Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko vahearuande väljavõte: kinnisvaraarendus

04.08.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvaraarenduse segment hõlmab elamuehitust, korteriprojektide arendust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvaraprojekte kõikides kontserni poolt täna tegutsevates asukohariikides.

2016. aasta 6 kuuga müüs kontsern 159 korterit kogumaksumusega 17,4 mln eurot (käibemaksuta), võrreldes 2015. aasta 6 kuuga müüdud 168 korteri ja 31,7 mln euroga. 2016. aasta II kvartalis müüdi 58 korterit kogumaksumusega 6,0 mln eurot (käibemaksuta), (2015. aasta II kvartal vastavalt: 106 korterit ja 20,9 mln eurot). Kinnistute müügist on kontsern 2016. aasta 6 kuuga teeninud müügitulu 8,6 mln eurot (2015. aasta 6 kuud: 0,2 mln eurot). 2016. aasta II kvartali müügitulu kinnistutest oli 1,1 mln eurot (2015. aasta II kvartal: 0,2 mln eurot). 2016. aasta 6 kuu kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 11,0% võrra. Nimetatud vähenemise taga on peamiselt võrdlusperioodil ühe keskmisest eksklusiivsema arendusprojekti korterite müük, kus müügihind korteri kohta oli kõrgem võrreldes jooksval aastal realiseeritud korteritega. Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulud moodustasid 2016. aasta 6 kuul ootuspäraselt 27,4% kontserni kogutuludest (2015. aasta 6 kuud: 28,0%), olles aastaga 2,0% vähenenud.

Segmendi 6 kuu brutokasum oli 3,1 mln eurot (6 kuud 2015: 3,1 mln eurot) ja brutokasumi marginaal 10,6% (6 kuud 2015: 9,5%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 11,4%. Korterarendusprojektide kasumlikkus on sõltuvalt projektist erinev ning sõltub paljuski konkreetse projekti kulude struktuurist, sh maa soetamishinnast. Kui 2016. aasta 6 kuul müüdud korterite kasumlikkus on olnud suurem kui võrdlusperioodil, siis teiselt poolt omas valdkonna 6 kuu brutokasumile olulist ühekordse iseloomuga mõju keskmisest madalama kasumlikkusega kontsernile strateegiliselt mittevajalike kinnistute müügitulu, mille puhul kasumlikkus ei ole võrreldav olukorraga kus maa väärindatakse kõigi arendusprotsessi tsüklite läbimisega, oluline osakaal segmendi kogu müügituludes.

Perioodi lõpus on kontsernil varudes 298 eellepingutega kaetud korterit: 21 valmisehitatud korterit (15 Eestis, 5 Lätis ja 1 Leedus) ja 277 ehitusjärgus olevat korterit (200 Eestis, 24 Lätis ja 53 Leedus). Antud korterite lõplik müügivormistamine ning üleandmine ei ole klientidele veel toimunud, kuna arendusobjekt on veel ehituses või objekt on saanud valmis käesoleva aruande perioodi lõpus ning müügitehingud ei ole veel kõik lõplikult vormistatud.

Seisuga 30. juuni 2016 oli Merko Ehitus kontsernil aktiivselt müügis kokku 510 korterit (30. juuni 2015: 467 korterit), mille kohta ei ole eellepinguid sõlmitud ning millest 58 on valmis ehitatud (16 Eestis, 25 Lätis ja 12 Leedus ja 5 Soomes) ja 452 ehitusjärgus (293 Eestis, 114 Lätis ja 45 Leedus). 30. juuni 2016 aktiivselt müügis olevate korterite arv on mõnevõrra suurenenud võrreldes 30. juuniga 2015, mis on tingitud peamiselt suurest alustatud uute projektide mahust käesoleva aasta esimesel poolaastal.

2016. aasta 6 kuul käivitasime Baltikumis kokku 284 korteri ehituse (2015. aasta 6 kuul vastavalt: 335 korteri ehituse). Käesoleva aasta 6 kuuga on kontsern investeerinud kokku 25,1 mln eurot (2015. aasta 6 kuul: 19,1 mln eurot) 2016. aastal käivitatud uutesse arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse.

Jätkame investeerimist elukondliku kinnisvara projektidesse ning 2016. aastal on kontsernil plaan, sõltuvalt korterituru arengutest Balti riikides, alustada kokku ligikaudu 500-550 uue korteri ehitusega (2015. aastal alustati kokku 574 korteri ehitusega). 2016. aastal on kontsernil plaanis investeerida nii varem alustatud töösolevatesse projektidesse kui 2016. aastal käivitavatesse uutesse arendusprojektidesse suurusjärgus 40-45 miljonit eurot (2015. aastal tehtud investeeringud 42,4 mln eurot).

Kontserni üheks eesmärgiks on mõõduka kinnistute portfelli hoidmine, tagamaks stabiilset, turutingimusi arvestavat arendusprojektide varu. 30. juuni 2016 seisuga oli kontserni varudes arenduspotentsiaaliga maid, kus ehitustegevusega ei ole alustatud, summas 50,3 mln eurot (30.06.2015: 59,4 mln eurot; 31.12.2015: 58,0 mln eurot).

