrueerimine.

Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas tõdes, et Reidi tee ja Haabersti ristmik sel aastal päris valmis ei saa, küll aga saab valmis Gonsiori tänav.

Aas põhjendas viivitust hangete alustamisega. „Kuna tegemist on Tallinna jaoks väga suurte teeehitusobjektidega, siis need nõuavad ka põhjalikku ettevalmistustööd. Poole aasta vältel selgitati välja rahva arvamust ja nende arvamuste projekti viimine võttis oma aja. Samuti esitasid täiendavaid seisukohti riigi keskkonnaamet ja muinsuskaitseamet,“ ütles Aas. „Kõikvõimalike asjaoludega arvestamine ja sellest tingitud viivitused tulevad projekti mastaapsust arvestades lõpptulemusele ainult kasuks. Reidi tee ja uuel kujul Haabersti ristmik jäävad linna aastakümneteks ja peavad liiklusprobleeme lahendama ka paarikümne aasta pärast.“

Aas meenutas, et ka siis kui paarikümne aasta eest Tammsaare tee pikenduse ehitamist alustati, oli skeptikuid palju. “Ent täna me ei kujuta selle piirkonna liikluskorraldust ilma selleta ettegi,“ tõdes Aas.

Sellest, missugune hakkab tulevane Reidi tee ja sellega külgnev mereäärne kergliiklus- ja puhkeala välja nägema, saab ülevaate videoklipi vahendusel internetiaadressil https://youtu.be/EQIrqkHHUP4

„Edaspidi me teeme selliseid visualiseeringuid kõikide suuremate objektide kohta, sest see annab hea pildi sellest, mida plaanitakse ja ennetab infopuudusest tekkida võivaid küsimusi,“ ütles Aas. „Nagu sellest videost näha, on seal nii rannapromenaad, kergliiklustee, puhkealad rannas, kui ka haljastus piirkonda, mis praegu on suuresti täielik tühermaa. Video annab tõepärase pildi sellest, missugune Reidi tee 2018.aastal välja nägema hakkab,“ ütles Aas.