Hoonestamata elamumaa turuülevaade (seisuga 2015)

Maa-ameti seekordne turuülevaade keskendub 2015. aasta elamumaa ostu-müügitehingutele viimase viie aasta võrdluses. Ülevaates leiavad kajastamist hoonestamata maatükid, mille sihtotstarve on 100% elamumaa. Turuülevaate aluseks olevad andmed pärinevad Maa-ameti tehingute andmebaasist, mis tugineb maa hindamise seadusele ja maakatastriseadusele. Tehingute andmeid esitavad notarid, kes on kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnisasja või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi. Võrreldes päringukeskkonnaga on ülevaate koostamisel analüüsitud elamumaa tehinguid põhjalikumalt, mistõttu võivad esineda erinevused päringukeskkonnas esitatud andmetega.

Elamumaa väärtust võivad mõjutada mitmed tegurid. Selles turuülevaates analüüsitakse tehingute mediaanhindu eelkõige asukoha põhiselt. Eelmises elamumaa ülevaates on põhjalikumalt käsitletud nii ehitusõiguse kui ka maatüki suuruse mõju maa väärtusele. Samuti on eelmises elamumaa turuülevaates vaadeldud maa väärtuse sõltuvust elamumaa kaugusest suuremate linnade kesklinnani ning mererannani.

Tehingute arv ja koguväärtus

Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2011-2015 on toodud joonisel 1.

Hoonestamata elumaa tehingute arv

Joonis 1. Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2011-2015 (miljonid eurod).

Aastatel 2011-2015 on elamumaaga tehtud tehingute arv vaid 2012. aastal vähesel määral (3,3%) vähenenud. Alates 2013. aastast on tehingute arv kasvanud märkimisväärselt. Võrreldes 2011. aastaga on 2015. aastal tehtud elamumaaga 1,9 korda rohkem tehinguid ning tehingute arv on jõudnud aastas 2480-ni. Tehingute arvu kasvu taga on inimeste järjest suurem kindlustunne, kuivõrd keskmine palgatase on järjepidevalt tõusnud ja töötute arv vähenenud.

Tehingute koguväärtus on vaadeldava ajaperioodi jooksul pidevalt suurenenud. Üheks koguväärtuse suurenemise põhjuseks on kasvanud tehingute arv. Samas on viimasel kolmel aastal suurenenud ka keskmine tehingusumma. Seega on tehingute koguväärtus kasvanud veel kiiremas tempos kui tehingute arv. Võrreldes 2011. aastaga on 2015. aastal tehingute koguväärtus olnud 2,4 korda kõrgem, ulatudes 89 miljoni euroni.

Tehingute arvu ja koguväärtuse jaotumine piirkonniti

Vaatlemaks, kuidas on maakondade lõikes jaotunud tehingud ja koguväärtus 2015. aastal, on koostatud joonised 2 ja 3.


Joonis 2. Hoonestamata elamumaa tehingute arv maakondades aastatel 2011-2015 (%).

Ajavahemikul 2011-2015 on viies maakonnas toimunud enam kui 5% tehingutest. Kõige rohkem tehinguid elamumaaga on toimunud Harju maakonnas, kus 2015. aastal on tehtud 1149 tehingut, mis moodustab 46,3% kõikidest Eestis toimunud tehingutest. Tartu maakonnas on 2015. aastal toimunud 412 (16,6%) ja Pärnu maakonnas 286 (11,5%) tehingut. Vaadeldava ajaperioodi viimasel aastal on väiksem tehingute arv olnud Jõgeva, Valga ja Põlva maakonnas, kus see on jäänud vahemikku 18-20.


Joonis 3. Hoonestamata elamumaa tehingute koguväärtus maakondades aastatel 2011-2015 (%).

Tehingute koguväärtus on maakondade lõikes jaotunud ebaühtlasemalt kui tehingute arv. 80% 2015. aastal Eestis tehtud elamumaa tehingute koguväärtusest moodustavad Harju maakonna tehingud, ulatudes 71 miljoni euroni. Lisaks suuremale tehingute arvule on ka keskmine tehinguväärtus Harju maakonnas oluliselt suurem kui mujal maakondades.

