Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule kehtestamiseks Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu.
„Valminud detailplaneering loob aluse Tallinna avamiseks merele, mereääre korrastamiseks ja Linnahalli piirkonna võimalusterohkeks edasiarendamiseks,“ ütles tegevlinnapea Taavi Aas.
„Detailplaneering annab võimaluse rajada 11,50 ha suurusele maa-alale kuni kuuekorruselised äri-, elu- või ühiskondlikud hooned, uued juurdepääsuteed ja parkimismajad, haljastud ja promenaadi,“ ütles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. „Lisaks määratakse ehitusõigus Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.“
Planeeritud alal asuval ühiskondlike ehitiste maa (sotsiaalmaa) sihtotstarbega Tallinna linnale kuuluval Mere pst 20 kinnistul paikneb 4-korruseline ehitismälestiseks tunnistatud Tallinna linnahall. Teised planeeringualal asuvad linnale kuuluvad kinnistud on hoonestamata.
Planeeritud ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Looduskaitsealuseid objekte planeeritud alal või selle vahetus ümbruses pole. Piirkonna linnaehituslikud dominandid on Tallinna linnahall ja Kultuurikatel. Piirkonda mõjutab Tallinna sadama lähedus.
Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt on kõnealune planeeringuala määratud kohustusliku arhitektuurikonkursi alaks. Alale ehitatavad hooned ei või olla Tallinna linnahallist kõrgemad ning vähim nõutav haljastuse osakaal on 20%. Tallinna linnahalli kõrvalt Rumbi tänavast mereni on üldplaneeringus ette nähtud rohekoridor. Jalakäijatele tuleb tagada avalik juurdepääs rannapromenaadile ning parkimine tuleb lahendada krundisiseselt.
Detailplaneeringu lahenduse kohaselt võetakse seni kasutuseta rannaala aktiivselt ja eesmärgipäraselt kasutusse ning tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine avalikul kallasrajal. Eesmärgiks on luua mere äärde Euroopa merelinnadele iseloomulik nüüdisaegne mereäärne linnaruum ning võtta kogu ala aktiivsesse kasutusse. Rannapromenaadi ehitamise võimaldamiseks on kavandatud vähendada ranna ehituskeeluvööndit.
Detailplaneeringu lahendus võimaldab ehitada nii ärihooneid, äri- ja eluhooneid kui ka ühiskondlikke hooneid. Piirkonna eeldusi arvestades ja linnaruumi elavuse tagamiseks on otstarbekas alale planeerida mitmeotstarbelised hooned. Detailplaneeringus on loodud eeldused planeerida alale linnahalli kasutust toetava funktsiooniga hooned. Hooned ja neid ümbritsev avalik ruum tuleb lahendada ühtse tervikuna. Avalike alade kohta parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks tuleb korraldada arhitektuurivõistlus.
Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest võtta Tallinna linnahalli ja Logi tänava vahel asuv hoonestamata maa-ala kasutusse ning kujundada sellest atraktiivne linnaruum, mida ilmestavad liigendatud tänavaseinad, jalakäijate ja kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, tänavad koos tänavahaljastusega ja rannapromenaad. Oluliseks eesmärgiks on seatud luua võimalused Tallinna linnahalli uueks kasutuselevõtuks ning tagada Tallinna linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsus, juurdepääsetavus ja vaadeldavus.
Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 23. märtsi 2016 korraldusega. Detailplaneeringu koostas osaühing AB Artes Terrae OÜ. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 30. juunist 2016 – 7. juulini 2016. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 8. juulil 2016 avalik arutelu.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 15. veebruari 2017 korraldusega ning oli 8. märtsist kuni 6. aprillini 2017 avalikul väljapanekul. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 12. mail 2017 Tallinna Kesklinna Valitsuses.
Eesti Euroopa eesistumise raames kogunevad elamumajanduse organisatsioonid Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe presidendi Cédric Van Styvendaeli juhtimisel homme, 14. septembril Rakverre IX Balti elamumajanduse konverentsile, et arutleda elukeskkonna parandamise parimate praktikate üle Euroopa Liidus. Samuti tutvutakse lähemalt Eesti kogemusega kortermajade energiatõhususe suurendamisel ning püütakse luua koostöökohti Euroopa Liidu liikmesriikide elamuorganisatsioonide ja Euroopa Liidu partnerriikide elamuorganisatsioonide vahel Ukrainas ja Valgevenes.
EstateGuru platvormi kõige edukama laenuvolüümiga kuule järgnes koheselt septembris ka laenumahtude 30 miljoni euro täitumine.
Spordiväljakul asub loodusliku muruga jalgpalliväljak ning tartaankattega ala 60 m jooksuks, kaugus-, kõrgus- ja teivashüppeks ning oda- ja palliviske hoovõtuks. Tartaanalal on ka kaks pallimänguplatsi. Väljakul on kuulitõukeala kuulitõukeringiga ja betoonalusega kuuliharjutusteks ning kaks kettaheiteringi. Väljakul on ka abihoone spordiväljaku inventari ning talvel suuskade hoidmiseks. Randvere kooli spordiväljak on oluline kooli kehalise kasvatuse tundideks ning pärast kooli treeningute läbiviimiseks või ka lihtsalt sportimiseks.
Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta juulis 49 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 87 miljonit eurot, 17 miljoni euro võrra väiksem kui aasta tagasi. Suurenes nii kaupade kui ka teenuste maht. Kaubaeksport kasvas 8% ja -import 11%, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes aasta võrdluses 34 miljoni euro võrra ja oli 131 miljonit eurot. Suvekuudele omaselt oli teenuste konto ülejääk suur ja ulatus 218 miljoni euroni, suurenedes aastaga 17 miljoni euro võrra. Teenuste eksport kasvas 8% ja import 7%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 8 miljoni euro võrra ja oli 38 miljonit eurot.
Põllu- ja metsamaa hinnad, mis reageerisid 2008. aasta majanduslangusele tagasihoidlikult, on jätkanud iga-aastase hinnataseme kasvuga. Üheks põhjuseks on olnud Eesti põllu- ja metsamaa madal hind teiste Euroopa riikidega võrreldes, kuid oma osa on mänginud ka Euroopa Liidu poolt makstavad toetused, mis on meelitanud maad ostma hilisema edasimüügi eesmärgil. Nii põllu- kui metsamaad vahendavad ja ostavad suuremal hulgal kokku juba avalikkusele varasemalt teadaolevad ettevõtted ja isikud.
Augustis kuus oli 
Uute lisanduvate büroopindade maht on piisavalt suur, et järgnevaks aastaks üürihindade tõusule pidur panna, kinnitas Pindi Kinnisvara ärikinnisvara hindaja Egon Enula.
Valminud on igasügisene uue suur elamispindade turuülevaade. Traditsiooniliselt heidab ülevaade pilgu kinnisvaraturu telgitagustesse.
Kuigi seaduste järgi peetakse normaalse eluruumi suuruseks üle kaheksaruutmeetrist pinda inimese kohta, sõltub tegelikult iga kodu suurus ja ruutmeetrite arv inimeste vajadustest ning võimalustest.
Septembris ja oktoobris korraldab Omanike Keskliit tasuta infotunnid maakonnakeskustes.
14/09/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”. Lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.
