Merko: 2026. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

JUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2026. aasta esimese kvartali müügitulu oli 57 miljonit eurot ja puhaskasum 4,3 miljonit eurot. Kvartali lõpu seisuga oli Merko teostamata tööde jääk ajaloo kõrgeimal, 826 miljoni euro tasemel.

Merko Ehituse juhtkonna sõnul olid esimese kvartali tulemused ootuspärased. 2025. aasta keskpaigaks valmis lõplikult mitu suurobjekti, millel oli oluline panus müügitulule ja kasumile ning mis ühtlasi lõid kõrge võrdlusbaasi käesoleva aasta esimeseks pooleks. 2026. aasta esimese kvartali tulemused jäid alla 2025. aasta samale kvartalile, aga on samas suurusjärgus sellele eelnevate aastate sama perioodi tulemustega.

Erasektor on jätkuvalt oma tellimustes tagasihoidlik ning turul on peaasjalikult avaliku sektori kaitse- ja infrastruktuurivaldkonna hanked. Jaanuaris sõlmis Merko ajaloo suurimad lepingud Rūdninkai kaitselinnaku kahe etapi rajamiseks Leedus. Tegemist on PPP-lepingutega, mille järgi on kohustus linnaku B- ja C-osa välja ehitada ning peale üleandmist neid üle kümne aasta hallata. Lisaks käivitati märtsis kaitseväelinnaku ehitustööd Lätis. Nende Leedu ja Läti projektide ehitusmaksumus on kokku üle 400 miljoni euro, mis tõstis kontserni teostamata tööde jäägi ajaloo kõrgeimale, 826 miljoni euro tasemele. Väga suurte ehitusprojektide puhul on ettevalmistuse ja projekteerimise aeg pikk, mistõttu hakkavad need käibenumbrites kajastuma 2026. aasta lõpu poole. Kogu aasta lõikes on eesmärgiks eelmise aasta müügitulu ületamine. Oluline on silmas pidada, et mastaapsetest projektidest tulenevalt on Merko tulemused volatiilsemad, kuna iga üksiku objekti mõju on kaalukas – nägime seda Arteri ja Pabrade puhul juba möödunud aastal ning samaga tuleb arvestada ka lähiaastatel. 2026. aasta esimeses kvartalis sõlmis Merko uusi ehituslepinguid 407 miljoni euro väärtuses.

Ebakindlus maailmas jätkub ning Ukraina sõjale on lisandunud uus kriisikolle Hormuzi väinas, mis on kinni pigistanud maailma ühe olulisema energia- ja naftaarteri ning tõstatanud lisaks nafta hinna küsimusele ka selle saadavuse probleemid. Ehitussektorit mõjub see olulisel määral, kuna nafta on lisaks otsesele energiaallikale ka keemia- ja plastitööstuse toormeks. Ehitusettevõtetele tähendab see täiendavaid suuri riske, eriti viimase aasta jooksul sõlmitud pikaajaliste indekseerimata ehituslepingute täitmisel. Nende objektide reaalne valmimine ja ehitusettevõtete käekäik sõltub tellijate ja tööde teostajate koostöötahtest.

Kinnisvaraarenduses annab tunda asjaolu, et kolme-nelja aasta tagusest turu madalseisust tulenevalt käivitas kontsern väiksemas mahus uusi arendusi, mistõttu raporteeriti esimeses kvartalis märkimisväärselt vähemate korterite üleandmist. Nõudlus uute korterite järele on viimase aasta-pooleteise jooksul märgatavalt elavnenud ja võimaldanud alustada suurema hulga korterite ehitusega, mis on hea eeldus edaspidi paranevateks tulemusteks. Selle aasta jooksul valmib Merkol üle 800 korteri, neist suur osa kõige aktiivsema turuga Vilniuses, ning valmivatest korteritest on eelmüügilepingutega kaetud üle 40%.

2026. aasta esimeses kvartalis olid suuremad arendusprojektid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme ja Leedri Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers ja Mežpilsēta Riias ning Vilnelės Skverai ja Šnipiškių Urban Vilniuses. Tänavu esimese kolme kuuga andis Merko üle 36 korterit ja 3 äripinda ning alustas 38 korteri ehituse ja müügiga Õielehe projektis Jüri alevikus.

2026. aasta esimeses kvartalis olid suuremate objektidena Eestis töös büroohooned City Plaza 2 ja Viktor Masingu maja ning Huvikeskus Kullo Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning hotell ja sündmuskeskus Pärnus, Rail Baltica Ülemiste reisiterminal, Rail Baltica põhitrassi neljas etapp Harjumaa ning Tallinn-Pärnu lõik. Leedus olid suuremateks ehitusobjektideks tuulepargi taristurajatised Pagėgiai ja Telšiai rajoonides ning Rūdninkai kaitseväelinnak. Lätis oli kontsernil töös tudengihotell Riias ja tuulepargi taristurajatised Smiltene vallas.

KOKKUVÕTE 3 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2026. aasta 3 kuu kasum enne makse oli 1,7 mln eurot (3 kuud 2025: 11,6 mln eurot), mis andis 3 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 3,0% (3 kuud 2025: 13,6%).
2026. aasta 3 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 4,3 mln eurot (3 kuud 2025: 10,5 mln eurot) ja 3 kuu puhaskasumi marginaal oli 7,6% (3 kuud 2025: 12,3%).

MÜÜGITULU

2026. aasta 3 kuu müügitulu oli 57,2 mln eurot (3 kuud 2025: 85,2 mln eurot). 3 kuu müügitulu vähenes 32,9% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 3 kuu müügitulu osakaal oli 42,1% (3 kuud 2025: 45,6%).

LEPINGUTE PORTFELL

31. märts 2026 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 825,8 mln eurot (31. märts 2025: 331,9 mln eurot). 2026. aasta 3 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 406,8 mln eurot (3 kuud 2025: 50,6 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

2026. aasta 3 kuuga müüs kontsern 36 korterit, 2025. aasta 3 kuuga 121 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2026. aasta 3 kuuga 7,0 mln eurot ning 2025. aasta samal perioodil 24,7 mln eurot.

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 40,6 mln eurot ning omakapital 264,7 mln eurot (62,3% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2025. aasta 31. märtsi seisuga olid vastavalt 78,5 mln eurot ning 264,7 mln eurot (61,0% bilansimahust). Seisuga 31. märts 2026 oli kontserni netovõlg 8,5 mln eurot (31. märts 2025: negatiivne 53,4 mln eurot).

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

Merko_Ehitus_2026_3k_vahearuanne