Täna avaldas Statistikaamet registreeritud töötuse näitajad, millest näeme, kuidas töötus on muutunud kohalike omavalituste tasandil.
Üldine pilt on hea. Töötus on märtsis 11% madalam kui aasta tagasi. Siis oli registreeritud töötuid 49858, selle aasta märtsis 44310. Kahe aasta taguse ajaga võrreldes on töötus vähenemine koguni 19%.
Kas töötuse näitajad on sama rõõmsad ka aasta pärast? Natuke kahtlane, eriti kui vaadata majandust läbi tööandjate silmade, kes oma täna avalikustatud pöördumises valitsusele räägivad kriisikomisjoni moodustamise vajalikkusest. Põhjuseks Lähis-Ida sündmused ja sellest tulenev naftakriis, mis mõjutab kõiki majanduse valdkondi. Täna peaks ERR avaldama ka allakirjutanu pikema ülevaate Lähis-Ida kriisi mõjudest inflatsioonile.
Tagasi tööturu juurde. Maakondadest on töötus kõige rohkem vähenenud Järva maakonnas, kus töötuid on vähem 19,3%, kasvanud on töötus aga aasta võrdluses enim Hiiumaal (7,3%). Kahe aasta taguse märtsiga on töötus kõige rohkem vähenenud Pärnumaal (38,3%). Kasvanud kuskil ei ole, ütleme, et Hiiumaal on samal tasemel, mis kaks aastat tagasi.
Kui minna valla tasemele, siis aastaga on töötus kõige rohkem vähenenud Saarde vallas (39,3%), järgnevad Anija vald (29,6%), Loksa linn (29,4%), Haljala vald (26,8%), Märjamaa vald (25,5%) ning Narva Jõesuu (25%). Mujal olid langused alla 25%. Töötus on aastaga kasvanud peale Hiiumaa veel Jõhvi vallas (16,1%), Rõuge vallas (10,6%) , Harku vallas (7,6%), Viljandi vallas (6,1%), Räpina vallas (5,2%) ja Saku linnas (2%). Saared, peale Saaremaa ja Hiiumaa on arvestusest välja jõetud, sest seal põhjustaks mõneinimeseline muutus protsentides väga suuri kõikumisi. Kokkuvõttes: üldpilt on väga positiivne, aga tulevik murettekitav.
