Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis avalikule arutelule turismiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, mis pakub lahendusi lühiajalise üüri turul tekkinud murekohtadele.
Lühiajaline üür tähendab näiteks korterite ja majade lühiajalist väljaüürimist veebiplatvormide kaudu. 2025. aastal ulatus selle turu hinnanguline maht Eestis üle 100 miljoni euro ning ööbimiste arv ligi 1,9 miljonini aastas. Väliskülalised toovad lühiajalise üüri kaudu Eesti majandusse hinnanguliselt umbes 170 miljonit eurot aastas.
Samas ei ole lühiajalise üüri turg Eestis seni eraldi selgelt reguleeritud. Uuringud näitavad, et see loob majanduses väärtust ja uusi võimalusi, kuid mõjutab ka konkurentsi majutussektoris, elukeskkonda ja eluasemeturgu.
„Eesmärk ei ole turgu piirata, vaid teha reeglid selgemaks ja tagada aus konkurents. Kui teenus on sisuliselt sama, peaksid ka tingimused olema võrreldavad,“ ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Keldo sõnul on lühiajaline üür viimastel aastatel kiiresti kasvanud ja muutunud Eesti majutusturu tavapäraseks osaks. „Praegu ei ole alati selge, millal on tegemist majutusteenusega ja millised nõuded sellisel juhul kehtivad. See tekitab segadust nii teenusepakkujatele kui ka järelevalvele,“ ütles Keldo.
Suurema muudatusena soovib ministeerium täpsustada seaduses majutusteenuse mõistet. See aitaks selgemalt määrata, millal tuleb lühiajalist üürimist pidada majutusteenuseks. Näiteks juhul, kui eluruumi üüritakse lühiajaliselt, korduvalt ja tasu eest, sealhulgas platvormide kaudu, võib seda edaspidi käsitada majutusteenusena. Sellisel juhul kehtivad teenusepakkujale ka majutusteenuse nõuded. Näiteks peab teenusepakkuja koostama tuleohutuse meelespea ja registreerima oma külalised.
„Reeglid peaksid olema arusaadavad nii väikestele hooajalistele pakkujatele, majutusettevõtetele kui ka järelevalvele. Samal ajal ei tohi ümberkorraldused muuta ettevõtlusega tegelemist põhjendamatult keeruliseks,“ rääkis Keldo.
Ministeerium soovib üle vaadata ka olemasolevad majutusteenuse nõuded ja muuta need lihtsamaks. Samuti tahetakse paremini kasutada andmeid, mis on riigil juba olemas. Neid saab kasutada turu jälgimiseks ja vajaduse korral järelevalveks. Väljatöötamiskavatsuses ei tehta ettepanekut luua lähiajal lühiajalise üüri registrit. Ministeeriumi hinnangul tooks see kaasa suured kulud ja lisakoormuse nii ettevõtjatele kui ka riigile.
Ühtlasi küsitakse tagasisidet ka kohalike omavalitsuste vajaduste kohta. Lühiajalise üüri mõju ei ole Eestis kõikjal ühesugune. Surve on eelkõige turismipiirkondades, näiteks Tallinna vanalinnas ja Pärnus, kus lühiajaline üür võib mõjutada elukeskkonda rohkem kui mujal. Seetõttu ootab ministeerium omavalitsustelt tagasisidet selle kohta, kas neil on vaja lühiajalise üüriga seotud probleemide lahendamiseks täiendavaid võimalusi ning milliseid lahendusi nad vajalikuks peavad.
Lühiajalise üüri turu korrastamise aluseks on MKM-i tellitud rakendusuuring „Lühiajalise üüri turg Eestis“. Uuringu tegid 2025. aastal Civitta Eesti AS ja Tallinna Ülikool. Uuring andis andmepõhise ülevaate turu toimimisest, selle mõjudest ja võimalikest lahendustest.
MKM ootab väljatöötamiskavatsusele tagasisidet ettevõtjatelt, omavalitsustelt, ministeeriumidelt ja kõigilt teistelt huvilistelt 1. septembrini 2026. Seaduseelnõu plaanitakse koostada 2026. aasta jooksul.
