Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

SEB eluaseme ostujõu indeks: Tallinna elanikul kulub kodulaenu esmase sissemakse kogumiseks ligi kolm aastat

03.10.2016 Tõnu Toompark

Kodulaenu esmase sissemakse kogumiseks, et soetada tüüpkorter magalapiirkonnas või mõnes uusarenduses kulub keskmise sissetulekuga Tallinna elanikul ligi kolm aastat, selgus SEB analüüsist.

2016. aasta teises kvartalis võis keskmise sissetulekuga Riia elanik endale lubada 27,9-ruutmeetrise uue korteri, mis on võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga 1,9 ruutmeetrit rohkem. Keskmist palka saaval Vilniuse elanikul oli võimalik soetada 29,5-ruutmeetrine uus korter ehk 0,3 ruutmeetri võrra suurem kui 2015. aastal.

„Uue eluaseme ostujõu indeks vähenes Tallinnas aastaga 0,8 ruutmeetri võrra – 37 ruutmeetrile, kuid hoolimata langusest sai keskmise sissetulekuga pealinna elanik endale liigseid riske ja laenukohustusi võtmata soetada 9,1 ruutmeetrit avarama tüüpkorteri kui Riia elanik ja 7,5 ruutmeetrit suurema kui Vilniuse elanik,“ kommenteeris jaepanganduse divisjoni direktor Tõnu Sepp.

SEB eluaseme ostujõu indeks korterite soetamiseks magalapiirkondades kasvas teises kvartalis Tallinnas ja Riias, kuid Vilniuses indeksi väärtus kahanes veidi võrreldes esimese kvartaliga. 2016. aasta teises kvartalis sai keskmist palka teeniv Riia elanik soetada endale magalapiirkonnas 52,2 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri, Tallinna ja Vilniuse elanik aga vastavalt 42,8-ruutmeetrise ja 41,3-ruutmeetrise elamispinna. Järelturu korterite hinnad tõusid kõigis kolmes Balti riigis – Vilniuses ja Riias tõusid korterite hinnad reaalpalga kasvust kiiremini. Kuid Tallinnas oli sissetulekute kasv teises kvartalis võrreldes korterite hinnatõusuga kiirem, mida põhjustas peamiselt sesoonne sissetulekute kasv.

„Muudatused eluaseme ostujõu indeksis on tugevalt seotud keskmise kodulaenu intressiga, mis püsib kõigis kolmes riigis madalal tasemel. Tänavu aasta teise kvartali kõige madalam keskmine uute eluasemelaenude intressimäär registreeriti Leedus – 2,06 protsenti, Eestis oli see 2,60 ja Lätis 3,28 protsenti,“ lisas Sepp.

SEB eluaseme ostujõu indeksi arvutamisel võeti seekord eraldi vaatluse alla ka aeg, mis kulub kodulaenu esmase sissemakse kogumiseks. 20-protsendilise sissemakse kokkusaamiseks, et soetada 40-ruutmeetrise tüüpkorter kulub keskmise sissetulekuga Tallinna elanikul veidi alla kolme aasta, Riia elanikul natuke üle kahe ning Vilniuse elanikul üle kolme aasta. Uute korterite puhul kulub 20-protsendilise sissemakse kogumiseks Tallinnas üle kolme aasta, mõlemas lõunanaabrite pealinnas aga üle nelja aasta. Arvutus põhineb eeldusel, et leibkond säästab 30 protsenti tuludest.

*SEB eluaseme ostujõu indeks märgib korteri suurust ruutmeetrites, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga suurt riski võtmata (laenutähtaeg on 25 aastat, omafinantseering 20 protsenti ning laenumakse ei ületa 30 protsenti laenuvõtja sissetulekust). Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind (keskmine tüüpkorter magalapiirkonnas või uusarenduses), sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

SEB home purchasing power index: it takes about three years for a resident of Tallinn to save for a home loan down payment

03.10.2016 Tõnu Toompark

SEB’s analysis shows that a resident of Tallinn with an average income needs about three years to set aside enough money for the down payment to buy a standard apartment in a dormitory district or new development.

In Q2 2016, a resident of Riga earning an average income could afford a new apartment of 27.9 square metres, 1.9 square metres more than in Q2 2015. A resident of Vilnius earning an average wage could purchase a new apartment of 29.5 square metres, 0.3 metres more than in 2015.

“The home purchasing power index decreased in Tallinn by 0.8 square metres during the year – to 37 square metres – but in spite of the decline, a resident of the capital earning an average income could, without taking on any excessive risks or loan commitments, buy a standard apartment that is 9.1 and 7.5 square metres larger than that of a resident of Riga and Vilnius, respectively,” says Tõnu Sepp, Director of the Retail Banking Division.

With respect to purchases of apartments in dormitory districts, the SEB home purchasing power index increased in the second quarter in Tallinn and Riga; however, compared to the first quarter, the Vilnius index declined a little. In Q2 2016, a resident of Riga earning an average wage could purchase a standard apartment of 52.2 square metres in a dormitory district, whereas residents of Tallinn and Vilnius could purchase homes of 42.8 and 41.3 square metres, respectively. The prices of secondary market apartments rose in all three Baltic States – in Vilnius and Riga, apartment prices appreciated more than the growth in real wages. However, in Tallinn incomes grew faster than apartment prices rose in the second quarter, mainly due to the seasonal income increase.

“Changes in the home purchasing power index correlate strongly with average home loan interest rates, which remain at very low levels in all three countries. The lowest interest rate for new home loans in the second quarter of this year was recorded in Lithuania: 2.06 per cent; it was 2.60 per cent in Estonia and 3.28 per cent in Latvia,” Sepp added.

When calculating SEB’s home purchasing power index, this time the period of time it takes to accumulate the first down payment for a home loan was also taken into account. In order put together the funds necessary for a 20% down payment to buy a 40 square metre standard apartment, a resident of Tallinn earning an average wage needs a little less than three years; residents of Riga and Vilnius need slightly less than two years and more than three years, respectively. It takes more than three years in Tallinn and over four years in both southern capitals to put aside enough money for a 20% down payment for a new apartment. The calculation is based on the assumption that a household saves 30% of its income.

