Täna avaldas Statistikaamet nii tarbija kui ka olulisemate majandusvaldkondade kindlustunde indikaatorid septembris. Tarbijate kindlustunne jäi samale tasemel, kus ta oli ka augustis. Septembri näitajaid meil veel teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kohta ei ole. Augustis oli tarbijate kindlustunne Eestist madalam veel kolmel riigil – Kreekal, Bulgaarial ja Rumeenial. Euroopa Liidu kui terviku kohta on esialgsed andmed septembri kohta olemas ning sealt nähtub, et üldine tarbijate kindlustunne on septembris natuke vähenenud.
Huvitav on tõsiasi, et kui riigi majanduses näevad tarbijad järgmise 12 kuu jooksul paranemise märke, ehk neid kes usuvad, et majandusel hakkab paremini minema, oli septembris natuke rohkem kui augustis, siis enda isikliku majandusolukorra suhtes ollakse natuke pessimistlikumad, ehk pessimistide arv on natuke kasvanud. Ka neid on täna natuke rohkem, kes oma suuremaid oste on tulevikku edasi lükanud. Eks tuleviku, eriti sügise, vaates ollakse mures kütte ja elektrihindade pärast, mis suure tõenäosusega kasvama hakkavad, kui vaadata, mis meie ümber maailmas toimub. Ka intressi tõus ei tekita tuleviku suhtes ülearu optimismi. Just neil päevil ületas kuue kuu euribor 3% piiri.
Ehitussektori kindlustunne on paranenud, kuid siiski veel miinusmärgiga, mis näitab, et pessimiste on jätkuvalt natuke rohkem kui optimiste. Ehitussektorile teeb muret ebapiisav nõudlus ja tellimuste vähesus. Arusaadavad on ka ehitajate murelikud kommentaarid valitsuse otsusele tõmmata pidurit Rail Balticu ehitusele. See objekt andis ju tööd väga suures mahus ja väga paljudele ehitajatele.
Kõige positiivsemalt vaatab tulevikku kaubandus, kus kindlustunde indikaator on kõige positiivsem alates hetkest (mai) kui Statistikaamet seda mõõtma hakkas. Positiivsuse taga on kaupmeeste veendumus, et järgmised kolm kuud on kaubandusele head, eriti just müügi vaates.
Kokkuvõttes näitavad ka kindlustunde indikaatorid, et üldine majandusolukord liigub paremuse poole. Tavainimeseni arusaamine, et meil on majanduskasv, veel jõudnud ei ole.
