Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
 

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks osta korter, mis vajab remonti?

14.10.2016

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüriinvestor peab väljaüürimiseks sobilikku korterit ostes otsustama, kas ta soetab korteri, mis on koheselt väljaüürimiseks valmis? Või korteri, kus enne üürniku leidmist tuleb teha remont?

Valik üürileandmiseks remontivajava või remonditud korteri ostmise vahel sõltub eelkõige üüriinvestori isiklikest majanduslikest valikutest.

Väljaüürimiseks sobiliku korteri valiku juures on oluliseks mõtlemise kohaks, kas üürileandja on võimeline tegema mõistliku aja jooksul mõistlike kuludega mõistlikul tasemel remonti?

Kui üürileandjal on see võimekus olemas, tasub mõelda remontivajava korteri ostmisele ja ostuprotsessis nõuda korteri müüjalt hinna langetamist.

Paljus on tegemist matemaatikaga, kus üürileandja/investor peab arvutama, kas remontivajava korteri ostuhind ja remondikulu on rohkem või vähem väärt kui juba remonditud ja väljaüürimiseks sobilik korter.

Üürileandjale on projekt otstarbekas, kui ta maksab remontivajava korteri eest summa, millele remondikulu lisades on tegemist väiksema summaga, kui osta juba remonditud korter. Seejuures peab üüriinvestor silmas pidama, et üürikorteri remontimise projekti juhtimisele kulub aega ja aeg on teadupärast raha.

Kindlasti peab üürileandja-investor arvestama sellega, et üürikorteri remont nõuab lisaressurssi. Siin on mõtlemise kohaks, kas investoril on see lisakulutuse ressurss ehk eelkõige raha olemas?

Kui lisaraha peab laenama, tuleb seda tõenäoliselt teha tavapärase kinnisvaralaenu intressimäärast kõrgema ehk kallima intressimääraga.

Üürileandja peab arvestama ka sellega, et remondiperioodi jooksul tuleb investoril tasuda pangalaenu, kuid sissetulevat rahavoogu üüritulu näol tal veel ei ole.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Что происходит на рынке квартир?

14.10.2016

ÄripaevРынок заморожен, несмотря на то, что цены растут, а количество сделок увеличивается.

За первые полгода 2016 года в Эстонии было совершено 9752 сделки с квартирами. Это на 3% больше, чем за аналогичный период прошлого года. Выросла и медианная цена квартир, например, в Таллинне, она увеличилась на 4%.

Ниже – динамика изменений количества сделок в каждом из уездов.

  • Харьюмаа 5326 (1%)
  • Хийумаа 19 (19%)
  • Ида-Вирумаа 886 (-8%)
  • Йыгевамаа 142 (15%)
  • Ярвамаа 201 (-9%)
  • Ляэнемаа 170 (23%)
  • Ляэне-Вирумаа 380 (12%)
  • Пылвамаа 94 (-2%)
  • Пярнумаа 560 (8%)
  • Рапламаа 167 (25%)
  • Сааремаа 123 (8%)
  • Тартумаа 1141 (2%)
  • Валгамаа 153 (29%)
  • Вильяндимаа 230 (7%)
  • Вырумаа 160 (25%).

Ниже – динамика изменений медианной цены в каждом из уездов.

  • Харьюмаа 1437 (5%)
  • Хийумаа 311 (-13%)
  • Ида-Вирумаа 197 (-14%)
  • Йыгевамаа 116 (-7%)
  • Ярвамаа 145 (-4%)
  • Ляэнемаа 390 (32%)
  • Ляэне-Вирумаа 181 (0%)
  • Пылвамаа 201 (34%)
  • Пярнумаа 764 (11%)
  • Рапламаа 289 (12%)
  • Тартумаа 1143 (3%)
  • Валгамаа 112 (22%)
  • Вильяндимаа 342 (8%)
  • Вырумаа 296 (12%)

Аналитик рынка недвижимости Тыну Тоомпарк написал на своём сайте, что прирост количества сделок и цен на квартиры приостановился и сократился до 2%. В столице же и вовсе количество сделок с квартирами за последние 3 месяца снизилось на 1%.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Насколько дорогое жильё можете позволить себе вы?

14.10.2016

ÄripaevОграничение на максимальную стоимость для преобретаемой недвижимости устанавливает имеющийся у покупателя капитал или его текущий доход, сообщает специалист по недвижимости Тыну Тоомпарк.

Тоомпарк показывает наглядно, как между собой связаны стоимость желаемого дома/квартиры, доходы покупателя и его возможность претендовать на займ (возможность взять кредит).

Соотношение дохода и цены

При расчёте потенциальной стоимости приобретаемой недвижимости сравнивается её цена с доходом покупателя. За правило расчёта можно взять объём нескольких годовых зарплат покупателя, чтобы платежи оказались ему по силам.

В Западной Европе и США максимальная стоимость жилья не может превышать доход человека за 2-4 года. Это означает, что, если заемщик зарабатывает в месяц 1500 евро, значит его годовой доход составит 12*1500=18000 евро. Исходя из этого, максимальная стоимость недвижимости для него должна быть в пределе 4*18000=72000 евро.

В случае Эстонии, где уровень жизни ниже, цена приобретаемого дома может составлять 4-5 годовых зарплат покупателя, или 6 годовых зарплат – это предел.

Покупка более дорогого жилья и его дальнейшее обустройство становится для человека слишком затратным и не соответствует его финансовым возможностям.

Возможность займа

Большинство сделок с недвижимостью финансируется за счёт жилищных кредитов. Следовательно, максимальное ограничение при покупке дома устанавливает самофинансирование покупателя и размер доступного ему кредита.

Предположим, что чистый доход (нетто- доход) покупателя составляет 1500 евро в месяц и он хочет делать ежемесячные платежи по кредиту в размере не более 450 евро. В этом случае, покупатель может взять кредит на сумму 85000 евро на 30 лет с годовой ставкой в 5 %. А, если, предположим, у покупателя есть средства на первый взнос в размере 20000 евро( есть возможность самофинансирования), то максимально – возможная цена жилья составит 105000 евро.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

18-26/10/2016 toimub Kinnisvara täiendkoolitus

14.10.2016

Täiendkoolitus18/10/2016 algab Kinnisvarakoolis “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus käsitleb põhjalikult kõiki kinnisvara valdkonna olulisi teemasid nagu juriidika, maaklertegevus, ehitus ja planeeringud ning kindlustus.

Koolituse põhirõhk on  kinnisvaraõigusel.  Koolitaja ja jurist Evi Hindpere on käsiraamatute “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”, “Pärimine“, “Kinnisvaraõiguse ABC“, “Perekonnaõigus ja varasuhted” ja “Kinnisvaramaakleri ABC” autor. 

Kinnisvaraturu, turuanalüüsi ja hindamise valdkonna lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Planeeringutest, projekteerimisest ja ehitusest valdkonna teadmisi annab edasi Marko Sula Riigi Kinnisvarast. Kindlustusalaseid teadmisi jagab Igor Fedotov Iizi Kindlustusest.

Kinnisvara täiendkoolitus on parim põhjalik ettevalmistus kinnisvaramaakleri kutseeksamiks!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Какую недвижимость стоит покупать в качестве инвестиции?

14.10.2016

SEB PankПри поиске квартиры, подходящей для сдачи в аренду, следует исходить из простого принципа: нужно найти такую жилую площадь, на которую существует самый высокий спрос. Иначе ваш бизнес-план не будет приносить доход.

Когда вы ищете квартиру для сдачи внаем, нужно учитывать множество факторов, каждый из которых влияет на конечный результат. Идеального объекта не существует. Покупателю приходится идти на компромиссы в той или в иной области. Человеку, который собирается сдавать жилье внаем, нужно продумать, насколько велики уступки, которые он готов сделать.

Месторасположение

Для бизнеса в сфере недвижимости очень важную роль играет месторасположение. Таллинн – крупнейший по населению город, поэтому местный рынок аренды здесь также самый большой и ликвидный. Рынок аренды в Тарту и Пярну скромнее из-за небольших размеров городов, но для обоих важен момент сезонности.

Квартиры, сдаваемые внаем в Таллинне, могут находиться в окраинных районах или в центре города. Ценовая категория центральных выше и количество предложений наемных квартир здесь больше. В то же время договоры об аренде квартир в центре города более краткосрочные, поскольку такое месторасположение жилья предпочитают, к примеру, иностранцы. Вероятнее всего, они возьмут квартиру в аренду на меньший срок, чем местные жители. Для арендатора может быть важным наличие общественного транспорта, а также то, чтобы детский сад, школа, торговые и сервисные центры были расположены рядом с домом. Выбирая месторасположение квартиры, сдаваемой внаем, можно исходить и из того, находится ли квартира поблизости от места жительства или работы будущего инвестора, поскольку это помогает быстрее и дешевле действовать при сдаче жилья внаем.

