Arco Vara: Üleriigiliselt on jätkunud väärtusliku põllu- ja metsamaa kokkuostmine

Arco VaraPõllu- ja metsamaa hinnad, mis reageerisid 2008. aasta majanduslangusele tagasihoidlikult, on jätkanud iga-aastase hinnataseme kasvuga. Üheks põhjuseks on olnud Eesti põllu- ja metsamaa madal hind teiste Euroopa riikidega võrreldes, kuid oma osa on mänginud ka Euroopa Liidu poolt makstavad toetused, mis on meelitanud maad ostma hilisema edasimüügi eesmärgil. Nii põllu- kui metsamaad vahendavad ja ostavad suuremal hulgal kokku juba avalikkusele varasemalt teadaolevad ettevõtted ja isikud.

Tehingud on valdavalt seotud investeerimisalaste ja spekulatiivsete huvidega, mitte aga otseselt põllu- ega metsamajandusega, mille juures aga maade suuromanike kätte koondumine jätkub ka lähitulevikus. Sarnaselt ärikinnisvara sektorile on viimaste aastate vältel mõõdukalt kasvanud ka rahvusvahelise kapitali huvi Eesti maaturule siseneda nii Ida-, Lääne- kui ka Põhja-Euroopast. Ennekõike on madalate intresside keskkonnas Eestisse investeerimise osas huvi kasvanud pensioni- ja teiste investeerimisfondide poolt, kes otsivad võimalusi siseneda stabiilse kasvuga, kuid samaaegselt likviidse ning vähevolatiilse iseloomuga turgudele.

Igapäevaselt teevad Eestis mitmed põllu- ja metsamaade vahendamisega tegelevad ettevõtted põhjalikku tööd, otsimaks sobilikke kinnistuid ning nende omanikke, tehes telefoniteel sageli turuväärtusest madalamaid hinnapakkumisi. Hulgaliselt on Maa-ameti tehinguid ükshaaval sorteerides märgata, et samu kinnistuid on kolmandatele osapooltele kõrgema hinnaga edasi müüdud sisuliselt juba koheselt kinnistusraamatu kande jõustumise järgselt. Maade tagastamise tulemusena on Eestis põllu- ja metsamaa omanikest eraisikuid võrdlemisi palju, kellest aga suure osakaalu moodustavad vanemaealised inimesed, kes sageli ei tea omale kuuluva vara väärtust ega vahel isegi enam selle looduses täpselt paiknemise asukohta.

Olukorras, kus suur osa Eestis kasvavast metsast on jõudnud raieküpsesse ikka, on kasvanud ka metsamajanduslike tööde läbiviimisega seotud mahud. Aastaid tagasi vähelikviidsena püsinud raiesmikud on aga muutunud kinnisvaraturul aktiivselt kaubeldavaks varaks, sest metsamajanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtete vahel on välja töötatud sümbioosina toimiv finantseerimislahendus. Ettevõtted, kellel on vaja täita ekspordiks minevaid puidumahte, pakuvad väiksematele ettevõtetele võimalust raiesmike kui kinnisvara tagatisel ilma vara hindamist või muid aeganõudvaid ning tülikaid tegevusi läbiviimata tõsta madala intressiga oma käibekapitali. Laenukoormuse tõstmise läbi on võimalik tagada ettevõtete vaheline edukus, tagades seeläbi rohkemate raieõigustega samaaegselt tegelemise, kuid soodustades hinnakasvu ja alandades kasumimarginaale.

Maatulundusmaadega tehtud tehingute arvu kui ka mediaanhinna kasv on viimaste aastate vältel pidurdunud, mis tuleneb ennekõike sobilike pakkumiste vähenemisest. Põllu- või metsamajanduslikult väärtuslike kinnistute hinnakasv püsib jätkuvalt, kuid ostjad on asunud soetama ka kehvemate parameetritega varasid, mis hoiab tagasi statistilist keskmist terviklikku hinnakasvu. 2017. aasta esimese kaheksa kuu jooksul püsis maatulundusmaa hektari hind samal tasemel nagu varasemal kahel aastal (2 100 €/ha), mille juures tehti ühtlasi täpselt sama palju tehinguid.

Samaaegselt kasvas haritava maa hind 5,4% kuid tehingute arv alanes 11% võrra. Metsamaadega tehti sealjuures 15 tehingut vähem kui aasta tagasi, mille juures hektari mediaanhind kasvas ligi 11%. 2016. aastal kujunes metsamaade mediaanhind muutunud tehingute struktuuri tõttu ajutiselt madalamaks, tegelikkuses ei ole hektari statistiline hind aastast 2013. sisuliselt muutunud. Eesti maaturu näitajaid võib pidada tervikuna äärmiselt stabiilseteks, mille juures järkjärgult väheneva tehinguaktiivsuse taustal on tulevikus aga oodata mõõduka hinnakasvu trendi jätkumist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

12 + = 16

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.10.2021 Kasutusluba ja selle taotlemine