Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Замедленный рост на рынке недвижимости

SEB PankЗамедлившийся рост ходатайств разрешений на строительство показывает, что ситуация на рынке нового жилья и других объектов, стабилизируется. Высокая занятость, рост доходов и ожидаемое улучшение результатов предпринимательского сектора со своей стороны будут поддерживать рынок недвижимости и в будущем.

Рост строительства жилых объектов замедляется

Опубликованная на этой неделе статистика об объеме ходатайств разрешений на строительство показывает, что рост в объеме строительства жилых объектов замедляется, но его еще нельзя назвать медленным. За первые три квартала 2016 года было выдано разрешений на строительство более чем 4600 новых жилых объектов, что на 14% больше чем за тот же период 2015 года. Несмотря на двузначное число, по сравнению с прошлыми годами процент роста все же остается достаточно скромным: в 2015 году увеличился объем ходатайств разрешений на строительство на 40%, а в 2014 году на все 130%. О том, как далеко мы находимся сегодня от пиковых показателей времени предыдущего экономического подъема, говорит и тот факт, что в 2006 году за 9 месяцев было выдано 9762 разрешения, что уже в два раза больше чем в этом году.

По сравнению с 2015 годом, можно заметить изменения и в основных трендах, характеризующих строительство жилья. Так, в этом году возрос интерес прежде всего к строительству индивидуальных жилых объектов. Количество разрешений на строительство квартирных домов по сравнению с прошлым годом даже упал с 124 за 9 месяцев 2015 года, до 117 в этом году. Напротив, интерес к строительству отдельных, двойных или рядных домов возрос в этом году на 200, или 17% по сравнению с тем же периодом прошлого года. Интересным противоречием тренду, в соответствии с которым растет доля индивидуального жилья является то, что среднее количество метров новых жилых объектов упало. Рассматривая географию строительной деятельности видно, что по-прежнему более половины всех новых объектов планируется построить в Таллинне и его окрестностях, но по сравнению с предыдущим годом, значение уезда Харьюмаа несколько уменьшилось. В прошлом году для строительства в Харьюмаа было выдано 55% всех разрешений, за первые три квартала этого года этот показатель упал до 51,5%.

Несмотря на некоторое замедление темпа роста, экономическая среда для строительства нового жилья по-прежнему останется благоприятной. Занятость населения Эстонии по-прежнему высока, доходы населения растут и условия домашних кредитов являются для заемщиков достаточно доступными. Нужду в новом жилье подстегивает так же и неважное состояние сегодняшнего жилого фонда. По данным исследования условий жизни EU-SILC производимого Евростатом, в сложных бытовых условиях (протекает крыша, распространяется влажность и плесень) на сегодня проживает чуть более 13% населения Эстонии. Несмотря на то, что этот процент ощутимо меньше, чем в соседних государствах, место для потенциального развития безоговорочно существует. В долгосрочной перспективе рынок жилья в Эстонии начнет все больше влиять уменьшающееся количество населения, что уменьшит спрос и увеличит предложение жилья.

Успокаивается и рост цен

Вместе с замедлением роста строительства нового жилья, заметно замедлился так же и рост цен на жилые объекты. Если в начале 2015 года средняя цена за метр жилья росла в виде двузначного числа, то в первом квартале 2016 года цена за квадратный метр выросла всего на один процент и во втором квартале – на два процента. В среднем во втором квартале этого года за квадратный метр спрашивали 1061 евро. Темп роста цен на одном уровне со средним значением по стране находился так же и в Таллинне, где уровень цен в полтора раза выше среднего по стране – во втором квартале 2016 года за квадратный метр в столице платили 1579 евро.

Является ли сегодняшний уровень цен адекватным или нет, это достаточно субъективная оценка и зависит как от сравнительной базы, так и от временного отрезка, который можно сравнить с сегодняшним положением. Так, средняя цена за квадратный метр выросла за последние 5 лет на 55%, средняя зарплата же на 37%. Сравнивая сегодняшнее положение с пиковыми показателями предыдущего экономического бума в 2007 году, то сегодняшняя недвижимость стоить на 12% чем в то время. Если же мы поместим то же сравнение в контекст уровня дохода, то в 2007 году стоил квадратный метр недвижимости примерно 1,7 от уровня средней брутто-зарплаты. Несмотря на то, что цикличность экономики стремится доказать обратное, по крайней мере сейчас тяжело увидеть причину, которая сможет сдвинуть с места соотношение средней зарплаты к стоимости метра жилья недвижимости и в этом смысле можно ожидать от рынка недвижимости сравнительной стабильности.

Korterite keskmine ruutmeetrihind, keskmine brutopalk (vasak skaala, eurodes) ja nende suhe (parem skaala).

Внимания требует и то, что по сравнению с прошлым годом уменьшилась так же стоимость строительства как такового. Уменьшение было действительно небольшим, и оно находится в районе одного процента. Свою роль здесь сыграло падение цен на строительные машины и стройматериалы, в то время как затраты на рабочую силу возросли.

Меньше разрешений на строительство для производственных и конторских помещений

Кажется, что максимального уровня достигло так же и желание предприятий строить новые конторские и производственные помещения. Если за первые три квартала прошлого года было выдано 2805 разрешения на строительство и почти на миллион квадратный метров нежилых помещений, то за 9 месяцев этого года их выдано меньше чем 1900, что составило чуть меньше чем 900 000 квадратных метров. Вместе с новыми строениями уменьшилось так же количество разрешений, выданных на реконструкцию и расширение существующих нежилых помещений. Падение произошло прежде всего в сфере сельского хозяйства, лесничества и рыбного хозяйства, в то время как в 2015 году ходатайств было заметно больше. Измеряя в квадратных метрах, увеличивается объем некоторых видов нежилых помещений. Заметно больше планируется строить торговых площадей, транспортных зданий и промышленных помещений. Ожидание ускорения экономического госта должны со своей стороны поддерживать создание дополнительных производственных площадей.