Размер квартиры

Принимая решение относительно величины квартиры, сдаваемой внаем, следует проанализировать целевую группу. Хотите ли вы найти арендатора, который живет один или со спутником/спутницей? Приемлемы ли для вас семьи с детьми? Если да, то с высокой долей вероятности придется считаться с дополнительной амортизацией квартиры.

  • Если вы в основном фокусируетесь на людях, живущих в одиночку или со спутником/спутницей, в первую очередь следует подумать о приобретении 1-2-хкомнатной квартиры. Если дети не кажутся вам проблемой, лучше, если в квартире будет больше комнат.
  • Следующий критерий размера квартиры – количество квадратных метров. Площадь двухкомнатной квартиры может составлять 40 м² или 80 м². Если квартира площадью 40 м², скорее, является бюджетной, то восьмидесятиметровая квартира уже относится к классу люкс

Бывает, что у квартиры того же качества, но меньшей площади стоимость квадратного метра больше, в то же время возможная цена аренды большей квартиры не должна быть обязательно в два раза выше. Безусловно, дополнительные расходы на восьмидесятиметровую квартиру в два раза выше, чем на квартиру меньшей площади, поэтому с большой долей вероятности соотношение между возможной ценой аренды и стоимостью приобретения для лица, планирующего сдавать ее внаем, будет более оптимальным.

Можно обдумать и вариант приобретения т.н. совместной квартиры. Это означает, что приобретается квартира с большим количеством комнат, каждая из которых сдается внаем отдельно. Управление такими договорами аренды, вероятно, сложнее, занимает больше времени, а значит – дороже, но доходность будет выше.

Размер квартиры и доходность

Размер 40m2 80m2
Цена 50 000 евро 90 000 евро
Цена квадратного метра 1250 евро/м2 1125 евро/м2
Возможная цена при сдаче внаем 250 евро/месяц 420 евро/месяц
Доход 3000 евро/год 5040 евро/год
Простая доходность 6,0% 5,6%

Стоимость квартиры, сдаваемой внаем

Возможная стоимость квартиры, сдаваемой внаем, зависит в первую очередь от финансовых возможностей арендатора, а также от группы клиентов. Сдача в аренду более дешевой квартиры зачастую может доставить больше хлопот, но, по меньшей мере теоретически, это гарантирует большую доходность. Кроме того, спрос на дешевые квартиры выше.
Спрос на более дорогое жилье, а также ликвидность такой квартиры обычно ниже. А также нужно учитывать то, что в случае более дорогой квартиры сумма, неполученная арендодателем во время простоя квартиры, будет значительной.

Благоустройство квартиры и здания

Планируя покупку, стоит продумать, хотите ли вы приобрести квартиру, которую, образно выражаясь, можно сдать в аренду в этот же день, или жилье, требуемое ремонта. В последнем случае нужно решить, будете ли вы делать ремонт сами или сможете нанять хорошего ремонтника. Покупку квартиры может финансировать банк, но он может быть не готов предлагать кредит с низкой процентной ставкой на оплату ремонта. Кроме того, в период ремонта квартира не приносит дохода от аренды, причем приходится из своего кармана оплачивать и коммунальные расходы.

Если квартирой и ее обстановкой занимается арендодатель, то здание находится в сфере ответственности товарищества. Для получения обзора состояния здания, его проблем и планируемых крупномасштабных ремонтных работ следует связаться с председателем товарищества. Возможно, в планах товарищества сделать крупный ремонт, который будет профинансирован за счет кредита, – это будет оказывать влияние на структуру расходов, и может превратить проект в нецелесообразный. Следует проявлять осторожность и в случае инвестиций в запущенные здания, жильцы которых не особенно заботятся о благополучии здания.

Ликвидность

Риск ликвидности – это опасность, которая заключается в том, что квартиру не удастся быстро сдать внаем, то есть период простоя может оказаться продолжительным, доход от аренды останется неполученным, а в то же время придется считаться и с дополнительными расходами. Риск может состоять и в том, что по окончании проекта арендодателю не удастся достаточно быстро продать квартиру, чтобы выйти из бизнеса в области недвижимости. Здесь для собственника-арендодателя могут возникнуть дополнительные расходы, оплата услуг маклера, а также договорные штрафы финансовым учреждениям, которые ждут деньги обратно.

Большей ликвидностью обладают квартиры с маленькой площадью, съемщика или покупателя на которые проще найти. Большая ликвидность, прежде всего, следует из более низкой стоимости маленькой квартиры, которая делает ее более доступной для широкого круга клиентов.

Обстановка квартиры

Сдать пустую квартиру, как правило, достаточно сложно, поскольку человек, снимающий жилье, не хочет покупать мебель для жилья, которая ему не будет нужна после окончания договора аренды. Конечно, в квартире должна быть кухонная мебель, стенные шкафы холодильник и стиральная машина, а также желательно, чтобы была посудомоечная машина.

Кроме того, в арендной квартире могут быть бывшие в употреблении, но приличные и чистые диваны, кровати, кресла, кухонный стол со стульями. Большой уют квартире придают картины и другие декоративные элементы. Если жилец требует дополнительной обстановки, арендодатель должен убедиться в том, что это полезно и для него, то есть это означает обоснованное право потребовать повышения цены на аренду.

Если вы выбрали подходящий объект, заполните ходатайство о жилищном кредите. Если до совершения сделки вы хотите обсудить свои возможности, приходите на целостную консультацию

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Hoonestamata elamumaa turuülevaade (seisuga 2015)

13.10.2016

Maa-ameti seekordne turuülevaade keskendub 2015. aasta elamumaa ostu-müügitehingutele viimase viie aasta võrdluses. Ülevaates leiavad kajastamist hoonestamata maatükid, mille sihtotstarve on 100% elamumaa. Turuülevaate aluseks olevad andmed pärinevad Maa-ameti tehingute andmebaasist, mis tugineb maa hindamise seadusele ja maakatastriseadusele. Tehingute andmeid esitavad notarid, kes on kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnisasja või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi. Võrreldes päringukeskkonnaga on ülevaate koostamisel analüüsitud elamumaa tehinguid põhjalikumalt, mistõttu võivad esineda erinevused päringukeskkonnas esitatud andmetega.

Elamumaa väärtust võivad mõjutada mitmed tegurid. Selles turuülevaates analüüsitakse tehingute mediaanhindu eelkõige asukoha põhiselt. Eelmises elamumaa ülevaates on põhjalikumalt käsitletud nii ehitusõiguse kui ka maatüki suuruse mõju maa väärtusele. Samuti on eelmises elamumaa turuülevaates vaadeldud maa väärtuse sõltuvust elamumaa kaugusest suuremate linnade kesklinnani ning mererannani.

Tehingute arv ja koguväärtus

Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2011-2015 on toodud joonisel 1.

Hoonestamata elumaa tehingute arv

Joonis 1. Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2011-2015 (miljonid eurod).

Aastatel 2011-2015 on elamumaaga tehtud tehingute arv vaid 2012. aastal vähesel määral (3,3%) vähenenud. Alates 2013. aastast on tehingute arv kasvanud märkimisväärselt. Võrreldes 2011. aastaga on 2015. aastal tehtud elamumaaga 1,9 korda rohkem tehinguid ning tehingute arv on jõudnud aastas 2480-ni. Tehingute arvu kasvu taga on inimeste järjest suurem kindlustunne, kuivõrd keskmine palgatase on järjepidevalt tõusnud ja töötute arv vähenenud.

Tehingute koguväärtus on vaadeldava ajaperioodi jooksul pidevalt suurenenud. Üheks koguväärtuse suurenemise põhjuseks on kasvanud tehingute arv. Samas on viimasel kolmel aastal suurenenud ka keskmine tehingusumma. Seega on tehingute koguväärtus kasvanud veel kiiremas tempos kui tehingute arv. Võrreldes 2011. aastaga on 2015. aastal tehingute koguväärtus olnud 2,4 korda kõrgem, ulatudes 89 miljoni euroni.

Tehingute arvu ja koguväärtuse jaotumine piirkonniti

Vaatlemaks, kuidas on maakondade lõikes jaotunud tehingud ja koguväärtus 2015. aastal, on koostatud joonised 2 ja 3.


Joonis 2. Hoonestamata elamumaa tehingute arv maakondades aastatel 2011-2015 (%).