Разумные инвестиции способствуют экономическому росту

03.10.2016 Mihkel Nestor

В течение последних лет экономический рост Эстонии замедлился из-за уменьшения инвестиций. Несмотря на это, мы, по сравнению с другими странами-членами Европейского союза, являемся одним из самых крупных инвесторов.

Эстония является одним из самых активных инвесторов Европейского союза

При анализе компонентов экономического роста страны одним из важнейших показателей является удельный вес инвестиций в валовом внутреннем продукте. Крупные инвестиции в основном указывают на фазу быстрого экономического развития. При вложении денег в недвижимость, в том числе в постройку жилья, улучшается материальный уровень жизни людей. А инвестиции предприятий повышают производственную мощность или технологический уровень, что увеличивает потенциал экономического роста в последующие годы.

Эстония традиционно является одним из самых активных инвесторов в Европейском союзе. В 2006-2007 и 2012-2013 годах доля инвестиций в ВВП Эстонии была самой крупной в ЕС. И в прошлом году, когда инвестиции по сравнению с 2014 годом уменьшились, мы по этому показателю разделили четвертое место со Швецией – страной, где в это время наблюдался самый большой строительный бум за последние десятилетия. В то время как в ЕС в течение многих лет инвестиции составляли 20% ВВП, то в Эстонии за последние 10 лет в среднем целых 28%.

Начиная с 2013 года инвестиции в Эстонии стали уменьшаться, значительно замедляя этим экономический рост. В целом в ЕС наблюдалась, скорее, тенденция роста инвестиционной активности. Одна из главных причин спада – исчезновение государственных строительных заказов. В 2013 году завершился семилетний период структурных фондов ЕС, за счет которых финансировались инвестиции. Развернувшееся строительство жилой недвижимости не смогло исправить этот недостаток. Увеличение расходов на затраты труда и скудные бизнес-результаты в течение последних двух лет также поубавили смелости предприятий при инвестировании. В-третьих, уменьшение удельного веса инвестиций в ВВП можно считать долгосрочным структурным трендом: чем лучше становится наша инфраструктура и уровень технологий, тем меньше нужно тратить денег для их создания и совершенствования.

Инвестиции склоняются в сторону строительства

Только на основе общей цифры инвестиций оценивать экономику нельзя – очень важно посмотреть также структуру инвестиций. Например, в 2006 и 2007 годах на большой рост инвестиций повлиял бум недвижимости, который, как известно, трагически закончился для экономики Эстонии. Если бы все эти деньи были направлены вместо бетона и гипсовых плит на повышение уровня технологии и развитие продукции, мы, возможно, жили бы в значительно богатой стране.

Как ни удивительно, но по показателям последних 10 лет Эстония находится в первых рядах ЕС не из-за инвестиций, направленных на жилищное строительство, а из-за затрат на другие постройки и сооружения. За период 2006-2015 гг. в эту сферу был направлен 41% общего объема инвестиций Эстонии, среди стран-членов ЕС в среднем соответствующий показатель был 28%. Дело не только в своеобразии Эстонии – это касается почти всех беднейших стран-членов ЕС, которые смогли использовать средства структурных фондов для развития своей инфраструктуры. Конечно, отстается под вопросом, насколько эти инвестиции повысили потенциал экономического развития. Можно дать количественную оценку лучшим транспортным сообщениям или самому качественному энергообеспечению. В то же время при помощи дешевых денег были сделаны также инвестиции, которые вряд ли когда-либо могли быть предприняты при поддержке скудных налоговых доходов.

В то же время, если посмотреть на строительные инвестиции в целом, то нельзя сказать, что Эстония потратила слишком много на «бетон». Если в ЕС в среднем 52% инвестиций направлены на строительство, то в Эстонии эта цифра составляет 55%. Учитывая скудный начальный уровень, даже более крупные затраты оправданы. Жилищное строительство в Эстонии продвинулось только на 14% инвестиций, в богатых странах, таких, как Финляндия или Германия, – на 27-28%. Низкие затраты на жилищное строительство, по-видимому, являются особенностью именно Центральной и Восточной Европы, где большая часть населения имеет собственное жилье, а не арендует его. Отдельным вопросом остается то, является ли причиной немногочисленности инвестиций бедность населения, или же люди, имеющие собственное жилье, более экономны, инвестируя в него, чем местное самоуправление, владеющее доходными домами.

Выше среднего показателя по Европейскому союзу составляют в Эстонии инвестиции в машины и оборудование – 37%, в то время как в ЕС-28 – 30%. Так как производительность среднего эстонского предприятия сильно отстает от соответствующих показателей более богатых северных соседей, то, видимо, тут еще достаточно пространства для развития технологии. К сожалению, нужно отметить, что в основной части самые крупные инвестиции были направлены в машинный парк за счет транспортных средств, которые дали за период 2006-2015 гг. 12% от общего объема инвестиций. На один процент были выше среднего показателя ЕС инвестиции в средства ИКТ, а также в другие машины и оборудования.

В быстро развивающихся странах Центральной Европы, таких, как Польша и Словакия, инвестиции в другие машины и оборудования за тот же период достигли 30%. В одной области инвестиции Эстонии заметно ниже среднего показателя ЕС – это расходы на использование различной интеллектуальной собственности, то есть на использование различных лицензий, программного обеспечения и т.д. Улучшение использования ИТ-решений предприятий считается одим из приоритетов на ближайшие годы для повышения производительности.

При поддержке нового периода структурных фондов ЕС в ближайшие годы ожидается увеличение объема инвестиций в стране. Хотя лучшие шоссе и отремонтированные школы в интересах всех, получаемая от них выгода, скорее, измеряема благополучием в познавательной сфере, а не выигрышем в деньгах. Имея ввиду долгосрочное экономическое развитие, было бы гораздо важнее, чтобы местные предприятия могли использовать технологии и программные решения высшего уровня. Машины для обработки металла, родом из 1950-х, могли бы найти применение в музее, а не на промышленном предприятии. Быстрый рост затрат на оплату труда неизбежно заставляет компании предпринимать шаги в этом направлении.

Михкель Нестор
аналитик SEB

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Индекс доступности жилья SEB: жителю Таллинна потребуется почти три года, чтобы накопить первичный взнос по жилищному кредиту

03.10.2016 Tõnu Toompark

Как выяснилось из анализа SEB, на накопление первоначального взноса по жилищному кредиту, чтобы приобрести типовую квартиру в спальном районе или в какой-нибудь новостройке, жителю Таллинна со средним доходом требуется почти три года.