2016. aasta 6 kuu jooksul ei ole kontsern arendustegevuse eesmärgil uusi kinnistuid soetanud (2015. aasta 6 kuud: omandati erinevaid uusi kinnistuid Tallinnas, Eestis soetusmaksumuses 6,6 mln eurot). Täiendavalt sõlmis kontsern 2015. aasta I kvartalis notariaalse kinnistute ostulepingu, millega realiseeriti vastavalt optsioonilepingu tingimustele optsiooni alla kuuluvad kinnistud Tallinnas kokku summas 4,0 mln eurot. Lisaks sõlmis AS Merko Ehitus kontserni 50%line ühisettevõte Kodusadam OÜ 2015. aasta II kvartalil lepingu Tallinna ajaloolises ja suure potentsiaaliga tööstuspiirkonnas Noblessneri kvartalis ca 1,7 hektari suuruse arendatava ala soetamiseks ligikaudu 200 korteri ehitamiseks. Kontsern otsib arendamise eesmärgil soetamiseks uusi potentsiaalseid kinnistuid eelkõige Eestis ja Leedus.

2016. aasta II kvartalis viis kontsern lõpuni Lätis Zakusala arendusala rahvusvahelise arendus- ja arhitektuurse kontseptsiooni (ca 1500 korterit) konkursi, kus oli kokku 11 osalejat ning tööd laekusid Eestist, Norrast, Poolast ja Lätist. Konkurss oli korraldatud vastavalt Läti Arhitektide Liidu poolt ettenähtud regulatsioonile. Konkursi töödest kvalifitseerus 6 tööd. Võitjaks valis 5-liikmeline žürii noorte Läti arhitektide, RUUME arhitekti (https://ruumearhitekti.wordpress.com/), töö. Kontsern jätkab ettevalmistavate tegevustega arendusalal võimaliku ehitusega alustamiseks 3-5 aasta pärast.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 07-2016

04.08.2016 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Merko Ehitus parandas teises kvartalis kasumlikkust

04.08.2016 Tõnu Toompark

Merko Ehituse 2016. aasta teise kvartali müügitulu oli 58,7 miljonit eurot, EBITDA 3,4 miljonit ja kasum enne makse 2,4 miljonit eurot. Teise kvartali brutokasumimarginaal kasvas 9%-ni ning kontserni ehituslepingute portfelli jääk 279 miljoni euroni. Uute hoonete ja infraehituse tellimuste madalseisus olevat Baltikumi ehitusturgu toetab jätkuvalt elamuehitus ning Merko jätkab korteriarenduse valdkonna investeerimisplaani täitmist. Ettevõte on 6 kuuga müünud ligi 160 korterit ning alustanud üle 280 uue korteri ehitust.

„Oleme rahul kasumlikkuse parandamisega – teise kvartali brutokasumimarginaal 9% on mõneti üle ootuste ja parem kui aasta tagasi. Arvestades ehitustellimuste üldist madalseisu turul, võib rahule jääda ka teises kvartalis sõlmitud uute lepingute mahuga ning ehituslepingute portfelli jääk on meil täna suhteliselt tugev. Ka esimeses kvartalis omandatud Norra ettevõtte integratsioon on läinud plaanipäraselt,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

„Meie esimese poolaasta müügitulu on tagasi hoidnud ehitustööde planeeritust aeglasem käivitumine mitmel objektil eelkõige tellijapoolsete muudatuste tõttu kas projektlahendustes või objekti valmimisgraafikus. Samuti jäi uute lepingute osakaal müügitulus oodatust väiksemaks tulenevalt Baltikumi ehitusturu madalseisust uute riigi poolt tellitavate hoonete ja infraehituse tellimuste osas, mis on kestnud juba paar aastat. Läti ja Leedu ehitusteenuste müügitulu osakaalu vähenemine esimesel poolaastal on olnud ootuspärane, kuna eeskätt Lätis valmis eelmisel aastal mitu suurt objekti ning tööde mahud on tänavu väiksemad. Praegu toetab ehitusturgu suures osas elamuehitus, ent jätkame aktiivselt ehitushangetel pakkumiste tegemist kõigil turgudel, kus tegutseme, sealhulgas teedeehituse ja muude infrastruktuuri projektide hangetel Eestis,“ lisas Andres Trink.

Kontserni teise kvartali müügitulu oli 58,7 miljonit eurot, EBITDA 3,4 miljonit, kasum enne makse 2,4 ning puhaskasum 1,7 miljonit eurot. 2016. aasta 6 kuu müügitulu oli 105,6 miljonit eurot, EBITDA 4,6, kasum enne makse 2,7 ning puhaskasum 1,8 miljonit eurot. 6 kuu puhaskasumit mõjutas tulumaksukulu summas 0,9 miljonit eurot, sh teises kvartalis arvestatud täiendav tulumaksukulu dividendidelt summas 0,6 miljonit eurot.