Ajavahemikul 2011-2015 on viies maakonnas toimunud enam kui 5% tehingutest. Kõige rohkem tehinguid elamumaaga on toimunud Harju maakonnas, kus 2015. aastal on tehtud 1149 tehingut, mis moodustab 46,3% kõikidest Eestis toimunud tehingutest. Tartu maakonnas on 2015. aastal toimunud 412 (16,6%) ja Pärnu maakonnas 286 (11,5%) tehingut. Vaadeldava ajaperioodi viimasel aastal on väiksem tehingute arv olnud Jõgeva, Valga ja Põlva maakonnas, kus see on jäänud vahemikku 18-20.


Joonis 3. Hoonestamata elamumaa tehingute koguväärtus maakondades aastatel 2011-2015 (%).

Tehingute koguväärtus on maakondade lõikes jaotunud ebaühtlasemalt kui tehingute arv. 80% 2015. aastal Eestis tehtud elamumaa tehingute koguväärtusest moodustavad Harju maakonna tehingud, ulatudes 71 miljoni euroni. Lisaks suuremale tehingute arvule on ka keskmine tehinguväärtus Harju maakonnas oluliselt suurem kui mujal maakondades.

Tartu maakonna tehingute koguväärtus on 2015. aastal olnud 8 miljonit eurot ja Pärnu maakonna tehingute koguväärtus 4 miljonit eurot. Ülejäänud maakondade tehingute koguväärtus on jäänud alla miljoni euro. Seejuures oli madalam tehingute koguväärtus 2015. aastal Järva, Valga ja Jõgeva maakonnas, kus ka tehingute arv oli väiksemapoolsem.

Võrdlemaks maakondade tehingute arvu ja koguväärtuse muutust viimase aasta jooksul, on koostatud tabel 1.

Tabel 1. Maakondade hoonestamata elamumaa tehingute arv, koguväärtus (tuhandetes eurodes) ning muutus (%) aastatel 2014 ja 2015.

Maakond Tehingute arv 2014 Tehingute arv 2015 Tehingute arvu muutus Tehingute koguväärtus 2014 Tehingute koguväärtus 2015 Tehingute koguväärtuse muutus
% Tuhanded eurod Tuhanded eurod %
Harju 892 1 149 28,8 53 435 70 905 32,7
Hiiu 30 33 10,0 381 545 43,0
Ida-Viru 283 108 -61,8 1 794 768 -57,2
Jõgeva 47 18 -61,7 132 139 5,8
Järva 25 22 -12,0 106 125 17,1
Lääne 75 64 -14,7 803 580 -27,7
Lääne-Viru 70 87 24,3 307 821 167,4
Põlva 31 20 -35,5 170 162 -4,5
Pärnu 205 286 39,5 2 072 4 486 116,5
Rapla 47 55 17,0 380 524 38,0
Saare 89 127 42,7 829 967 16,6
Tartu 346 412 19,1 8 558 8 053 -5,9
Valga 33 19 -42,4 453 136 -70,0
Viljandi 37 45 21,6 176 260 47,7
Võru 36 35 -2,8 171 162 -4,9

Tehingute arv on suurenenud kaheksas ja vähenenud seitsmes maakonnas. Maakondades, kus elamumaaga tehakse rohkem tehinguid (Harju, Tartu, Pärnu), on märgata ka selget tehingute arvu kasvu.

Nii mõnegi maakonna tehingute arvu muutus on olnud üsna suur, kuid see ei näita püsivat piirkonna tehingute arvu muutust. Tehingute arv paljudes maakondades on suhteliselt madal ning juba üks tehing võib mõjutada oluliselt tulemust, mistõttu peab väärtuste tõlgendamisel olema ettevaatlik. Lisaks on mitme maakonna (Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Valga) tehingute arvu vähenemine 2015. aastal suur seetõttu, et 2014. aastal on võrreldes lähiaastatega olnud järsk tehingute arvu kasv.

Tehingute koguväärtus on suurenenud üheksas maakonnas. Koguväärtuse suurenemine on tingitud tehingute arvu suurenemisest ning kõrgematest hindadest.

Tehingute mediaanhind

Hoonestamata elamumaa hinnastatistika analüüsimisel kajastatakse ostu-müügitehinguid, mille hulgast on välja jäetud need, mis ei vasta vabaturu tingimustele. Elamumaa ruutmeetri mediaanhinna muutust ajas on kajastatud joonisel 4.


Joonis 4. Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind aastatel 2011-2015 (€/m2).

Elamumaa tehingute arv on viimasel aastal kasvanud, kuid ruutmeetri mediaanhind on alates 2013. aastast püsinud samal tasemel – 8,8 eurot. Eesti hoonestamata elamumaa tehingutest ligikaudu pooled toimuvad Harju maakonnas ning siin liigub ligikaudu 80% rahast. Seetõttu on Harju maakonna tehingute mõju kogu Eestile märgatav. Suuresti just Harju maakonna hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhinna vähenemise tõttu on Eesti keskmine väärtus püsinud samal tasemel.

Erinevate maakondade elamumaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind 2015. aastal on toodud joonisel 5.


Joonis 5. Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind maakondades aastal 2015 (€/m2).

Kõige enam tehinguid ning samas kõige kallimate hindadega on tehtud hoonestamata elamumaaga 2015. aastal jätkuvalt Harju maakonnas. Harju maakonna tehingute ruutmeetri mediaanhind on olnud 19,3 eurot, mis on ligikaudu 2 korda kõrgem kui järgneval maakonnal. Elamumaa ruutmeetri mediaanhind on olnud 9,8 eurot Tartu ning 6,8 eurot Pärnu ja Rapla maakonnas. Madalam ruutmeetri mediaanhind (alla 1 euro) on olnud Järva, Jõgeva ja Valga maakonnas, kus ka tehingute arv aasta jooksul on olnud väiksemapoolsem.

Tehingute mediaanhind Harju maakonnas ja Tallinnas

Harju maakonnas ja Tallinnas on hoonestamata elamumaaga tehtud piisaval hulgal tehinguid, et neid saaks põhjalikumalt käsitleda. Joonisel 6 on toodud tehingute jaotumine erinevate Harju maakonna omavalitsuste lõikes ning joonisel 7 Tallinna linnaosade lõikes.


Joonis 6. Hoonestamata elamumaa tehingute arv Harju maakonnas aastatel 2011-2015 (%).

Vaadeldud aastatel on Harju maakonna suurim tehingute osakaal olnud Tallinnas. Tallinnas on viimastel aastatel tehtud elamumaaga endiselt samas suurusjärgus tehinguid, kuid paljudes teistes Harju maakonna omavalitsustes on tehingute arv kasvanud ning seetõttu osakaalud muutunud. Enim tehinguid (114) tehti 2015. aastal tehtud Tallinnas ja see moodustas 15,4% kogu maakonna tehingutest. 13,1% tehingutest tehti Rae, 11,6% Harku ja 9,7% Viimsi vallas.

Harju maakonna 15 omavalitsuses on 2015. aastal olnud kõrgeim tehingute arv alates 2008. aastast. Seejuures tehti 2015. aastal kolmes omavalitsuses (Paldiski linn, Padise ja Vasalemma vald) kõige rohkem tehinguid alates 1996. aastast, kui Maa-amet hakkas koguma tehingute andmeid. Tehingute osakaalu muutus viitab inimeste soovile luua kodu pigem rahulikumasse linnalähedasse keskkonda. Vähem tehinguid on tehtud Loksa linnas, Nissi ja Aegviidu vallas.


Joonis 7. Hoonestamata elamumaa tehingute arv Tallinnas aastatel 2011-2015 (%).

Tallinnas on elamumaa tehingud jaotunud põhiliselt nelja linnaosa vahel ja suuremaid muutusi ei ole lähiaastatel toimunud. Kõige rohkem tehinguid (35,1%) tehti 2015. aastal Haabersti linnaosas. Tehingute arvu poolest järgnevad Pirita (24,6%), Nõmme (15,8%) ja Kristiine linnaosa (7,0%).

Hoonestamata elamumaa tehingute ruutmeetri mediaanhinna muutust Harju maakonnas on vaadeldud joonisel 8. Käsitlemist on leidnud vaid need omavalitsused, kus aastatel 2011-2015 on tehtud vähemalt 5% maakonna tehingutest.


Joonis 8. Harju maakonna omavalitsuste hoonestamata elamumaa tehingute ruutmeetri mediaanhind aastatel 2011-2015 (€/m2).

Tehingute arv Tallinnas on viimastel aastatel püsinud samal tasemel, kuid hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind on jõudsalt kasvanud. Viimase aastaga on Tallinna elamumaa ruutmeetri mediaanhind kasvanud 8,5% ja jõudnud 2015. aastal tasemeni 92,1 eurot.