Во втором квартале 2016 года житель Риги со средним уровнем дохода был в состоянии приобрести квартиру площадью 27,9 квадратного метра, что по сравнению со вторым кварталом 2015 года на 1,9 квадратного метра больше. Житель Вильнюса, получающий среднюю зарплату, мог приобрести новую квартиру площадью 29,5 квадратного метра, или на 0,3 квадратного метра больше, чем в 2015 году.

«Индекс доступности жилья в Таллинне снизился за год на 0,8 квадратного метра – до 37 квадратных метров, однако, несмотря на спад, житель столицы со средним доходом, не принимая на себя излишних рисков и обязательств по кредиту, мог приобрести типовую квартиру площадью на 9,1 квадратного метра больше, чем житель Риги, и на 7,5 квадратного метра больше, чем житель Вильнюса», – прокомментировал результаты директор дивизиона розничных банковских услуг Тыну Сепп.

Индекс доступности жилья SEB для приобретения квартир в спальных районах во втором квартале возрос в Таллинне и Риге, однако значение индекса в Вильнюсе по сравнению с первым кварталом несколько снизилось. Во втором квартале 2016 года житель Риги, получающий среднюю зарплату, мог приобрести себе в спальном районе типовую квартиру площадью 52,2 квадратного метра, житель Таллинна и Вильнюса – жилую площадь, соответственно, размером в 42,8 квадратного метра и 41,3 квадратного метра. Цены на квартиры вторичного рынка выросли во всех трех странах Балтии, в Вильнюсе и Риге рост цен на квартиры опережал рост реальных зарплат. В Таллинне, однако, доходы во втором квартале росли быстрее, чем повышались цены на квартиры, что было обусловлено, главным образом, сезонным увеличением доходов.

«Изменения в индексе доступности жилья тесно связаны со средней процентной ставкой по жилищному кредиту, которая во всех трех странах держится на очень низком уровне. Самая низкая во втором квартале прошлого года средняя процентная ставка по новым жилищным кредитам зарегистрирована в Литве – 2,06 процента, в Эстонии она составляла 2,60 и в Латвии – 3,28 процента», – добавил Сепп.

При определении индекса доступности жилья SEB на сей раз отдельно учитывалось также время, которое требуется для накопления первого взноса по жилищному кредиту. Для накопления 20-процентного взноса, чтобы приобрести типовую квартиру площадью 40 квадратных метров, жителю Таллинна со средним доходом требуется чуть меньше трех лет, жителю Риги – немногим более двух лет, а жителю Вильнюса – более трех лет. При приобретении новой квартиры жителю Таллинна для накопления 20-процентного взноса требуется более трех лет, а жителям обеих соседних столиц – более четырех лет. Расчеты основываются на предпосылке, что домохозяйство экономит 30 процентов от доходов.

*Публикуемый SEB индекс доступности жилья показывает размер квартиры в квадратных метрах, которую житель со средним доходом в состоянии приобрести в кредит, не принимая на себя слишком высокого риска (срок кредита 25 лет, самофинансирование 20 процентов и платеж по кредиту не превышает 30 процентов от дохода заемщика). Индекс учитывает четыре фактора, влияющие на рынок жилья: цена на недвижимость (средняя типовая квартира в спальном районе или новостройке), уровень дохода, инфляция и процентная ставка.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kas ja mis tingimustel saab võtta teise kodulaenu?

30.09.2016 Gerli Ramler

Kodulaenu tähtaeg on üldjuhul väga pikk ning aja jooksul võib tekkida vajadus eluaset vahetada või soetada lisaks teine korter, näiteks töö leidmisel teises linnas, investeerimiseks või kolimisel maalt linna väikesesse eraldi korterisse.

Millega tuleb arvestada, kui on plaan taotleda lisaks teist eluasemelaenu?

Esimene küsimus: mida teha praeguse koduga?

Eluaseme vahetamisel tuleks esimese asjana analüüsida, mida on mõttekas teha praeguse koduga: kas müüa see ära või üürida välja. Otsus ei sõltu aga alati kliendi soovidest, vaid sõna võib sekka öelda ka pank – seda just juhul, kui eelmine kodulaen on veel tagasi maksmata, aga inimesed soovivad ka uue kodu soetamist laenuga finantseerida.
Laenu väljastamisel hindab krediidiasutus esmalt kliendi krediidivõimelisust.

Kui krediidivõimelisus pole piisav kahe laenu teenindamiseks, on tõenäoliselt uue laenu väljastamise tingimuseks olemasoleva kodu müümine.

Kodu vahetuse korral ei pea alati vana kodu enne ära müüma, kui uus soetatakse, vaid kokkuleppel pangaga on võimalik uue kodu finantseerimine ka enne olemasoleva kodu müüki. Sel puhul pannakse lepingusse periood, mille jooksul peab vana kodu olema müüdud ning kohustused panga ees tagastatud.

Teise kodulaenu võtmise riskid

Kui maksevõime on piisav, on võimalik aga olemasolev eluase ka alles jätta ning näiteks hoopiski välja üürida. Kuna tegu on pangale panditud varaga, on selle üürimiseks vajalik panga nõusolek.
Panga jaoks tähendab see riski, sest üürnikud ei pruugi olla heaperemehelikud, mistõttu tagatiseks oleva vara turuväärtus võib langeda. Üürimisel tuleks arvestada ka võimalusega, et kuna enam ei ole tegu teie enda eluasemega, võib krediidiasutus tõsta eluasemelaenu intressi. Lisaks peab korteri väljaüürimisel täpsustama Maksu- ja Tolliametist üüritulu saamise ning hilisema korteri müügiga kaasnevaid maksuaspekte.

Uus kinnisvara kui investeering

Sageli soovivad kliendid lisaks olemasolevale eluasemele soetada mõne kinnisvaraobjekti investeeringuks. Kui kinnisvara ostmist tahetakse finantseerida laenuga, soovib krediidiandja kindlasti teada objekti ostmise eesmärki.

Investeerimise eesmärgil soetatava kinnisvara laenul on üldjuhul kõrgem intressimäär ning suurem omafinantseeringu nõue – tavaliselt alates 40%-st.