Михкель Нестор
экономист SEB

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Eesti kinnisvaraturu fenomen on 12-aastane. Kes on selle paiga vaimne isa?

Pindi KinnisvaraAlates suvest teeb Pindi Kinnisvara artikliseeriat Tallinna linnaosade ja selle olulisemate lähipiirkondade kinnisvaraarenduse turust. Neljandana on vaatluse all üks Eesti kinnisvaraturu fenomenidest – Peetri alevik ja selle lähiümbrus.

Veel 2000. aastate alguses oli Rae valla sünonüümiks Jüri, kuhu naljalt keegi elama ei kippunud, sest linnas oli lihtsalt parem.

Murrang toimus 2004. aastal, mil koos Ülemiste elurajooni ehitamisega algas Peetri tormiline areng, vedades kaasa ka Rae valla muud piirkonnad.

Toonase Peetri küla, praeguse Peetri aleviku vaimseks isaks võib kahtlemata pidada ettevõtjat Märt Vooglaid, kes mõõtis kaardil kesklinna ja Peetri vahelise kauguse ning jõudis järeldusele, et tegemist on kõige loogilisema uusarenduspiirkonnaga. Teda on võrreldud ka legendaarse Nikolai von Glehniga, kes legendi kohaselt olevat hajaasustatud Nõmme kohta öelnud: „Seie saagu lenn” (siia saagu linn). Ignoreerides oma toonaste kaaskondlaste kõhklusi, soetas Vooglaid üüratud maalapid ning ehitaski need juba mainitud Ülemiste elurajooni egiidi all triiki täis.

Peetrist sai uus Rae valla epitsenter, vähemalt kinnisvaraturu mõistes, ning koos sellega hakkasid paisuma ka Järveküla, Jüri, Patika jms kohad, kuna vahemaad suuremate asustusüksuste vahel vähenesid. Elanike arvu kasvuga paksenes ka kohaliku omavalitsuse rahakott, mille sisu investeeriti ja investeeritakse siiani jätkusuutlikult infrastruktuuri (koolid, lasteaiad, teedevõrgustik jne). Elanike poolt armastatud ja sama palju arendajate poolt vihatud toonane vallavanem Raivo Uukkivi hoidis kinnisvaraärimehed lühikese lõa otsas ning ei lasknud erinevalt teistest lähivaldadest tekkida olukorda, kus uuselamurajoonides olid valmis küll majad, aga tänavad olid pimedad ja asfalteerimata teed põlvini porised. Inimesed oskasid seda hinnata ning avastasid Rae valla arendusprojektides igati elamisväärse keskkonna, kus oma lapsed suureks kasvatada.

Unistus muutus tõelisuseks – kui 2003. aastal oli Peetris vaid 700 elanikku, siis nüüd läheneb see 4000le ja vahepeal külast aleviku staatusesse tõusnud Peetri ületab elanike arvu poolest 13 Eesti linna. Muuhulgas põrutas Peetri mööda ka vallakeskus Jürist. Nii kinnisvaraarendajate kui elanike tormijooks aga jätkub, kuid hoopis teises kategoorias.

Kui varem oli Peetri pelgupaigaks neile, kes tahtsid soodsa hinna eest rahu ja vaikust, siis nüüd on rahu ja vaikuse hind märkimisväärselt tõusnud. Heaks näiteks on mullu välja müüdud Rootsiküla elurajooni korterid, mille viimaste elamispindade ruutmeetri hind kerkis ligi 2000 euroni. Samas rajoonis maksavad hetkel müüdavad 107 m² suurused eramud ligilähedast hinda Kristiine ridamajaboksidega. Uute koolide, lasteaedade, poodide jne ehitamine on muutnud pealinnaga piirneva Peetri sisuliselt Tallinna 9. linnaosaks, mille hinnatase on ka vastav. Peamiselt annavad seal piirkonnas tooni noored pered – kui vanem generatsioon eelistab korterit, maja või majaosa siiski Tallinna piires, siis noorematele on piirid hägustunud ning pigem suisa eelistatakse Peetrit oma ühtlase sotsiaalse läbilõike ning heas mõttes steriilsuse tõttu, mis tagab turvalisema elukeskkonna ning lahedama äraolemise.

Hetkel Peetris uute korterite arendust ei toimu. Maaomanikud on piirkonna perspektiivi ära jaganud ja ootavad enne kopa maasse löömist väärtuse jätkuvat kasvu. Küll on allakirjutanule teada, et ainuüksi kehtivate detailplaneeringute kohaselt on Peetri või selle piiril ootel mitmesaja uue korteri ehitamine, samapalju veel ka ridamaju ja eramuid. Viimaseid rajatakse ka juba praegu sinna suure hooga ning hoog ei paista raugevat.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/09/26/eesti-kinnisvaraturu-fenomen-on-12-aastane-kes-on-selle-paiga-vaimne-isa/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraäri on viidud massidesse

Pindi KinnisvaraKinnisvaraarenduste ühisrahastus on toonud suurde kinnisvaraärisse ligi 10 000 eestlasest väikeinvestorit.

„Ühisrahastuse eesmärk on finantseerida uute korterite ehitamist ilma pankasid sinna kaasamata, korjates üksikute tuhandete eurode kaupa vajamineva kapitali väikeinvestoritelt,“ selgitas Pindi Kinnisvara nõukogu esimees Kalev Roosiväli.