Tartu maakonna tehingute koguväärtus on 2015. aastal olnud 8 miljonit eurot ja Pärnu maakonna tehingute koguväärtus 4 miljonit eurot. Ülejäänud maakondade tehingute koguväärtus on jäänud alla miljoni euro. Seejuures oli madalam tehingute koguväärtus 2015. aastal Järva, Valga ja Jõgeva maakonnas, kus ka tehingute arv oli väiksemapoolsem.

Võrdlemaks maakondade tehingute arvu ja koguväärtuse muutust viimase aasta jooksul, on koostatud tabel 1.

Tabel 1. Maakondade hoonestamata elamumaa tehingute arv, koguväärtus (tuhandetes eurodes) ning muutus (%) aastatel 2014 ja 2015.

Maakond Tehingute arv 2014 Tehingute arv 2015 Tehingute arvu muutus Tehingute koguväärtus 2014 Tehingute koguväärtus 2015 Tehingute koguväärtuse muutus
% Tuhanded eurod Tuhanded eurod %
Harju 892 1 149 28,8 53 435 70 905 32,7
Hiiu 30 33 10,0 381 545 43,0
Ida-Viru 283 108 -61,8 1 794 768 -57,2
Jõgeva 47 18 -61,7 132 139 5,8
Järva 25 22 -12,0 106 125 17,1
Lääne 75 64 -14,7 803 580 -27,7
Lääne-Viru 70 87 24,3 307 821 167,4
Põlva 31 20 -35,5 170 162 -4,5
Pärnu 205 286 39,5 2 072 4 486 116,5
Rapla 47 55 17,0 380 524 38,0
Saare 89 127 42,7 829 967 16,6
Tartu 346 412 19,1 8 558 8 053 -5,9
Valga 33 19 -42,4 453 136 -70,0
Viljandi 37 45 21,6 176 260 47,7
Võru 36 35 -2,8 171 162 -4,9

Tehingute arv on suurenenud kaheksas ja vähenenud seitsmes maakonnas. Maakondades, kus elamumaaga tehakse rohkem tehinguid (Harju, Tartu, Pärnu), on märgata ka selget tehingute arvu kasvu.

Nii mõnegi maakonna tehingute arvu muutus on olnud üsna suur, kuid see ei näita püsivat piirkonna tehingute arvu muutust. Tehingute arv paljudes maakondades on suhteliselt madal ning juba üks tehing võib mõjutada oluliselt tulemust, mistõttu peab väärtuste tõlgendamisel olema ettevaatlik. Lisaks on mitme maakonna (Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Valga) tehingute arvu vähenemine 2015. aastal suur seetõttu, et 2014. aastal on võrreldes lähiaastatega olnud järsk tehingute arvu kasv.

Tehingute koguväärtus on suurenenud üheksas maakonnas. Koguväärtuse suurenemine on tingitud tehingute arvu suurenemisest ning kõrgematest hindadest.

Tehingute mediaanhind

Hoonestamata elamumaa hinnastatistika analüüsimisel kajastatakse ostu-müügitehinguid, mille hulgast on välja jäetud need, mis ei vasta vabaturu tingimustele. Elamumaa ruutmeetri mediaanhinna muutust ajas on kajastatud joonisel 4.


Joonis 4. Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind aastatel 2011-2015 (€/m2).

Elamumaa tehingute arv on viimasel aastal kasvanud, kuid ruutmeetri mediaanhind on alates 2013. aastast püsinud samal tasemel – 8,8 eurot. Eesti hoonestamata elamumaa tehingutest ligikaudu pooled toimuvad Harju maakonnas ning siin liigub ligikaudu 80% rahast. Seetõttu on Harju maakonna tehingute mõju kogu Eestile märgatav. Suuresti just Harju maakonna hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhinna vähenemise tõttu on Eesti keskmine väärtus püsinud samal tasemel.

Erinevate maakondade elamumaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind 2015. aastal on toodud joonisel 5.


Joonis 5. Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind maakondades aastal 2015 (€/m2).