Ka Viimsi vallas on tehingute arv püsinud kahel viimasel aastal samal tasemel ning hind kasvanud. Olles 2015. aastal Harju maakonnas hinnatasemelt teine omavalitsus, jäädakse Tallinna hinnatasemele üle 2 korra alla. Viimsi valla elamumaa ruutmeetri mediaanhind oli 2015. aastal 43,6 eurot. Ülejäänud joonisel toodud omavalitsustes on ruutmeetri mediaanhinnad jäänud vahemikku 10,6-23,4 €/m2. Seejuures viimasel aastal on kasvanud vaid Rae ja Saue valla tehingute ruutmeetri mediaanhind.

Tallinna hoonestamata elamumaa tehingud on jaotunud põhiliselt nelja erineva linnaosa vahel ning sellest tulenevalt erinevad ka hinnatasemed. Tehingute poolest aktiivsemate linnaosade elamumaa ruutmeetri mediaanhinna muutust on vaadeldud joonisel 9.


Joonis 9. Tallinna linnaosade hoonestamata elamumaa tehingute ruutmeetri mediaanhind aastatel 2011 – 2015 (€/m2).

Alates 2013. aastast oli kõrgeim elamumaa ruutmeetri mediaanhind Kristiine linnaosas, kus see 2015. aastal jõudis tasemeni 156,4 eurot. Kristiine linnaosa kõrgem hinnatase tuleneb Kesklinna lähedusest ja tehingute vähesusest. Hinnatasemelt järgneb Pirita linnaosa, kus elamumaa ruutmeetri mediaanhind on olnud 113 eurot. Haabersti ja Nõmme linnaosa elamumaa ruutmeetri mediaanhind on olnud samal tasemel – vastavalt 80,5 ja 79,4 eurot.

Tehingute mediaanhind Tartu maakonnas

Tartu maakonna omavalitsuste hoonestamata elamumaa tehingute jaotus on toodud joonisel 10 ja tehingute ruutmeetri mediaanhinna muutus joonisel 11. Joonistel on kajastatud omavalitsused, kus aastatel 2011-2015 on tehtud vähemalt 5% maakonna tehingutest.


Joonis 10. Hoonestamata elamumaa tehingute arv Tartu maakonnas aastatel 2011 – 2015 (%).

Tartu maakonnas on aastatel 2011-2015 kõige rohkem tehinguid tehtud Ülenurme vallas. Kuigi kahel viimasel aastal on tehingute osakaal langenud, siis 2015. aastal tehti Ülenurme vallas 31,4% Tartu maakonna elamumaa tehingutest.

Viimasel aastal tehti 17,4% tehingutest Tartu vallas ja 11,4% Haaslava vallas ning Tartu linnas. Seejuures on Haaslava valla tehingute arv võrreldes 2014. aastaga kasvanud 2015. aastal 2,4 korda ning olnud kõrgeim alates 1996. aastast ehk ajast, kui Maa-amet hakkas andmeid koguma. Samas on loogiline, et viimaste aastate eelistatumate Ülenurme ja Luunja valla vahel paiknev Haaslava vald on kerkinud nende kõrvale.

Tartu linnas on põhiliselt elamumaa tehingud koondunud Ihaste ja Ülejõe linnaossa.

Nagu Tallinna elamumaa ruutmeetri mediaanhind on kõrgem võrreldes teiste Harju maakonna omavalitsustega, nii on ka Tartu linna elamumaa ruutmeetri mediaanhind kõrgem võrreldes teiste Tartu maakonna omavalitsustega. 2015. aastal oli Tartu linna elamumaa ruutmeetri mediaanhind 45,2 eurot. Tartu linnas saab välja tuua vaid kahe linnaosa ruutmeetri mediaanhinna. Ülejõe linnaosas oli ruutmeetri mediaanhind 34,2 eurot ja Ihaste linnaosas 34,0 eurot. Maakonna omavalitsustest on kõrgem ruutmeetri mediaanhind olnud veel Ülenurme (13,2 €/m2) ja Luunja (11,7 €/m2) vallas.

Aktiivsemad elamumaa tehingutega asulad

Asulate kohta, kus aastatel 2014 ja 2015 on toimunud vähemalt 5 tehingut, on koostatud tabel 2. Tabelis on näidatud 2014. ja 2015. aasta tehingute arv, ruutmeetri mediaanhind, mediaanhinna aastane muutus ning hoonestamata elamumaa ruutmeetrite arv, mida saab vastavas piirkonnas osta 2015. aasta Eesti keskmise kuu brutopalga eest.

Kuu keskmise brutopalga aluseks on võetud Statistikaameti avaldatud väärtus, milleks on 1065 eurot.

Tabel 2. Asulate 2014. ja 2015. aasta tehingute arv, ruutmeetri mediaanhind (€/m2), mediaanhinna muutus (%) ning Eesti keskmise kuu brutopalga eest saadav hoonestamata elamumaa pind (m2).

Omavalitsus Tehingute arv 2014 Tehingute arv 2015 Mediaanhind 2014 Mediaanhind 2015 Mediaanhinna muutus Keskmise kuu brutopalga eest saadav pind
€/m2 €/m2 % m2
Harju maakond
Harku vald, Muraste küla 8 16 16,0 21,1 31,9 50,5
Harku vald, Tabasalu alevik 21 14 34,7 21,6 -37,7 49,2
Harku vald, Tiskre küla 13 7 25,4 25,8 1,7 41,2
Harku vald, Vahi küla 5 7 16,0 16,2 1,4 65,6
Jõelähtme vald, Neeme küla 9 10 11,3 8,1 -27,7 130,8
Haabneeme alevik, Viimsi vald 20 27 29,7 57,3 93,2 18,6
Keila linn 9 8 31,5 30,6 -2,8 34,8
Keila vald, Kloogaranna küla 5 9 12,7 9,8 -23,0 109,2
Keila vald, Laulasmaa küla 7 8 14,6 13,1 -10,2 81,5
Kiili vald, Kiili alev 6 11 13,7 11,0 -20,3 97,3
Kiili vald, Vaela küla 5 9 17,2 21,6 25,2 49,4
Kuusalu vald, Salmistu küla 5 6 5,0 11,0 121,9 97,0
Maardu linn 15 17 34,7 24,1 -30,5 44,1
Paldiski linn 6 9 2,9 4,2 47,6 251,8
Rae vald, Järveküla 21 19 34,1 52,0 52,6 20,5
Rae vald, Karla küla 5 9 21,0 36,2 72,3 29,5
Rae vald, Kopli küla 8 5 14,0 21,2 51,6 50,2
Rae vald, Patika küla 10 8 10,8 8,4 -22,3 126,6
Rae vald, Peetri alevik 6 10 50,5 56,7 12,2 18,8
Rae vald, Rae küla 9 12 24,0 23,4 -2,4 45,5
Saku vald, Juuliku küla 8 13 17,0 20,3 19,5 52,4
Saku vald, Metsanurme küla 9 13 16,2 17,9 10,6 59,4
Saue vald, Alliku küla 8 18 14,0 12,5 -11,0 85,4
Tallinn 119 114 84,9 92,1 8,5 11,6
sh Haabersti 43 40 80,2 80,5 0,4 13,2
sh Kesklinn 8 9 299,0 505,5 69,1 2,1
sh Kristiine 10 8 95,0 156,4 64,6 6,8
sh Nõmme 14 18 87,0 79,4 -8,8 13,4
sh Pirita 34 28 83,6 113,0 35,1 9,4
sh Põhja-Tallinn 6 7 166,9 273,7 64,0 3,9
Vasalemma vald, Veskiküla 5 5 2,1 2,1 -0,5 509,6
Viimsi vald, Pringi küla 5 8 32,6 30,8 -5,4 34,5
Viimsi vald, Randvere küla 8 12 29,6 41,2 39,2 25,8
Ida-Viru maakond
Iisaku vald, Kuru küla 5 6 7,8 6,1 -22,2 175,7
Narva linn 21 28 1,3 2,0 63,2 522,1
Lääne-Viru maakond
Sõmeru vald, Ussimäe küla 8 10 2,7 2,2 -19,0 494,2
Pärnu maakond
Audru vald, Papsaare küla 9 34 9,9 6,5 -34,3 163,5
Paikuse vald, Paikuse alev 8 21 6,5 6,5 -1,4 165,1
Pärnu linn 26 30 16,8 28,2 68,0 37,7
sh Rääma 5 8 21,2 19,0 -10,1 56,0
Sauga vald, Eametsa küla 17 11 4,3 3,9 -8,0 272,4
Sauga vald, Tammiste küla 16 19 9,2 13,7 49,2 77,9
Sindi linn 6 6 2,8 4,3 53,7 247,1
Rapla maakond
Kohila vald, Aespa alevik 6 13 6,1 7,0 13,4 152,8
Rapla vald, Sulupere küla 5 7 7,1 7,7 8,2 138,9
Saare maakond
Kuressaare linn 10 7 18,9 13,4 -29,3 79,7
Tartu maakond
Haaslava vald, Haaslava küla 9 23 6,9 10,8 57,7 98,4
Luunja vald, Veibri küla 13 12 23,8 16,1 -32,5 66,3
Tartu linn 33 31 35,9 45,2 26,0 23,6
sh Ihaste 10 10 28,8 34,0 18,3 31,3
Tartu vald, Tila küla 8 12 8,8 7,6 -14,2 140,7
Tartu vald, Vahi alevik 13 19 16,7 8,9 -46,6 119,8
Ülenurme vald, Külitse alevik 5 7 8,1 9,5 17,5 112,6
Ülenurme vald, Räni alevik 10 8 13,2 13,5 2,3 78,9
Ülenurme vald, Soinaste küla 22 22 6,9 9,9 43,8 107,9
Ülenurme vald, Õssu küla 18 14 17,0 19,4 14,0 54,9
Ülenurme vald, Ülenurme alevik 16 13 19,6 19,2 -2,3 55,6
Võru maakond
Võru linn 9 5 4,1 3,2 -21,4 332,8