Ta sõnas, et vaid paari aastaga on ühisrahastamised muutunud märkimisväärseks investeerimisalternatiiviks, kuna pakutav aastane tootlus on kõrge. „Kodumajapidamiste käsutuses on rekordilised 6 miljardit eurot hoiuseid, mis otsib pidevalt väljundit, lõviosa inimestel aga ei ole sääste nii palju, et ise korter osta ja see välja üürida, rääkimata kinnisvaraarendusest,“ rääkis Roosiväli. „Nüüd on aga neil võimalus väikese summaga osaleda suures kinnisvaraäris ja see on kahtlemata ahvatlev,“ lausus ta.

Samas on see Roosiväli sõnul kaasa toonud täiesti uue olukorra kinnisvaraturul, kus pangad ei saa enam seniste “turusanitaridena” täielikult juhtida uute korterite pakkumise turgu- alles on jäänud võimalus turgu mõjutada vaid ostjate kaudu, otsustamaks kui palju ja millistel tingimustel ostjad uute korterit ostmiseks laenu saavad.

Roosiväli lisas, et lisaks avalikele ühisrahastust pakkuvatele ettevõtetele on ka väiksemaid, suunatud emissioone. „Teatud arendusprojektidele korraldab suunatud võlakirjaemissioone ka Pindi Kinnisvara, kuid see on mõeldud eelkõige suurinvestoritele,“ selgitas ta.

Eesti ühe suurema ühisrahastusettevõtte crowdestate.eu juhi Loit Linnupõllu sõnul on Eestis kokku ühisrahastuse kaudu kinnisvaraärisse investeerinud ligi 10 000 inimest, kogu turu potentsiaaliks hindab ta aga 20 000- 30 000 isikut.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/10/11/pindi-kinnisvara-kinnisvaraari-on-viidud-massidesse/

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Pindi Kinnisvara: Võlglased nurjavad terve maja remondi

Pindi KinnisvaraÜksikud võlglased võivad lörri ajada terve kortermaja korrastustööd, mistõttu tasub juba esimeste võlgade ilmnemisel nendega tõsiselt tegelema hakata.

Pindi Kinnisvara atesteeritud vanemhaldur Heliis Anto selgitas, et tihtipeale alahindavad ühistute juhatused tasahilju kuhjuvaid võlgasid. „Esialgu tunduvad väikesed võlad ühistu ees aktsepteeritavad, kuna kommunaalteenuste lepingud on ju elanikel tavaliselt otse teenusepakkujaga ja väikese puudujääki saab vajadusel näiliselt katta tekkinud reservidest, halvemal juhul aga lausa remondifondist,“ rääkis ta.

Anto sõnas, et selline hiilivate võlgade aktsepteerimine on aga suisa kuritahtlik- hoonete majanduskavad ei ole planeeritud ilmaasjata ja kui ühel sügisel jääb katuseremondi jaoks raha puudu ning ka pank ei anna võlgade tõttu laenu, siis on ühistu lõhkise küna ees- kas korjata puuduolev summa teistelt elanikelt või kahjustada hoonet ja selle elanike elukvaliteeti.

„Võlglaste korralekutsumiseks on piisavalt õiguskaitsevahendeid ja karmimatel juhtudel, kui tõsistest vestlustest ei piisa, ei tohiks häbeneda ka kohtus õiguse nõudmist- ühistu juhatuse ülesanne on siiski tagada hoone maksimaalne jätkusuutlikkus, mitte tegeleda majaelanike personaalküsimustega,“ lisas Anto.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/10/11/pindi-kinnisvara-volglased-nurjavad-terve-maja-remondi/

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraäri on viidud massidesse

Pindi KinnisvaraKinnisvaraarenduste ühisrahastus on toonud suurde kinnisvaraärisse ligi 10 000 eestlasest väikeinvestorit.

„Ühisrahastuse eesmärk on finantseerida uute korterite ehitamist ilma pankasid sinna kaasamata, korjates üksikute tuhandete eurode kaupa vajamineva kapitali väikeinvestoritelt,“ selgitas Pindi Kinnisvara nõukogu esimees Kalev Roosiväli.

Ta sõnas, et vaid paari aastaga on ühisrahastamised muutunud märkimisväärseks investeerimisalternatiiviks, kuna pakutav aastane tootlus on kõrge. „Kodumajapidamiste käsutuses on rekordilised 6 miljardit eurot hoiuseid, mis otsib pidevalt väljundit, lõviosa inimestel aga ei ole sääste nii palju, et ise korter osta ja see välja üürida, rääkimata kinnisvaraarendusest,“ rääkis Roosiväli. „Nüüd on aga neil võimalus väikese summaga osaleda suures kinnisvaraäris ja see on kahtlemata ahvatlev,“ lausus ta.

Samas on see Roosiväli sõnul kaasa toonud täiesti uue olukorra kinnisvaraturul, kus pangad ei saa enam seniste “turusanitaridena” täielikult juhtida uute korterite pakkumise turgu- alles on jäänud võimalus turgu mõjutada vaid ostjate kaudu, otsustamaks kui palju ja millistel tingimustel ostjad uute korterit ostmiseks laenu saavad.

Roosiväli lisas, et lisaks avalikele ühisrahastust pakkuvatele ettevõtetele on ka väiksemaid, suunatud emissioone. „Teatud arendusprojektidele korraldab suunatud võlakirjaemissioone ka Pindi Kinnisvara, kuid see on mõeldud eelkõige suurinvestoritele,“ selgitas ta.

Eesti ühe suurema ühisrahastusettevõtte crowdestate.eu juhi Loit Linnupõllu sõnul on Eestis kokku ühisrahastuse kaudu kinnisvaraärisse investeerinud ligi 10 000 inimest, kogu turu potentsiaaliks hindab ta aga 20 000- 30 000 isikut.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/10/11/pindi-kinnisvara-arimaade-hinnad-kolmekordistunud/

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Pindi Kinnisvara: Tallinn hoiab müügitempot

Pindi KinnisvaraPindi Indeks langes septembris 0,3% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1248 eurot. Augustis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1252 €/m².

