Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Linnaplaneerimise nutilahendus

09.02.2017 Tallinn.ee

Linnaplaneerimise Amet loob Baltic Urban Lab projekti raames uuendusliku nutilahenduse, et inimesed saaksid linnaruumi planeerimisega paremini kursis olla ja kaasa rääkida.

Soovime kogukondadega rohkem koostööd teha ja pakkuda lihtsustatud võimaluse arvamuse avaldamiseks. Nutilahenduse vahendusel saavad linnaplaneerijad operatiivselt inimeste tagasiside arenguplaanidele, et kujundada üheskoos sobivaim linnaruumiline lahendus.

Ootused nutilahenduse funktsioonidele kaardistasime 2016. a sügisel toimunud mõttetalgutel, kuid kogukonna kaasamine jätkub ka nutilahenduse arendusfaasis, mil konsulteerime nutilahenduse töögrupiga, kuhu kuuluvad mitmed aktiivsed linnaplaneerimisest huvitatud kogukonna liikmed.

1. oktoobrist 2017 saab nutilahenduse vahendusel arvamust avaldada Skoone bastioni ja Balti jaama ala nö projekti pilootalale ruumilahendusele. Pilootalal kavandatav püütakse kasutajale võimalikult realistlikult kuvada.

Nutilahenduse hankedokumentidega on võimalik tutvuda Riigihangete registri lehel. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 13.02.2017.a.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Eha Võrk: Tallinn peab tagama terviseradade säilimise

09.02.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus soovib kindlustada omandireformi käigus terviseradade kasutamise võimaluste säilimise.

„Tallinna linnavalitsus on esitanud maavanemale taotluse Pirita terviseradade aluse maa munitsipaliseerimiseks,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Soovime linna omandisse üksnes radade teenindamiseks vajalikku maad. Ent terviserajad asuvad endisel kinnistul, millele on esitatud tagastamistaotlus.“

Tallinna Linnavolikogu otsustas avalikus kasutuses oleva Kose põik 9 asuva 91 116 m² suuruse maatüki, millel asuvad Pirita terviserajad, munitsipaalomandisse taotleda, ent maavanem ei ole tänaseks linna avaldust lahendanud ning on teinud linnale ja vara tagastamise õigustatud subjektidele ettepaneku terviseradade omandi ja kasutamise küsimustes kokku leppida.

Õigustatud subjektid ei soovi kokkulepet, mille tulemusena terviserajad jääksid linnale ning vaidlustasid linna õiguse terviseradade alust maad munitsipaalomandisse taotleda, kuid jäid kohtus selles vaidluses kaotajaks. Selle üle, kas taotletavat maad saab anda munitsipaalomandisse, otsustab maavanem.

Õigustatud subjektid on esitanud linna vastu kohustamiskaebuse, milles nõuavad maa tagastamise otsuse vastuvõtmist. Maa tagastamise küsimust ei saa lahendada enne, kui on vastu võetud otsus maa riigi omandisse jätmise ja munitsipaalomandisse andmise küsimuses.

Kose põik 9 maatükil asuvad avalikus kasutuses olevad Tallinna linnale kuuluvad Pirita tervisespordirajatised: osa Pirita liikumisradadest ja osa raja valgustusest. Pirita tervisespordirajad renoveeriti aastal 2004 suurtoetajate kaasabil, et oleks tagatud aastakümneid kasutuses olnud spordirajatiste kasutamine ning säilimine.

Tervisespordirajatised paiknevad lisaks Tallinna linna omandis olevatel Rummu tee 3 ja Rummu tee 3d kinnistutel ning riigi omandisse jäetud Rummu tee 11 ja Kloostrimetsa tee 34 maaüksustel.

Tallinna linnale kuuluva Pirita Spordikeskuse (Rummu tee 3) kinnistul paiknevad spordiharrastajatele vajalikud ehitised ning samuti algavad ja lõppevad seal tervisespordirajad. Pirita Spordikeskus koos tervisespordiradadega moodustab tervikliku ja ainulaadse liikumiskeskuse, mis teenindab nii Tallinna kui ka selle lähiümbruse elanikke. Radu hooldab Tallinna Spordi- ja Noorsooameti hallatav asutus Pirita Spordikeskus. Radu kasutatakse lisaks tervisespordile spordivõistluste korraldamiseks.

Tegemist on ülelinnalise tähtsusega rekreatiivalaga, mis on olnud avalikus kasutuses osana Pirita rohealast ka enne omandireformi aluste seaduse jõustumist 20. juunil 1991.

Tallinna linn vajab aadressil Kose põik 9 paiknevate tervisespordiradadega maad, tagamaks rajatiste ja nende aluse maa avaliku ning tasuta kasutuse kõigile tervisespordiharrastajatele. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Kose põik 9 maatükk Pirita jõeoru maastikukaitsealale jääval hoiu- ja kaitsemetsa ja osaliselt ka veekogude maa-alal. Pirita linnaosa üldplaneeringu üks põhieesmärk on Pirita rohealade säilitamine ülelinnalise puhke- ja virgestusalana. Pirita jõeoru maastikukaitseala suurim väärtus seisneb puhke- ja taastusvõimaluste pakkumises kõigile Tallinna elanikele. Kaitseala vaheldusrikas maastik pakub aastaringseid sportimis- ja puhkamisvõimalusi.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Eha Võrk: Tallinn peab tagama terviseradade säilimise

08.02.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus soovib kindlustada omandireformi käigus terviseradade kasutamise võimaluste säilimise.

Tervisespordirajatised paiknevad lisaks Tallinna linna omandis olevatel Rummu tee 3 ja Rummu tee 3d kinnistutel ning riigi omandisse jäetud Rummu tee 11 ja Kloostrimetsa tee 34 maaüksustel.

