Statistikaameti andmetel suurenes aprillis jaekaubandusettevõtete müügimaht (ehk müügitulu ilma inflatsiooni mõjuta) aastases võrdluses 2%. Tänavu nelja kuuga on see suurenenud juba 5%, mis on igati tugev tulemus. Samas kui jaekaubandusettevõtete müügimaht näitas aasta esimesel kolmel kuul tugevamat kasvu, siis aprillis see aeglustus. Põhjuseks oli mootorikütuste ja tööstuskaupade jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu kasvu järsk pidurdumine. Toiduainete jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu langus aga jätkus.
Tuleb aga arvestada, et kuine näitaja hõlmab jaekaubandusettevõtete kogumüüki nii eraisikutele kui ka ettevõtetele ning sisaldab ka jaekaubandusettevõtete tulu kõrvaltegevustest. Seega ei peegelda see täpselt majapidamiste lõpptarbimist ega nende nõudlust. Näiteks kui tänavu esimeses kvartalis suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulumaht koos kõrvaltegevustega ligi 7%, siis vaid majapidamistest lõpptarbijatele suunatud jaemüügimaht vähenes hoopis 4%. Statistikaamet parandab jaemüügimahu numbreid regulaarselt, mis võib hiljem pilti majapidamiste nõudlusest muuta.
Jaekaubandus moodustab eratarbimisest ehk majapidamiste kogutarbimisest ligi kolmandiku. Kui vaadata eratarbimist üldisemalt, näitavad Swedbanki kaardimaksed sel aastal inimeste kulutuste ja tarbimismahu suurenemist. Jaekaubanduse kululiikide järgi suurenesid aprillis majapidamiste kaardimaksed enim mootorikütustele ja elektroonikale. Kui aga arvestada bensiini ja diisli hinnakasvu, näitasid kaardimaksed hoopis kütuste tarbimismahu langust. Maksuküüru kaotamine on sel aastal inimeste netopalga kasvu tublisti tõstnud ehk nende ostujõudu parandanud. Nii sai keskmine palgasaaja aprillis osta ligikaudu samas koguses bensiini nagu möödunud aastal, kuid diislikütust vähem. Kui vaadata eratarbimist laiemalt, suurenesid kütustele ja elektroonikale lisaks kaardimaksed enim veel muudele teenustele – toitlustusele, majutusele ja tervishoiule.
Kuigi majapidamiste kindlustunne on tänavu taas nõrgenenud, oli see aprillis aastatagusest veel tugevam. Ühtlane ja kõrgem tulumaksuvabastuse piir kõikide palgatasemete lõikes parandab majapidamiste ostujõudu, mis peaks suurendama nii jaekaubanduse müügimahte kui ka eratarbimist üldisemalt ning andma positiivse panuse SKP kasvu.