„Korterituru areng Balti riikide pealinnades oli teises kvartalis ootuspärane, pakkumisi on lisandunud ning hinnatase stabiliseerunud. Kontserni arendusprojektide käivitumine ja korterite müük on olnud plaanipärane ning jätkame oma investeerimisplaani täitmist. Tänavu oleme alustanud üle 280 uue korteri ehitust, sealhulgas Tallinnas 100 korterit Paepargi piirkonnas ja 66 korterit Noblessneri Kodusadama esimeses etapis ning 137 korterit Riia Skanstes Parks arendusprojektis,“ kommenteeris Andres Trink kinnisvaraarenduse valdkonna tulemusi. 6 kuuga müüs kontsern 159 korterit kogumaksumusega 17,4 miljonit eurot (käibemaksuta) ning teises kvartalis 58 korterit kogumaksumusega 6,0 miljonit eurot (käibemaksuta).

2016. aasta teises kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid kogumahus 87 miljonit eurot, sealhulgas Eestis Juuliku liiklussõlm, Viru jalaväepataljoni tehnikapark, Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus ning Lätis laohoonete kompleks Riias. Seisuga 30.06.2016 oli kontserni teostamata tööde jääk 279 miljonit eurot. Teises kvartalis olid suuremad töösolevad objektid Eestis juuni algul avatud Hilton Tallinn Park hotell, Maakri Kvartal, Mustamäe tee 3 büroohoone, Öpiku Maja, T1 kaubanduskeskus, Tallink Tennisekeskus, BAUHAUS Rocca al Mare kaubamaja ning Lennujaama trammiliin. Lätis olid suuremateks töösolevateks objektideks Riia lähedal Pinkis asuva lasteaia ja koolimaja kompleks ning Riia lennujaama reisijate terminali teine etapp, Leedus Kauno/Algirdo büroopindadega elamukompleks ja Narbuto 5 büroohoone.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tallinna kesklinnas tuleb korteriostja nimel võidelda

04.08.2016 Margit Sild

Käes on kinnisvaraturule ennustatud stabiilne ajajärk, mis Tallinna kesklinnas avaldub päris tugevalt. Kraanad on püsti, ehitatakse palju, kuid ostjate nimel tuleb üha enam võidelda.

Tallinna kesklinna kinnisvaraturg on viimaste aastate jooksul olnud mõjutatud investorite aktiivsusest, tänu kellele sai hoo sisse uute korterite rajamine piirkondades, mis on pigem populaarsed noorte ja välismaalaste seas, kes soovivad heas asukohas kortereid üürida. Käesolevat aastat on hakanud iseloomustama investorite osakaalu vähenemine, mis on eelkõige tingitud sellest, et müügihinnad on kasvanud tasemeni, kus aastased üüritootlused ei ole enam rahuldavad. Samuti on olulisel määral suurenenud üürikorterite pakkumine, mis hoiab ära üürihindade tõusu.

Järjest keerukamaks on muutunud kallima hinnaklassi (hinnaga üle 300 000 euro), seal hulgas uusarenduste korterite müük, sest hoogsa ehitustegevuse tõttu on konkureerivaid pakkumisi palju. Vähe sellest, kallima hinnaklassi korteritele pakub tugevat konkurentsi ka majadeturg. Lisaks on vähenenud välismaalaste osakaal, kes suuresti ongi olnud eksklusiivsema kinnisvara ostjaskond.

Võib öelda, et toimumas on nn vaikne, mitteavalik hinnalangus ehk suur osa arendajaid ja müüjaid on valmis läbirääkimiste käigus hindu alandama. Tasapisi langevad ka pakkumishinnad. Kui mõni praeguse hinnaga pakkumine oleks olnud kinnisvaraturul aasta tagasi, oleks see „ära rabatud“, kuid nüüd on huvi aga väga väike. Samas on arendusprojekte, mis oma eripära tõttu on jätkuvalt väga edukad ja sealsed korterid suure nõudlusega.

Ja siin ongi pealkirjas mainitud võitlusmoment. Ostjaskonda tegelikult on, kuid nende soovidele vastu tulemine nõuab arendajate poolt uuenduslikku lähenemist. Kahjuks kohtab ka praegu suhtumist, et laome kesise arhitektuuriga maja kortereid täis ja küll ostavad. Ei osta! Kesklinna ostja ei soovi äärelinna väljanägemisega tavalist maja südalinna hinnaga. Arhitektuur olgu korralik, korterid tavapärasest avaramad ja maitsekad, keskkond ja parkimine lahendatud. Hinna- ja kvaliteedisuhe olgu paigas nii suurtel kui väikestel korteritel. Ning ärge peljake head arhitektuuri.

Sel aastal, sügishooajal, on kesklinnas kõige likviidsem „kaup“ väiksem korter, mille ruutmeetrihind ei ületa keskmist turuhinda. Ka vanalinnas on nõutavad väikesed korterid, mille ostjaks on enamasti investorid, kes tegelevad lühiajalise üürimisega.

