Uudiste arhiiv

 

Rahandusministeerium: Eesti majanduse hetkeseis on tugev

Rahandusministeerium

Eesti majanduse hetkeseis on tugev ja rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab majandus tänavu 3,3 protsenti ja 2020. aastal 2,2 protsenti. Maailma majanduse ja Eestit kõige rohkem mõjutavate teiste riikide majanduse väljavaade on viimastel kuudel nõrgenenud ja seetõttu kasvab Eesti majandus ka

Eesti Pank: Eestis pole lähitulevikus oodata kiiret hinnakasvu

Eesti Pank

Tarbijahinnad tõusid augustis aastatagusega võrreldes 2,4%. Hinnatõusu pidurdasid enim energiahinnad ja kiirendasid kallinevad teenused. Energiahindade langus tuleneb peamiselt nafta hinna langusest maailmaturul, kuid olulist mõju hindadele avaldas ka kange alkoholi ja õlle aktsiisimäärade 25% alandamine juulis. Alkoholi odavnemine on tänavu

Eesti Pank: Majanduskasvu edendasid erandlikud tegurid

Eesti Pank

Teises kvartalis oli majanduse aastakasv statistikaameti andmetel 3,6%. Kasvust andsid suure osa info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikavaldkond. Kui need tegevusalad kõrvale jätta, on näha, et majanduskasvu hoog on märkimisväärselt aeglustunud. Teise kvartali majanduskasv oli küll keskpanga värskeima

Swedbank: Maailma majanduskasv on aeglustumas

Swedbank

Poliitiline ebakindlus ohustab euroala majanduskasvu väljavaadet. Poliitiline turbulents avaldab maailmamajandusele negatiivset mõju. USA ja Hiina vahelise kaubanduskonfliktiga ja Brexitiga seotud ebakindlust võimendavad geopoliitilised pinged ka mujal maailmas. Tugev tööjõuturg ning teenuste sektor on euroala majandust veel toetanud. Samas on poliitilised

SEB: Maailmamajandus on jõudnud ristteele

SEB Pank

Maailmamajanduse tuleviku osas jätkub veel ka optimistlike stsenaariumeid. Veidrad ajad maailmamajanduses on kestnud juba mõnda aega. Kaubandussõda, Brexit, negatiivsed intressimäärad, Saksa tööstuse hädaorg – ainest sünge tulevikupildi maalimiseks leiab küllaga. Pessimistide leiavad oma viimsepäeva ennustustele kinnitust intressimäärade ebaloomulikest liikumisest, kus

SEB: Esimesed mõrad pinges tööturul

SEB Pank

Kuigi tööjõu-uuringu andmetel püsib tööturg endiselt tugev, leiab otsija esimesi märke tuule pöördumisest. Järgmisel aastal võib oodata töötuse väikest kasvu, seda ennekõike probleemide tõttu tööstussektoris. Pikemas vaates on Eesti krooniline häda aga tööjõu-, mitte tööpuudus. Täistööhõive teises kvartalis veel püsis

Eesti Pank: Heas seisus tööturul on viiteid majanduse jahenemisele

Eesti Pank

Tööturu olukord on endiselt töötajasõbralik Töötuse määr oli teises kvartalis 5,1% Lühiajaliste välismaiste töötajate arv suurenes märgatavalt Tööstussektori tööandjad on muutunud edasise hõive kasvu osas pessimistlikumaks 2019. aasta teises kvartalis oli tööpuudus Eestis 5,1%. Töötus oli küll veidi suurem eelnevatest

Statistikaamet: 50–74aastaste tööhõive on viimase 10 aasta kõrgeim

Statistikaamet

Statistikaameti andmetel kasvab jätkuvalt hõive 50–74aastaste seas. Selles vanuserühmas hõivatute arv on viimase 10 aasta kõrgeim. Töötuse määr oli selle aasta teises kvartalis 5,1%, tööjõus osalemise määr 71,7% ning tööhõive määr 68,1%. Hõivatuid oli hinnanguliselt 667 700 ning töötuid 35 700. Tööturu

Swedbank: Kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade arv on suurenenud

Swedbank

Nii nagu enamikes arenenud tööstusriikides, on ka Eesti tööturg heas seisus. Kuid selles on ka tugevad pinged. Luuakse uusi töökohti, tööpuudus on madal ja tööhõive on tõusnud. Samas jääb tööturule lisanduvate töötajate arv alla nõudlusele. Ettevõtted konkureerivad nüüd töötajate pärast,

Rahandusministeerium: Eesti majanduses jätkuvad head ajad

Rahandusministeerium

Esimeses kvartalis Eesti majanduskasv kiirenes 4,5 protsendini. Sissetulekute ja eratarbimise kasvutempo aeglustus ning investeeringute kasv kiirenes. Vaatamata kiirele kasvule on Eesti majandus endiselt heas tasakaalus. Üleilmne majanduskasv ja selle tulevikuootused on viimase aasta jooksul muutunud varasemast tagasihoidlikumaks. Vaatamata juba aasta

Rahandusministeerium: Hõive kasv jätkub

Rahandusministeerium

Selle aasta alguses jätkus kiire töötajate arvu kasv ning tööpuuduse vähenemine. Ettevõtete töötajate arvu suurendamise plaanid on muutumas üha tagasihoidlikumaks, mille taga on nii aeglustuv majanduskasv kui ka püsiv tööjõupuudus. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2019. aasta esimeses kvartalis tööga hõivatud

Eesti Pank: Tööturg rõõmustab väikese töötuse ja tööhõive suurenemisega

Eesti Pank

2019. aasta esimeses kvartalis suurenes tööhõive 1,7% ja tööpuudus oli 4,7% juures ehk väga madalal tasemel. Ehkki väliskaubanduspartnerite kindlustunde kahanemine lubab ennustada majanduse jahenemist, ei ole see Eesti tööturule veel olulist mõju avaldanud. Tööjõu-uuringu järgi hõive teenindussektoris kasvas ja tööstussektoris

SEB: Põhjamaade majandusülevaade: palgakasv muudab Eesti majandust

SEB Pank

Kui eelmise aasta lõpus tabas finantsturgusid tõeline paanika maailmamajanduse tuleviku osas, siis täna julgetakse homset päeva taas veidi optimistlikumalt vaadata.  Kahjuks näib kergendustunnet kõige enam kannustavat keskpankade tormakad teadaanded, et rahapoliitika karmistamise asemel ollakse valmis jätkuvalt majandust odava raha abil

Eesti Pank: Töötajad on hakanud eelistama väiksemat töökoormust

Eesti Pank

Kui eelmisel kolmel aastal oli Eesti majanduskasv üks Euroopa kiiremaid, siis tänavu kasv aeglustub – ent meie tööturg ei rahune veel niipea, rääkis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik Pärnu Finantskonverentsil. Kiire palgakasv ja tööjõupuudus jäävad tema sõnul ettevõtjaid kimbutama ka

Arco Vara: Aktiivseimate väikelinnade hinnakasv on taandunud nulli lähedale

Arco Vara

Pärnus on hinnatase püsinud täpselt samal tasemel juba kuus kvartalit järjest 2019. aasta I kvartalis võis Rakvere linna korteriturul märgata 0,3%-list aastast mediaanhinna kasvu, Viljandis aga samaaegselt 1,4%-list ja Pärnus 1,3%-list hinnalangust. Kui seni on varasematel perioodidel kõigis kolmes linnas

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uus rakendus- ja kohtupraktika