Nii 2014. kui ka 2015. aastal tehti vähemalt 5 hoonestamata elamumaa ostu-müügitehingut 50 asulas. Aktiivsemate asulate hulgas on 30 küla, 10 linna, 8 alevikku ja 2 alevit. Kõige enam asulaid (27) on Harju maakonnast. Lisaks on tabelis toodud 10 asulat Tartu, 6 Pärnu, 2 Ida-Viru ja Rapla ning 1 Lääne-Viru, Saare ja Võru maakonnast.

Enim tehinguid elamumaaga tehti suuremates linnades – Tallinnas 114, Tartus 31, Pärnus 30, Narvas 28. Lisaks on rohkem tehinguid (34) tehtud ka Pärnu maakonnas Papsaare külas. Seejuures on Papsaare küla tehingute arv suurenenud aastaga 3,8 korda. Linnadest on suurim tehingute arvu kasv (1,5 korda) toimunud Paldiskis. Tehingute arv vähenes 15 asulas. Kõige rohkem on tehingute arv vähenenud Harju maakonnas Tiskre külas (1,9 korda) ja Võru linnas (1,8 korda). Kuna tehinguid on mõnes asulas sõlmitud vähe, peab arvestama, et andmed ei ole üheselt võrreldavad.

Hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind on 2015. aastal olnud kõrgem Tallinnas ning Harju maakonnas paiknevates Haabneeme ja Peetri alevikus ning Järvekülas. Kõige väiksemad ruutmeetri mediaanhinnad (alla 3 €/m2) on olnud Narva linnas, Harju maakonnas Veskikülas ja Lääne-Viru maakonnas Ussimäe külas. Seejuures on Narva linna tehingutest suurem osa toimunud suvilakooperatiivides.

Ruutmeetri mediaanhind on kasvanud kõige rohkem Harju maakonnas Salmistu ja Karla külas ning Haabneeme alevikus, kus aastane muutus oli enam kui 70%. Üle 30% on ruutmeetri mediaanhind vähenenud Tartu maakonnas Vahi alevikus ja Veibri külas, Pärnu maakonnas Papsaare külas ning Harju maakonnas Tabasalu alevikus ja Maardu linnas. Tehingute vähesuse tõttu ei tohiks aga nimetatud asulate mediaanhinna muutust üldistada.

Eesti keskmise brutopalga eest saab rohkem elamumaad osta odavamate ruutmeetri mediaanhindadega asulates ja vähem kallimate ruutmeetri mediaanhindadega asulates. Narva linnas ja Veskikülas oleks saanud 2015. aastal Eesti keskmise kuu brutopalga eest osta üle 500 m2 hoonestamata elamumaad. Tallinnas seevastu oleks olnud Eesti keskmise brutopalga eest võimalik osta vaid 11,6 m2 hoonestamata elamumaad.

Kui vaadelda eraldi Tallinna linnaosasid, siis enim oleks saanud elamumaad soetada Nõmmele (13,4 m2) ja vähim Kesklinna (2,1 m2).

Tehingute mediaanhinna võrdlus maa korralise hindamise tulemustega

Eelmine maa korraline hindamine toimus Eestis 2001. aastal ning selle aluseks olid elamumaa tehinguhinnad aastatel 1997-2001.

Vähemalt 10 hoonestamata elamumaa tehingut on aastatel 2013-2015 tehtud 71 omavalitsuses, mis on koondatud tabelisse 3.

Tabel 3. Elamumaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind aastatel 2013-2015, viimasel maa korralisel hindamisel leitud hinnatsoonide mediaanväärtus ning muutus kordades.

Maakond Omavalitsus Tehingute arv Tehingute mediaanhind Hinnatsoonide mediaanväärtus Muutus kordades
€/m2 €/m2
Harju Anija vald 16 2,2 0,6 3,5
Harju Harku vald 204 16,7 4,5 3,7
Harju Jõelähtme vald 114 10,7 2,9 3,7
Harju Keila linn 22 30,6 2,6 12,0
Harju Keila vald 62 12,0 0,9 13,5
Harju Kernu vald 26 2,8 0,9 3,1
Harju Kiili vald 78 14,9 2,9 5,2
Harju Kose vald 33 3,3 1,0 3,5
Harju Kuusalu vald 68 5,0 1,6 3,1
Harju Maardu linn 38 27,6 5,1 5,4
Harju Padise vald 29 2,8 0,6 4,9
Harju Paldiski linn 18 3,8 1,9 2,0
Harju Raasiku vald 48 6,6 1,5 4,5
Harju Rae vald 242 21,3 2,2 9,5
Harju Saku vald 98 18,0 3,5 5,1
Harju Saue linn 15 34,6 5,4 6,4
Harju Saue vald 122 19,0 6,1 3,1
Harju Tallinn 344 84,9 21,1 4,0
Harju Vasalemma vald 22 2,1 0,8 2,5
Harju Viimsi vald 193 35,7 9,6 3,7
Hiiu Hiiu vald 36 2,5 0,8 3,2
Hiiu Pühalepa vald 13 1,0 0,4 2,6
Ida-Viru Alajõe vald 33 3,5 0,5 6,8
Ida-Viru Iisaku vald 21 6,8 0,5 13,4
Ida-Viru Jõhvi vald 31 2,2 1,3 1,7
Ida-Viru Lüganuse vald 12 0,8 0,5 1,5
Ida-Viru Narva linn 62 2,1 1,3 1,6
Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 10 40,6 1,6 25,4
Ida-Viru Toila vald 19 7,9 0,8 10,2
Ida-Viru Vaivara vald 10 3,3 0,5 6,4
Jõgeva Mustvee linn 10 2,8 0,6 4,8
Järva Türi vald 13 2,3 0,6 3,6
Lääne Haapsalu linn 11 26,3 5,1 5,1
Lääne Lääne-Nigula vald 10 0,7 0,5 1,5
Lääne Noarootsi vald 26 1,9 0,5 4,1
Lääne Ridala vald 50 1,2 0,6 1,9
Lääne Vormsi vald 15 1,3 0,4 3,5
Lääne-Viru Kadrina vald 14 1,5 0,6 2,3
Lääne-Viru Rakvere linn 13 6,3 2,6 2,4
Lääne-Viru Sõmeru vald 34 2,4 1,0 2,5
Lääne-Viru Vihula vald 14 6,1 2,1 3,0
Lääne-Viru Vinni vald 13 3,3 0,6 5,1
Põlva Põlva vald 11 0,9 1,1 0,8
Põlva Räpina vald 15 1,4 0,5 2,9
Pärnu Audru vald 63 6,3 0,6 10,9
Pärnu Häädemeeste vald 10 2,3 0,4 5,1
Pärnu Paikuse vald 43 6,5 1,0 6,5
Pärnu Pärnu linn 64 23,1 8,3 2,8
Pärnu Sauga vald 90 4,7 0,8 5,6
Pärnu Sindi linn 15 3,7 1,2 3,2
Pärnu Tahkuranna vald 35 5,1 0,8 6,4
Rapla Kohila vald 54 6,7 0,9 7,2
Rapla Rapla vald 34 4,1 0,9 4,6
Saare Kuressaare linn 22 12,6 5,4 2,3
Saare Lääne-Saare vald 58 2,0 0,6 3,5
Saare Salme vald 10 0,9 0,6 1,6
Tartu Elva linn 10 8,3 1,2 7,2
Tartu Haaslava vald 52 6,8 0,6 10,6
Tartu Kambja vald 10 0,8 0,6 1,2
Tartu Luunja vald 70 10,6 0,8 12,8
Tartu Nõo vald 26 3,7 0,6 5,7
Tartu Rannu vald 10 4,5 0,6 7,0
Tartu Rõngu vald 18 1,7 0,7 2,4
Tartu Tartu linn 88 42,6 4,0 10,7
Tartu Tartu vald 112 7,3 0,8 8,8
Tartu Tähtvere vald 25 2,9 0,9 3,2
Tartu Ülenurme vald 266 13,2 1,0 13,3
Valga Otepää vald 17 5,6 0,8 7,3
Viljandi Viljandi vald 29 1,2 0,5 2,3
Võru Võru linn 17 3,2 1,2 2,8
Võru Võru vald 37 1,7 0,6 2,7