Kui 2016. aasta augustis tehti indeksilinnades 1397 korteriomandi tehingut, siis septembris toimus 1341 tehingut. Võrdluseks- 2015. aasta septembris tehti indeksilinnades 1186 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman sõnas, et taas hoidis indeksit üleval Tallinna linn, kus tehti eelmisel kuul 777 korteriomanditehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 1649 eurot (+3,1%).

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses veel 11 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 100 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/10/11/pindi-kinnisvara-tallinn-hoiab-muugitempot/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Pindi Kinnisvara: Ärimaade hinnad on kolmekordistunud

Pindi KinnisvaraHarjumaa ärimaade tehinguhind on aastaga hüpanud kolmekordseks- põhjuseks ettevõtjate tormijooks kallimatele ja parematele kinnistutele.

Kui mullu esimese 9 kuu jooksul oli Harjumaa ärimaade tehingute keskmine hind 76 €/m², siis tänavu 9 kuuga on see aga tõusnud juba 242 €/m² peale.

Pindi Kinnisvara äripindade maakler Silver Ojamets ütles, et ehkki ärimaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistute tehingute arv ei ole muutunud (mullu 9 kuuga 38, tänavu 36 müüki), siis on täielikult muutunud tehingute struktuur. „Paremini kapitaliseeritud ettevõtjad on teadvustanud, et laienemiseks vajatakse parima asukohaga maatükke,“ sõnas Ojamets.

„Samas on logistiliselt hästi ligipääsetavate müügis olevate kruntide arv väga piiratud ning kõikjal on tugeva infrastruktuuriga ärimaadele mitu huvilist- see on ajanud väärt maatükkide hinna kõrgustesse,“ selgitas Ojamets.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/10/11/pindi-kinnisvara-arimaade-hinnad-kolmekordistunud/

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Aeglasem kasv kinnisvaraturul

SEB PankAeglustunud ehituslubade taotlemise kasv näitab, et olukord on stabiliseerumas nii elamu- kui muude hoonete ehituses. Kõrge tööhõive, sissetulekute suurenemine ja ettevõtlussektori tulemuste oodatav paranemine jäävad sellegipoolest kinnisvaraturgu toetama ka lähiaegadel.

Elamuehituse kasv aeglustumas

Sellel nädalal avaldatud statistika ehituslubade taotlemise kohta näitab, et elamuehituse kasv on aeglustumas, kuid mitte aeglane. 2016. aasta esimese kolme kvartali jooksul väljastati ehitusluba enam kui 4600 uue eluruumi ehituseks, mida on 14% enam, kui sama perioodi vältel 2015. aastal. Hoolimata kahekohalisest kasvunumbrist on tõus eelmiste aastatega võrreldes siiski suhteliselt tagasihoidlik: 2015. aastal suurenes väljastatud ehituslubade arv 40% ja 2014. aastal koguni 130%. Kui kaugel oleme täna samas buumiaegsetest tippudest, iseloomustab fakt, et 2006. aastal suudeti 9 kuu jooksul anda välja 9762 luba – rohkem kui kaks korda enam kui sellel aastal.

Võrreldes 2015. aastaga, on märgata muutusi ka elamuehituse trendides. Nimelt on sellel aastal suurenenud huvi ennekõike individuaalelamute ehituse vastu. Korterelamute rajamiseks antud ehituslubade arv on eelmise aastaga võrreldes koguni vähenenud: kui 2015. aasta esimese 9 kuu jooksul anti välja luba 124 korterelamu rajamiseks, siis sellel aastal 117. Seevastu uute üksik-, paaris- ja ridaelamute tarvis taotletud ehituslubade arv on suurenenud 200 võrra ehk 17% enam kui eelmisel aastal sama aja jooksul. Huvitava vastuoluna on hoolimata kavandavate era- või ridamajade osatähtsuse suurenemisest, keskmine ruutmeetrite arv ehitusloa saanud uusehitistes vähenenud. Ehitustegevuse geograafiat vaadates on jätkuvalt enam kui pool ehitusloa saanud elamutest kavandatud kerkima Tallinnasse ja selle ümbrusesse, kuid võrreldes eelmise aastaga on Harjumaa osatähtsus veidi vähenenud. Eelmisel aastal anti uusehitusteks Harju maakonnas välja 55% ehituslubadest, selle aasta esimesel kolmel kvartalil 51,5%.

Hoolimata kasvutempo mõningasest aeglustumisest, jääb keskkond elamuehituseks lähiaastatel tõenäoliselt soodsaks. Eesti tööhõive püsib kõrgel tasemel, inimeste sissetulekud suurenevad ja ka kodulaenu tingimused on laenajale soodsad. Vajadust uute eluasemete järele tingib ka olemasoleva elamufondi kesine olukord. Eurostati elutingimuste uuringu EU-SILC andmetel elab nigelates oludes – ruumis, kus lekib katus, levib niiskus või hallitus jms – veidi enam kui 13% elanikkonnast. See arv on küll oluliselt väiksem, kui paljudes teistes meiega sarnasel elatustasemel riikides, kuid potentsiaali arenguks ilmselgelt jagub. Pikas plaanis võib Eesti elamuturgu hakata aga aina enam mõjutama elanikkonna kahanemine, mis vähendab elamispindade nõudlust ja suurendab pakkumist.

