Sõda Lähis-Idas tuli vähem kui aasta pärast USA kaubanduspoliitika kursimuutust, millega rahvusvaheline kaubandus veel endiselt kohaneda püüab. Maailmamajandust on viimaste aastate jooksul mitmeid kordi proovile pandud ning olgugi et see on tõestanud oma vastupidavust, ootame tänavu siiski kasvu aeglustumist.
Euroala majandus näitab nõrgenemise märke
Euroala ostujuhtide indeksi järgi on teenuste sektor stagnatsioonis. Töötlev tööstus on endiselt nõrk, kuid sektori kindlustunne on jõudnud viimase kolme aasta kõrgeima tasemeni. Eeldatavasti on ootused seotud eelkõige suuremate avaliku sektori kulutustega kaitsele ja taristule, samas kui mitmed sektorid on kimpus kõrgete energiahindaga. Prognoosime euroala inflatsiooniks sel aastal 2,9% ning järgmisel aastal 2,1%. Kuigi kõrgemad energiahinnad vähendavad majapidamiste ostujõudu ja mõjutavad tarbimist negatiivselt, ei peata see siiski eratarbimise taastumist.
Rootsi majandus näitas eelmisel aastal positiivseid arenguid, kuid selle aasta alguses kasv aeglustus. Sõda Lähis-Idas annab majandusele tänavu täiendava löögi, kuid taastumine peaks seejärel jätkuma tänu majapidamiste ostujõu paranemisele ning ekspansiivsele eelarvepoliitikale.
Kõrgemate kütusehindade ja oodatust nõrgema ekspordi tõttu oleme korrigeerinud Läti majanduskasvu allapoole. Leedu majanduskasv kujuneb tänavu taas Baltikumis tugevaimaks, vaatamata sellele, et oleme ka Leedu prognoosi veidi allapoole toonud. Eelkõige annab Leedu majandusele hoogu pensionisäästude väljavõtt, millest hinnanguliselt on tarbimisse jõudnud juba üle 20% väljavõetud summast.
USA majanduskasvu veavad tehisaruga seotud investeeringud
USA majandus näitas selle aasta esimeses kvartalis stabiilset kasvu. Kütusehinna hüppeline tõus kiirendas märtsis inflatsiooni ning see võib eratarbimist negatiivselt mõjutada. Seevastu on ettevõtete investeeringute kasv tugev. Peamiselt veab seda tehisaruga seotud investeeringute väga jõuline tõus, samas kui muud investeeringud on languses. Meie hinnangul jätkub see trend nii sel kui ka järgmisel aastal.
Peamiselt tugevama aasta alguse tõttu oleme Hiina tänavust majanduskasvu prognoosi ülespoole tõstnud. Edaspidi peaks aga sealne kasv aeglustuma, kuna eratarbimine on nõrk, kinnisvarasektor on languses ja erasektori investeeringud vaoshoitud.
Keskpankade otsuseid segab ebaselgus majanduse väljavaate kohta
Keskpangad on intressimäärade otsustes veel ootel, kuna ebakindlus on endiselt suur ning jälgitakse, kui palju kõrgemad energiahinnad inflatsiooni kiirendavad ja majandust jahutavad. Meie prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank oma intressimäära tänavu juunis ja septembris, kokku 50 baaspunkti võrra, et ohjeldada inflatsiooniootuste kasvu. Kuna eeldame, et naftahinnad aasta lõpuks langevad ning kaudne mõju inflatsioonile ei ole püsiv, prognoosime, et Euroopa Keskpank langetab intressimäära järgmisel aastal tagasi praegusele tasemele.
USA Föderaalreserv langetab aga meie hinnangul intressimäära aasta teises pooles 50 baaspunkti võrra, kuna inflatsioonisurve taandub ning USA majanduskasv aeglustub. Vaatamata inflatsioonisurvele, jääb Rootsis hinnakasv nii sel kui järgmisel aastal alla 2%, mistõttu on Rootsi keskpank ettevaatlik ega muuda oma intressimäära.
Analüüsi koostasid Swedbanki ökonomistid: Tõnu Mertsina, Liis Elmik, Marianna Rõbinskaja.