Enamuses omavalitsustes on viimaste aastate tehingute ruutmeetri mediaanhind olnud kõrgem kui kehtestatud hinnatsoonide mediaanväärtus. Rohkem kui 10 korda ületab tehingute mediaanhind maa korralisel hindamisel kehtestatud hinnatsoonide mediaanväärtust 10 omavalitsuses. Kõige suurem erinevus on olnud Narva-Jõesuus, kus muutus on suurem kui 25 korda. Seejuures on suurimate muutustega omavalitsustes kehtestatud hinnatsoonide mediaanhind olnud madalamapoolsem.

Kahes kolmandikus omavalitsutes on tehingute ruutmeetri mediaanhind ületanud kehtestatud hinnatsoonide mediaanväärtust kuni 6 korda. Mõnes omavalitsustes on tehingute ruutmeetri mediaanhind viimastel aastatel olnud aga väiksem kehtestatud hinnatsoonide mediaanhinnast. Kuna tehingute arv omavalitsustes on erinevas suurusjärgus, siis ei tohiks tulemusi üldistada.

Kokkuvõte

Hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute arv on 2015. aastal kasvanud ja sellest tulenevalt on kasvanud ka tehingute koguväärtus. Tehingute ruutmeetri mediaanhind on aastaga langenud 1,5% ja olnud Eestis keskmiselt 8,8 eurot. Seejuures kõrgeim ruutmeetri mediaanhind on olnud Harju maakonnas (19,3 eurot), kus on tehtud ka kõige rohkem tehinguid kõige suurema koguväärtusega. Madalam ruutmeetri mediaanhind (alla 1 euro) on olnud Järva, Jõgeva ja Valga maakonnas, kus ka tehingute arv aastas on olnud väiksemapoolsem.

Asulates, kus on toimunud vähemalt 5 ostu-müügitehingut, saab Eesti keskmise brutopalga eest osta hoonestamata elamumaad 11,6-522,1 m2. Enamuses omavalitsustes on viimaste aastate tehingute ruutmeetri mediaanhind olnud kuni 6 korda kõrgem kui kehtestatud hinnatsoonide mediaanväärtus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõudlus elamumaa järele on kahekordistunud

13.10.2016

Maa-ametMaa-ameti andmetel on aastatel 2011-2015 hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute arv kasvanud ligi kaks korda ja koguväärtus 2,4 korda. Narva linnas ja Veskikülas oleks saanud 2015. aastal Eesti keskmise kuu brutopalga eest osta üle 500 ruutmeetri hoonestamata elamumaad, Tallinna kesklinnas seevastu vaid 2,1 ruutmeetrit.

2015. aastal tehti Eestis hoonestamata elamumaaga 2480 tehingut kokku 89 miljoni euro eest. Kõige rohkem vahetas elamumaa omanikku Harju maakonnas – 2015. aastal tehti 1149 tehingut, mis moodustab 46,3% kõikidest Eesti tehingutest. Tartu maakonnas oli mullu 412 (16,6%) ja Pärnu maakonnas 286 (11,5%) tehingut. Väiksem tehingute arv oli Jõgeva, Valga ja Põlva maakonnas, kus see jäi vahemikku 18-20.

Ka tehingute koguväärtuse poolest “juhib” Harju maakond. 2015. aastal moodustasid Harju maakonna tehingud 80 protsenti kogu Eestis tehtud elamumaa tehingute koguväärtusest, ulatudes 71 miljoni euroni.

Tartu maakonna tehingute koguväärtus oli 2015. aastal 8 miljonit eurot ja Pärnu maakonnas 4 miljonit eurot. Ülejäänud maakondade tehingute koguväärtus jäi alla miljoni euro.

Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2011-2015 (miljonid eurod).

Hoonestamata elumaa tehingute arv

Kõrgeim ruutmeetri mediaanhind oli eelmisel aastal Harju maakonnas – 19,3 eurot. See on ligi 2 korda kõrgem kui järgneval ehk Tartu maakonnal, kus mediaanhind oli 9,8 eurot. Pärnu ja Rapla maakonna hoonestamata elamumaa ruutmeetri hind oli 6,8 eurot. Alla 1 euro jäi hind Järva, Jõgeva ja Valga maakonnas, kus ka tehingute arv oli mullu väiksemapoolsem.

Eesti keskmine hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind on alates 2013. aastast püsinud samal tasemel – 8,8 eurot. Kui aga võrrelda tehingute viimaste aastate ruutmeetri mediaanhindu viimasel maa korralisel hindamisel (2001) kehtestatud hinnatsoonide mediaanväärtustega, siis on see enamuses omavalitsustes kuni 6 korda kõrgem.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Endover Kinnisvara ehitab Lasnamäele 300 korteriga linnaku mõõtu elamu

13.10.2016

EndoverEndover Kinnisvara alustab ehitustöid Lasnamäel Mustakivi tee 25 asuvas 12-korruselises VEGA majas. Ligi 300 korteri ja 15 000 m² elupinna lisandumisega piirkonda on tegemist teadaolevalt Eesti suurima kortermaja arendusega. Lisaks korteritele ehitatakse hoones välja ühiskasutuseks mõeldud katuseterrassid, peoruumid, saun, jõutreeningu ala, pesumasinaruum, laste mängutuba jpm.

„Lasnamäe on elanike arvu poolest Tallinna suurim linnaosa, kuid kinnisvara tehingute arv ei ole elanike arvuga proportsioonis, sest napib kvaliteetset ja mõistlikult hinnastatud tänapäevast elupinda,“ märkis Endover Kinnisvara juhatuse liige Robert Laud. „VEGA arendusega loome võimaluse soodsatel tingimustel oluliselt oma elujärge parandada ning nautida terviklikku ja turvalist elukeskkonda. Väike lisainvesteering uude kodusse tagab ka arvestatava kokkuhoiu kommunaal- ja halduskuludelt.”

„Kinnisvara arendajad ning müüjad ei konkureeri enam pelgalt hinna ja asukohaga, vaid üha olulisemaks on muutunud elukohta ümbritsev keskkond ja lisaväärtused – korraga arendatav suur maht annab selleks suurepärase võimaluse ning VEGA näol on plaanis see maksimaalselt realiseerida. Väiksemate arenduste puhul ei ole selleks lihtsalt piisavalt ressurssi,” tõdes Robert Laud. „VEGA puhul on kindlasti tegemist teistest eristuvaarendusega, see ei ole ainuüksi maja vaid terve kompleks.”

„Tänased korteriostjad on aina nõudlikumad ning tahavad lisaks kvaliteetsele siseviimistlusele ja avarale planeeringule ka lisaväärtusi nagu rõdud ja terrassid, millelt saaks mere- ja linnavaateid nautida,“ ütles Robert Laud. „VEGA maja puhul on rõhku pandud turvalisele, fuajees on 24-tunnine mehitatud valve ning territooriumil videovalve. Proportsionaalselt maja pinnaga planeerime ehitada välja olme- ja ühiskasutuses olevaid ruume.“

Robert Laua sõnul on VEGA arendus Mustakivi asumis eriline just selle poolest, et seda ümbritseb aktiivne linnaline elukeskkond koos kõikide linnale omaste funktsioonidega. „Siia kodu ostes kolid kohta, kus on kõik juba olemas – läheduses on nii lasteaiad, koolid, kauplused, spordisaalid, hästi toimiv infrastruktuur ja ühistranspordi võrgustik, peagi valmiv Lasnamäe Tervisemaja ja palju muud,“ rääkis Robert Laud. „Elu muudavad selles majas mugavaks ja eriliseks eelkõige lisalahendused nagu katuseterrassid koos vaateplatvormiga, peoruumid nii täiskasvanutele kui ka lastele, ühine pesumasinaruum ning jalgrataste ja lastekärude hoiuruum. Maja ümbritsev suur ja hästi valgustatud roheala võimaldab õues olemist igal aastaajal nautida.“

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kas uue buumi tekitavad ühisrahastajad või väikeinvestorid?