Vaibumas on ka hinnakasv

Koos elamuehituse kasvu pidurdumisega on hoogu oluliselt maha võtnud ka elukondliku kinnisvara hinnatõus. Kui 2015. aasta alguses rühkis korterite keskmine ruutmeetrihind eurodes ülespoole kahekohalise kasvutempoga, siis 2016. aasta esimeses kvartalis suurenes keskmine ruutmeetrihind vaid protsendi ja teises kvartalis kahe võrra. Keskmiselt küsiti selle aasta teises kvartalis korteri ruutmeetri eest 1061 eurot. Hindade kasvutempo oli samal tasemel riigi keskmisega ka Tallinnas, kus üldine hinnatase on siiski poole kallim – ruutmeetri eest maksti 2016. aasta II kvartalis 1579 eurot.

Kas praegune hinnatase on adekvaatne või mitte on üsnagi subjektiivne hinnang ja oleneb võrdlusbaasist või ajavahemikust, mida praeguse olukorraga kõrvutada. Nii on korterite keskmine ruutmeetrihind tõusnud viimase viie aasta jooksul 55%, keskmine palk aga 37%. Võrreldes tänast seisu aga buumiaegse tipuga aastal 2007, siis maksab elamispind nüüd 12% vähem kui toona. Asetades sama võrdluse sissetulekute konteksti, siis maksis keskmine ruutmeeter toona umbes 1,7 keskmist brutokuupalka, täna on palganumber aga suurem kui keskmine ruutmeetrihind. Kuigi majanduse tsüklilisus kipub tõendama vastupidist, on vähemalt hetkel raske näha ajendit, mis võiks keskmise palga ja eluasemehinna suhet märkimisväärselt paigast nihutada ja pigem võiks oodata turul teatavat stabiilsust.

Korterite keskmine ruutmeetrihind, keskmine brutopalk (vasak skaala, eurodes) ja nende suhe (parem skaala).

Veel väärib tähelepanu, et võrreldes eelmise aastaga on langenud ehitustegevuse kui sellise hind. Vähenemine on olnud küll väike, jäädes ühe protsendi piirimaile. Ehitustegevuse hinda on kahandanud ehitusmasinate ja –materjalide hinnalangus, samas kui tööjõukulu on suurenenud.

Vähem ehituslubasid äri- ja tootmispindade ehituseks

Tipu paistab olevat saavutanud ka ettevõtete soov rajada uusi tootmis- ja äripindasid. Kui eelmisel aastal anti esimese kolme kvartaliga välja 2805 ehitusluba ligi miljoni ruutmeetri mitteelupindade ehituseks, siis selle aasta esimese 9 kuu jooksul vähem kui 1900, mis pindalas mõõdetuna veidi alla 900 000 ruutumeetri. Koos uusehitistega on vähenenud ka ehitiste rekonstrueerimiseks ja laienda-miseks väljastatud ehituslubade arv. Langus tuli peaosas põllumajandus-, metsandus- ja kalandus-sektorist, kus 2015. aastal taotleti lubasid tavapärasest oluliselt enam. Ruutmeetrites mõõdetuna on kavandatavate ehituste aga mitme ehitise liigi puhul ka suurenenud. Varasemast enam soovitakse ehitada kaubanduspindasid, transpordihooneid ja tööstushooneid. Ootus majanduskasvu kiirenemisele peaks äri- ja tootmispindade rajamist edaspidi toetama.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

AS Harju Elekter asetas Allika Tööstuspargis nurgakivid kahele uuele hoonele

Harju elekterTallinna piiril Saue vallas asuvas Allika Tööstuspargis asetati 21. oktoobril nurgakivi kahele olulisele hoonele: HE tootmis- ja laoboksidele ning mehaaniliste ja elektromehaaniliste seadmete ning komponentide seeriatootja Stera Grupi tootmis- ja laohoonele. Kokku ehitatakse 12 700 m2 erineva otstarbega pindasid.

Hoonete tellija on AS Harju Elekter, projekteerija OÜ Architec ning projektijuht-ehitaja AS Rand ja Tuulberg. Objektid valmivad 2017.a esimesel poolaastal ja on valmis rentnikele üleandmiseks.

Investeeringute mahuks on 8,2 miljonit eurot ning kaetakse omavahenditest ja pangalaenuga.

Allika Tööstuspark omab suurepärast ühendust Tallinna ringtee ning Via Balticaga, samuti Tallinna ja Paldiski sadamatega, olles ka kasvavaks tööandjaks Õismäe ja Astangu asumite ning Harku ja Saue valla elanikele.

Harju Elekter on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete tootja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud ettevõte Skandinaavia riikides. Harju Elekter Gruppi kuuluvad elektriseadmete valmistajatehased Eestis, Soomes ja Leedus: AS Harju Elekter Elektrotehnika (100%), Satmatic Oy (100%), Finnkumu Oy (100%) ja Rifas UAB (100%) ning lehtmetalltoodete valmistaja AS Harju Elekter Teletehnika (100%) ja äsja soetatud kontserni Soome ettevõtetega seotud kinnisvara haldamise firma Harju Elekter Kiinteistöt Oy (100%).

Lisaks on ASil Harju Elekter finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%), superkondensaatorite tootjafirmas Skeleton Technologies Group OÜ (Eesti, 10%) ja Soome börsiettevõttes PKC Group Oyj (5%).

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvara ostmine – üksinda või koos elukaaslasega?

SEB PankKinnisvara ostmine on oluline samm. Tähtis otsus on aga selle juures ka see, kas uus kodu soetatakse ning eluasemelaen võetakse üksinda või ühiselt abikaasa/elukaaslasega. Oleme teie jaoks kokku pannud mõned punktid, mis oleks vaja enne läbi mõelda.

Kodulaenu võtmine koos kaaslasega

Otsust, kas võtta eluasemelaen koos kaastaotlejaga, mõjutab sageli inimeste maksevõime – ühe laenutaotleja regulaarne netosissetulek ei pruugi olla piisav juba olemasolevate ning taotletavate finantskohustuste täitmiseks. Samas võib mõni krediidiandja eeldada, et kui kinnisvara hakatakse ühiselt kasutama, võetakse ka kohustus ühiselt. Enamasti lähtuvad siiski krediidiandjad laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtetest ehk mitme laenusaaja korral kehtivad laenusaajatele ühtsed nõuded: mõlemal on regulaarne tõendatud sissetulek, korrektne maksepraktika jne.