Kõige enam tehinguid ning samas kõige kallimate hindadega on tehtud hoonestamata elamumaaga 2015. aastal jätkuvalt Harju maakonnas. Harju maakonna tehingute ruutmeetri mediaanhind on olnud 19,3 eurot, mis on ligikaudu 2 korda kõrgem kui järgneval maakonnal. Elamumaa ruutmeetri mediaanhind on olnud 9,8 eurot Tartu ning 6,8 eurot Pärnu ja Rapla maakonnas. Madalam ruutmeetri mediaanhind (alla 1 euro) on olnud Järva, Jõgeva ja Valga maakonnas, kus ka tehingute arv aasta jooksul on olnud väiksemapoolsem.

Tehingute mediaanhind Harju maakonnas ja Tallinnas

Harju maakonnas ja Tallinnas on hoonestamata elamumaaga tehtud piisaval hulgal tehinguid, et neid saaks põhjalikumalt käsitleda. Joonisel 6 on toodud tehingute jaotumine erinevate Harju maakonna omavalitsuste lõikes ning joonisel 7 Tallinna linnaosade lõikes.


Joonis 6. Hoonestamata elamumaa tehingute arv Harju maakonnas aastatel 2011-2015 (%).

Vaadeldud aastatel on Harju maakonna suurim tehingute osakaal olnud Tallinnas. Tallinnas on viimastel aastatel tehtud elamumaaga endiselt samas suurusjärgus tehinguid, kuid paljudes teistes Harju maakonna omavalitsustes on tehingute arv kasvanud ning seetõttu osakaalud muutunud. Enim tehinguid (114) tehti 2015. aastal tehtud Tallinnas ja see moodustas 15,4% kogu maakonna tehingutest. 13,1% tehingutest tehti Rae, 11,6% Harku ja 9,7% Viimsi vallas.

Harju maakonna 15 omavalitsuses on 2015. aastal olnud kõrgeim tehingute arv alates 2008. aastast. Seejuures tehti 2015. aastal kolmes omavalitsuses (Paldiski linn, Padise ja Vasalemma vald) kõige rohkem tehinguid alates 1996. aastast, kui Maa-amet hakkas koguma tehingute andmeid. Tehingute osakaalu muutus viitab inimeste soovile luua kodu pigem rahulikumasse linnalähedasse keskkonda. Vähem tehinguid on tehtud Loksa linnas, Nissi ja Aegviidu vallas.


Joonis 7. Hoonestamata elamumaa tehingute arv Tallinnas aastatel 2011-2015 (%).

Tallinnas on elamumaa tehingud jaotunud põhiliselt nelja linnaosa vahel ja suuremaid muutusi ei ole lähiaastatel toimunud. Kõige rohkem tehinguid (35,1%) tehti 2015. aastal Haabersti linnaosas. Tehingute arvu poolest järgnevad Pirita (24,6%), Nõmme (15,8%) ja Kristiine linnaosa (7,0%).

Hoonestamata elamumaa tehingute ruutmeetri mediaanhinna muutust Harju maakonnas on vaadeldud joonisel 8. Käsitlemist on leidnud vaid need omavalitsused, kus aastatel 2011-2015 on tehtud vähemalt 5% maakonna tehingutest.


Joonis 8. Harju maakonna omavalitsuste hoonestamata elamumaa tehingute ruutmeetri mediaanhind aastatel 2011-2015 (€/m2).

Tehingute arv Tallinnas on viimastel aastatel püsinud samal tasemel, kuid hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind on jõudsalt kasvanud. Viimase aastaga on Tallinna elamumaa ruutmeetri mediaanhind kasvanud 8,5% ja jõudnud 2015. aastal tasemeni 92,1 eurot.

Ka Viimsi vallas on tehingute arv püsinud kahel viimasel aastal samal tasemel ning hind kasvanud. Olles 2015. aastal Harju maakonnas hinnatasemelt teine omavalitsus, jäädakse Tallinna hinnatasemele üle 2 korra alla. Viimsi valla elamumaa ruutmeetri mediaanhind oli 2015. aastal 43,6 eurot. Ülejäänud joonisel toodud omavalitsustes on ruutmeetri mediaanhinnad jäänud vahemikku 10,6-23,4 €/m2. Seejuures viimasel aastal on kasvanud vaid Rae ja Saue valla tehingute ruutmeetri mediaanhind.