12.10.2016

Domus KinnisvaraKui mingi kriis kätte jõuab, siis hakatakse tavaliselt süüdlasi otsima. Nii oli see äsjalõppenud presidendivalimistel kui ka viimase kinnisvarakriisi järel. Toona peeti enam-vähem võrdselt peasüüdlasteks kasuahneid ja süüdimatuid arendajaid, kes hakkasid haljendavatele aasadele ehitama Niff-Niffi stiilis elumaju ning panku, kes andsid liiga kergekäeliselt laenu. Tavakodanikke, kes kasutasid nii ühte kui teist toodet, peeti pigem ohvriteks, kes langesid erinevate meelituste lõksu.

Kinnisvarakriisi hirmujutte kostub siit- ja sealtnurgast taas, kuna keskmine hinnatase on tõusnud juba 2007. aasta hindade kannule. Kas hakkame kollektiivselt juba kellegi peale näpuga näitama ning imestama, kuidas selline olukord taas juhtus? Hetkel tundub ette süüdistamine siiski põhjendamatu, sest kriis pole veel kätte jõudnud ning ühe või teise seltskonna süüdistamine hinnatõusus on pigem ülekohus. Võiks võtta hoopis hetke ja vaadata, mis on teisiti võrreldes möödunud kriisiga. Esile saab tuua kaks gruppi, keda ei olnud aastaid tagasi kas üldse olemas või oli nende maht marginaalne. Nendeks on ühisrahastuse platvormid ja väikeinvestorid, kes noolivad kinnisvara väljaüürimise eesmärgil.

Mõlemad on tekitanud oma nišši, mõlemad on teineteisega teataval määral seotud ning mõlemad on kinnisvara valdkonnas osalemise viinud massidesse. Iga uus ühisrahastuse emissioon on nagu võitlus olümpiakohtade pärast, kuhu ligi pääsevad vaid vähesed väljavalitud ja need, kellel on kiiremad näpud ning enamus jääb meepotist eemale lugedes hiljem kadedusega pressiteateid rekordilistest tootluse numbritest. Tundub, et kui arendusprojekti ühisrahastuse emissioon kestab rohkem kui ühe päeva, siis võib seda läbikukkumiseks pidada, „normaalse“ projekti rahaline eesmärk saavutatakse loetud tundidega.

Väikeinvestoreid on kinnisvaraturul olnud aegade hämarusest. Mida rohkem on aga Eestis Robert Kiyosaki raamatuid välja antud ja kordustrükke tehtud ning Cashflow klubid kogunenud, seda rohkem on väikeinvestoreid juurde tekkinud. Tuhanded huvilised otsivad täna nii 1-toaliseid kui 5-toaliseid kortereid, mõistliku hinnaga kinnisvara krabatakse kokku nii uutes kui vanades majades. Investeerimine kinnisvarasse väljaüürimise eesmärgil koos lootusega saada rahalisse vabadusse on popp, kui mitte kasutada veelgi suuremaid sõnu. Investeeringutest kinnisvarasse jutlustajad on äärmiselt populaarsed, nende esinemiste ajal on saalid täis ning ajakirjandus kirjeldab nende edulugusid mõnuga.

Käesoleval aastal on olnud pikki perioode, kus ei möödu nädalatki, kui mõni keskne päeva- või ärileht ei kirjelda eduka väikeinvestori tuhkatriinulugu. Peeter Pärtel või Kristi Saare annavad esinemiste arvu ja positiivse meediakajastuse poolest silmad ette juba Viljar Arakase sugustele gurudele. Kui varasemalt oli hakkaja väikeinvestori põhiliseks sihtmärgiks odav 1-toaline või turu poolt madalalt hinnatud ja ebaotstarbekalt suur nelja- või enamtoaline korter, siis täna vaadatakse aktiivsemalt ringi ka uusarendustes. Osakaalu suurust on küll keeruline hinnata, kuid kuna investorite majanduslik tugevus on kasvanud, odavaid ühikatube turul napib, siis ollaksegi osaliselt sunnitult vaatama uusarenduste 1-ja 2-toaliste korterite suunas.

Loodetavasti suudetakse tõsiseid investeerimisotsuseid langetades hoida pea siiski külmas ning päris kõiki sääste kinnisvaraturule ei tooda. Ühisrahastuse juhid ja kinnisvarainvesteeringute eestkõnelejad on teinud tänuväärset tööd ja kindlasti kasvatanud paljude inimeste teadlikkust ning parandanud nende majanduslikku seisukorda. Olgu aga nii nendel kui ajakirjandusel piisavalt terast pilku ja sotsiaalset vastutust, et ohud ei ununeks ja meeles püsiks, et igal rallisõidul võib gaasi asemel vahel ka pidurit vajutada.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Baltic Horizon Fond teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 1,1 miljoni eurot

12.10.2016

baltic-horizonHiljuti noteeritud ärikinnisvarafondi Baltic Horizoni Fond fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele jooksvast 2016 a. ärikasumist väljamakse ligikaudu 2% ulatuses. Rahalises väärtuses võrdub see ligikaudu 1,1 miljoni euroga mis ühe osaku kohta on 0,026 eurot.

Maksete tegemise kuupäev on 28. oktoober. Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on registrisse kantud kui osakuomanikud 26 oktoobri seisuga (Fikseerimiskuupäev).

Baltic Horizon Fond on äsja asutatud ja Eestis registreeritud lepinguline investeerimisfond. Baltic Horizon Fondi osakutega alustati Nasdaq Balti fondinimekirjas kauplemist 6. juulil 2016. Ettevõtte börsitähis (ticker) on NHCBHFFT.

Fondvalitsejaks on Northern Horizon Capital AS, kes omab alternatiivfondide fondivalitseja litsentsi. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet Eesti Finantsinspektsioon.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

XV Rahvusvaheline Kinnisvarakonverents „KINNISVARA 2016: Kas buum tuleb?”

12.10.2016

Corpore

Programm

10.11.2016, Kumu auditoorium

I Sessioon

Moderaatorid: Monica Meldo (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Tanel Olek (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv
10.00-10.15 Avasõnad

Ardo Hansson, Eesti Panga president

10.15-10.45 Teema kookõlastamisel

Håkan Frisén, SEB Grupi ettevõtete panganduse valdkonna majandusprognoosi juht (Head of Economic Forecasting at SEB)

10.45-11.15 Euroopa kinnisvaraturu trendid: olenevalt vaatenurgast (European Real Estate Trends: A Matter of Perspective)

Damian Harrington, Colliers International EMEA (Europe, Middle-East, Africa) uuringute (analüüsi) juht (Director | Head of EMEA Research, Colliers International | United Kingdom)

11.15-11.45 Esineja ja teema kookõlastamisel
11.45-12.00 Kuulutatakse välja Kinnisvara Guru 2016 ning kinnisvaraliitude aasta aunimetuste väljakuulutamine
12.00-13.00 Lõuna

II Sessioon

13.00-13.45 Ärikinnisvarateemaline diskussioonipaneel: „Baltikumi ärikinnisvaraturg 2017 – missugused on klientide ootused?“

Paneeli juht: Arle Mölder, Novira Capital juhtivpartner

Paneelis osalejad: Gert Jostov, Technopolis Ülemiste AS, juhatuse esimees; Margus Tinno, MRICS, Colliers International Eesti, partner; Neringa Rastenyte, NEWSEC Baltics kinnisvaramüügiosakonna juht, Toomas Aak, ELL Kinnisvara juhatuse esimees

13.45-14.30 Elukondliku kinnisvaraturu teemaline diskussioonipaneel: „Vahendustegevuse tänapäev ja tulevik – kuidas ja kas tehnoloogia areng hakkab mõjutama sektorit?“

Paneeli juht: Ain Kivisaar, Metro Capital partner

Paneelis osalejad: Mika Sucksdorff, Uus Maa Kinnisvarabüroo partner; Timo Riismaa, Bonava Eesti tegevdirektor; Tanel Tarum, 1Partner Kinnisvara partner; Robert Laud, Endover Kinnisvara tegevjuht

14.30-15.15 Kinnisvarainvesteeringute teemaline diskussioonipaneel: „Mida investor ostab?“

Paneeli juht: Indrek Hääl, BPT Real Estate juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Antanas Anskaitis, Northern Horizon,investeeringute juht, Laurus; Viljar Arakas, Eften Capitali juhatuse esimees; Roberto de Silvestri, Colonna Kinnisvara juhatuse liige; Madis Raidma, East Capital Real Estate juhatuse esimees

15.15-15.45 Kohvipaus
15.45-16.30 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Innovatsioon ehituses?