Mitme laenusaajaga lepingu tingimused ei erine ühe laenusaajaga lepingu omadest.

Mitme laenusaaja korral on oluline teada, et nad vastutavad laenukohustuse eest solidaarselt. See tähendab, et iga laenusaaja vastutab laenu tagasimaksmise ja muude lepinguga võetud kohustuste täitmise eest täies ulatuses.

Kelle nimele uus kodu kirjutada?

Koduostjate seisukohast võib üksi või kahasse laenamise otsust mõjutada ka see, kelle nimele soovitakse kinnisvara soetada. Näiteks kui see on plaanis soetada elukaaslaste kaasomandina, soovitakse enamasti laenu võtta ühiselt. Juriidilise külje pealt ei määra aga see, millises suurusjärgus laenuvõtjad kinnisvara omanikuks saavad. Koos soetatava kinnisvaraobjekti võib poolte kokkuleppel kirjutada vaid ühe laenusaaja nimele.

Veidi teised tingimused on objekti omanikuks saamise puhul KredExi käenduse tagatisel laenu võtmisega. KredExi käendusel eluasemelaenuga soetatud objekti omanikuks ja kasutajaks peab saama laenusaaja. Lubatud on eluase soetada ka kaasomandisse abikaasa või kaaslaenusaajaga.

Mis saab homme? Aasta pärast? 10 aasta pärast?

Eluasemelaenu tähtaeg on üsna pikk ning selle aja jooksul võib elus nii mõndagi muutuda. Võib ka juhtuda, et laenulepingu kestvuse jooksul lähevad koos laenu võtnud inimeste teed lahku. Sel puhul peaks omavahel kokku leppima, mis saab laenuga soetatud objektist. Kas emb-kumb laenutaotleja soovib objekti enda nimele kirjutada ning laenukohustuse täitmise enda kanda võtta või otsustatakse objekt ära müüa?

Müügi korral peaks kinnisvara eest saadavast rahast esmajärjekorras katma laenukohustuse.

Kui aga üks elukaaslastest soovib laenuga soetatud objekti enda nimele kirjutada, tuleks kokku leppida laenukohustuste jagamine. Laenusaajad võivad kokku leppida, et mõlemad jäävad laenulepingu mõistes jätkuvalt laenusaajateks, kuid laenumakseid tasub vaid objekti omanikuks saanud isik.

Hoolimata omavahelisest leppest vastutab aga teine isik juriidiliselt ikkagi laenukohustuse täitmise eest, nii et näiteks võlgnevuse korral on pangal õigus nõuda selle tasumist ka teiselt laenusaajalt.Seega tasuks pigem pöörduda panga poole, et läbi arutada võimalused laenulepingu ümber vormistamiseks selliselt, et ka laenusaajaks jääks vaid see isik, kes objekti omanikuks saab.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Rikkaks üüriäris: kas üürileandjal on vaja äriplaani?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüriärisse siseneja võib seista mõtte ees, kas kavandatav äriplaan on mõistlik Excel’isse panna, et saada aimdust võimalikus investeeringu tasuvusest. Äriplaani ehk eelkõige rahavoogude ülevaate koostamine on igal juhul väga asjalik mõte.

Äriplaan aitab üürileandjal mõista, kas äril on jumet ehk kas see toodab kasumit. Kui toodab kasumit, kas piisaval määral, et sellega tasub vaeva näha.

Lisaks aitab süstematiseeritud rahavoogude info mõista, millised tegurid on soovitud tasuvuse saavutamiseks olulisemad ja millised mitte nii olulised. Näiteks, kas üürileandja peaks tegelema rohkem võimalikult kõrge üürihinna püüdmisega või hoopis madala vakantsuse taotlemisega.

Seejuures tuleks kinnisvara üüriäri planeerides pigem arvestada sellega, et äri peab end jooksvast rahavoost “ära toitma”. Võimalik kinnisvara väärtuse tõus las jääda meeldivaks lisaboonuseks.

Kui üüriäri on üles ehitatud ainult kinnisvara väärtuse tõusule, võib majanduse langustsüklisse sattumine üürileandja majanduslikule seisule fataalse hoobi anda.

Samuti võib äriplaan anda vihje õigeaegselt ärist väljumiseks, kui tasuvus investori nõutavale määrale ei vasta.

Äriplaan ei ole ühel hetkel koostatud staatiline numbrite tabel. Äriplaan peab olema dünaamiline ajas muutuv juhendmaterjal, mis aitab üürileandjal üüriprojekti kitsaskohti vältida.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakooli koolituskalender 2016

KinnisvarakoolKinnisvarakool OÜ pakub mitmeid koolitusi ja seminare kinnisvaravaldkonnast, mis haakuvad kinnisvaraturu, kinnisvaravahenduse, juriidilise poole, aga ka ehitusvaldkonnaga.

Koolitused toimuvad avalike koolitustena ja ettevõttesiseste koolitustena.

08-10.11.2016 Kinnisvara ABC – 18 tundi, 199 €* – UUS JA PIKEM PROGRAMM!

Koolitus “Kinnisvara ABC” annab hea tervikliku sissejuhatuse kinnisvaramaailma. Koolituse käigus tutvustatakse erinevaid kinnisvaravaldkondi alates finantseerimisest, hindamisest, arendamisest, planeerimisest, ehitamisest ja maakleritegevusest kuni juriidikani.

Lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula. Loe edasi…

15.11.2016 Kinnisvaraturu ülevaade – 4 tundi, 69 €* – UUENDATUD IGAL KORRAL!

Koolitus/seminar „Kinnisvaraturu ülevaade“ annab praktilise elamispindade turuülevaate. Tegemist on Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaate esitlusega, mis uurib sügavalt hetkesündmuseid ja vaatab prognoosides ettepoole pool-poolteist aastat.

Lektor: Tõnu Toompark. Loe edasi…

17.11.2016 Üürikoolitus – 8 tundi, 119 €* – TÄIENDATUD PROGRAMM!

Üürikoolitus annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Lisaks vaatleme eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ja riske läbi praktilise äriplaani.

Lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere. Loe edasi…

21.11.2016 Kinnisvaraõiguse ABC – 8 tundi, 119 €*

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” annab terviklikud üldteadmised kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest; hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks; võimaluse korraldada kinnisvaraga seonduvat odavamalt ja turvalisemalt.

Lektor: Evi Hindpere. Loe edasi…

22.11.2016 Kinnisvaratehingute maksustamine – 4 tundi, 69 €* – TÄIESTI UUS!

Koolitus “Kinnisvara maksustamine” annab põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid. Koolituse käigus selgitame ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevust, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid.

Lektor: Maret HallikmaLoe edasi…

23.11.2016 Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle – 6 tundi, 99 €* – TÄIESTI UUS!

Koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” annab riikliku järelevalve tegemiseks vajalikke teadmisi. Muu hulgas saab teada: millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte; mida järelevalvemenetluses saab kontrollida; kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia; millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

Lektor: Martina ProosaLoe edasi…

24.11.2016 Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt – 6 tundi, 79 €*

Koolituse “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisest täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Lektor: Mati Kadak. Loe edasi…

29.11.2016 Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris: hallata või mitte hallata, selles on küsimus… (Tallinn) – 6 tundi, 99 €*

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest. Koolitus tutvustab kinnisvarakorrashoiu strateegiad, informatsiooni juhtimise põhimõtteid, annab juhised varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Lektor: Kaia Kirs. Loe edasi…

30.11.2016 Kinnisvara omaniku õigused ja kohustused – 6 tundi, 99 €* – UUS!

Koolituse „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“ eesmärk on anda osalejatele põhjalik ja selgitav ülevaade erinevat kinnisvara omavate isikute kohustustest ning õigustest Eesti Vabariigis. Koolitus aitab selgitada omanikule vajalikke õigusakte ning anda tervikpilti õiguskeskkonnast, milles omanikul tuleb tegutseda.

Lektor: Andrus Lauren. Loe edasi…

01.12.2016 Kinnisvaraturundus – 4 tundi, 69 €*

Koolitus “Kinnisvaraturundus” aitab aru saada turunduse peamisest olemusest. Põhjalikumalt vaatleme turunduskommunikatsioonikanaleid, anname praktilised nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.

Lektor: Tõnu Toompark. Loe edasi…

02.12.2016 Ärikinnisvara vahendamine – 6 tundi, 79 €*

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” pühendub ärikinnisvara sektori omapärade väljatoomisele. Räägime ärikinnisvara tehingupoolte ootustest ja sellest, kuidas need ootused edukalt rahuldada. Anname praktilisi nõuandeid, kuidas ärikinnisvara vahendamise äris edukas olla.

Lektor: Ruth Andresen. Loe edasi…

05.12.2016 Kinnisvara fotokoolitus – 6 tundi, 69 €*

Praktiline “Kinnisvara fotokoolitus” annab üldteadmised fotograafiast ja oskused paremini kaadrit koostada. Lisaks veel võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu ja pakkuda kvaliteetsemat teenust. Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Lektor: Hasso Hirvesoo. Loe edasi…

06.12.2016 Detailplaneeringute menetlemine – 6 tundi, 99 €* – UUS PROGRAMM!

Koolitus “Detailplaneeringute menetlemine” käsitleb planeeringutega, peamiselt detailplaneeringuga seonduvaid küsimusi. Koolitus annab hea ülevaate planeeringute olemusest ja nende praktilisest menetlemisest. Lisaks tulevad arutlusele planeeringute menetlemisega seonduvad õiguslikud probleemid.

Lektor: Rauk Keba. Loe edasi…

07.12.2016 Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine – 6 tundi, 99 €* – UUENDATUD PROGRAMM!

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast. Koolituse eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Lektor: Raul Keba. Loe edasi…

08.12.2016 Kinnisvara hindamise ABC – 6 tundi, 99 €* – UUS PROGRAMM!

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” annab ülevaate hindamise eesmärkidest, hindamistoimingutest, hindamise headest tavadest. Detailsemalt vaatleme hindamisstandardeid ja hindamismetoodikaid. Koolitus annab hea arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Lektor: Andres Teder. Loe edasi…

09.12.2016 Kinnisvara müügikoolitus – 8 tundi, 119 €*

“Kinnisvara müügikoolitus” annab teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest, müügipsühholoogiast. Koolituse teine osa keskendub praktilistele müüginippidele, mis aitavad muuta kinnisvaramüügi protsessi edukaks ja nauditavaks.

Lektorid: Anneli Salk, Ruth Andresen. Loe edasi…

12.12.2016 Ehitus- ja kasutusload – 6 tundi, 99 €* – VÄRSKE!

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” käsitleb protsessi, mis algab ehitusloa taotlemisega ning lõpeb hoonele kasutusloa väljastamisega. Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostamine, märkuste tegemine ja projekti täiendamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka ehitusjärelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või nt omanikukohustuste eiramisega seoses.