Tallinna hoonestamata elamumaa tehingud on jaotunud põhiliselt nelja erineva linnaosa vahel ning sellest tulenevalt erinevad ka hinnatasemed. Tehingute poolest aktiivsemate linnaosade elamumaa ruutmeetri mediaanhinna muutust on vaadeldud joonisel 9.


Joonis 9. Tallinna linnaosade hoonestamata elamumaa tehingute ruutmeetri mediaanhind aastatel 2011 – 2015 (€/m2).

Alates 2013. aastast oli kõrgeim elamumaa ruutmeetri mediaanhind Kristiine linnaosas, kus see 2015. aastal jõudis tasemeni 156,4 eurot. Kristiine linnaosa kõrgem hinnatase tuleneb Kesklinna lähedusest ja tehingute vähesusest. Hinnatasemelt järgneb Pirita linnaosa, kus elamumaa ruutmeetri mediaanhind on olnud 113 eurot. Haabersti ja Nõmme linnaosa elamumaa ruutmeetri mediaanhind on olnud samal tasemel – vastavalt 80,5 ja 79,4 eurot.

Tehingute mediaanhind Tartu maakonnas

Tartu maakonna omavalitsuste hoonestamata elamumaa tehingute jaotus on toodud joonisel 10 ja tehingute ruutmeetri mediaanhinna muutus joonisel 11. Joonistel on kajastatud omavalitsused, kus aastatel 2011-2015 on tehtud vähemalt 5% maakonna tehingutest.


Joonis 10. Hoonestamata elamumaa tehingute arv Tartu maakonnas aastatel 2011 – 2015 (%).

Tartu maakonnas on aastatel 2011-2015 kõige rohkem tehinguid tehtud Ülenurme vallas. Kuigi kahel viimasel aastal on tehingute osakaal langenud, siis 2015. aastal tehti Ülenurme vallas 31,4% Tartu maakonna elamumaa tehingutest.

Viimasel aastal tehti 17,4% tehingutest Tartu vallas ja 11,4% Haaslava vallas ning Tartu linnas. Seejuures on Haaslava valla tehingute arv võrreldes 2014. aastaga kasvanud 2015. aastal 2,4 korda ning olnud kõrgeim alates 1996. aastast ehk ajast, kui Maa-amet hakkas andmeid koguma. Samas on loogiline, et viimaste aastate eelistatumate Ülenurme ja Luunja valla vahel paiknev Haaslava vald on kerkinud nende kõrvale.

Tartu linnas on põhiliselt elamumaa tehingud koondunud Ihaste ja Ülejõe linnaossa.

Nagu Tallinna elamumaa ruutmeetri mediaanhind on kõrgem võrreldes teiste Harju maakonna omavalitsustega, nii on ka Tartu linna elamumaa ruutmeetri mediaanhind kõrgem võrreldes teiste Tartu maakonna omavalitsustega. 2015. aastal oli Tartu linna elamumaa ruutmeetri mediaanhind 45,2 eurot. Tartu linnas saab välja tuua vaid kahe linnaosa ruutmeetri mediaanhinna. Ülejõe linnaosas oli ruutmeetri mediaanhind 34,2 eurot ja Ihaste linnaosas 34,0 eurot. Maakonna omavalitsustest on kõrgem ruutmeetri mediaanhind olnud veel Ülenurme (13,2 €/m2) ja Luunja (11,7 €/m2) vallas.

Aktiivsemad elamumaa tehingutega asulad

Asulate kohta, kus aastatel 2014 ja 2015 on toimunud vähemalt 5 tehingut, on koostatud tabel 2. Tabelis on näidatud 2014. ja 2015. aasta tehingute arv, ruutmeetri mediaanhind, mediaanhinna aastane muutus ning hoonestamata elamumaa ruutmeetrite arv, mida saab vastavas piirkonnas osta 2015. aasta Eesti keskmise kuu brutopalga eest.