Huvitav on see, et märkimisväärselt palju tehakse korterite ostutehinguid omafinantseeringuga ning lisaks on märgata, et kui ka kasutatakse laenu, siis olemasoleva omafinantseeringu osa on küllaltki suur.

Üürikorteritest on praegu nõutuimad kuni 400 eurot maksvad pinnad, mis on seletatav tudengite koduotsingutega. Kuuüüriga enam kui 500 eurot maksvaid kahetoalisi kortereid on pakkumises palju ja nendesse üürilise leidmine võtab kauem aega. Ka päris suuri kortereid otsitakse, aga nõudmised neile on aina tõusnud – sisu peab olema kvaliteetne, kaubeldakse ka hinnas ja tingimustes.

Kokkuvõtteks – kuigi Tallinna kesklinna kinnisvaraturg on rahulikum, stabiilsem ja ostuaktiivsus kandub pigem äärelinna poole, ei prognoosi ma siiski ka suuremat kukkumist; pigem kerge langus kui tõus. Ja väga palju sõltub kõik ka kogu maailmas toimuvast.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvaravaldkonna seadused ühtede kaante vahel

03.08.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab detailse ja tervikliku ülevaate kinnisvaravaldkonda reguleerivatest olulistest õigusaktidest nii spetsialistile kui asjaarmastajale.

Käsiraamat on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes puutuvad igapäevases töös kokku kinnisvaratehingutega. Käsiraamat on mõeldud eelkõige huvilisele, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun iga päev kokku kinnisvaratehignute põhiliste mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just igapäevaselt korduvatele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

Raamatus on 264 lehekülge
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaraoiguse-abc-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-33-242-7
Tellimine: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/kinnisvaraoiguse-abc/

KV.EE: Tallinna majade pakkumishinnad kerkivad

03.08.2016 Tõnu Toompark

Portaalis KV.EE pakuti juuli kuus Tallinnas müügiks 813 maja. Aastataguse ajaga võrreldes on majade müügipakkumiste arv vähenenud ja keskmine pakkumishind kasvanud.

Aasta tagasi juulis pakuti Tallinnas müügiks 909 maja. Seega on majade müügipakkumine vähenenud 11% võrra. Majade müügipakkumine on portaali KV.EE andmetel vähenenud kõikides Tallinna linnaosades peale Haabersti ja kesklinna.

Eelmise aasta juulis oli Tallinna majade keskmine müügipakkumiste hind 1344 €/m². Käesolevaks aastaks on hinnatase kerkinud 3% võrra tasemele 1385 €/m². Majade müügipakkumiste hinnad on portaali KV.EE andmetel kasvanud kõikides linnaosades peale kesklinna ja Pirita.

Kesklinna majade hinnalangus 12% viitab struktuursele pakkumiste muutumisele ehk asjaolule, et tänaste pakkumiste olemus on konkreetsema asukoha ja kvaliteedi osas aastatagusest erinev. Pirita linnaosas langesid majade pakkumishinnad portaali KV.EE andmetel aastaga tasemele 1549 €/m² ehk aastane hinnalangus oli tühine 1%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	07/2015	07/2016	Muutus, %	07/2015	07/2016	Muutus, %
Haabersti	141	143	1%	1 553	1 571	1%
Kesklinn	73	76	4%	1 656	1 464	-12%
Kristiine	91	87	-4%	1 307	1 401	7%
Lasnamäe	73	34	-53%	301	376	25%
Mustamäe	38	26	-32%	307	461	50%
Nõmme	184	175	-5%	1 363	1 375	1%
Pirita	230	225	-2%	1 565	1 549	-1%
P-Tallinn	46	37	-20%	984	1 135	15%
Vanalinn	12		NA	2 861		NA

Tallinn	909	813	-11%	1 344	1 385	3%

Eesti	3 439	3 269	-5%	966	1 024	6%
Harjumaa	2 111	2 064	-2%	1 175	1 250	6%
Narva	23	30	30%	451	429	-5%
Pärnu	57	61	7%	919	966	5%
Tartu	329	322	-2%	940	1 013	8%

Tartu jätkab idapoolse ringtee ehitust

02.08.2016 Tartu.ee

Tartu idapoolse ringtee 3. ehitusala projekteerimise ja ehitamise riigihanke võitsid AS TREF ja AS Baumost, kes esitasid ühispakkumuse kogumaksumusega 7 433 844 eurot.

„Ümbersõidu 3. etapp ühendab kaks riigimaanteed – Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Räpina maantee, mis aitab vähendada transiitliiklust teistel linnatänavatel. Kesklinna liikluskoormus väheneb ja linnakeskkond saab puhtamaks,“ ütles abilinnapea Valvo Semilarski.

Idaringtee kolmas ehitusala on 1,5 km pikkune teelõik, mis ühendab Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteega. Kolmas ehitusala tuleb sarnane eelnevate ringtee lõikudega – kaherealine sõidutee ja eraldiasetsev kergliiklustee. Luunja valda suunduvale Soojuse teele rajatakse omaette liiklussõlm, kus ehitatav ringtee läheb viaduktiga üle Soojuse tee. Lisaks rajatakse kaks jalakäijate viadukti.