Omafinantseeringu võib asendada ka pangale sobiva lisatagatisega. Sellisel juhul tuleb arvestada lisatagatise kindlustamisega kaasnevate kuludega.

Kaks kodulaenu kahe kodu ostmiseks

Praktikas on näiteid, kus klient soovib soetada teist kinnisvaraobjekti ning neist mõlemast saab tõesti tema kodu. Näiteks kui laenusaaja pere elab Tallinnas, aga ta ise asub tööle Tartusse. Nädalavahetused veedab laenusaaja Tallinnas pere juures, tööpäevadel viibib ta aga Tartus.

Sellises olukorras on pangad siiski klientidele väljastanud ka lisaks olemasolevale kodulaenule paralleelselt teise kodulaenu, millel on võrreldes investeerimise eesmärgil väljastatud laenuga madalam omafinantseeringunõue ning üldjuhul ka madalam intressimäär. Iga sellist olukorda analüüsitakse aga eraldi.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Baltic Horizon Fund ja Leedu kinnisvaraarendaja Hanner uuendasid Vilniuse Europa ostu- ja ärikeskuse parkimismaja kaasomandi lepingut

30.09.2016 Tõnu Toompark

Vilniuse Europa ostukeskuse omanik Baltic Horizon Fund ning Europa ärihoone omanik Hanner uuendasid ühise parkimismaja kaasomandi lepingut. Eesmärk on muuta parkimisvõimalused oluliselt paremaks kõikidele Europa keskuste külastajatele ja töötajatele.

Kokkulepe tähistab märkimisväärset muutust naabrite vahelistes suhetes. Ühes kaasomandi lepingu uuendamisega allkirjastasid naabrid kokkuleppe lõpetada kõik ajaloolised parkimismajaga seotud vaidlused ning kohtu kaasused. Lisaks allkirjastati leping professionaalse parkimismajade haldaja ADC-ga kelle ülesandeks jääb paigaldada uus täiustatud elektrooniline parkimissüsteem, mis aitab pakkuda modernset ning mugavat parkimisteenust kõigile külastajatele.

Baltic Opportunity Fund omandas Europa ostukeskuse Vilniuses 2015. aasta märtsis. Baltic Horizon ühines Baltic Opportunity Fundiga 2016. aasta juunis pärast edukat kapitalikaasamist.

Baltic Horizon Fund on Eesti Finantsinspektsioonis registreeritud lepinguline kinnisvarafond mille osakutega alustati Nasdaq Balti fondinimekirjas kauplemist 6. juulil 2016. Fondi börsitähis (ticker) on NHCBHFFT.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Miks on kasulikum üürida korterit maakleri abiga

30.09.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvarafirmad puutuvad tihti kokku olukordadega, kus omanikud arvavad, et maakleri osaluseta üürivad nad oma korteri välja kiiremini ja soodsamalt, kuna kinnisvarafirma kaudu korterit üürides tuleb tasuda korraga esimese kuu üür, tagatisraha ning maakleri vahendustasu.

Antud artiklis toon välja riskid, mis võivad tekkida korteri vahenduseta väljaüürimise puhul ja kuidas võib pädev kinnisvarafirma kaitsta omaniku huve ning aidata neid riske ennetada.

Üheks peamiseks põhjuseks, miks korteri omanik keeldub maakleri teenusest on lootus, et korter võetakse kiiremini üürile, kui kuulutuses on märgitud „otse omanikult” ning üürnik peab vähem maksma. See võib küll tõsi olla, kuid otse omanikult soovivad korterit üürida need, kes üritavad hoida kokku maakleritasu pealt ning need, kes mingitel isiklikel põhjustel ei taha vastata küsimustele, mida me esitame kontrollimise käigus. Nii ongi võimalik, et korteri omanik leiab üürniku nädal või kuuga, kuid kas ta saab ka kindel olla, et see üürnik on hoolas, distsiplineeritud ning hakkab õigeaegselt tasuma üüri?

Muidugi ei saa seda keegi, ka maakler, garanteerida. Inimeste tundmine tuleb aga kogemuse pealt. Maakler, kes on aastaid turul töötanud ning puutub igapäevaselt kokku erinevate inimestega – nii üürnike kui ostjate ja lihtsalt huvitatutega – saab siin olla suureks abiks. Suheldes tulevase üürnikuga, saab maakler infot, mis võimaldab hinnata inimese maksevõimekust või teha täiendavaid päringuid kasutades nii avalikke ja riiklikke registreid, kui ka erasektori krediidi- ja võlgnike registreid.

Ühtlasi kontrollib maakler isikut tõendavaid dokumente ning tegeleb üürilepingu koostamisega. Muidugi võib tänapäeval leida internetist erinevate lepingute näidiseid, kuid meie meeskonnas töötavad kogenud juristid, kellega me igapäevaselt konsulteerime erinevate lepingutega seotud küsimustes. Me teame kõiki lepingu nüansse ning kindlasti selgitame kõiki lepingu punkte mõlemale poolele, et nii üürnikul kui omanikul oleks ühtemoodi selge arusaam üüritehingust tulenevate kohustuste, õiguste ja vastutuste kohta.

Lisaks anname ka konsultatsioone küsimustes, mis puudutavad kummagi poole õigusi ja kohustusi. Reeglina just need tegevused hirmutabvadki kinnisvarafirmadest eemale ebaausaid ja pahauskseid üürnike. Teiselt poolt, kui üürnik on valmis maakleriga koostööd tegema, siis kõneleb see ka tema tõsimeelsusest ja maksevõimest. Just selliseid üürnike tahavadki ju oma kortereid väljaüürivad omanikud, kas pole nii?

Maakleri abiga saad kindlustunde, et sinu kinnisvara läheb usaldusväärse ning maksejõulise üürniku kasutusse ning kogu protsess sujub tõrgeteta.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Majanduskasvu eeldus on targad investeeringud

30.09.2016 Mihkel Nestor

Eesti majanduskasvu on viimastel aastatel pidurdanud investeeringute vähenemine. Sellest hoolimata, oleme võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, üks suurimates investeerijatest.

Eesti on olnud üks Euroopa liidu aktiivseimatest investeerijatest

Analüüsides riigi majanduskasvu komponentide lõikes, on üks olulistest näitajatest investeeringute osatähtsus sisemajanduse kogutoodangus. Suured investeeringud viitavad enamasti majanduse kiirele arengufaasile. Panustades raha kinnisvara-, sh elamuehitusse, parandatakse inimeste materiaalset elujärge. Ettevõtete investeeringud tõstavad aga tootmisvõimsust või tehnoloogilist taset, mis suurendab riigi majanduskasvu potentsiaali järgnevatel aastatel.

Eesti on Euroopa liidu liikmesriikide seas olnud traditsiooniliselt üks kõige aktiivsematest investeerijatest. Aastatel 2006-2007 ja 2012-2013 oli Eesti investeeringute osatähtsuse SKP-sse kogu EL suurim. Ka eelmisel aastal, kui investeeringud 2014. aastaga võrreldes vähenesid, jagasime selle indikaatori põhjal neljandat kohta Rootsiga – riigiga, kus oli samal ajal käimas aastakümnete suurim ehitusbuum. Kui EL-is on investeeringud läbi aastate moodustanud keskmiselt 20% SKP-st, siis Eestis viimase 10 aasta keskmisena lausa 28%.

Alates 2013. aastast, on Eesti investeeringud hakanud aga vähenema, pidurdades seetõttu oluliselt ka majanduskasvu. EL-is tervikuna on investeerimisaktiivsus samal ajal olnud pigem kasvutrendis. Languse üks oluline põhjus on riigi ehitustellimuste kadumine. 2013. aastal jõudis lõpule EL struktuurivahendite seitsmeaastane periood, mille arvelt investeeringuid rahastati.. Hoogustunud elukondliku kinnisvara ehitus seda puudujääki täita ei suutnud. Tööjõukulude suurenemine ja kesised äritulemused on viimasel kahel aastal pidurdanud ka ettevõtete investeerimisjulgust. Kolmandaks võib investeeringute osatähtsuse vähenemist SKP-s pidada ka pikaajaliseks struktuurseks trendiks – mida paremaks muutub meie infrastruktuur ja tehnoloogiline tase, seda vähem on nende rajamiseks ja uuendamiseks vaja raha kulutada.

Investeeringud on kaldu ehituse poole

Pelgalt investeeringute üldnumbri põhjal majandusele hinnangut anda ei saa – väga oluline on vaadata ka investeeringute struktuuri. Näitena põhjustas 2006. ja 2007. aastal investeeringute suurt kasvu kinnisvarabuum, mis lõppes Eesti majanduse jaoks teadagi traagiliselt. Oleks kogu see raha suundunud betooni ja kipsplaadi asemel Eesti ettevõtete tootmisefektiivsuse, tehnoloogilise taseme ja tootearenduse parendamisse, elaksime ehk oluliselt jõukamas riigis.

Üllatavalt, ei ole viimase 10 aasta põhjal Eesti EL riikide seas esirinnas siiski elukondlikusse kinnisvarasse suundunud investeeringute, vaid hoopis muudele ehitistele ja rajatistele kulutamise poolest. Perioodil 2006-2015 suundus sinna 41% Eesti koguinvesteeringutest, EL 28 liikmesriigi seas oli vastav keskmine 28%. Tegemist ei ole vaid Eesti eripäraga, vaid see puudutab pea kõiki EL vaesemaid liikmesriike, kes on saanud struktuurifondide vahendeid kasutada oma infrastruktuuri arendamiseks. Kuivõrd suures ulatuses need investeeringud majanduse arengupotentsiaali on kasvatanud on muidugi debateeritav. Parematele transpordiühendustele või kvaliteetsemale energiavarustusele on numbriline hinnang võimalik omistada. Samas on odava raha abil tehtud ka investeeringuid, mida nappide maksutulude toel vaevalt kunagi ette oleks võetud.

Ehitusinvesteeringuid tervikuna vaadates ei saa samas öelda, et Eesti oleks kulutanud liialt “betoonile”. Kui EL-is on keskmiselt ehitusse suundunud 52% investeeringutest, siis Eestis 55%. Arvestades nigelamat algtaset on suuremad kulutused ka õigustatud. Eluasemeehitusse on Eestis liikunud vaid 14% investeeringutest, rikastes riikides nagu Soome või Saksamaa 27-28%. Madalad kulud elamuehitusele tunduvad olevat just Kesk- ja Ida-Euroopa riikide eripära, kus elanikkonnast suurem osa omab enda kodu, mitte ei üüri seda. Omaette küsimuseks jääb, kas investeeringute vähesuse põhjus on elanike vaesus või on oma kodu omavad inimesed sellesse investeerimisel säästlikumad, kui näiteks üürimajasid pidav kohalik omavalitsus.

Joonis 1. Eesti investeeringute struktuur aastatel 2006-2015, %.

Üle Euroopa liidu keskmise on Eestis tehtud investeeringuid masinatesse ja seadmetesse – 37% koguinvesteeringutest EL-28 30% vastu. Et keskmise Eesti ettevõtte tootlikkus jääb kaugele maha rikkamate põhjanaabrite vastavatest näitajatest, leidub siin tehnoloogia arendamiseks ruumi ilmselt küllaga. Kahjuks tuleb märkida, et põhiosas on suuremad investeeringud masinaparki tulnud transpordivahendite arvelt, mis andsid perioodil 2006-2015 koguinvesteeringutest 12%.

Protsendi võrra olid EL keskmisest kõrgemad investeeringud IKT vahenditesse, samuti muudesse seadmetesse ja masinatesse. Kiirelt arenenud Kesk-Euroopa riikides nagu Poolas ja Slovakkias on investeeringud muudesse masinatesse ja seadmetesse küündinud samal perioodil aga 30%-ni. Ühes valdkonnas jäävad Eesti investeeringud EL keskmisele ka selgelt alla – need on kulutused intellektuaalomandi, st erinevate litsentside, tarkvarade jm kasutamiseks. Ettevõtete IT-lahenduste kasutamise parandamist on peetud üheks lähiaastate prioriteetidest tootlikkuse suurendamisel.

Uue EL tõukefondide perioodi toel on lähiaastatel oodata riigi investeeringute suurenemist. Kuigi paremad maanteed ja renoveeritud koolid on kõigi huvides, on nendest saadav kasu mõõdetav pigem tunnetusliku heaolu, kui reaalse rahalise võiduna. Pikaajalist majandusarengut silmas pidades oleks märksa olulisem, et siinsed ettevõtted suudaksid kasutada kõrgtasemel tehnoloogiat ja tarkvaralahendusi. 1950ndatest pärit metallitöötlusmasinad võiksid rakendust leida muuseumis, mitte tööstusettevõttes. Kiire tööjõukulude kasv sunnib ettevõtteid paratamatult samme selles suunas astuma.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Nordecon ja Harmet panid nurgakivi moodulmajade tootmishoonele

30.09.2016 Tõnu Toompark

Eile pandi nurgakivi Kumna külla OÜ Harmet moodulmajade tootmishoonele. 26 845 m² tootmishoone koosneb ühekorruselisest tootmispinnast, ühekorruselisest laopinnast ja kolmekorruselisest kontori- ja olmeruumide plokist.

Lisaks tootmishoonele ehitatakse välja vajalikud juurdepääsuteed ja platsid koos tehnovõrkudega. Harmet OÜ moodulmajade tootmishoone rajatakse Kumna külla Harku vallas aadressile Puussepa tee 4. Eesti suurimat moodulmajade tehast ehitab Nordecon koos tütarfirmaga Nordecon Betoon, tehas valmib juulis 2017. Hoone projekteeris Maru Ehitus.

Nordecon ja Nordecon Betoon sõlmisid 2016. aasta augustis osaühinguga ITT Capital lepingu Harku valda moodulmajade tootmishoone rajamiseks osaühingule Harmet. Lepingu kogumaht ületab 9 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks. Ehitusmaksumusele lisaks investeerib OÜ Harmet uue tootmisüksuse käivitamiseks veel ca 5 miljonit eurot.

OÜ Harmet (www.harmet.ee) on 1992. aastal loodud Eesti üks suuremaid moodulmajade s.t hoone ruumelementide tootja, pakkudes terviklahendust alates projekteerimisest lõpetades hoone paigaldamisega. Harmetil on kokku kolm tehast: Sauel, Tutermaal ja Pärnus. Harmetis saab tööd üle 400 inimese. Lisaks eelpoolmainitud kolmele tehasele on tehas Paljassaares, kus tegutseb eriprojektidele spetsialiseerunud OÜ Harmet tütarettevõte OÜ Harmet Constructions.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Augustis jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv mõnevõrra kiirenes

30.09.2016 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui juulis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%, siis augustis kasv mõnevõrra kiirenes.

2016. aasta augustis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 561,9 miljonit eurot. Müügitulu kasvu kiirenemist mõjutasid tööstuskaupade kauplused, kus müük suurenes 2015. aasta augustiga võrreldes 15%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, kus müük kasvas aastaga veidi üle viiendiku (21%).

Keskmisest enam suurenes müügitulu ka posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes (19%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (17%). Augustis pöördus taas tõusule ka juulis mõningast langust näidanud tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kaupluste müügitulu, mis kasvas võrreldes varasema aasta sama kuuga 14%. Samuti kasvas müügitulu pärast juulikuist langust muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (12%), ning muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) (4%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu, mis eelneval kahel kuul näitas stabiilset 1%-list kasvu, pöördus augustis langusesse ning vähenes eelmise aasta augustiga võrreldes 1%.

Augustis pöördus langusesse ka mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu, vähenedes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%. Nende ettevõtete müügitulu langusele avaldas osaliselt mõju eelmise aasta augusti kõrge võrdlusbaas ning mootorikütuse hinnalanguse aeglustumine.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes augustis jaekaubandusettevõtete müügitulu 1%. Ka sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2016. aasta kaheksa kuuga (jaanuar–august) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 5%.

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii väheneb ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suureneb administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Augustis tööstustoodangu maht suurenes

30.09.2016 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta augustis 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes energeetikas, kuid vähenes töötlevas tööstuses ja mäetööstuses.

2015. aasta augustiga võrreldes toodeti elektrit 49% ja soojust 9% rohkem. Üle kolmandiku toodetud elektrienergiast eksporditi.

Augustis toodeti töötlevas tööstuses 1% vähem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Pooled töötleva tööstuse tööstusharudest ei ületanud augustis eelmise aasta mahtu.

Toodangu mahu langust põhjustas eelkõige elektroonikaseadmete, toiduainete ja metalltoodete tootmise vähenemine. Toodang suurenes puittoodete, elektriseadmete ning mööbli tootmises.

Välisturule müüdi augustis 69% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta augustiga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 8% ja müük kodumaisele turule 4%. 2016. aasta augustis oli 3 tööpäeva rohkem kui mullu.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta augustis tööstuses kokku 1% vähem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 3% vähem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, august 2016
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-0,5	8,8	1,0
Energeetika	6,0	41,3	37,0
Mäetööstus	15,7	-13,3	-18,4
Töötlev tööstus	-3,3	7,7	-0,8
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-3,0	2,1	-6,4
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	1,2	11,9	4,2
toiduainete tootmine	0,6	3,9	-0,8
metalltoodete tootmine	-1,6	10,3	-0,6
elektriseadmete tootmine	-0,9	22,6	9,6
tekstiilitootmine	-0,8	24,9	12,6
mööblitootmine	1,2	20,3	8,0
mootorsõidukite tootmine	-11,1	7,6	0,3
ehitusmaterjali tootmine	7,0	18,4	9,4
masinate ja seadmete tootmine	-3,0	2,6	-7,2

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uus mobiilirakendus paneb hinna igale kortermajale

30.09.2016 Tõnu Toompark

Täna ilmub Maakler.ee kinnisvara mobiilirakendus, mis toob turule mitu uudset ja innovaatilist lahendust – mobiilirakendus arvutab automaatselt välja keskmise turuväärtuse ja üüri väärtuse igale kortermajale, hoonetele on võimalik lisada virtuaalne teade ostu- või üürihuvist antud majas, kinnisvara kuulutusi kuvatakse mugavas kaardi formaadis ning kasutaja saab näha kinnisvara kuulutusi vastavalt oma asukohale. Mobiilirakendus oma olemuselt pakub kiiremat ja mugavamat kasutajakogemust ning rohkem võimalusi liikuvale inimesele.

„Meie jaoks oli jabur olukord, kus pelgalt selleks, et aimu saada oma kinnisvara väärtusest, tuleb välja käia paarsada eurot,“ selgitab Maakleri rakenduse üks loojatest Erik Ehasoo, „see on umbes sama nagu paarkümmend aastat tagasi inimene läks autot ostma ja auto müüjal oli alati rohkem infot kui ostjal. See andis müüjale alati märkimisväärse eelise liigkasumit teenida. Tänapäeva ühiskonnas peaks info olema kõigile võrdselt ja mugavalt kättesaadav.“

Rakenduse arenduseks ja eelkõige automaatse hinna tööle saamiseks kulus asutajatel enam kui aasta, sest suurel hulgal andmete kokku toomine osutus keerulisemaks ülesandeks kui esialgu tundus. Rakenduse algoritm võtab hinna arvutuse aluseks samad andmed, mida kasutavad kutselised kinnisvarahindajad sh näiteks tehtud tehingud antud hoones ja piirkonnas.

„Rakenduse poolt arvutatud hinda vaadates tuleb siiski säilitada teatud ratsionaalne kriitikameel – näiteks kui majas on peamiselt suured korterid, siis ühe ühetoalise korteri hind selles majas võib omajagu erineda automaatarvutuses näidatust. Samamoodi ei ole rakendusel võimalik teada kas korteris sees on tehtud remonti või mitte,“ ütleb rakenduse arhitekt Kaspar Triebstok. Samas lähevad rakenduse hinna arvutused tulevikus aina täpsemaks kuna teatud infot, näiteks hoone renoveerituse taset, saavad hinnata ka kasutajad ise. Aja jooksul täpsustab ja korrigeerib algoritm pidevalt kinnisvara arvutatud väärtusi.

Lisaks automaatsele hinnaarvutusele pakub rakendus mitmeid teisi uuenduslikke lahendusi, näiteks ei pea enam oma korteri ostu või üürisoovi riputama maja seinale trepikotta vaid saab selle märkida üles mobiilirakendusse. Rakendusest on võimalik ka tellida ametliku hindamisakti (näiteks panga tarvis) ilma, et peaks ise vaeva nägema hindaja leidmisega – rakendus teeb päringu kõigile kvalifitseeritud hindajatele Eestis ning valib kliendile välja parima pakkumise.

Rakendus on üles ehitatud lihtsas kaardirakenduse formaadis, meenutades oma kujunduselt ja struktuurilt Google kaardirakendust. Rakenduses on täna kuvatud kuue kvalifitseeritud kinnisvarafirma kuulutused üle Eesti. Rakendus on saadaval Android telefonidele ja tahvelarvutitele kolmes keeles, Apple seadmetele veel rakendust ei ole.

Lae alla uus mobiilirakendus Google poest täna ja saa teada palju sinu kodu tegelikult väärt on: https://play.google.com/store/apps/details?id=rubiks.cres

Mis mu korter maksab?

30.09.2016 Kristina Kolk

See on küsimus, millega on kokku puutunud kõik, kes kunagi korterit müüa plaaninud. Enamasti alustatakse surfamist kinnisvaraportaalides, vaadatakse sarnaseid kortereid ja püütakse välja mõelda, mis küll minu korter väärt võiks olla. Ja mis hinnaga ta müüki tuleks panna.

See on küsimus, mis ongi kõige keerulisem. Või vähemalt üks kõige olulisemaid. Kui sellega puusse panna, siis paremal juhul saad lihtsalt pisut pügada või venib protsess ebamõistlikult pikaks. Kehvemal juhul tehinguni ei jõuagi.

Loomulikult tasub vaadata, mis maksavad sarnased korterid erinevates kinnisvaraportaalides. Samas ei pruugi seal selguda sugugi lõplik tõde. Kust sa tead, et need hinnad, mida seal küsitakse, on adekvaatsed? Võib ka läheneda teisest otsast (eriti, kui korter seotud pangalaenuga) ja mõelda, palju sul vähemalt on vaja korterimüügiga teenida. See on siiski enamasti enesepettus, sest paraku vaatavad aga ostjad reaalset turusituatsiooni, mitte seda, kas sa saad oma laenujäägi makstud.

Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, et korteril on kaks hinda. Tehinguhind ja pakkumise hind. Esimene on see, millega tegelikult tehing tehakse ning teine see, mida selle eest algselt küsitakse. Enamasti ei tehta tehinguid selle hinna juures, mis algselt küsitakse ning kirjutamata tava või vähemalt ostja poolne ootus on, et väike tingimisruum on hinnas alati sees. Tallinna keskmine tehinguhind ühe m2 kohta oli tänavu juunis näiteks 1577 eurot, keskmine müügipakkumistes toodud hind aga 1911 eurot ruutmeetri kohta. Päris suur vahe, või mis?

Objektiivne tõde selle kohta, mis hindadega tehinguid tehakse, on ära toodud Maa-ameti andebaasis. See pisut kohmakas statistikamoodul koondab kõikide tehingute info. Samas on see seal vaid statistika, mis on taandatud keskmisele hinnale, suurusele, asukohale jms näitajatele. Selle järgi saab arvutada oma kodu väärtust, kuid üks-ühele võrdlust on ka sealt raske teha.

Kust otsast oleks siis õige hinna kindlaks tegemist kõige mõistlikum alustada?

Alustagi portaalide läbi kammimist. Sealt saad vähemalt mingi aimduse, mis suurusjärgus pakkumishinnad on. Konkreetsest lõppsummast olulisem on vaadata keskmist ruutmeetrihinda. Ja pigem lähene konservatiivselt, sest enamasti on müüjal kombeks oma kodu väärtust pigem kergelt üle hinnata.
Vaata üle Maa-ameti statistika reaalsete tehinguhindade kohta. Kui suur on keskmine ruutmeetrihind? Kui palju üldse selles piirkonnas tehinguid tehakse? Kui suured on kõrgeimate ja madalamate tehinguhindade vahed?
Lisaks tasub lugeda erinevate kinnisvarafirmade turuanalüüse. Ka nende aluseks on sageli Maa-ameti statistika, kuid enamasti on seal ära kirjeldatud ka muid piirkonnas hindasid mõjutavaid tegureid.
Kui oled numbrite rägastikust läbi murdnud, pane kirja, mis võiks su korteri väärtust võrreldes keskmisega tõsta või langetada. Korrus, maja üldine seisukord, igakuiste maksete suurus, korteri suurus, asukoht jne. Et asi ei jääks abstraktseks, proovi hinnata, kas üks või teine tegur suurendab või vähendab su korteri ruutmeetri hinda 3, 5 või 10%.
Ja nüüd, kui oled leidnud enda arvates adekvaatse ruutmeetrihinna, vaata, kuidas see paistab võrreldes teiste kuulutustega ning kas ja kui palju kauplemisruumi veel jääb.

Tundub lihtne? Pigem on see ikkagi keeruline ja aeganõudev analüüs, kus eksimisvõimalus suur. Nii et kui turusituatsiooni ei tunne ja teed seda kõike esimest korda, on mõistlik paluda abi professionaalidelt. Alustuseks tasub paluda maakleril koostada müügihinna analüüs, mida pakume oma klientidele tasuta. Kui olete valinud koostööpartneriks professionaalse maakleri, suudab ta enamasti adekvaatse hinna koos võimaliku müügiperioodiga üsna täpselt paika panna.

Loomulikult on inimesi , kelle jaoks maakleri palkamine tundub aja- ja raharaisk, kuid kuna keskmine inimene müüb korterit pigem mõne korra elu jooksul, on iga päev sellega tegelevate maaklerite kogemus siiski oluliselt suurem.

Jah, maakler ei tee oma tööd tasuta ning enamasti on ette nähtud teatud protsent tehingu maksumusest maakleritasuks. Kuid vale hinnaga müües võid hoopis suuremalt pügada saada või korter sootuks müümata jääda.

Investeeringute kasv ennustab majanduskasvu kiirenemist

30.09.2016 Tõnu Toompark

Eesti Pank avaldas neljapäeval Eesti majanduse teise kvartali ülevaate
Teises kvartalis põhjustasid aeglast majanduskasvu üksikud tegevusalad
Ettevõtete investeerimisaktiivsuse tõus esimesel poolaastal ennustab majanduskasvu kiirenemist
Tööjõumahukate tegevusalade osakaal majanduses suureneb, surve tööjõu kallinemisele püsib tugev
Tarbijahinnad oli augustis samal tasemel kui 2013. aasta alguses, kuid hinnakasv lähikuudel kiireneb

Eesti majanduse aastakasv püsis ka teises kvartalis aeglane. Majanduskasvu nõrgestas lisandväärtuse vähenemine energeetikas ja mäetööstuses ning kinnisvaraalases tegevuses, samas kui ülejäänud tegevusalade lõikes oli kasv laiapõhjaline. Kasvu vedasid tööjõumahukamad sektorid ning see selgitab vähemalt osaliselt, miks aeglase majanduskasvu koondnumbri taustal on kiirelt kasvanud nii hõivatute hulk kui ka keskmine palk. Seejuures tõendab suurenenud vabade ametikohtade hulk, et tööjõupuudusest tulenevad riigisisesed palgakasvu surved ei ole ilmselt veel taandunud.

Eksportivad ettevõtted hindavad oma konkurentsipositsiooni nii Euroopa Liidu turul kui ka väljaspool tugevamaks kui aasta alguses. Sellega on kooskõlas ka Eesti kaubavahetuse elavnemine teises kvartalis. Teises kvartalis kasvasid ka investeeringud põhikapitali. Lisaks majapidamiste elamuinvesteeringute mahu suurenemisele kasvasid ka ettevõtete investeeringud, mis suurendab tõenäosust, et viimastel aastatel püsinud lõhe majandus- ja palgakasvu vahel sulgub tööjõu tootlikkuse suurenemise, mitte palgakasvu järsu aeglustumise teel.

Pärast enam kui kaks aastat kestnud hindade langust muutus augustis tarbijahindade inflatsioon taas positiivseks. Samas on kuises arvestuses hinnatase alates käesoleva aasta algusest püsivalt kerkinud ning pisut enam kui poole aastaga on tarbijahinnad tõusnud ligi 2%. Hoolimata kiiresti kasvavatest palgakuludest ja nõudlusest on hinnasurve püsinud nõrk. Ühest küljest on see tulnud kasumimarginaalide vähenemise arvelt, teisalt on sellele kaasa aidanud ka toormete, sh nafta madal hinnatase ja importtoodete aeglane hinnakasv. Energia odavnemise mõju inflatsioonile on taandumas ning see hoogustab lähiajal hinnakasvu.

Vahepealse hinnalanguse tulemusena olid tarbijahinnad selle aasta augustis võrdväärsed 2013. aasta alguse tasemega. Samas kasvas keskmine brutokuupalk sel perioodil umbes 20%, st elanike keskmine ostujõud on viimase kolme aastaga suurenenud umbes viiendiku võrra ning see on väljendunud kiires jaemüügi ja eratarbimise kasvus.

Jõudsalt kasvanud palgatulu ja tarbimine on soodustanud maksutulude laekumist. Maksutulu on suurendanud ka kõrgemad aktsiisimäärad alkoholile, tubakatoodetele ja kütusele. Aasta esimeses pooles ületasid valitsemissektori tulud kulusid ning ka aasta kokkuvõttes peaks eelarve jääma ülejääki. Valitsemissektori kulude kasvu on oluliselt piiranud investeeringute vähenemine, kuid lisaks sellele on mõju hakanud avaldama ka valitsusasutuste töötajate arvu vähendamine, millega püütakse riigisektori suurust hoida vastavuses kahaneva rahvastikuga.

Eesti majanduse uue prognoosi avaldab Eesti Pank 13. detsembril.

05/10/2016 toimub Kinnisvarakoolitus „Ehitus-ja kasutusload“

30.09.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 05/10/2016 koolitus “Ehitus- ja kasutusload”. Lektor advokaat Raul Keba.

Koolitus käsitleb 11. veebruaril 2015 vastu võetud uue ehitusseadustiku kohast protsessi projekteerimistingimuste taotlemisest hoonele kasutusloa väljastamise ja riikliku järelevalve tegemiseni.

Koolitusel saab ülevaate olulisematest muudatustest uues ehitusseadustikus ning käsitletakse uusi põhimõtteid, ehitiste ja ehitamise liike, uusi loamenetlusi ja riikliku järelvalvet.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub kolmapäeval 05/10/2016 kell 09:00-14:00.