Kuu keskmise brutopalga aluseks on võetud Statistikaameti avaldatud väärtus, milleks on 1065 eurot.

Tabel 2. Asulate 2014. ja 2015. aasta tehingute arv, ruutmeetri mediaanhind (€/m2), mediaanhinna muutus (%) ning Eesti keskmise kuu brutopalga eest saadav hoonestamata elamumaa pind (m2).

Omavalitsus Tehingute arv 2014 Tehingute arv 2015 Mediaanhind 2014 Mediaanhind 2015 Mediaanhinna muutus Keskmise kuu brutopalga eest saadav pind
€/m2 €/m2 % m2
Harju maakond
Harku vald, Muraste küla 8 16 16,0 21,1 31,9 50,5
Harku vald, Tabasalu alevik 21 14 34,7 21,6 -37,7 49,2
Harku vald, Tiskre küla 13 7 25,4 25,8 1,7 41,2
Harku vald, Vahi küla 5 7 16,0 16,2 1,4 65,6
Jõelähtme vald, Neeme küla 9 10 11,3 8,1 -27,7 130,8
Haabneeme alevik, Viimsi vald 20 27 29,7 57,3 93,2 18,6
Keila linn 9 8 31,5 30,6 -2,8 34,8
Keila vald, Kloogaranna küla 5 9 12,7 9,8 -23,0 109,2
Keila vald, Laulasmaa küla 7 8 14,6 13,1 -10,2 81,5
Kiili vald, Kiili alev 6 11 13,7 11,0 -20,3 97,3
Kiili vald, Vaela küla 5 9 17,2 21,6 25,2 49,4
Kuusalu vald, Salmistu küla 5 6 5,0 11,0 121,9 97,0
Maardu linn 15 17 34,7 24,1 -30,5 44,1
Paldiski linn 6 9 2,9 4,2 47,6 251,8
Rae vald, Järveküla 21 19 34,1 52,0 52,6 20,5
Rae vald, Karla küla 5 9 21,0 36,2 72,3 29,5
Rae vald, Kopli küla 8 5 14,0 21,2 51,6 50,2
Rae vald, Patika küla 10 8 10,8 8,4 -22,3 126,6
Rae vald, Peetri alevik 6 10 50,5 56,7 12,2 18,8
Rae vald, Rae küla 9 12 24,0 23,4 -2,4 45,5
Saku vald, Juuliku küla 8 13 17,0 20,3 19,5 52,4
Saku vald, Metsanurme küla 9 13 16,2 17,9 10,6 59,4
Saue vald, Alliku küla 8 18 14,0 12,5 -11,0 85,4
Tallinn 119 114 84,9 92,1 8,5 11,6
sh Haabersti 43 40 80,2 80,5 0,4 13,2
sh Kesklinn 8 9 299,0 505,5 69,1 2,1
sh Kristiine 10 8 95,0 156,4 64,6 6,8
sh Nõmme 14 18 87,0 79,4 -8,8 13,4
sh Pirita 34 28 83,6 113,0 35,1 9,4
sh Põhja-Tallinn 6 7 166,9 273,7 64,0 3,9
Vasalemma vald, Veskiküla 5 5 2,1 2,1 -0,5 509,6
Viimsi vald, Pringi küla 5 8 32,6 30,8 -5,4 34,5
Viimsi vald, Randvere küla 8 12 29,6 41,2 39,2 25,8
Ida-Viru maakond
Iisaku vald, Kuru küla 5 6 7,8 6,1 -22,2 175,7
Narva linn 21 28 1,3 2,0 63,2 522,1
Lääne-Viru maakond
Sõmeru vald, Ussimäe küla 8 10 2,7 2,2 -19,0 494,2
Pärnu maakond
Audru vald, Papsaare küla 9 34 9,9 6,5 -34,3 163,5
Paikuse vald, Paikuse alev 8 21 6,5 6,5 -1,4 165,1
Pärnu linn 26 30 16,8 28,2 68,0 37,7
sh Rääma 5 8 21,2 19,0 -10,1 56,0
Sauga vald, Eametsa küla 17 11 4,3 3,9 -8,0 272,4
Sauga vald, Tammiste küla 16 19 9,2 13,7 49,2 77,9
Sindi linn 6 6 2,8 4,3 53,7 247,1
Rapla maakond
Kohila vald, Aespa alevik 6 13 6,1 7,0 13,4 152,8
Rapla vald, Sulupere küla 5 7 7,1 7,7 8,2 138,9
Saare maakond
Kuressaare linn 10 7 18,9 13,4 -29,3 79,7
Tartu maakond
Haaslava vald, Haaslava küla 9 23 6,9 10,8 57,7 98,4
Luunja vald, Veibri küla 13 12 23,8 16,1 -32,5 66,3
Tartu linn 33 31 35,9 45,2 26,0 23,6
sh Ihaste 10 10 28,8 34,0 18,3 31,3
Tartu vald, Tila küla 8 12 8,8 7,6 -14,2 140,7
Tartu vald, Vahi alevik 13 19 16,7 8,9 -46,6 119,8
Ülenurme vald, Külitse alevik 5 7 8,1 9,5 17,5 112,6
Ülenurme vald, Räni alevik 10 8 13,2 13,5 2,3 78,9
Ülenurme vald, Soinaste küla 22 22 6,9 9,9 43,8 107,9
Ülenurme vald, Õssu küla 18 14 17,0 19,4 14,0 54,9
Ülenurme vald, Ülenurme alevik 16 13 19,6 19,2 -2,3 55,6
Võru maakond
Võru linn 9 5 4,1 3,2 -21,4 332,8