Ehitus algab augustis ja kestab poolteist aastat. Ehitusel teeb järelevalvet AS Taalri Varahaldus.

Töid rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest projektist “Uute maanteelõikude arendamine”.

Kogu Tartu idapoolne ringtee on kavandatud umbes 11,8 kilomeetri pikkuse magistraaltänavana, mis tulevikus hakkab ühendama omavahel Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Jõhvi-Tartu-Valga maanteed.

Sügisese koolitushooaja avab 06.09.2016 algav Kinnisvara ABC

02.08.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 06-08/09/2016 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolituse Kinnisvara ABC eesmärk on anda osalejatele baasteadmised ja ülevaate kinnisvara valdkonnast ning tutvustada osalejatele õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolituse sihtrühmaks on kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata ning kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga. Samuti on oodatud kõik juba tegutsevad kinnisvaramaaklerid ja kinnisvara spetsialistid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi.

Kinnisvarakoolitus Kinnisvara ABC toimub kolmel päeval – 06, 07, 08.09.2016, kell 13.00-18.00, Pärnu mnt 102.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: kinnisvaratehingute arv ja käive on aastatagusel tasemel

02.08.2016 Tõnu Toompark

2016 II kvartali kinnisvaratehingute arv oli maa-ameti andmetel 15 255 ehk eelmisest aastast 0,6% rohkem.

Kesise tehingute arvu muutuse kõrval tuleb igal juhul tõdeda, et tegemist on siiski pigem kõrge tehingute arvuga, mis on viimase 8 aasta II kvartali kõrgeim näitaja.

Samas proportsioonis on muutunud kinnisvaratehingute koguväärtus ehk tehingute käive. Kinnisvaratehingute kogukäive oli 2016 II kvartalis 795 miljonit eurot ehk eelmise aasta samast perioodist napi 0,1% enam.

Madal tehingute käibe juurdekasv näitab, et kinnisvarahinnatõus on hoo maha võtnud lisaks elamispindadele teisteski valdkonna sektorites.

Kinnisvaratehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Juunis tööstustoodangu maht vähenes

01.08.2016 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta juunis 5% vähem toodangut kui eelmise aasta juunis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid suurenes energeetikas.

Mäetööstuses põhjustas ligi 60%-lise toodangu vähenemise põlevkivi kaevandamise kahanemine vähese nõudluse tõttu, mis oli tingitud madalast nafta- ja põlevkivisaaduste hinnast.

Juunis toodeti töötlevas tööstuses 1% vähem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu mahu vähenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja puittoodete ning toiduainete tootmise langus. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud juunis eelmise aasta mahtu.

Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang veel metalltoodete ning masinate ja seadmete tootmises. Toodang suurenes elektriseadmete, tekstiiltoodete ja mööbli tootmises.

Välisturule müüdi juunis 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta juuniga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük kodumaisele turule 3%, müük ekspordiks jäi eelmise aasta tasemele.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta juunis tööstuses kokku 3% vähem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 1% vähem.

2015. aasta juuniga võrreldes toodeti elektrit 23% rohkem ja soojust 11% vähem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, juuni 2016
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-3,1	-4,6	-4,6
Energeetika	9,0	14,2	14,2
Mäetööstus	-47,4	-57,4	-57,4
Töötlev tööstus	-0,8	-1,4	-1,4
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-9,0	-3,4	-3,4
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-1,3	-4,6	-4,6
toiduainete tootmine	3,0	-3,5	-3,5
metalltoodete tootmine	2,2	-1,0	-1,0
elektriseadmete tootmine	5,0	14,5	14,5
tekstiilitootmine	6,3	19,4	19,4
mööblitootmine	5,0	7,3	7,3
mootorsõidukite tootmine	0,8	0,3	0,3
ehitusmaterjali tootmine	0,4	0,7	0,7
masinate ja seadmete tootmine	-6,1	-4,2	-4,2

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.07.2016, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.07.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Praktiline ehitusharidus igale kinnisvaraomanikule

01.08.2016 Eno Pappel

Järjest enam räägitakse ajakirjanduses ja meedias sellest, et inimestel on vaja paremat finantsharidust, teadmisi toitumisest ja tervislikest eluviisidest ja paljust muust, et paremini elus hakkama saada ning oma tulevikku paremaks muuta.

Sellesse nimekirja aga võiks julgesti lisada ka igale kinnisvaraomanikule vajaliku praktilise ehitushariduse, mis lubaks mõistlikult ja läbimõeldult oma kodu ehitada ja remontida või seda paremini hooldada.

Miks on ehitusharidus oluline?

Kõik me peame elus kokku puutuma kinnisvaraga. Elame kortermajades või eramajades ning peaks olema iga majaelaniku huvides, et oma kodumaja oleks ehituslikult korras ning peaks kaua vastu. Isegi omale elukohta üürides, on see oluline, sest korras majas on elamistingimused head ning maja mikrokliima korras ning tervislik.

Kinnisvaraomanikule aga on heas korras ja kvaliteetselt ehitatud maja ka rahaliselt väga oluline. Ehitus- ja remonttööd ei ole kunagi odavad ja ning seetõttu on oluline, et iga kulutus, mis maja ehitamisel tehakse oleks mõistlik. Õigesti ehitatud ja hooldatud maja vähendab kokkuvõttes hilisemaid ehitusega seotud kulusid või lükkab need kulud kaugemale ning pikendab maja kasutusiga. Kinnisvaraga seotud kulud on ühed suuremad, millega igal inimesel tuleb siin elus hakkama saada ja on igati mõistlik ennast mõnevõrra ehituslikult harida, et teha õigeid otsuseid ja valikuid.

Tänapäeval järjest enam tähelepanu saav energiasääst on kindlasti samm õiges suunas, mis aitab vähendada majade ekspluatatsioonikulusid. Samas aga ei tea paljud, et suurem soojustuskiht konstruktsioonides nõuab põhjalikult läbimõeldud projekte ja sõlmi ning väga kvaliteetset ehitamist, kuna iga valesti või hooletult tehtud koht väliskonstruktsioonis võib kaasa tuua niiskusprobleeme. Kui varem ebakvaliteetselt tehtud majade puhul kaasnesid külmasillad ja samuti niiskusprobleemid, siis tänu väiksemale soojustuskihile oli nende mõju konstruktsioonidele väiksem ning paremal juhul suutis konstruktsioonis olev niiskus sobilikes ilmastikutingimustes välja kuivada.

Arusaadavalt ei ole reaalne, et igaüks hakkaks omandama akadeemilist ehitusharidust, kuid praktilistel nõuannetel ja soovitustel põhinev ehitusharidus on jõukohane enamikule.

Mida pean silmas mõistega “praktiline ehitusharidus”?

See oleks haridus, mis suunatud just igapäevaste ettetulevate ehituslike valikute ja otsuste selgitamisele ning soovituste jagamisele.

Üks sageli ette tulev küsimus eramaja kavandamisel on tavaliselt see, et mis materjalist ehitada, mis oleks maja põhimaterjal? Iga materjalitootja või lahenduste pakkuja suudab väga veenvalt põhjendada, et tema materjal on parim. See ongi nende töö. Tegelikkuses ei ole see niivõrd tähtis, mis materjalist on maja ehitatud, sest sisuliselt iga materjaliga saab ehitada kvaliteetselt, olulisem on projekti ja ehitamise kvaliteet.

Praktilise ehitushariduse mõte võiks olla just tähelepanu pöörata neile kohtadele, mis määravad lõpptulemuse ja kvaliteedi.

Kuidas praktilist ehitusharidust inimestele lähemale tuua?

Sisuliselt kõigi ehitusmaterjalide osas on olemas täpsed paigaldus- või kasutusjuhised, mis aga on aga sageli mõnevõrra spetsiifilise sõnavaraga või lohisevalt pikad. Tavaline ehituskaugem inimene jääb nendega hätta või kulutab märkimisväärselt oma aega nende läbitöötamisele.

Praktilise poole pealt oleks inimesel vaja aga teada saada kõige olulisem, kuidas töid kontrollida ja milliseid vigu ja miks ei tohiks läbi lasta. Täna on juba turul materjalitootjaid, kes on sellest aru saanud ja koostavad just selliseid juhiseid, kus lihtsas keeles ja paljude illustratsioonide ja piltidega saab kiiresti igaüks ülevaate. Loodetavasti see trend jätkub ning sellist infot hakatakse järjest rohkem jagama.

Selline praktiline eneseharimine on just eriti oluline eramajade ehitamisel, kus nn. peatöövõtja puudub, kuid tuleb kasuks igale majaehitajale.

Praktiline ehitusharidus on investeering paremasse elukeskkonda!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Põllumaade hind jätkab tõusu

01.08.2016 Kristjan Gross

Juuli alguses kirjutas Maa-amet, et 2015. aastal langes märgatavalt haritavate maade tehingute arv. Kogu Eestis oli eelmisel aastal 27,4% vähem tehinguid kui 2014. aastal. See-eest maade hind on selle aja jooksul tõusnud.

Artiklis põhjendatakse segmendi aktiivsuse muutust riigi poolt müüdavate maatükkide olulise vähenemisega võrreldes eelnevate aastatega, kuid miks vähenevate tehingute juures hind ikkagi tõuseb, seda ei selgitata. Minus tekkis huvi, et milline seis on Lõuna-Eesti maakondade põllumaade turul ning mis põhjusel hinnad on ikkagi tõusnud.

Nii nagu mujal Eestis, toimus ka Lõuna-Eesti maakondades haritavate maade tehingute arvu langus, välja arvatud Valgamaal. Kui suurimad langused olid Jõgeva- ja Põlvamaal (langus ca 42%), siis 16-23% vahele jäi tehingute mahu vähenemine Viljandi-, Tartu- ja Põlvamaal.

Valga maakonnas oli 2014.aastaga võrreldes tehinguid 11% rohkem. Käesoleval aastal jätkub ostu-müügitehingute vähenemine: aasta esimese poole tehingute arv on üksikutes maakondades samal tasemel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See-eest Jõgeva-, Tartu-, Võru – ja Viljandimaal pole täis pooltki mahtu.

Ostu-müügitehingute vähenemisele vaatamata jätkas tehingute mediaanhind tõusu nii 2015. aastal kui ka 2016. aastal. Tänavuste haritava maade tehingute mediaanhind on enim tõusnud Valgamaal (+25%) ja Võrumaal (+20%); Jõgeva ja Tartu maakonnas on hinnad 8% kõrgema, Põlva maakonnas 3%. Hinnalangus on olnud ainult Viljandimaal (-4%).

Joonis. Haritavate maade mediaanhind 2007-2016. Allikas Maa-amet.

Miks väheneva tehingute arvu juures on hind tõusnud? Kui üldine foon põllumajandussektori kohta on pigem murelik, siis miks on põllumees valmis maa eest maksma järjest kõrgemat hinda? Olen sel teemal rääkinud mitme põllumaade ostu-müügiga tegeleva inimesega, ning koorub välja, et peamine põhjus on lihtsalt maade nappuses – kuna maad on vähe, kuid vajadus on suur, siis ollakse nõus maksma järjest kõrgemat hinda.

Väga heade maade puhul on hinnatase jõudnud vahemikku 4000 – 4500 €/ha. Tehinguid on tehtud ka kõrgema hinnaga (äärmuslikumad hinnad ca 5000 €/ha), kuid sellisel juhul on hinnal üldjuhul turuvälised põhjused (näiteks erihuvi).

Tooksin veel välja, et kõrgemate ostuhindadega tehinguid ei ole tee mitte rikkad välismaalased, vaid kohalikud suuremad põllumajandustootjad, kelledega väiksematel tegijatel ongi keeruline konkureerida.

Kristjan Gross
Domus Kinnisvara kutseline hindaja

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Mainor Ülemiste AS II kv 2016 vahearuanne

29.07.2016 Tõnu Toompark

Koostöömemorandumi allkirjastamine

3. mail kirjutasid Tallinna Tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor majandusdoktor Ülo Pärnits, Tallinna Teaduspark Tehnopol juhataja Jaak Raie ning Ülemiste City linnakut arendavate Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS juhatuste esimehed Gert Jostov ja Margus Nõlvak alla koostöölepingu, millega viis organisatsiooni ühendavad jõud, et tõsta Eesti rahvusvahelist tuntust tehnoloogiariigina, tuua riiki suuri rahvusvahelisi ettevõtteid ning kasvatada teadus- ja arendustegevuse alast koostööd Eesti kõrgkoolide ja ettevõtete vahel.

Finance Estonia „Baltic Capital Markets Forum“ rahvusvaheline konverents

12. mail toimus Ülemiste City konverentsikeskuses Spacex rahvusvaheline konverents, mis võõrustas üle 400 finants- ja investeerimisvaldkonna tippjuhti ning spetsialisti üle Baltikumi.

Industry 4.0 IN PRACTICE konverents

2. juunil toimus Ülemiste linnakus konverents „Industry 4.0“, mille raames tutvustati konverentsi osavõtjatele Ülemiste linnaku võimalusi ning külastati siinseid tööstusettevõttevõtteid ning Eesti riigile oluliste digi- ja e-lahenduste väljatöötamisele spetsialiseerunud ettevõtet Helmes AS.

Spordiklubi ja restorani maja renoveerimistööde algus

II kvartalis alustas Mainor Ülemiste renoveerimistöid aadressidel Valukoja 10 ning Sepise 8 asuvates hoonetes. Renoveerimise rahastamiseks sõlmiti Nordea pangaga 2,5 miljoni euro suurune finantseerimisleping, mille abil restaureeritakse unikaalsed vanad tootmishooned uue MyFitness spordiklubi ja Gourmet Coffee restorani jaoks.

Suursaadikute visiidid Ülemiste linnakusse

II kvartalist võõrustas Mainor Ülemiste meeskond mitmete koostööks oluliste riikide suursaadikuid. Külaliste hulgas olid saadikud USA-st, Saksamaalt, Suurbritanniast and Ukrainast.

Ülemiste City võtmenäitajad seisuga 30.06.2016

Renditav pind 147 000 m2
Täituvus 98%

Finantsülevaade

2. kvartali 2016. aasta puhaskasum on 865 tuhat eurot.

Netokäive ja puhaskasum

2. kvartali netokäive on 1 334 tuhat eurot, netokäive tõusis 7,2 % 2015. a 2. kvartaliga võrreldes
Puhaskasum on 865 tuhat eurot, langus 2015. a 2. kvartaliga võrreldes on 12,5%

Kulud

2.kvartalis 2016.a.tegevuskulud on tõusnud 899 tuhandetest eurost (1.kv 2016) kuni 900 tuhande euroni.
Laenude ja võlakirjade intressikulud on 334 tuhat eurot, kasv on 20% 1.kvartali 2016.a. võrreldes.

Netokäive ja puhaskasum – 1. poolaasta

1. poolaasta netokäive on 2 701 tuhat eurot, netokäive tõusis 9,2 % 2015. a 1. poolaastaga võrreldes.
Puhaskasum on 2 017 tuhat eurot, kasv 8,3% 2015. a 1. poolaastaga võrreldes.

Intressikandavad kohustused

Mainor Ülemiste AS intressikandvad kohustused on 35 798 tuhat eurot. Ettevõtte kolm suuremat laenuandjat perioodi lõpus olid Nordea Bank AB, LHV Pank AS, SEB Pank AS
Mainor Ülemiste AS-l on vahearuande perioodi lõpu seisuga kasutamata laenuvõimalusi summas 17 000 tuhat eurot.

Juhatuse kinnitused

Kinnitame, et esitatud aprill-juuni 2016. a vahearuande finants- ja muu lisainfo on õige ja ammendav. Mainor Ülemiste AS-i konsolideeritud finantsaruanne annab õige ja usaldusväärse finantsseisundi, tulemuste ja rahavoogude ülevaate.

Aprill-juuni 2016. a konsolideeritud finantsaruanne on auditeerimata.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Linnahalli rekonstrueerimine on jõudmas järgmisesse etappi

29.07.2016 Tallinn.ee

Linnahalli rekonstrueerimisel on jõutud uude etappi. Täna allkirjastati firmaga Allians Arhitektid OÜ leping, mille alusel asutakse välja töötama linnahalli rekonstrueerimise rakendus- ja lähteülesannet.

Lähteülesanne peaks lepingu järgi valmis saama novembris. Töö valmimisel selgub ka, kus linnahalli uuele elule äratamisega täna ollakse ning mida peaks projekteerimisel ja ehitamisel arvestama. Eesmärgiks on linnahalli renoveerimisel seada realistlikud plaanid ja ülesanded, ütles Raepressile abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas.

Lähteülesande koostamisel tehakse muuhulgas kasulike pindade analüüs, kaardistatakse võimalike kasutajate nõuded ning tehakse ka nimekiri potentsiaalsetest kasutajatest ja rentnikest. Tehakse ka linnahalli silueti võimalike muudatuste analüüs ning koostatakse projekteerimise- ja ehitusmaksumuse analüüs. Samuti koostatakse kolm alternatiivset sobivaima kasutuse funktsionaalset skeemi, esialgne äriplaan, hüdrotehniline raport, tehakse ettepanekud akustika, lava- ja saalitehnoloogia, energiatõhususe jms teemadel.

Taavi Aasa sõnul on just see esimene etapp väga oluline, et selgitada, kuhu linnahalli renoveerimisega jõuda tahetakse, mis vajab muutmist ja kui suureks võib kujuneda kogu kompleksi rekonstrueerimise maksumus. Aasa sõnul selgub lähteülesande koostamisel näiteks seegi, mis saab jäähallist.

Kui kõik sujub plaanipärasel, saaks linnahalli projekteerimise hanke välja kuulutada juba novembris, ütles Taavi Aas.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Nipid koduostjale: kuidas kodu valdus vastu võtta?

29.07.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Ostu-müügilepingu sõlmimise järel tuleb kinnisvaramüüjal koduostjale valdus üle anda. Valduse üleandmise tähtaeg lepitakse kokku notariaalses ostu-müügilepingus.

Kui tehingut on vahendanud kinnisvaramaakler, peaks maakler viibima valduse üleandmise juures ja selle korraldama. Seaduse kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või teenuse osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest.

Sellest võib välja lugeda, et lepingu sõlmimisega on käsund täidetud ja maakler rohkem midagi tegema ei pea. Samas võib valduse üleandmise korraldamise kohustuse panna maaklerile maaklerilepinguga. Lisaks näeb maakleri valduse üleandmise korraldamise kohustust ette kinnisvaramaaklerite kutsestandard.

Valduse üleandmisega läheb otsesele valdajale üle asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko, mistõttu see tuleb üle anda kinnisasja asukohas.

Kinnisasja valduse üleandmisel tuleb ostjal asja seisukord põhjalikult üle vaadata. Samuti tuleb üle vaadata, kas kõik hinnas sisalduvad esemed on olemas ja kokkulepitud seisukorras. Kui asjal avastatakse puudused, millest varem ei olnud ostjat teavitatud, tuleb need fikseerida üleandmise-vastuvõtmise aktis, et probleemile hiljem lahendus leida.

Avastatud puuduste korral tuleb kinnisasja omanikule anda mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või leppida kokku kompensatsiooni maksmises. Ka need kokkulepped tuleb aktis fikseerida.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.