Tegemist on ülelinnalise tähtsusega rekreatiivalaga, mis on olnud avalikus kasutuses osana Pirita rohealast ka enne omandireformi aluste seaduse jõustumist 20. juunil 1991.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

SEB majandusprognoos: kiirem majanduskasv poliitilistest tõmbetuultest hoolimata

08.02.2017 Mihkel Nestor

Kuigi poliitilised tõmbetuuled puhuvad valjemini kui kunagi varem, rühib maailmamajandus sellest hoolimata ülesmäge. Majanduskasvu ja inflatsiooni kiirenemine viib meid lähemale keskkonnale, mida oleme harjunud pidama normaalseks. Protektsionistlike ideede levik ja kõikuv julgeolekutasakaal võivad majandusele sellegipoolest saatuslikuks saada. Eesti majanduskasv kogub hoogu, toeks investeeringute taastumine.

Majanduskeskkond tugevneb, hoolimata pöördelisest ajajärgust poliitikas

Viimase aasta jooksul toimunud sündmused poliitikas on andnud majandusanalüütikutele mõtteainet. Kui uudiste poliitikaveerg maalib lähitulevikust aina süngemaid pilte, siis majandusnäitajad liiguvad vastupidiselt positiivses suunas. Majanduslik kindlustunne on paljudes riikides kõrgeimal tasemel alates 2011. aastast. Ajalooliselt on majanduskriisidest taastumine võtnud keskmiselt 6 kuni 8 aastat. Praegune majanduskasvu kiirenemine sobitub eeltoodud seaduspäraga hästi. Mitmetes riikides on tootmisressursside kasutatus jõudnud tasemele, mistõttu nõuab edasine kasv investeeringuid. Viimaste taastumist on oodatud kaua. Stabiilsuse on saavutanud nafta hind, mis leevendab mitme suure nafta tootmisele toetuva majanduse olukorda. Samas on inflatsioon veel piisavalt madal, et soodustada tarbimist riikides, kes naftat impordivad.

Positiivseid uudiseid majandusvallast kipub siiski aina enam varjutama poliitiliste riskide kuhjumine. Kaubanduse piiramine ja ebakindlus tuleviku osas ei suurenda pikaajalist heaolu kasvu. USAs on Donald Trumpi saamine presidendiks vähemalt esialgu aktsiaturgu hoopis kergitanud. Selles väljendub turgude karm reaalsus, kus lühiajalist tulu kiputakse eelistama pikale plaanile. Võimalik majanduse stimuleerimine veelgi suurema laenamise abil ja konfliktide otsimine seniste partneritega, ei teeni USA majandushuve pikaajaliselt. Euroopas on kokku varisenud lootused Suurbritannia sujuvaks lahkumiseks ühisest liidust. Tundub tõenäoline, et Suurbritannia lihtsalt „kukub“ ühendusest välja enne, kui saavutatakse kokkulepe edasiste majandussuhete osas. Seetõttu ei tea ei ettevõtted ega inimesed, kas neil on ka aastal 2020 võimalik kummalgi pool La Manche’i äri ja tööd teha.

Tugevnev majanduskasv kannustab inflatsiooni taastumist

Usume siiski, et poliitilise tormi ülekandumine reaalmajandusele saab olema tagasihoidlik. Ajalooliselt on pingelisem julgeolekuolukord mõjutanud majanduskasvu üllatavalt vähe. Lähtudes tegelikest, mõõdetavatest majandusindikaatoritest, oleme prognoose mitme riigi jaoks korrigeerinud ülespoole. Nii usume, et USA majandus kasvab sel aastal 2,6% ja 2018. aastal 2,5%. Ka Hiina majanduskasv saab olema esialgselt oodatust veidi kõrgem – 6,6% tänavu ja 6,2% järgmisel aastal. Euroala kiirelt vähenev töötus ja eksportiva sektori edu peaks 2017. aastal kaasa tooma 1,8% ja 2018. aastal 1,9% suuruse SKP kasvu. Eesti jaoks ehk kõige olulisem on optimistlikum vaade Põhjamaade majandusele. Rootsi majanduskasv peaks 2017. aastal küündima 3,1% ja 2018. aastal 2,4%. Varasemast oluliselt kiiremat kasvu ootame ka Soomes, mis paraku piirdub küll 1,5% suuruse SKP tõusuga. Erandlikult ei tasu optimistlikumalt vaadata Suurbritannia majandust, kus kaubandusläbirääkimiste prognoosimatu tulemus pidurdab investeerimisjulgust, seda hoolimata naela odavnemisest viimase 20 aasta madalaimale tasemele.

Üheks kõige olulisemaks küsimuseks finantsmaailma jaoks on inflatsiooni edasine kasvutempo ja keskpankade poliitika selle kontrollimisel. Tarbijahindade kasv on viimastel kuudel selgelt kiirenenud nii Euroopas kui USAs. Võimalik majanduse elavdamine lõdvema eelarvepoliitika abil ja protektsionistlikud ilmingud kaubanduses võivad lähitulevikus viia inflatsiooni oodatust kiirema tõusuni. Seetõttu oleme ootusi hindade kasvule mõnevõrra tõstnud. Siiski usume, et hinnakasv saab vähemalt 2017. ja 2018. aastal olema tagasihoidlik. Keskpankadelt on oodata aeglast naasmist normaalse rahapoliitika poole. Eeldame, et USA föderaalreserv tõstab oma peamist intressimäära sel aastal kaks korda, järgmisel enamgi ja jõuab 2018. aasta lõpuks 2,0% tasemeni. Kuigi Euroopa Keskpank jätkab oma varaostuprogrammi tõenäoliselt veel ka 2018. aastal, hakatakse alates sügisest vähendama ostetavate võlakirjade kogust.

Eesti majanduskasvu kiirendab investeeringute taastumine

Avatud, väliskaubandusest sõltuva riigi nagu Eesti jaoks on aina enam endasse tõmbuv ja siseturgu kaitsev maailm mõistagi kahjulik. Eesti inimeste heaolu jaoks on kriitilise tähtsusega teiste riikide valmidus teha meiega äri, kuid olla meile toeks ka oma julgeoleku tagamisel. Kuigi näeme vastupidise mõtteviisi levikut, peab Eesti olema seda julgem vabakaubanduse ja väärtuspõhise välispoliitika eestkõneleja. Suurenenud riskidele arvulise väärtuse andmine on siiski spekulatsioon. Saame täna lähtuda mõõdetavatest majandusnäitajatest, mis on Eesti majanduskasvu jaoks pigem soodsad. Prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus sellel aastal 2,2% ja 2018. aastal 3,1%. Kaua oodatud muutuseks saab olema investeeringute tõus. Eestis tehtud investeeringutes põhivarasse on traditsiooniliselt suurt osa täitnud riik, ehitades uusi teid ja hooneid. Oodatav Euroopa Liidu finantstoetuste aktiivsem kasutamine, kohalike omavalitsuste valimisaasta ja valitsuse kava riiklike investeeringuid suurendada omab lähiaastail majanduskasvule positiivset mõju.

Erasektoris on jätkuva palgatõusu toel oodata kinnisvaraturu püsimist optimistlikus laines. Et Eesti ettevõtete tootmisvahendite kasutatus on jõudnud kõrgeimale tasemele alates 2008. aastast, peavad ka nemad paratamatult investeeringutele mõtlema. Tööturunäitajates hakkab peegelduma pikalt kestnud vastuolu ettevõtete sissetulekute ja palgakasvu vahel. Ettevõtted, kes ei suuda kasvatada toodangu väärtust, peavad muutuma efektiivsemaks või nad tõrjutakse turult välja. Tööturgu mõjutab ka hoogu koguv töövõimereform. Seetõttu jõuab töötuse määr 2018. aastaks prognoosi kohaselt 8%ni. Samas jääb nõudlus oskustega töötajate järele kõrgeks, mis sunnib palkasid kasvule. Eesti ettevõtete jaoks tähendab see vajadust olla veelgi ambitsioonikam, seda ka oma ärimudeli muutmisel. Kaubanduspartnerite soodne olukord peaks Eesti ekspordil võimaldama lähiaastail kasvada ligi 4% tempos. Samas jääb impordi kasv meie hinnangul isegi kiiremaks. Sel aastal 2,6%ni küündiv inflatsioon kärbib eratarbimise kasvu, kuid 2018. aastal on tulumaksureformi tõttu oodata eratarbimise olulist suurenemist.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Hinnatõusu kiirenemise taga oli eelkõige väliskeskkond

08.02.2017 Rahandusministeerium

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus 2,7 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel detsembri 1,1 protsendilt jaanuaris 1,8 protsendini.

Hinnatõus on Eestis kui ka euroalas laiemalt viimaste aastate kiireim toorainete kallinemise mõjul. Lisaks on seda võimendanud aastatagune madal võrdlusbaas, kuna möödunud aasta jaanuaris olid nafta ja toidu hinnad välisturgudel madaltasemel. Nafta on kallinenud aastaga ligi 80 protsenti. Lisades juurde ka aktsiisitõusu, on mootorikütuse hind meil ligi viiendiku võrra tõusnud.

Toiduhinnad on välisturgudel tugevnenud nõudluse kui ka saagikuseprobleemide mõjul olnud tõusutrendil möödunud aasta suvekuudest alates. Siinsetesse tarbijahindadesse hakkas hinnatõus üle kanduma möödunud aasta lõpukuudel, see jätkus ka jaanuaris. Toit oli jaanuaris 3,7 protsenti kallim kui aasta tagasi, selle taga on valdavalt piima- ja kalatoodete kallinemine. Kui aastatel 2014-2016 olid toiduhinnad kerges languses, siis nüüdsel hinnatõusul on toidukaupade suhteliselt suure osakaalu tõttu tarbimiskorvis inflatsioonile ka tuntav mõju.

Teenuste hinnatõus kiirenes mõnevõrra vaba aja teenuste ja reisijate veo kallinemise tõttu. Möödunud aastal pidurdasid teenuste hinnatõusu odavnenud kütuse kaudsed mõjud, tasuta kõrgharidus ning mõned ühekordsed tegurid. Sel aastal on teenuste hinnatõusu kiirenemine ootuspärane, kuna need tegurid on välja taandunud ning mõningane surve teenuste hindadele võib kaasneda tõusvatest kütusehindadest.

Võttes arvesse väliskeskkonnast tulenevat hinnasurvet ja maksumuudatusi, on tänavu oodata suuremat inflatsiooni kui möödunud aastal.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

KV.EE: Harjumaa maade pakkumishinnad kasvasid aastaga 4%

08.02.2017 Tõnu Toompark

Jaanuaris pakuti portaalis KV.EE müügiks 2219 Harjumaa maatükki keskmise hinnaga 48 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes kasvas maade müügipakkumiste arv 6% ja nende keskmine hind 4% võrra.

Maade müügipakkumiste arvu kasvu taga portaalis KV.EE on suures määras Saue vald, kus eelmise aasta 128 müügipakkumise asemel otsib tänavu ostjat 234 pakkumist. See teeb müügipakkumiste arvu kasvuks 83%.

Suurematest turupiirkondadest on maade müügipakkumiste arv aga eelmise aastaga võrreldes vähenenud Harku ja Rae vallas, kus pakkumiste arv kahanes vastavalt 18 ja 23%. Tänavu jaanuaris pakuti portaalis KV.EE Harku vallas 302 ja Rae vallas 202 maatükki.

Tallinna maade müügipakkumine eelmise aastaga võrreldes ei muutunud. Nii mullu kui tänavu jaanuaris pakuti Tallinnas müüa 362 maatükki. Tänavune keskmine pakkumishind 169 €/m² on aastatagusest 14% kõrgemal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Maade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	01/2016	01/2017	Muutus, %	01/2016	01/2017	Muutus, %
Anija vald		14	NA	2	1	-33%
Harjumaa	2 090	2 219	6%	46	48	4%
Harku vald	369	302	-18%	21	24	14%
Jõelähtme vald	101	159	57%	17	18	5%
Keila	14	19	36%	37	34	-8%
Keila vald	139	138	-1%	17	14	-22%
Kernu vald	17	33	94%	7	7	0%
Kiili vald	36	51	42%	16	8	-48%
Kose vald	66	43	-35%	11	16	39%
Kuusalu vald	83	75	-10%	9	9	1%
Maardu	48	45	-6%	34	35	3%
Padise vald	26	32	23%	2	5	130%
Paldiski	31	46	48%	14	10	-29%
Raasiku vald	39	70	79%	9	8	-12%
Rae vald	263	202	-23%	34	34	1%
Saku vald	150	149	-1%	21	26	23%
Saue	18	11	-39%	40	39	-3%
Saue vald	128	234	83%	24	29	18%
Tallinn	362	362	0%	148	169	14%
Vasalemma vald		9	NA		7	NA
Viimsi vald	200	225	13%	50	55	9%

Eesti	3 733	3 641	-2%	52	38	-27%
Harjumaa	2 090	2 219	6%	46	48	4%
Narva	15	11	-27%	50	41	-18%
Pärnu	27	19	-30%	68	69	1%
Tartu	131	105	-20%	31	38	22%

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Soodsaim hind käsiraamatule “Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused”

08.02.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui paar korda kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Praktiline käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk alates esmastest müügimõtete tekkimisest kuni kinnisvara valduse üleandmise vormistamiseni. Raamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müümise protsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kuidas-muua-kinnisvara-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Tallinn leevendab korteriühistute parkimiskitsikust

08.02.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus seab parkimise korraldamiseks linna omandis olevale Sõpruse pst 234a kinnisasjale Korteriühistu Sõpruse 238 kasuks isikliku kasutusõiguse.

Isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjal paiknev parkimisala, 245 m² suurune osa kinnisasjast. Isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat ning isiklik kasutusõigus seatakse tasuta.

Korteriühistu Sõpruse 238 esitas 5. oktoobril 2015 Tallinna Linnavaraametile taotluse korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks Sõpruse pst 238 kinnisasjaga piirnevale Sõpruse pst 234a kinnisasjale. Nimetatud kinnisasjale on korteriühistu vastavalt projektile välja ehitanud 19 parkimiskohaga parkimisala.

Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida isikliku kasutusõiguse ese omal kulul alaliselt heas seisukorras.

Praeguseks on korteriühistute parkimiskitsikuse leevendamiseks seatud isiklik kasutusõigus 64 korteriühistu kasuks, sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite tarvis juurde üle 1600 parkimiskoha. Lisaks on linnaosad andnud korteriühistute kasutusse ligi 30 parkimisplatsi.

SEB’s economic forecast: Faster growth despite political squalls

08.02.2017 Mihkel Nestor

Notwithstanding political squalls blowing louder than ever, the global economy is forging ahead. The acceleration in economic growth and inflation are bringing us closer to an environment that we are accustomed to seeing as normal. Nevertheless, the spreading of protectionist ideas and a volatile security balance may prove fatal to the economy. Estonia’s economic growth is gaining momentum, supported by the recovery of investments.

The economic environment is growing stronger in spite of the pivotal times in politics.

The political events of the past year have given food for thought to economic analysts. While the political column in the news is painting increasingly gloomier pictures of the near future, economic indicators are, in contrast, moving in a positive direction. In a lot of countries, economic security is at the highest level since 2011. Historically, it has taken between six and eight years to recover from an economic crisis. The currently accelerating pace of economic growth fits well with the previously mentioned pattern. In a number of countries, the use of production resources has reached a level where investments are needed in order to move forward. The recovery of investments has been too long coming. The price of oil is once again stable, which alleviates the economic situation of several major economies that rely on oil. At the same time, inflation is still sufficiently low to drive consumption in countries that import oil.

However, accumulating political risks tend to overshadow positive news from the economic realm. Trade restrictions and insecurity about the future do not support long-term growth of welfare. In the U.S., Donald Trump’s presidency has increased stock markets, at least for the time being. This is the harsh reality of the markets, where short-term revenue is preferred over a long-term plan. Potential stimulation of the economy by even greater borrowing and seeking conflicts with partners to date do not serve the economic interests of the U.S. in the long run. In Europe, hopes that the UK will leave the Union seamlessly have been crushed. It seems likely that the UK will simply “fall out” of the European Community before any agreements are made regarding future economic relations. Thus, neither companies nor people know whether they will be able to conduct business or work on either side of the English Channel in the year 2020.

Strengthening economic growth spurs restoration of inflation

We do, however, believe that any rollover of the political storm to the actual economy will remain modest. Historically, a more volatile security situation has had surprisingly little impact on economic growth. Based on actual and measurable economic indicators, we have adjusted forecasts for several countries upward. So we believe that the U.S. economy will grow by 2.6% this year and 2.5% in 2018. Economic growth in China will also be higher than initially expected – 6.6% this year and 6.2% next year. The rapidly decreasing unemployment and success of the exporting sector in the euro zone should result in a 1.8% and 1.9% increase of the GDP in 2017 and 2018, respectively. A more optimistic outlook for the economies of the Nordic countries is perhaps the most important for Estonia. Economic growth in Sweden should reach 3.1% in 2017 and 2.4% in 2018. We also expect Finland to grow more rapidly than before, although it will be limited to a 1.5% increase in GDP. Exceptionally, the economy of the UK should not be treated with greater optimism since the unpredictable outcome of trade negotiations halts the courage to invest, even if the pound has depreciated to its lowest level in the past 20 years.

One of the most important questions for the world of finance is the further pace of increase of inflation and the policies of central banks in controlling it. Consumer prices have clearly increased at a rapid pace over the past few months, both in Europe and the United States. A potential relaunching of the economy, thanks to a more lax fiscal policy and protectionist cases in trade, may lead to a sooner than expected increase in inflation. Thus, we have raised expectations somewhat for an increase in prices. However, we believe that the increase in prices will remain modest in 2017 and 2018. Central banks are expected to slowly return to a normal monetary policy. We assume that the U.S. Federal Reserve will raise its main interest rate twice this year, even more in the next year with the rate reaching the level of 2.0% by the end of 2018. Although the European Central Bank is likely to continue its asset purchasing programme in 2018, the amount of bonds purchased will begin to decrease this autumn.

Recovery of investments drives economic growth in Estonia

For Estonia, a small open country dependent on foreign trade, an increasingly insulating world that protects its internal market is deleterious. For the welfare of the Estonian people, it is crucial that other countries are willing to do business with us while still supporting us in ensuring our security. Although we are witnessing the spread of a contrary way of thinking, Estonia must be a bolder advocate of free trade and value-based foreign policy. However, attaching a numerical value to the growing risks would be speculative. Today we can proceed from measurable economic indicators, which are good for the Estonian economy. According to prognoses, will Estonian economy grow this year for 2.2% and 3.1% in the year 2018. The rise in investments will be a long awaited change. In Estonia, the State has traditionally played an important role in terms of investments in fixed assets by building new roads and structures. The expected more active use of European Union financial aid, the election year for local self-governments and the plan by the government to increase state investments will have a positive impact on economic growth in the coming years. In the private sector, the continuing wage increase is expected to keep the real estate market on a positive wave.

Since the use of production means of Estonian companies has reached the highest level since 2008, they too are bound to think about investments. Labour market indicators will reflect the protracted clash between business earnings and wage growth. Companies that do not manage to increase the value of their production must become more effective or else they will be excluded from the market. The labour market is also affected by the work ability reform that is gathering speed. Thus, the unemployment rate is predicted to reach 8% in 2018. At the same time, the demand for skilled labour will remain high, which will drive a wage increase. For Estonian companies, this means that they need to be even more ambitious, also when it comes to changing their business model. The good situation of trade partners should allow Estonian exports to grow at a pace of about 4% in the coming years. At the same time, we believe that imports will grow even faster. Inflation will reach more than 2.5% this year, curbing the growth of private consumption; however, in 2018, a significant increase in private consumption can be expected due to the income tax reform.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Экономический прогноз SEB: впереди более быстрый экономический рост, несмотря на политические изменения

08.02.2017 Mihkel Nestor

Несмотря на то, что ветры политических изменений дуют сильнее, чем когда-бы то ни было, мировая экономика все увереннее идет в гору. Ускорение экономического роста и рост инфляции ведет нас все ближе к среде, которую все мы привыкли считать нормальной. С другой стороны, развитие протекционистских идей и слабое равновесие сил в сфере безопасности могут оказаться для экономики решающими. Экономическое развитие Эстонии набирает обороты, в помощь этому процессу приходит восстановление уровня инвестиций.

Экономическая среда восстанавливается несмотря на изменчивое время в политике

Произошедшие в течение последнего года политические события дали пищу для размышления многим экономическим аналитикам. И, если политические новости рисуют картину ближайшего будущего во все более темных тонах, то реальные показатели движутся в противоположно направлении. Во многих странах чувство экономической защищенности находится на самом высоком уровне начиная с 2011 года. Исторически, восстановление от экономического кризиса в среднем занимает от 6 до 8 лет. Сегодняшнее восстановление экономики хорошо подходит под описанную закономерность. Использование производственных ресурсов во многих странах вышло на уровень, после которого дальнейших рост уже зависит от дополнительных инвестиций. Восстановление последних мы ждали достаточно долго. Стабильности достигла так же и цена на нефть, что смягчает экономическое положение многих зависящих от нефтепереработки стран. В то же время, инфляция все еще находится на достаточно низком уровне для того, чтобы способствовать росту потребления в странах- импортерах нефти.

На позитивные новости в экономической сфере все больше бросают тень риски политические. Ограничения в сфере торговли и неуверенность в отношении будущего не увеличивает уверенности в светлом будущем. В США становление президентом государства Дональда Трампа по крайней мере в начале способствовало росту рынков. На этом примере хорошо видно неприглядное правило работы рынков, в соответствии с которым кратковременная прибыль предпочтительнее достижения долговременных целей. Возможная стимуляция экономики посредством роста долгового бремени и поиск конфликтов с существующими партнерами в долговременной перспективе не служит экономическим интересам США. В Европе исчезли последние надежды на плавный выход Великобритании из общего союза. Достаточно реальным кажется то, что Великобритания просто «выпадет» из объединения еще до того, как будут достигнуты договоренности в области дальнейших экономических отношений. Поэтому ни люди, не предприятия не знают, будет ли у них возможность и после 2020 года возможность работать и развивать бизнес по обе стороны Ла-Манша.

Усиливающийся экономический рост способствует восстановлению инфляции

И все же мы верим, что влияние политических штормов на экономику будет достаточно скромным. Как показывает история, напряженное положение в сфере безопасности влияет на экономику удивительно мало. Исходя из реальных, поддающихся измерению экономических индикаторов, мы скорректировали экономические прогнозы для многих государств в сторону роста. Так, полагаем, что экономика США вырастет в этом году на 2.6% и в 2018 году на 2.5%. Так же экономический рост Китая будет выше изначальных ожиданий: 6.6% в этом году и 6.2% в будущем году. Быстро уменьшающаяся безработица стран Европы и развитие экспортного сектора должны в 2017 году принести 1.8% и в 2018 году 1.9% рост ВВП. Для Эстонии по – прежнему самую важную роль играет оптимистичный взгляд на экономику Северных стран. Экономический рост Швеции должен достичь в 2017 году 3.1% и в 2018 году – 2.4%. По –сравнению с прошлым, ждем экономического роста так же и от Финляндии, рост экономики которой ограничится 1.5% ВВП. В качестве исключения не стоит рассматривать в радужных тонах экономику Великобритании, неясность результата торговых соглашений в которой приостанавливают инвесторскую активность, не смотря на самый низкий уровень Фунта за последние 20 лет.

Одним из самых важных вопросов для финансового мира является дальнейший темп роста инфляции и шаги Центральных банков для ее контроля. Рост цен на потребительские товары за последние месяцы набрал обороты как в Европе, так и в США. Возможное оживление экономики за счет более свободной бюджетной политики и протекционистские явления в торговле могут в ближайшем будущем привести к более быстрому росту инфляции. Поэтому мы несколько повысили свои ожидания к росту цен.

Мы все же верим, что рост цен в 2017 и 2018 году все же будет достаточно скромным. Со стороны Центробанков ожидается медленное возвращение к нормальной фискальной политике. Предполагаем, что Федеральный резерв США поднимет свой основной уровень интрессов в два раза, в следующем году он вырастет еще, достигнув уровня в 2% в 2018 году. Несмотря на то, что Европейский Центрбанк продолжит свою программу скупки акций скорее всего и в 2018 году, объем покупаемых долговых обязательств начнет уменьшаться уже с осени.

Экономический рост Эстонии поддерживает рост инвестиций

На открытую, зависимую от внешней торговли экономику Эстонии более закрытые внутренние рынки влияют, естественно, негативно. Для благосостояния жителей Эстонии необходимо, чтобы другие государства были открыты к бизнес-отношениям, а также были готовы быть нашей поддержкой для гарантирования безопасности. Несмотря на то, что сейчас мы замечаем распространение противоположного образа мыслей, Эстония должна больше прежнего быть готовой к демонстрации своей приверженности принципам свободной торговли и независимой внешней политики. Увеличение численного показателя существующих рисков, тем не менее, все же является спекуляцией. Сегодня мы можем исходить из измеряемых экономических показателей, которые скорее способствуют экономическому росту Эстонии. В соответствии с прогнозами, экономика Эстонии вырастет в этом году на 2.2%, а в 2018 году на 3.1%. Долгожданным изменением станет так же рост инвестиций. В объеме эстонских инвестиций традиционно большую роль играло государство, благодаря своим инвестициям в новые дороги и здания. Ожидаемое более активное использование средств ЕС, год выборов в местные самоуправления, а также государственная программа по увеличению государственных инвестиций так же усиливают позитивное влияние на экономику ближайших лет.

В частном секторе при поддержке продолжающегося роста зарплат рынок недвижимости все еще находится на волне оптимизма. Так как использование средств производства предприятиями Эстонии находится на самом высоком уровне начиная с 2008 года, должны и они неизбежно начать инвестиции. В показателях рынка труда начинает отображаться длившееся долгое время противоречие между доходами предприятий и уровнем роста зарплат. Предприятия, не способные поднять ценность производимого товара, должны повысить собственную эффективность, или они будут вытеснены с рынка. На рынок рабочего труда влияет так же и соответствующая реформа. Поэтому, в соответствии с прогнозами, уровень безработицы достигнет в 2018 году 8%. В то же время, спрос на профессиональную рабочую силу будет оставаться на высоком уровне, что будет способствовать росту зарплат. Для предприятий Эстонии это скорее означает то, что появится необходимость увеличить свои амбиции, в том числе и в отношении собственной бизнес-модели. Удачное положение партнеров по внешней торговле Эстонии позволит расти экспорту нашей страны примерно в объеме 4%. Хотя, рост импорта, по нашим прогнозам, будет расти еще быстрее. Инфляция, которая в этом году достигнет уровня 2.5% несколько ограничит рост частного потребления, но в 2018 году в связи с реформой подоходного налога, все равно ожидается серьезный рост частного потребления.

Михкель Нестор
Экономический аналитик SEB

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Toorainete kallinemine maailmaturul kandub üle tarbijahindadesse

07.02.2017 Sulev Pert

Tarbijahindade kasv kiirenes nafta ja toiduainete kallinemise tõttu maailmaturul
Aasta keskmine inflatsioon jääb Eesti Panga detsembriprognoosi kohaselt 3% lähedusse; senine hinnaareng on olnud prognoosiga kooskõlas

Statistikaameti teatel kallines tarbijate ostukorv jaanuaris aasta võrdluses 2,7%, detsembriga võrreldes oli hinnatase 0,4% kõrgem. Euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeks tõusis eelmise kaheteist kuu jooksul 1,8%.

Tarbijahindade kiirema kasvu on põhjustanud energia ja toiduainete kallinemine maailmaturul. Toorainete hindade langustsükkel maailmaturul algas 2011. aastal, kuid 2016. aasta alguses pöördus nafta ja toidu hind taas tõusule. Viimastel kuudel on maailmaturul kallinenud ka metallide ja muude tööstustoormete hind. Võrreldes 2011. aastaga on nafta hind dollarites praegu siiski 50% odavam ja ka tööstustoormete hinnatase on veel 33% madalam. Toorainete hinna teeb aga vähem soodsaks asjaolu, et euro kurss USA dollarisse on kuue aasta jooksul nõrgenenud ligi 23%. Samal ajal soodustab odav vahetuskurss euroala eksporti ja majanduskasvu taastumist.

Toiduainete hulgas veavad Euroopa Liidu siseturul hinnakasvu piimatooted. Eestis on piima kokkuostuhinnad tõusnud samale tasemele kui 2014. aastal, enne Venemaa kehtestatud sanktsioone. Lisaks piimatoodetele on kiiresti kallinenud puu- ja köögiviljad, sest ilmaolud ei olnud Lõuna-Euroopas põllumajanduse jaoks soodsad. Köögiviljad kallinesid kahe eelmise kuu jooksul kokku 10% ja puuviljad 4,8%. Vahetu mõju tuleneb sellest, et umbes 40% värsketest köögiviljadest ning 90% puuviljadest ja marjadest, mis Eestis tarbitakse, on imporditud. Ligi kolmandik imporditud aiasaadustest on pärit väljastpoolt euroala riike (sh Poolast ja Põhja-Aafrikast), seetõttu võis hinnatõusu soodustada ka euro vahetuskursi nõrgenemine eelmise aasta lõpus. Puu- ja köögiviljade hinnad on järsult tõusnud ja langenud ka varem, kuid tavaliselt leeveneb hinnatõusu mõju kuni poole aasta jooksul.

Eesti Panga detsembriprognoosi kohaselt kallineb tarbijate toidukorv sel aastal kiiresti ja tõus peaks ulatuma üle 5%. Lähikuudel – pärast seda, kui ettevõtete laovarud lõppevad – hakkab toiduainete tarbijahindades avalduma ka veebruaris suurenenud alkoholi- ja tubakaaktsiis. Tarbijakorvi keskmine kallinemine ulatub 2017. aastal 2,8%ni.

Sulev Pert

Eesti Panga ökonomist

Nõmme keskusse kavandatakse äriruumidega korterelamuid

07.02.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, millega luuakse võimalus Nõmme keskusse endise miilitsakooli hoone asemele uute korterelamute rajamiseks.

Algatatav detailplaneering hõlmab Pärnu mnt 328 ja Pärnu mnt 328a kinnistud, planeeritava maa-ala suurus on 0,46 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada kinnistute liitmisel ja maakasutuse sihtotstarvete muutmisel äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt ning määrata krundile ehitusõigus äriruumidega korterelamute kavandamiseks.

Detailplaneeringu algatamisettepaneku kohaselt soovitakse rajada Pärnu mnt 328a kinnistul paikneva hoone asemele uus äripindadega kortermaja ning hoovis paikneva endiste ekspertiisibokside asemele Vana-Mustamäe tänava äärde ridaelamu. Pärnu mnt 328 kinnistul paiknev 1937. aastal ehitatud maja plaanitakse rekonstrueerida äripindadega kortermajaks. Maapealsed hoone mahud ühendatakse maa-aluse parkimiskorrusega.

Rajataval hoonekompleksil on nii arhitektuuri kui asukoha mõttes oluline roll linnaruumi korrastamisel ja ümbruskonna hea maine kinnistamisel. Planeeritavad uusehitusmahud arvestavad ümbritsevat linnaruumi, luues nii arusaadava sideme säilitatava vana hoonega kui tekitades loogilise ülemineku keskväljaku-äärsetelt kõrgematelt hoonemahtudelt madaltihedale miljööalale.

Detailplaneeringu algatamisettepanek arvestab Nõmme linnaosa ehitusmäärusega ning koostatavat Nõmme linnaosa üldplaneeringut.

Planeeritaval ala paikneb Pärnu maantee ja Vana-Mustamäe tänava nurgal, alal asuvad riigikaitsemaa sihtotstarbega Pärnu mnt 328 ja Pärnu mnt 328a kinnistud, millede omanik on kinnistusraamatu andmetel Aktsiaselts Merko Ehitus. Pärnu mnt 328 ja Pärnu mnt 328a kinnistutel paiknevad endised Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse hooned ning ekspertiisiboksid.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Aktsiaselts Merko Ehitus. Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Osaühing Arhitektuuribüroo Pluss. Detailplaneeringu koostab Ruum ja Maastik OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Uuring: jagamismajanduse käive Eestis oli mullu üle 40 miljoni euro

07.02.2017 Tõnu Toompark

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ning Technopolis Group Eesti OÜ ja Ernst & Young Baltic ASi poolt läbi viidud uuringust selgub, et kolme Eesti suurima jagamismajanduse sektori käive oli 2016. aastal 40,3 miljonit eurot.

Analüüsi tulemuste kohaselt on jagamismajandus kui ressursiefektiivne ja ettevõtlust soodustav vorm Eestis kanda kinnitanud. Paari viimase aastaga on jagamismajanduse platvormide arv kahekordistunud ja nende käive kasvanud ligikaudu 7,5 korda. Kõige suurem kasv on tulnud majutus- ja finantssektorites. Tõusvat trendi on näidanud ka jagamismajanduses hõivatute arv, uusi võimalusi loodud nii ettevõtetele, eraisikutele kui tarbijatele ning kasvuprognoos omab omakorda positiivset mõju Eesti majandusele.

Uuringu koostajad prognoosivad 2020. aastaks kolmes peamises sektoris jagamismajanduse käibe neljakordistumist. Kasv ei tule peamiselt klassikalistelt teenuse pakkujatelt turu hõivamise, vaid turu üldise laienemise arvelt.

Uuringus järeldatakse, et jagamismajandus võidab turgu juurde, meelitades ligi neid inimesi, kes varem teenust ei kasutanud kas kõrge hinna, ebamugavuse või toote mittesobivuse tõttu.

Üldiste sektorite mahtudega võrreldes pole jagamismajanduse mahud siiski märkimisväärsed. Transporditeenuste ja finantsteenuste turust moodustab jagamismajandus vastavalt 0,1 ja 1 protsenti. Suurim on jagamismajanduse osakaal majutusteenuste pakkumisel, küündides 7,8 protsendini.

Uuring annab jagamismajanduse hetkeolukorrast Eestis senisest parema arusaama, mis omakorda võimaldab poliitikakujundajatel põhistatumalt partneritega koostööd teha, et tagada ettevõtjasõbralik keskkond, mis oleks innovaatiliste ettevõtlusmudelite turule tulekut toetav, kuid tagaks samaaegselt õiglase konkurentsi tavamajanduses osalejatele ning avalike huvide ja tarbijate kaitse.

Uuring hõlmas majutuse, transpordi, finantsteenuste, hariduse, isiku- ja äriteenuste sektoreid ning eesmärgiks oli analüüsida jagamismajanduse turu mahtu ja kasvupotentsiaali.

Allikas: https://www.mkm.ee/et/uudised/uuring-jagamismajanduse-kaive-eestis-oli-mullu-ule-40-miljoni-euro

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid jaanuaris enim mootorikütus ja toit

07.02.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta jaanuaris võrreldes 2016. aasta detsembriga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 2,7%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta jaanuariga võrreldes 3,3% ja teenused 1,7% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 7,4% ja mittereguleeritavad hinnad 1,5%.

2016. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütus, mis andis kogutõusust ligi 40%. Bensiin oli 19,4% ja diislikütus 26,1% kallim kui möödunud aasta jaanuaris. Suuremat mõju indeksile avaldas veel 3,7% kallinenud toit, mida mõjutasid enim 8,2% kallinenud piim, piimatooted ja munad ja 11,2% kallinenud kala ja kalatooted. Aastataguse ajaga võrreldes oli toidukaupadest enim kallinenud töödeldud puuvili ja suhkur (29%) ning odavnenud linnuliha (6%).

2016. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu 1,4% kallinemine, millest ligi neli seitsmendikku andsid 4,5% kallinenud piim, piimatooted ja munad ning ühe seitsmendiku 2,4% kallinenud puuvili. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid.

Seoses elanike tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal. 2017. aastal vastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanike 2016. aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on 2016. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100. Ühendav kuu on detsember 2016. Tarbijahinnaindeks avaldatakse aruandekuule järgneva kuu viiendal tööpäeval. Tabelis on esitatud nii 2016. aastal kasutatud kulutuste struktuur kui ka alates 2017. aasta jaanuari indeksist kasutatav kulutuste struktuur ehk kaubagruppide osakaalud.

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, jaanuar 2017**
Kaubagrupp	Kaubagrupi osakaal indeksis 2016, ‰	Kaubagrupi osakaal indeksis 2017, ‰	THI muutus, %
Kaubagrupp	Kaubagrupi osakaal indeksis 2016, ‰	Kaubagrupi osakaal indeksis 2017, ‰	detsember 2016–jaanuar 2017, %	jaanuar 2016–jaanuar 2017, %
KOKKU	1 000,0	1 000,0	0,4	2,7
Toit ja mittealkohoolsed joogid	232,4	226,8	1,4	3,7
Alkohoolsed joogid ja tubakas	73,1	69,9	1,8	6,9
Riietus ja jalatsid	56,8	57,9	-4,5	0,7
Eluase	143,4	145,5	0,9	0,5
Majapidamine	60,0	61,7	0,2	-0,1
Tervishoid	52,0	52,5	0,7	2,1
Transport	137,4	136,5	-0,1	7,4
Side	47,8	47,3	0,0	-1,6
Vaba aeg	88,9	89,6	0,6	-0,3
Haridus ja lasteasutused	12,0	11,8	2,0	3,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	43,1	44,9	0,4	2,9
Mitmesugused kaubad ja teenused	53,1	55,6	-0,5	2,0

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

19/04/2017 toimub “Kinnisvara fotokoolitus”

07.02.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 19/04/2017 “Kinnisvara fotokoolitus“.

Koolitus keskendub sellele, kuidas teha kinnisvarast paremaid pilte, mis aitaksid reaalselt müügile kaasa.

Praktiline koolitus selgitab lihtsalt fotograafia tõdesid, mida peab iga kaameraga ringiliikuja teadma. Siia juurde käivad nõuanded, millega arvestada erinevates ruumi- ja ilmastikutingimustes.

“Kinnisvara fotokoolitus“ toimub 19/04/2017 kell 12:00-17:00.