Nii 2014. kui ka 2015. aastal tehti vähemalt 5 hoonestamata elamumaa ostu-müügitehingut 50 asulas. Aktiivsemate asulate hulgas on 30 küla, 10 linna, 8 alevikku ja 2 alevit. Kõige enam asulaid (27) on Harju maakonnast. Lisaks on tabelis toodud 10 asulat Tartu, 6 Pärnu, 2 Ida-Viru ja Rapla ning 1 Lääne-Viru, Saare ja Võru maakonnast.

Enim tehinguid elamumaaga tehti suuremates linnades – Tallinnas 114, Tartus 31, Pärnus 30, Narvas 28. Lisaks on rohkem tehinguid (34) tehtud ka Pärnu maakonnas Papsaare külas. Seejuures on Papsaare küla tehingute arv suurenenud aastaga 3,8 korda. Linnadest on suurim tehingute arvu kasv (1,5 korda) toimunud Paldiskis. Tehingute arv vähenes 15 asulas. Kõige rohkem on tehingute arv vähenenud Harju maakonnas Tiskre külas (1,9 korda) ja Võru linnas (1,8 korda). Kuna tehinguid on mõnes asulas sõlmitud vähe, peab arvestama, et andmed ei ole üheselt võrreldavad.

Hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind on 2015. aastal olnud kõrgem Tallinnas ning Harju maakonnas paiknevates Haabneeme ja Peetri alevikus ning Järvekülas. Kõige väiksemad ruutmeetri mediaanhinnad (alla 3 €/m2) on olnud Narva linnas, Harju maakonnas Veskikülas ja Lääne-Viru maakonnas Ussimäe külas. Seejuures on Narva linna tehingutest suurem osa toimunud suvilakooperatiivides.

Ruutmeetri mediaanhind on kasvanud kõige rohkem Harju maakonnas Salmistu ja Karla külas ning Haabneeme alevikus, kus aastane muutus oli enam kui 70%. Üle 30% on ruutmeetri mediaanhind vähenenud Tartu maakonnas Vahi alevikus ja Veibri külas, Pärnu maakonnas Papsaare külas ning Harju maakonnas Tabasalu alevikus ja Maardu linnas. Tehingute vähesuse tõttu ei tohiks aga nimetatud asulate mediaanhinna muutust üldistada.