Lektor: Raul Keba. Loe edasi…

13.12.2016 Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris: hallata või mitte hallata, selles on küsimus (Tartu) – 6 tundi, 99 €*

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest. Koolitus tutvustab kinnisvarakorrashoiu strateegiad, informatsiooni juhtimise põhimõtteid, annab juhised varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Lektor: Kaia Kirs. Loe edasi…

14.12.2016 Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel – 6 tundi, 99 €* – TÄIESTI UUS!

Koolituse “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” käigus saab teada, millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel ning kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada. Koolituse käigus käsitletakse muu hulgas seda, mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

Lektor: Martina ProosaLoe edasi…

KOGU AEG: Regulaarsed kinnisvaraturu ülevaated

Regulaarselt jaanuaris, aprillis ja septembris koostatavad kinnisvaraturu ülevaated annavad detailse seisu Eesti elamispindade turu arengusuundadest ja valupunktidest. Ülevaadete esitlused toimuvad tellija juures temaga kokkulepitud ajal.

Ülevaateid koostab ja esitleb: Tõnu Toompark. Loe edasi…

* Kõik hinnad on toodud ilma käibemaksuta!

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool
Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KredEx hakkab väljastama toetust väikeelamute rekonstrueerimiseks

KredexAlates 14. novembrist on KredExilt võimalik taotleda väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks mõeldud rekonstrueerimistoetust. Tänavu on selleks riigieelarvest eraldatud 1,35 mln eurot. Toetus võimaldab katta kuni 30% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, maksimaalne toetussumma on 15 000 eurot.

Väikeelamud moodustavad 1/3 Eesti elamufondist. Eesti keskmine energiatarbimine elamutes ruutmeetri kohta on võrreldes teiste EL liikmesriikidega kõrgem ning selle põhjuseks ei ole vaid külm kliima. Vanemad väikeelamud on seisukorras, kus nende rekonstrueerimine on möödapääsmatu, seda nii pikaajalise säilimise kui ka energiasäästlikkuse seisukohast. Väikeelamute rekonstrueerimistoetuse eesmärgiks on aidata kaasa väikeelamute energiatõhususe suurendamisele, et vähendada energiatarbimist.

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri hinnangul võimaldaks energia säästvam kasutus arvestatavat rahalist kokkuhoidu ning aitaks samas kaasa ka keskkonnaressursside säästvale kasutamisele. „Hoonete rekonstrueerimise toetamisega saab riik kaasa aidata elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule. Oluline on, et panustatakse taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu ning energiatõhususse, mis tervikuna annab ka parema tulemuse tervisliku elukeskkonna loomisel,“ ütles minister.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul tasub ka oma eramaja rekonstrueerides mõelda hoonele kui tervikule. „Oluline osa väikeelamutest on ehitatud 1950-1960ndatel aastatel ning arvestades tollaseid projekteerimisnorme, on rekonstrueerimistööde läbiviimine vajalik tänapäevaste elamistingimuste ja mõistliku energiakasutuse saavutamiseks. Oluline osa korrastatud hoonest on ka hea sisekliima, mis mõjutab otseselt meie tervist. Seega tasub oma väikeelamu võimalikult terviklikult rekonstrueerida ning kasutades toetust, tasub investeering end ka kiiremini ära,“ tõdes Reinsalu.

Toetatakse maja igakülgset soojustamist, küttesüsteemide uuendamist, lisaks taastuvenergiaallikaid kasutavate seadmete soetamist ja kasutuselevõttu ning muid töid, mis aitavad kaasa energiatarbe vähenemisele.

Analoogset toetust jagati KredExi kaudu ka 2012. aastal, mil sai toetust 212 väikeelamut. Tollal oli keskmine rekonstrueerimise maksumus 40 000€ ning keskmine toetuse väljamakse 13 400€.

Riigi eelarvestrateegia 2017-2020 kohaselt kavandatakse nimetatud perioodil rahastada väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetust kogumahus 6,91 mln eurot. 2016. aastal on selleks eraldatud 1,35 mln eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

AS Merko Ehituse tütarettevõte Sia Merks ja Sia „Cēsu 9” sõlmisid lepingu korterelamu ehitustöödeks Riias

Merko19. oktoobril 2016 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv 100%line tütarettevõte SIA Merks ja SIA „Cēsu 9” lepingu korterelamu ehitustööde teostamiseks aadressil Cēsu tn 9, Riia.

Tööd hõlmavad ühe 67 korteriga seitsmekorruselise kortermaja ja maa-aluse parkimiskorruse ehitust ning välisvõrkude ja haljastuse rajamist.

Lepingu maksumus on ligikaudu 5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2016. aasta oktoobris ning nende valmimine on planeeritud 2017. aasta detsembrisse.

SIA Merks on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tootjahinnaindeks septembris tõusis

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta septembris võrreldes augustiga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta septembriga -0,9%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas septembris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kemikaalide tootmises ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises, samuti hinnalangus toiduainete, puittoodete ja metalltoodete tootmises.

2015. aasta septembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, mäetööstuses ning puittoodete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete ja kütteõlide tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, september 2016
Tegevusala EMTAK 2008 järgi September 2016 – august 2016, % September 2016 – september 2015, %
KOKKU 0,1 -0,9
Töötlev tööstus 0,0 0,1
Mäetööstus -0,1 -13,2
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 2,3 -7,5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 3,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta septembris võrreldes augustiga 0,2% ja võrreldes 2015. aasta septembriga 0,7%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis septembris keskmisest enam elektrienergia, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning farmaatsiatoodete hind, samas langes keemiatoodete, jookide ja ehitusmaterjali hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta septembris võrreldes augustiga 0,6% ja võrreldes 2015. aasta septembriga -0,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis septembris keskmisest enam naftasaaduste, elektrienergia ja  jalatsite ning nahktoodete hind, langes ehitusmaterjali, väärisesemete ning muude toodete hind.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus