Euroopa Keskpank (ECB) otsustas täna jätta hoiustamise baasintressi senisele tasemele ehk 2,00% juurde. Tegu oli suure üllatusega, sest turud ootasid pigem otsust, et intressi vähemalt 0,25 protsendipunkti võrra suurendatakse, sest Euribor on juba üle kuu aja liikunud 2,4%-2,5% ümbruses. Euroopa Keskpanga inflatsiooniootused on kasvanud ja üldine hinnatõusu väljavaade on Euroopas täna pigem negatiivne ehk prognoositakse inflatsiooni kiirenemist. ECB enda mustemate stsenaariumite järgi võib euroala inflatsioon sellel aastal küündida 4%, mis on kaks korda kõrgem kui eesmärgiks seatud inflatsioonimäär.
Rahapoliitika teooria kohaselt peaks keskpank reageerima kasvanud inflatsioonile rahapakkumise vähendamisega, mis sisuliselt tähendab intresside tõstmist. Seega ei ole täna küsimus selles, kas intresse ikkagi tõstetakse mõnel järgmisel koosolekul, vaid pigem selles, et mitu korda neid tõstetakse. Turgude ootused on täna sellised, et kuue kuu euribor on sügisel 2,8%, mis tähendab, et kaks-kolm intressitõusu tuleb veel. Välistatud ei ole ka rohkem tõuse kui realiseeruvad kõige negatiivsemad stsenaariumid.
Taustainfoks
Miks me näeme sellel aastal hinnatõusu kiirenemist ja miks see ei ole lühiajaline šokk? Lähis-Ida kriis ei näita vaibumise märke ja mida kauem segadus Hormuzi väina ümber kestab, seda suuremaks muutub nafta ja gaasi defitsiit ehk majanduse keeles seda rohkem kerkib nafta ja gaasi hind. Mõlemad on olulised tootmise sisendid nii kütuse kui elektri, aga ka väetiste tootmisel. Rääkimata kõikvõimalikest naftatoodetest. Erinevad tooted – näiteks kilepakendid (polüetüleen), kõikvõimalik taara (polüetüleentereftalaat), penoplast (polüstüreen), fliisid (polüester) on asjad, mis esimesena meenuvad kui mõtleme, mida kõike saab naftast teha. Katar valmistab 35% maailma heeliumist, mis on väga oluline komponent kiipide tootmisel. Ilmselt võib seda rida veel pikalt jätkata.
Naftatootjad ei ole ka huvitatud kiirest puudujäägi vähendamisest, sest täna on nende kasumid kahekordsed võrreldes kriisieelse perioodiga. Katari gaasitootmise taristu taastamine võtab aega mitu aastat. Seega on mõjud pikemajalised ja probleemid ei lahene sellel hetkel kui tankerid lõpuks liikuma saavad.