Eesti keskmise brutopalga eest saab rohkem elamumaad osta odavamate ruutmeetri mediaanhindadega asulates ja vähem kallimate ruutmeetri mediaanhindadega asulates. Narva linnas ja Veskikülas oleks saanud 2015. aastal Eesti keskmise kuu brutopalga eest osta üle 500 m2 hoonestamata elamumaad. Tallinnas seevastu oleks olnud Eesti keskmise brutopalga eest võimalik osta vaid 11,6 m2 hoonestamata elamumaad.

Kui vaadelda eraldi Tallinna linnaosasid, siis enim oleks saanud elamumaad soetada Nõmmele (13,4 m2) ja vähim Kesklinna (2,1 m2).

Tehingute mediaanhinna võrdlus maa korralise hindamise tulemustega

Eelmine maa korraline hindamine toimus Eestis 2001. aastal ning selle aluseks olid elamumaa tehinguhinnad aastatel 1997-2001.

Vähemalt 10 hoonestamata elamumaa tehingut on aastatel 2013-2015 tehtud 71 omavalitsuses, mis on koondatud tabelisse 3.

Tabel 3. Elamumaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind aastatel 2013-2015, viimasel maa korralisel hindamisel leitud hinnatsoonide mediaanväärtus ning muutus kordades.

Maakond Omavalitsus Tehingute arv Tehingute mediaanhind Hinnatsoonide mediaanväärtus Muutus kordades
€/m2 €/m2
Harju Anija vald 16 2,2 0,6 3,5
Harju Harku vald 204 16,7 4,5 3,7
Harju Jõelähtme vald 114 10,7 2,9 3,7
Harju Keila linn 22 30,6 2,6 12,0
Harju Keila vald 62 12,0 0,9 13,5
Harju Kernu vald 26 2,8 0,9 3,1
Harju Kiili vald 78 14,9 2,9 5,2
Harju Kose vald 33 3,3 1,0 3,5
Harju Kuusalu vald 68 5,0 1,6 3,1
Harju Maardu linn 38 27,6 5,1 5,4
Harju Padise vald 29 2,8 0,6 4,9
Harju Paldiski linn 18 3,8 1,9 2,0
Harju Raasiku vald 48 6,6 1,5 4,5
Harju Rae vald 242 21,3 2,2 9,5
Harju Saku vald 98 18,0 3,5 5,1
Harju Saue linn 15 34,6 5,4 6,4
Harju Saue vald 122 19,0 6,1 3,1
Harju Tallinn 344 84,9 21,1 4,0
Harju Vasalemma vald 22 2,1 0,8 2,5
Harju Viimsi vald 193 35,7 9,6 3,7
Hiiu Hiiu vald 36 2,5 0,8 3,2
Hiiu Pühalepa vald 13 1,0 0,4 2,6
Ida-Viru Alajõe vald 33 3,5 0,5 6,8
Ida-Viru Iisaku vald 21 6,8 0,5 13,4
Ida-Viru Jõhvi vald 31 2,2 1,3 1,7
Ida-Viru Lüganuse vald 12 0,8 0,5 1,5
Ida-Viru Narva linn 62 2,1 1,3 1,6
Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 10 40,6 1,6 25,4
Ida-Viru Toila vald 19 7,9 0,8 10,2
Ida-Viru Vaivara vald 10 3,3 0,5 6,4
Jõgeva Mustvee linn 10 2,8 0,6 4,8
Järva Türi vald 13 2,3 0,6 3,6
Lääne Haapsalu linn 11 26,3 5,1 5,1
Lääne Lääne-Nigula vald 10 0,7 0,5 1,5
Lääne Noarootsi vald 26 1,9 0,5 4,1
Lääne Ridala vald 50 1,2 0,6 1,9
Lääne Vormsi vald 15 1,3 0,4 3,5
Lääne-Viru Kadrina vald 14 1,5 0,6 2,3
Lääne-Viru Rakvere linn 13 6,3 2,6 2,4
Lääne-Viru Sõmeru vald 34 2,4 1,0 2,5
Lääne-Viru Vihula vald 14 6,1 2,1 3,0
Lääne-Viru Vinni vald 13 3,3 0,6 5,1
Põlva Põlva vald 11 0,9 1,1 0,8
Põlva Räpina vald 15 1,4 0,5 2,9
Pärnu Audru vald 63 6,3 0,6 10,9
Pärnu Häädemeeste vald 10 2,3 0,4 5,1
Pärnu Paikuse vald 43 6,5 1,0 6,5
Pärnu Pärnu linn 64 23,1 8,3 2,8
Pärnu Sauga vald 90 4,7 0,8 5,6
Pärnu Sindi linn 15 3,7 1,2 3,2
Pärnu Tahkuranna vald 35 5,1 0,8 6,4
Rapla Kohila vald 54 6,7 0,9 7,2
Rapla Rapla vald 34 4,1 0,9 4,6
Saare Kuressaare linn 22 12,6 5,4 2,3
Saare Lääne-Saare vald 58 2,0 0,6 3,5
Saare Salme vald 10 0,9 0,6 1,6
Tartu Elva linn 10 8,3 1,2 7,2
Tartu Haaslava vald 52 6,8 0,6 10,6
Tartu Kambja vald 10 0,8 0,6 1,2
Tartu Luunja vald 70 10,6 0,8 12,8
Tartu Nõo vald 26 3,7 0,6 5,7
Tartu Rannu vald 10 4,5 0,6 7,0
Tartu Rõngu vald 18 1,7 0,7 2,4
Tartu Tartu linn 88 42,6 4,0 10,7
Tartu Tartu vald 112 7,3 0,8 8,8
Tartu Tähtvere vald 25 2,9 0,9 3,2
Tartu Ülenurme vald 266 13,2 1,0 13,3
Valga Otepää vald 17 5,6 0,8 7,3
Viljandi Viljandi vald 29 1,2 0,5 2,3
Võru Võru linn 17 3,2 1,2 2,8
Võru Võru vald 37 1,7 0,6 2,7

