Kõrgemad energiahinnad kiirendavad inflatsiooni ja pidurdavad majanduskasvu. Kiirem inflatsioon aeglustab Eestis küll ostujõu taastumist, kuid ei vähenda seda. Tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse suurenemine. Ebakindlus prognoositäpsuse osas on suur, kuid eeldame oma põhistsenaariumis, et naftahinna šokk ning selle negatiivne mõju leevenevad selle aasta lõpuks. See peaks lubama majandusel järgmisel aastal paremini kasvada.
Eesti majanduse kosumine jätkus käesoleva aasta alguses, kuid sektorite lõikes on olukord erinev.
Jaekaubanduse mahud kasvasid tööstuskaupade ja mootorikütuste suurenenud ostude toel, samas vähenes toidukaupade jaemüügi maht. Ka Swedbanki kaardimaksete andmed näitavad, et inimesed on hakanud rohkem kulutama. Tarbimise kasvu toetab tänavu peamiselt tulumaksureform – aasta alguses jõustunud „maksuküüru“ kaotamine koos kõrgema maksuvaba tulu kehtestamisega. Kuigi sõja puhkemine Lähis-Idas on majapidamiste kindlustunnet nõrgendanud, on see veel tugevam kui eelmisel aastal ning peaks tarbimist elavdama.
Väliskaubanduses algas aasta aga üsna nõrgalt ning ka tööstustoodangu kasv jäi tagasihoidlikuks. Töötleva tööstuse, suurima kaupu eksportiva majandusharu, müüki on üha enam toetanud siseturg ja müük välisturule on vähenenud. Samas, üha väiksem osakaal Eesti tööstusettevõtteid peab just nõudlust majandustegevust piiravaks teguriks ning tööstusettevõtete hinnang eksporditellimuste kohta on ligi kolme aasta tagusest põhjast paranenud. Kuigi Eesti suuremate kaubanduspartnerite majandused kasvavad tänavu varem oodatust veidi aeglasemalt, peaksid siinsed ettevõtted siiski suutma oma ekspordimahte kasvatada.
Majanduse kosumine on parandanud olukorda tööturul
Nõudlus töötajate järele on suurenenud. Kui eelmisel aastal ulatus töötuse määr 7,5%-ni, siis tänavu prognoosime selle vähenemist 6,7%-ni ja järgmisel 6,2%-ni. Tasapisi pingelisemaks muutuv tööturg avaldab küll survet palgakasvule, kuid kokkuhoid avalikus sektoris ja ettevõtete vähenenud kasumlikkus piiravad tööjõukulude olulist suurenemist. Nii peakski meie hinnangul aeglustuma palgakasv tänavu 5%-ni.
Kiirem inflatsioon aeglustab majanduskasvu
Esialgsete andmete kohaselt tõusid tarbijahinnad selle aasta esimese nelja kuu jooksul aastases võrdluses 3,4%. Ettevõtete ja majapidamiste hinnakasvuootused on tõusnud. Tänavu taandub küll eelmise aasta maksude ja teenustasude tõusude mõju inflatsioonist välja, kuid oleme siiski inflatsiooni prognoosi – peamiselt kõrgemate energiahindade tõttu – ülespoole korrigeerinud. Meie prognoosi järgi kasvavad tarbijahinnad sel aastal 4,3%. Selline inflatsioon pidurdab küll majapidamiste ostujõu paranemist, kuid ei vähenda seda. Eeldusel, et naftahind liigub aasta lõpuks allapoole, peaks hinnakasv järgmisel aastal aeglustuma 2,9 protsendini.
Tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse suurenemine. Kuigi majapidamiste ostujõud kasvab varem oodatust vähem, prognoosime suuremat investeeringute kasvu. Olulise mõjuga on siin valitsussektori kaitse- ja taristuinvesteeringud.
Kodumaise nõudluse kasv suurendab nõudlust imporditud tootmissisendite ja lõpptarbekaupade järele. Kuna aga eksport kasvab nõrgema välisnõudluse tõttu tagasihoidlikumalt, siis väliskaubanduspuudujääk suureneb ja sellel on majanduskasvu pidurdav mõju.
Nii olemegi tänavuse SKP kasvu prognoosi kärpinud 2 protsendile. Tarbimise ja investeeringute kasvu jätkumine ja parema välisnõudluse toel kosuv eksport peaksid järgmisel aastal kiirendama majanduskasvu 2,5%-ni.
Sõda Lähis-Idas on toonud kaasa hulganisti riske majandusele
Kuigi eeldame oma põhistsenaariumis, et nafta hind alaneb aasta lõpuks, ei välista me, et olukord eskaleerub, naftahind püsib kõrgel tasemel kauem ning leiame end palju ebasoodsamas keskkonnas. See avaldaks tugevamat ja pikemaajalist mõju inflatsioonile, mis omakorda aeglustaks põhistsenaariumiga võrreldes rohkem majanduskasvu.
Analüüsi koostasid Swedbanki ökonomistid: Tõnu Mertsina, Liis Elmik, Marianna Rõbinskaja.
