Kes meist ei sooviks tükikest õueala oma hoovis? Kuigi rõdu ei ole hoov, on sellel siiski häid omadusi nagu võimalus juua hommikukohvi, nautida õhtupäikest, kuivatada pesu või vaadata, milline on õues ilm, kirjutab Arco Vara maakler Indrek Servinski.
Enamasti ei tee inimesed vahet, milline pind nende elamise juurde kuulub ja nii räägitakse ainult rõdudest. Seega peaks esmalt selgeks tegema mõned mõisted.
Rõdu on hoone välisseinast välja ulatuv ja rinnatisega piiratud platvorm.
Lodža ei ulatu hoonest välja ja on avatud reeglina ühest küljest, kuid võib olla avatud ka mitmest küljest.
Prantsuse rõduks võib nimetada piirdega aknarinnatist.
Terrass on majast väljapoole ehitatud tasapind, mis avaneb loodusesse. On olemas ka katuseterrassid, mis asuvad lamekatustel.
Rõdu, kas neto- või brutopind?
Kui osta korter, siis tasub kindlasti uurida, kas rõdu on üldpinna sisse arvestatud või mitte. Vanemates majades on rõdud ja lodžad reeglina üldpinnast välja jäetud, aga uusarendustes lisavad arendajad rõdud pahatihti üldpinna sisse, et ruutmeetri hinda soodsamaks saada.
Ostjale on see reeglina ebameeldivaks üllatuseks, kui ruume vaadates avastatakse, et eluruumi on hoopis vähem kui esialgu arvati olevat. Lisaks võib talvisel perioodil omanik avastada, et korteriühistu soovib raha saada ka rõdu ja terrassi kütmise eest, kuna küte on arvestatud kõigi korteri ruutmeetrite peale, mitte üksnes eluruumi ruutmeetrite kohta.
Hooldamine on elementaarne
Rõdu on nagu iga teine ruum elamises, mille eest tuleb hoolitseda. Seinu tuleb pesta ja vajadusel värvida, põrandat puhastada. Sageli suhtuvad oma korteri müüjad rõdusse kui mõtetusse ruumi – kodu on küll puhas ja korras, aga rõdud on koristamata ning räämas.
Kuigi rõdu ei pruugi korteri hinda mõjutada, siis korras rõdu annab potentsiaalsele ostjale positiivse emotsiooni ja tõenäosus tehinguks on suurem.
Rõdu kinniehitamine ei ole omalooming
Vanemates majades on rõdud ja lodžad tihti kinni ehitatud. Sellisel juhul peab arvestama, et taoline ehitamine on reeglina ebaseaduslik ja uus omanik võib olla sunnitud rõdude aknad eemaldama. Kõikidele ümberehitustöödele, mis on korteris tehtud, peab olema projekt ja ehitusluba, kaasa arvatud rõdude kinniehitamise kohta.
Paljudel majadel on ka just rõdude tõttu probleeme fassaadiga, sest kasutatakse väga erinevaid materjale ja nii on mõni hoone ikka päris kirju. Hea on vaadata maju, kus on ette võetud renoveerimine ja peetakse kinni korrast, kus rõdule paigaldatud asjad ei tohi ulatuda piirdest kõrgemale.
Ostes kodu, millel on rõdu, lodža või terrass, veenduge peamiselt, et ruutmeetrid oleks õigesti arvestatud ja ümberehituste korral olemas kõik vajalikud dokumendid. Tundke mõnu oma isiklikust väikesest „sisehoovist“ kus saab nautida värsket õhku.
Plahvatuslikult suurenenud uute büroopindade pakkumine ärgitab kinnisvaraomanikke olemasolevatele äriotstarbelistele ruumidele alternatiivseid kasutusi otsima.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) lõpetas täna Rapla riigimaja väliala ehitustööde töövõtulepingu osaühinguga Viskari seoses lepingu tingimuste olulise rikkumisega ning esitas ehitajale leppetrahvinõude.
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös CGI Eesti AS-ga „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 6. oktoobril 2016.
Augustis otsis 
Probleem selles, et KÜ vana juhatus keeldub KÜ-ga seotud dokumentatsiooni üle andmast. Uus juhatus astus ametisse ligi pool aastat tagasi, ning vanad olijad lubasid dokumentatsiooni kokku korjata ja üle anda. Nüüd hakati vastu, et nemad ei pea midagi andma. Kuidas oleks minul, kui uue juhatuse ühel liikmel, kõige korrektsem dokumentatsiooni nõuda?
Kinnisvaraarendusettevõte Metro Capital avastas 2015 suvel mereäärse Tivoli elurajooni ehitustööde käigus muinasaegsed laevavrakid, millest üks paikneb täna Tallinna Lennusadamas, oodates rekonstrueerimistööde algust ning teine uputati ajutiliselt Tallinna lahte, säilitamaks selle seisukorda. Nüüdseks, kui laevade väljakaevamisest on möödunud ligemale aasta, on esimesed kaks Tivoli elamurajoonis asuvat kortermaja valminud ning esimesed elanikud sisse kolinud. Järgmised majad valmivad juba loetud kuude pärast.
Vaatamata olulistele investeeringutele ei ole ehitussektor suutnud täielikult rakendada tehnoloogia pakutavaid eeliseid, sealhulgas andmeanalüüsi, mobiilitehnoloogia, automatiseerimise ja robootika vallas. Sellisele järeldusele jõuab KPMG uuring Building a technology advantage – Global Construction Survey 2016.
Hoogne ehitustegevus Eesti kinnisvaraturul on ratsionaalselt põhjendatav enam kui ülejäänud Euroopas. Nimelt näitab Euroopa Parlamendi tellitud analüüs seda, et eestlaste elumajad on ühed Euroopa kehvemad.
Juba lähimas tulevikus seisavad korteriühistud küsimuse ees – kuidas finantseerida elamu renoveerimist, mis peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele?