Paneeli juht: Ilmar Link, Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Tiit Roben, Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees; Raivo Rand, Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu liige; Andres Aavik, LIVEN partner; Urmas Somelar, Riigi Kinnisvara juhatuse esimees

16.30-17.15 Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Kaubanduskeskused versus online kaubandus – trendid ja valikud tulevikus?“

Paneeli juht: Hindrek Leppsalu, Tähesaju City juhatuse liige

Paneelis osalejad: Guido Pärnits, Ülemiste Keskuse direktor; Allan Remmelkoor, AS Pro Kapital Grupp juhatuse liige (kooskõlastamisel); Mati Pops, Citycon Oyj, Baltikumi ja Taani regiooni kommertsjuht; Erkki Laugus, Kaubamaja AS juhatuse liige; Kadi Tamkõrv Omniva juhtkonna liige, haldus- ja tugiteenuste valdkonna juht

17.15-17.30 Konverentsi päeva kokkuvõte ja loosimine

Lähem info ja konverentsile registreerumine Corpore konverentsid lehel.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Soodustus käsiraamatule “Kinnisvaraõiguse ABC” -20%

12.10.2016

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab detailse ja tervikliku ülevaate kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule.

Käsiraamat on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes puutuvad igapäevases töös kokku kinnisvaratehingutega. Käsiraamat on mõeldud eelkõige huvilisele, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun iga päev kokku selle valdkonna põhiliste mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just tihedalt korduvatele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Kasuta Kinnisvarakooli raamatupoes antud raamatut ostes kupongi “100raamatut” ning see raamat sulle -20% soodsam. Soodustus kehtib kuni 23/10/2016 või kuni kaupa jätkub.

Lisainfo

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

KV.EE: Tallinna majade müügipakkumisi jääb vähemaks

12.10.2016

Kinnisvaraportaal KV.EESeptembris pakuti portaali KV.EE andmetel Harjumaal müügiks 2037 maja. Majade müügipakkumiste hind oli keskmiselt 1266 €/m². Aastaga vähenes müügipakkumiste arv 7% ja hinnad kerkisid 9% võrra.

Majade müügipakkumiste arv Harjumaa valdades on valdavalt vähenenud. Vaid Kiili vallas, Paldiski linnas ja Rae vallas näeme märgatavat mitmekümneprotsendilist müügipakkumiste arvu tõusu. Vaatamata pakkumiste arvu suurenemisele on majade pakkumiste keskmine hind neis omavalitsustes kasvanud.

Tallinna kui suurima turupiirkonna majade pakkumise arv kukkus portaalis KV.EE aastaga 811 pakkumisele ehk 9%. Tallinna maja müügipakkumise eest küsitakse keskmiselt 1405 €/m², mis on eelmisest aastast 8% enam.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  09/2015 09/2016 Muutus, % 09/2015 09/2016 Muutus, %
Harku vald 255 245 -4% 1 059 1 127 6%
Jõelähtme vald 42 21 -50% 1 326 785 -41%
Keila linn 19 16 -16% 903 884 -2%
Keila vald 116 96 -17% 812 1 104 36%
Kernu vald 76 69 -9% 462 489 6%
Kiili vald 21 41 95% 1 047 1 070 2%
Kose vald 11   NA 601   NA
Kuusalu vald 13   NA 845 847 0%
Loksa 14 9 -36% 618 721 17%
Maardu linn 68 60 -12% 1 087 1 114 2%
Paldiski 9 13 44% 362 363 0%
Raasiku vald     NA 944 812 -14%
Rae vald 170 237 39% 1 402 1 544 10%
Saku vald 99 76 -23% 864 792 -8%
Saue linn 27 29 7% 966 824 -15%
Saue vald 69 74 7% 1 087 1 262 16%
Tallinn 892 811 -9% 1 300 1 405 8%
Vasalemma vald     NA 560   NA
Viimsi 290 240 -17% 1 330 1 456 9%
             
Eesti 3 431 3 146 -8% 967 1 054 9%
Harjumaa 2 191 2 037 -7% 1 166 1 266 9%
Narva 25 31 24% 434 422 -3%
Pärnu 57 59 4% 940 1 028 9%
Tallinn 892 811 -9% 1 300 1 405 8%
Tartu 308 298 -3% 939 1 020 9%

Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Korterid Kuressaare linnas lähevad kui soojad saiad

12.10.2016

Pindi KinnisvaraEile oli kinnisvaraportaalis City24 Kuressaare korteriturul saadaval 67 korterit, suur osa seal pakutavatest on portaalis üleval juba pikemat aega või korduvalt, uusi pakkumisi on vähe.

“Kuressaares on müük olnud küllaltki aktiivne, eriti just hinnaga 30 000 – 50 000 eurot,” ütles Pindi Kinnisvara maakler-hindaja Natalija Leiten.

“Valdavalt lähevad müügiks kahe- ja kolmetoalised korterid, ostetakse ka ühe- ja neljatoalisi. Viimaste hinnad on enamasti kõrgemad kui 50 000 eurot. Kõik sõltub muidugi korteri seisukorrast, nii üksikud eakamad inimesed kui lastega pered eelistavad esimest-teist korrust.”

Kõige populaarsem piirkond Kuressaares on Ida-Niidu. “Seal on võrreldes Smuuli või kesklinnaga uuemad korterelamud,” põhjendas Natalija Leiten.

“Ida-Niidus on lähedalasuvad suured kaubanduskeskused, seal on kordatehtud lasteaed – see on sobiv elukeskkond nii peredele kui ka eakamatele inimestele.”

Natalija Leiten märkis, et kui varasematel aastatel ei tahetud neljatoalisi kortereid kõrgete kommunaalkulude tõttu eriti soetada, siis nüüd on turgu ka suurematele elamispindadele.

Kahjudega ei kauple

Pindi Kinnisvara andmeil tõuseb väikelinnade elanike elatustase pidevalt ja võimaldab kinnisvara soetada. Praegu kimbutab üle aastate tõsine müügisolevate korterite nappus – sellise müügitempoga jagub kortereid vähem kui pooleks aastaks, märgitakse Pindi Kinnisvara ülevaates.

Kuressaares on probleemiks asjaolu, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe ning kesklinna korterite hinnad kaasaegselt rekonstrueeritud hoonetes ulatuvad samale tasemele Tallinna kesklinna korteritega.

“Põhjus on lihtne. Kuressaare linnas on kinnisvaraarendajal mitmesuguseid erinevaid piiranguid ja üldjuhul rohkem kui kolme korrusega maju ehitada ei tohi, mistõttu kujuneb kortermaja ehitusmaksumus kõrgeks,” ütles Leiten.

“Ükski arendaja ei taha kahjudega kaubelda ning seetõttu kerkivad ka nende korterite müügihinnad.”

Lähiaja arenguid ja trende kinnisvaraturul Leiten kommenteerida ei soovinud, kuna turul toimuv on kiivalt seotud üldise majandusolukorra muutustega.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/09/19/korterid-kuressaare-linnas-lahevad-kui-soojad-saiad/

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Pindi Kinnisvara: Uusarendused kolivad linnapiirile

12.10.2016

Pindi KinnisvaraÜha rohkem hakatakse uusarendusprojekte rajama Tallinna piiri lähedusse, kuna see võimaldab väljamüügihinna madala hoida ning konkureerida ka pruugitud magalakorteritega.

„Viimaste aastate kõige edukamateks linnalähedasteks arenduspiirkondadeks on olnud kahtlemata Peetri ja Laagri alevik, kuhu rajatakse Kasekodu või Rootsiküla sarnased suuri elurajoone,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Lisaks on uusi arendusprojekte oodata Harku, Kiili ja Saku valda.

Soomani sõnul määrab linnaäärsete korterite müügiedu hind. „Kui Tallinnas tuleb ka magalarajooni uusarendustes maksta uue korteri eest 1800 €/m² või rohkemgi, siis linnaäärsetes majades on see paarisaja euro võrra odavam,“ lisas ta.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/09/07/uusarendused-kolivad-linnapiirile/

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
1 2 3 … 1,017 1,018 1,019 … 1,619 1,620 1,621