Enamuses omavalitsustes on viimaste aastate tehingute ruutmeetri mediaanhind olnud kõrgem kui kehtestatud hinnatsoonide mediaanväärtus. Rohkem kui 10 korda ületab tehingute mediaanhind maa korralisel hindamisel kehtestatud hinnatsoonide mediaanväärtust 10 omavalitsuses. Kõige suurem erinevus on olnud Narva-Jõesuus, kus muutus on suurem kui 25 korda. Seejuures on suurimate muutustega omavalitsustes kehtestatud hinnatsoonide mediaanhind olnud madalamapoolsem.

Kahes kolmandikus omavalitsutes on tehingute ruutmeetri mediaanhind ületanud kehtestatud hinnatsoonide mediaanväärtust kuni 6 korda. Mõnes omavalitsustes on tehingute ruutmeetri mediaanhind viimastel aastatel olnud aga väiksem kehtestatud hinnatsoonide mediaanhinnast. Kuna tehingute arv omavalitsustes on erinevas suurusjärgus, siis ei tohiks tulemusi üldistada.

Kokkuvõte

Hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute arv on 2015. aastal kasvanud ja sellest tulenevalt on kasvanud ka tehingute koguväärtus. Tehingute ruutmeetri mediaanhind on aastaga langenud 1,5% ja olnud Eestis keskmiselt 8,8 eurot. Seejuures kõrgeim ruutmeetri mediaanhind on olnud Harju maakonnas (19,3 eurot), kus on tehtud ka kõige rohkem tehinguid kõige suurema koguväärtusega. Madalam ruutmeetri mediaanhind (alla 1 euro) on olnud Järva, Jõgeva ja Valga maakonnas, kus ka tehingute arv aastas on olnud väiksemapoolsem.

Asulates, kus on toimunud vähemalt 5 ostu-müügitehingut, saab Eesti keskmise brutopalga eest osta hoonestamata elamumaad 11,6-522,1 m2. Enamuses omavalitsustes on viimaste aastate tehingute ruutmeetri mediaanhind olnud kuni 6 korda kõrgem kui kehtestatud hinnatsoonide mediaanväärtus.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC