Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakoolis toimub Üürikoolitus 13/09/2016

10.06.2016 Margot Toompark

Tallinnas toimub 11/02/2016 Üürikoolitus. Koolitust viivad läbi koolitaja ja kinnisvarabüroo Raid & Ko jurist Evi Hindpere ja Tõnu Toompark.

Üürikoolituse eesmärk on anda osalejatele teadmisi üüriäri olemusest ja toimemehhanismidest ning õiguslikust regulatsioonist.

Üürikoolitus annab Sulle põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, seda ilmestavad praktilised näited üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis.

Üürikoolitus toimub teisipäeval 13/09/2016 kell 10.00-17.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

The housing affordability index (HAI) increased to 132.3 in Vilnius, 166.5 in Riga, and 153.7 in Tallinn

10.06.2016 Tõnu Toompark

In Tallinn, affordability rose by 10.1 points in the first quarter this year compared with the same period in 2015 due to an 8.5% rise in net wages and almost stable apartment prices.
In Riga, the HAI increased by 15.1 points, due to a 4.6% drop in apartment prices.
In Vilnius, the HAI rose a bit (by 0.5 point) because of 7.1% higher wages.
The time needed to save for a down payment decreased by 2 months and 1 week in Tallinn, to 28.5 months, by 2 months and 2 weeks in Riga, to 23.5 months, and almost did not change in Vilnius (35.8).

The housing affordability index (HAI) is calculated for a family whose income is equal to 1.5 of average net wages with an average-sized apartment of 55 square meters. The HAI is 100 when households use 30% of their net wages for mortgage costs.

When the HAI is at least 100, households can afford their housing, according to the established norm. The higher the number, the greater the affordability.

hai_2016q1

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Nõrk majanduskeskkond pärsib kasvu

09.06.2016 Madis Aben

rahandusmiEsimeses kvartalis jäi Eesti majanduskasv tagasihoidlikuks endiselt ebasoodsa väliskeskkonna tõttu. Eratarbimise kasv kiirenes, kuid investeeringute langus jätkus ja valitsussektori tarbimise panus oli tagasihoidlik. Maailma majandust vaevab kogunõudluse defitsiit, mis pärsib Eesti eksportivat tööstust ja investeerimisaktiivsust. Aastases võrdluses kasvas sisemajanduse kogutoodang 1,7 protsenti, mis jääb Eesti kasvupotentsiaalile oluliselt alla.

Nõrga väliskeskkonna tõttu oli eksport endiselt languses, kuid langustempo pidurdus tänu kaupade väljaveo mõningasele paranemisele. Samas teenuste eksport vähenes jätkuvalt kahaneva veo- ja reisiteenuste ekspordi tõttu. Ekspordi kasvule pöördumist võib oodata alates teisest kvartalist, mida toetab tasapisi kosuv välisnõudlus ning suure osakaaluga sideseadmete väljaveo suurenemine tänu madalale võrdlusbaasile. Import kasvas tootmismahtude suurendamiseks vajalike masinate ja seadmete ning tarbekaupade ja sõiduautode aktiivsema hankimise tõttu.

Sisenõudlus pöördus esimeses kvartalis kasvule tänu eratarbimise kasvu kiirenemisele. See aitas muidu keerulises majandusolukorras kasvatada kaubandussektoris nii kasumeid kui ka palgatulu. Keskmisest kiiremini kasvas püsi- ja poolpüsikaupade tarbimine, samas toidu tarbimine aastaga ei muutunud. Külma talve tõttu kasvasid kiiresti eluasemega seotud sundkulutused, mis aasta lõpus olid languses. Kuigi eratarbimise kasvutempo püsib kiire ja selle osakaal SKPs tõuseb, ei ole tarbimisbuumist siiski põhjust rääkida. Elanike säästumäär on buumieelsete aastatega võrreldes endiselt kõrge ja tarbimiskulutusi ei tehta tuleviku arvel laenuraha abiga.

Investeeringute langus süvenes, kuid varude neli kvartalit kestnud vähenemine peatus. Suurima negatiivse panuse andsid hooned ja rajatised, millesse nii ettevõtlus- kui ka valitsussektor investeerisid aastatagusega võrreldes oluliselt vähem. Sellega on seletatav ka problemaatiline olukord ehitussektoris, kus vähenesid nii kasumid kui ka palgatulu. Investeeringute suurenemine intellektuaalomandisse ja arvutustehnikasse jätkub, samuti kasvasid mõõdukas tempos elanike eluasemeinvesteeringud.

Lisandväärtuse kasv taandus marginaalseks ja seda toetasid valdavalt tarbimisele suunatud valdkonnad. Suurim mõju oli kaubandusel ja hästi läks ka infotehnoloogias ja haldus- ning abitegevustes ning majutus- ja toitlustusteenustes. Positiivne mõju majanduskasvule oli veel põllu- ja metsamajandusel, kus lisandväärtuse reaalkasvu mõjutas lisaks hinnalangusele ka nõrgenenud võrdlusbaas. Lisandväärtuse kasvu vähendas enim energeetikasektor, kus jätkus toodangu ja kasumlikkuse vähenemine. Negatiivselt panustas kasvu veel töötlev tööstus, kus lisandväärtus vähenes pooltes harudes, kuid suure osa langusest andis elektroonikasektor. Lisandväärtuse langus jätkus ehitussektoris.

Eesti majandust on viimasel paaril aastal iseloomustanud suhteliselt kiire palgatõusu jätkumine samal ajal toimuva ettevõtete kasumite vähenemisega. Esimeses kvartalis andsid valdava osa kasumite vähenemisest töötlev tööstus, veondus ja laondus ning energeetika. Kõik need alad on rohkem või vähem seotud depressiivse välisnõudlusega või madalate energiahindadega ning ei saa öelda, et kasumid on vähenenud ainult töötajate kõrgete palganõudmiste tõttu. Suures mahus vähenesid kasumid veel kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kuid see valdkond ei ole sõltuv kapitalist ning sisuliselt kogu lisandväärtus luuakse kvalifitseeritud inimtööga, mistõttu ei vähenda kasumilangus seal tootmispotentsiaali. Ehituses vähenesid nii kasumid kui ka palgatulu väheste investeeringute ja teravnenud konkurentsi tõttu.

Eesti majanduskasv saab tõusta oma potentsiaalsele kiirusele eelkõige väliskeskkonna paranemise kaudu. See aga eeldab senisest aktiivsemat kogunõudluse toetamist makromajanduspoliitikatega, kuna erasektori jaoks on praegune nõudluskeskkond vaatamata odavale laenurahale endiselt nõrk ja ebakindel.

Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Taavi Aas: Lauluväljaku planeerimist peaks vedama laulupidude korraldaja

09.06.2016 Tallinn.ee

Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas tegi Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele ettepaneku lauluväljaku ala detailplaneeringu koostamise korraldamine linnalt üle võtta.

„Lauluväljaku maa-ala detailplaneeringu koostamist peaks vedama Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös sihtasutusega Tallinna Lauluväljak,“ ütles Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas. „Lauluväljakut on tarvis eeskätt laulupidude jaoks ning nemad kui üldrahvaliku suurpeo otsesed korraldajad teavad kõige paremini, milliseks tuleb see ala kujundada, et üha rahvarohkemaks muutuvad peod seal võimalikult mugavalt ja turvaliselt maha peetud saaks.“

Aas tõdes, et lauluväljaku detailplaneering on aastaiks seisma jäänud, samas oleks hea kui kogu lauluväljaku ala saaks lõpuks kõiki soove ja vajadusi arvestades läbi planeeritud. „Lõpuks on see ju kõigi huvides,“ rõhutas Aas. „Lauluväljakule on detailplaneeringut tarvis just nimelt põhifunktsiooni parema täitmise tagamiseks.“

Aas nentis, et lauluväljaku detailplaneeringu teema üleskerkimine on arusaamatu – detailplaneering võeti vastu juba ligi kuus aastat tagasi ning sellest peale on olnud detailplaneeringu menetlus sisuliselt peatatud.

„Detailplaneering sai koostatud Tallinna Lauluväljaku soovidest ja vajadustest lähtuvalt ning kõigi huvitatud osapooltega kooskõlastatult. Esiplaanil on olnud just nimelt laulupidude korraldamise vajadused,“ kinnitas Aas. „Hirm, et lauluväljaku ala soovitakse arendada põhifunktsiooni kahjustades, on täiesti põhjendamatu ja arusaamatu. Ent selliste hirmude maandamiseks olekski hea kui detailplaneeringu koostamist veaks just nimelt laulupidude korraldajad.“

Nõupidamisel osalenud Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse nõukogu esimees Raul Talmar võttis sihtasutuse nimel kohustuse sügiseks uus detailplaneeringu lähteülesanne koostada – seejärel saab otsustada, kas on võimalik olemasoleva detailplaneeringu menetlemist jätkata või tuleks sootuks uut detailplaneeringut koostama asuda.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Viimsi saab järgmisel nädalal uue kaubanduskeskuse

09.06.2016 Tõnu Toompark

Järgmisel kolmapäeval, 15. juunil avab Viimsis Pärnamäe tee ja Vana-Narva maantee ristumispaigas uksed Pärnamäe Keskus, mis saab igapäevaseks toidu- ja esmatarbekaupade ostukohaks tuhandetele Pirita, Viimsi, Lasnamäe, Maardu ja Muuga elanikele.

„Pärnamäe Keskus asub looduskaunis Lilleorus. Täna toimub siin vilgas elamuarendus, mis tähendab, et lähiaastatel leiavad piirkonnas endale kodu sajad noored pered. Lisaks läbib Lilleorgu iga päev tuhandeid autoga tööle või koju suunduvaid inimesi, kelle jaoks paikneb keskus väga mugavalt tee peal. Keskus on sobivalt kompaktne, et sooritada siin mugavalt kõik oma igapäevaostud säilitades samal ajal nii aja- kui reaalsustaju – nii nagu üks korralik kodupool olema peabki,“ sõnas keskuse rajanud MA Kinnisvara Arenduse OÜ ja Kaveks Holding OÜ esindaja Mart Sillaots.

Ehitustööde käigus rajati Pärnamäe Keskuse ette ringtee, et keskusesse tulek oleks liiklejatele mugav ja ohutu ning säiliks piirkonna aedlinnalikult lihtne ja õdus keskkond.

3600m² pindala hõlmava keskuse ankurrentnik on Rimi ning keskuse teisel korrusel hakkab 400m² alal lastele elamusi pakkuma Miniland mängutuba.

Lisaks avavad keskuses uksed ka Tokyo Sushi, Drumsticks ning Cocodrillo restoranid ning ehedat Eesti toitu hindavatele külastajatele pakuvad kvaliteetseid toidutooteid Muhu Leib, Leoki Kala ja Jaani Lihapood. Ühtekokku tegutseb Pärnamäe Keskuses üle 20 ettevõtte, mis pakuvad külastajatele lisaks toidukaupadele ka ilutooteid ja –teenuseid, lilli, lemmikloomatarbeid, jalatsite parandust ja rõivaste keemilist puhastust, tehnikakaupu ja ravimeid. Tagatud on ka vajalikud teenused autoomanikele ̶ EURO Oil tankla ning Mündipesula, mis pakub selvepesu teenust.

Viimsi valla abivallavanema Oliver Liidemanni sõnul on Viimsisse viimastel aastatel rajatud mitmeid tegevus- ja ostukeskusi, valla idapiirkonnas on seni kaubanduspindu olnud aga kesiselt. „Uue keskuse avamisega saavad ka Laiaküla, Pärnamäe, Randvere ning Viimsi naaberomavalitsuste elanikud võimaluse sooritada igapäevaoste kodule lähemal, samuti tekib valda juurde uusi töökohti,” lausus Oliver Liidemann.

Liideman toob välja ka asjaolu, et kaubanduskeskuse rajamisega korraldati liiklemine Laiaküla piirkonnas ohutumaks. “Tänu ringristmikule avatava kaubanduskeskuse ees saab Pärnamäe teel nüüd turvalisemalt sooritada nii vasak-kui parempöördeid”, lisab ta.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Mis juhtub lähiajal Tallinna kinnisvaraga?

09.06.2016 Kristel Trell

Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur ennustab, et Tallinna kinnisvaraturul leiab hiljemalt sügisel aset märkimisväärne tehingute arvu kasv. Kinnisvaraaanalüütik Tõnu Toompark aga põhjust tehingute arvu kasvuks ei näe.

«Me ei saa jätkuvalt üle ega ümber asjaolust, et Tallinna elanikkond kasvab tohutu kiirusega ja nõudlus on pikalt pakkumisest ees. Kodumajapidamistel on rekordkogus- ligi 6 miljardit eurot- sääste ning et see raha sisuliselt põleb kontodel, kuna hoiuseintressid on olematud ja inflatsioon nakitseb selle kallal nagu ussike nakitseb puulehte, kuni alles on ainult roots,» sõnas Tabur.

Tõnu Toomparki hinnangul on kinnisvaraturg küll kuum, kuid mitte ohtlikult kuum. «Elamispindade tehingud on kõrgel tasemel. Ma ei näe põhjust, mis peaks tehingute arv veelgi kasvama. Suurest pildist (märksõnad Brexit, Kreeka, pagulased,olematu majanduskasv jne) õhkub üksjagu ebakindlust ja kuigi see siiani ei ole tarbijakäitumisse kinnisvaraturul väga veel kandunud, ei jää see tulemata,» hindas ta.

Tallinna elamispindade turul on Toomparki sõnul aasta jooksul «pöördes» ligi 6% elamispindadest. «Arvestades keskmist eluaseme vahetamise perioodi ei ole alust arvata, et tehingute arv peaks tänasest oluliselt kõrgemale liikuma. Kinnisvaratehingute arv saab lühiajaliselt kasvada pigem seetõttu, et mingile lühikesele perioodile kuhjuvad erinevate arendusprojektide valmimisel sõlmitavad asjaõiguslepingud,» mainis Toompark.

Hoiustel seisev rekordiline rahasumma ei ole tema hinnangul tegur, mis vähemalgi moel kinnisvaraturgu mõjutaks. «Reaalsus on aga, et hoiuste portfell on vaatamata inflatsioonile jätkanud kasvamist läbi aastate. Tänane deflatsiooniline keskkond motiveerib inimese veel vähem seisvat raha kulutama, sest hinnad ei tõuse ja raha põlemine, mis on aja jooksul hõõgumiseks muutunud, on tänaseks sootuks kustunud. Nii on hea raha kontol hoida ja oodata soodsat ostukohta.

Palgad kasvavad, inimesed soetavad kinnisvara

Taburi sõnul viitab peatsele kinnisvaratehingute kasvule ka palgakasv. «Lisaks on kasvanud reaalpalgad- inimesed saavad endale rohkem lubada, kes vahetab kodu, kes ostab vabade vahendite eest korteri välja üürimiseks või suvemaja, just seetõttu näemegi ette jõulist turu aktiveerumist. Loodame ainult, et see suurematsorti osturalli kohe hindu lakke ei lennuta, sest üles hüpanud asjadel on kombeks lõpuks siiski gravitatsioonile alluda,» sõnas ta.

«Kasvav reaalpalk kasvatab ostujõudu,» nõustus Toompark. «Tänane ostja saab keskmise palga eest sama palju kodu ruutmeetreid osta, kui näiteks aasta või kaks tagasi. Siin peab arvestama asjaolu, et kinnisvarahinnad on sissetuleku suhtes siiski üksjagu kõrged. Ostujõudu hoiab üleval madal intressimäär, mis hoiab koduostja igakuise makse madalana. See kompenseerib suhteliselt kõrge kinnisvararuutmeetri absoluuthinna,» selgitas ta.

«Seejuures peab tähele panema, et kinnisvarahinnad on Tallinna keskmisena juba 5 kvartalit liikunud harjumatus horisontaalsuunas. Olukorras, kus hinnad ei kasva, ei pea ka ostuotsuse langetamisega kiirustama ja seelääbi tehingute arvu ülespoole upitama.»

http://kodu.postimees.ee/3726565/mis-juhtub-lahiajal-tallinna-kinnisvaraga

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud juuni 2016

09.06.2016 Urmas Tehver

Mai oli Tallinna korteriturul tavapäraselt aktiivne kevadkuu – tehti 800 korteriomandi müügitehingut. Seda on 47 võrra ehk 6,2% rohkem kui aprillis kuid 13 võrra vähem 2015 aasta maist.

Uute korteritega tehti tehingute arv jäi sisuliselt samaks: mais 137 tehingut, aprillis 135. Seega mõnevõrra aktiivsemaks muutus järelturg. Suvekuudel tehinguaktiivsus tavapäraselt natuke langeb ja arvatavasti pole ka see aasta erand.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind mais oli 1568 EUR/m2, mis on aprilliga võrreldes 1,4% vähem (1590 EUR/m2). Aastases võrdluses m2 keskmine müügihind tõusis 1,3% (mai 2015: 1548 EUR/m2). Lähikuudel suuremaid hinnakõikumisi kui +/- 2% ei ole põhjust oodata.

Tallinna kinnisvaraturgu iseloomustavaid graafikuid saab vaadata siin: uhinenud-kinnisvarakonsultandid-upc-juuni-2016

Acceleration of the economic growth was not broad based

09.06.2016 Tõnu Mertsina

Statistics Estonia did not revise the GDP growth of 1Q2016 with its second estimate: it remained 1.7% yoy and flat qoq (swda) in real terms. Despite the fall in prices, GDP growth reached to 3% in nominal terms (2.5% in 2015).

Despite the acceleration, the real growth was not broad based – it was contributed primarily by net taxes on products and wholesale and retail trade activity. The growth of net taxes on products came from the increase in the receipts of excise taxes due to the raised excise tax rates on alcohol and fuels as of 1st February. Robust growth of wages and purchasing power contributed to the increase in private consumption (5.5% yoy) as well as domestic trade. Together with the expected recovery in consumer prices as of 2H of this year, the growth of real wages will decelerate and this can slow down consumption. The strongest negative impact on the GDP growth came from energy sector: production of electricity has fallen due to the import and use of cheaper electricity from Finland.

Although the drop of exports has slowed to 1% and export of goods remained flat in the 1Q, decrease in the value added of manufacturing sector deepened (70% of its turnover is exported). Decrease in the value added of transport sector has gradually slowed and its negative contribution to the GDP growth has receded. However, while the volumes of land transport have improved, value added created in ports still fell.

The decrease in imports receded in 4Q2015, while in 1Q2016 even more goods were imported to Estonia compared to the same period in last year. Unfortunately, the increased imports have not brought about the recovery of investments (-5.8%). The accelerated growth of import of capital goods and the credit portfolio of non-financial enterprises (8% in 1Q) have not increased investments. Business sector investments have still decreased, government sector investments dropped sharply as well, while the growth of household sector investments in dwellings have accelerated.

Investments have decreased already 7 quarters in a row. Despite of that, real growth of productivity per hours worked has increased during the last two quarters and this has lessened the negative impact of the increased labour costs on the (price) competitiveness of our goods and services.

According to our estimates, import demand from Estonia’s major trade partners will improve this and next year, providing more opportunities for exporting enterprises. We expect that Estonian economy grows 2% this year contributed primarily by the improving exports and investments.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Majandus kasvas I kvartalis 1,7%

09.06.2016 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,7%, teatab Statistikaamet.

I kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,9 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes muutumatuks ja kasvas 2015. aasta I kvartaliga võrreldes 1,8%.

Majanduse kasvule aitas kaasa netotootemaksude laekumise suurenemine, mida mõjutas oluliselt alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumise kasvu nihkumine eelmise aasta lõpust I kvartalisse. Maksulaekumiste nihke põhjuseks oli aktsiisimäärade tõusu jõustumise tähtaja nihutamine kuu aega hilisemaks.

Tegevusaladest mõjutas 2016. aasta I kvartalis SKP-d positiivselt enim kaubanduse tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu hulgi- ja jaekaubandusele. Samas oli majanduskasvu suurim pidurdaja energeetika tegevusala lisandväärtuse kahanemine.

SKP kasvas kiiremini kui hõivatute ja töötatud tundide arv. Hõivatute arv kasvas 0,9% ja töötatud tundide arv kahanes 0,1%. Seega suurenes tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta. SKP loomiseks tehtud tööjõukulud kasvasid. 2016. aasta I kvartalis suurenes tööjõu ühikukulu eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,9%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kahanes 2016. aasta I kvartalis kogumajanduse eksport. Kaupade ja teenuste eksport vähenes hinnamõjusid arvesse võttes neljandat kvartalit järjest peamiselt elektroonikakaupade ja mineraalsete toodete (sh bensiin, diisel, kütteõlid, gaas) väljaveo kahanemise tõttu. Kuigi kaupade ja teenuste eksport vähenes, andis mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete väljavedu olulise positiivse panuse Eesti kaubavahetusse.

Pärast neli kvartalit kestnud vähenemist suurenes 2016. aasta I kvartalis kaupade ja teenuste sissevedu hinnamõjusid arvesse võttes 2,6% eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. Kasv toimus peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete, mootorsõidukite ning mineraalsete toodete (sh bensiin, diisel, kütteõlid, gaas) impordi suurenemise tõttu. Netoeksport (ekspordi ja impordi vahe) oli 2016. aasta I kvartalis positiivne, moodustades SKP-st 0,6%.

Sisenõudlus panustas SKP kasvu positiivselt. Sisenõudlus suurenes hinnamõjusid arvesse võttes 3,0% peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste tõttu. Samuti suurenesid valitsemissektori ning mittetulundusühingute lõpptarbimiskulutused, kuid nende kasv aeglustus.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 5,5% peamiselt eluasemele, vabale ajale, kultuurile ja väljaspool kodu söömisele tehtud kulutuste toel. Kapitali kogumahutus põhivarasse kahanes reaalarvestuses I kvartalis 5,8%, olles enim mõjutatud ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse.

08.09.2016 avaldab Statistikaamet tavapärase revisjoni aastate 2012–2015 kohta, mis on tehtud pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samal kuupäeval avaldatakse ka 2016. aasta I kvartali uuendatud andmed.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Mustamäele kerkib sauna ja ujulaga spordikompleks

08.06.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas seada Akadeemia tee 30 kinnisasjale avaliku sauna ja ujulaga spordikompleksi rajamiseks hoonestusõiguse Astlanda Arendus OÜ kasuks.

Linnavalitsus tunnistas Akadeemia tee 30 kinnisasjale hoonestusõiguse seadmiseks väljakuulutatud läbirääkimistega pakkumise võitjaks Astlanda Arendus OÜ ja OÜ Astlanda Ehitus ühispakkumise. Hoonestusõiguse seadmise eesmärgiks on rajada Tallinna linna omandis olevale Akadeemia tee 30 kinnisasjale spordi- ja vabaajakeskus, mis sisaldab ujulat ja avalikku sauna.

„Mustamäe spordi- ja vabaajakeskusesse on kavandatud avalik saun elanikele, kel kodus saunavõimalused puuduvad ning lõõgastust otsivatele inimestele saunakeskus koos lastealaga,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Sportlikku ajaviidet soovivad inimesed saavad jõusaali, rühmatreeningute saali ja sportbasseini koondava spordiklubi, spordisaali pallimängudeks, tantsu-, võimlemis- jms treeninguteks ning bowlingusaali. Arendaja peab lähtuma spordi- ja vabaajakeskuse projekteerimisel lõplikus pakkumises esitatud eskiislahendusest ning objekti kasutusse võtma hiljemalt 30. novembriks 2018.“

Mustamäe linnaosa vanema Helle Kalda sõnul on kaasaegne ujulaga spordikompleks mustamäelaste ammune unistus. „Mustamäele spordi- ja vabaajakeskuse, sealhulgas avaliku ujula ja linnasauna rajamine lisab linnaosa elanikele oma kodu läheduses sportimise võimalusi,“ rõhutas Kalda.

Võrk rõhutas, et Mustamäele ujulaga spordikompleksi rajamise kavatsus kajastub linnaelanike soove väljendavas „Tallinna positiivses programmis 2014–2018“.

Hoonestusõigus seatakse kinnisasjale pindalaga 10 227 m2. Detailplaneering annab õiguse ehitada kinnistule kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega spordi- ja vabaajakeskus koos ujula ning linnasaunaga. Hoonestusõigus seatakse tähtajaga 50 aastat, hoonestusõiguse aastatasu on 810 eurot.

Hoonestaja kohustub ehitama kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga kinnisasjale spordi- ja vabaajakeskuse koos ujula ja saunaga. Lisaks kohustub hoonestaja ehitama kinnisasjale sõiduteed, kõnniteed ja parklad koos tänavavalgustusega ning liikluskorraldusvahenditega, tehnovõrgud ja –rajatised. Hoonestusõiguse tähtaja lõppemisel kinnisasja omanik kinnisasjale jäävate ehitiste eest hoonestajale hüvitist ei maksa.

Ober-Haus: hinnaindeks 05/2016

08.06.2016 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes mais pärast aprillis toimunud tõusu 0,2%. Võrreldes 2015. aasta maiga oli indeks 1,0% kõrgemal.

Tallinnas toimus mais korteriomanditega 799 tehingut, mida oli 6,7% rohkem kui aprillis ja 1,8% vähem kui eelmise aasta mais. Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind 1,0% ja oli seega 1569 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta maiga oli ruutmeetri hind 1,4% kõrgem ja võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 8,1% madalam.

Kuigi statistika näitab Tallinnas tervikuna pinnaühiku langust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks on tehingute struktuur. Tallinna korteriturgu mõjutab aktiivne arendustegevus, mis on peatanud vanemate korterite hinnatõusu, kuid viimase kuu jooksul võis märgata turul tervikuna müügipakkumiste hulga vähenemist.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind kolmes linnaosas: Kristiines (17,9%), Mustamäel (4,8%) ja Haaberstis (2,5%). Kristiines oli hinnatõusu põhjuseks keskmisest suurem tehingute hulk uute korteritega Marsi ja Tedre tänaval. Teistes linnaosades hinnad langesid: Nõmmel (5,3%), Põhja-Tallinnas (4,1%), Kesklinnas (2,9%), Lasnamäel (1,7%) ja Pirital (0,4%). Languse põhjuseks oli tehingute vähenemine uute ja keskmisest kallimate korteritega. Võrreldes 2015. maiga on suurim hinnatõus toimunud Põhja-Tallinnas 7,1%, Mustamäel 4,3% ja Lasnamäel 4,0% Peamiseks hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korteritega.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 2,1% 1227-le eurole ja Pärnus tõusis 2,7% ja oli 970 eurot ruutmeeter.

Jõhvis keskmine pinnaühiku hind ei muutunud ja oli 191 eurot ruutmeeter ning Narvas tõusis ja oli 458 eurot ruutmeeter.

Ober-Hausi-Kinnisvara-korterite-hinnaindeks-05-2016

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” annab abi

08.06.2016 Tõnu Toompark

Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Värskelt ilmunud käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel“
Autorid: Martina Proosa, Pille Pettai
Maht: 344 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-3-3
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/uus-ehitusseadustik-ja-ehitamine-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kinnisvaraturu järgmised arengud nüüd kokku võetud

08.06.2016 Tõnu Toompark

Valminud on suur kinnisvaraturu ülevaade, mis võtab kokku elamispindade sektori tänase seisu ja olulisemad tulevikutrendid.

Ülevaade heidab põhjaliku pilgu nii suurele pildile, mis mõjutab turgu ja määrab selle liikumissuunad. Samuti on vaade detaiilidele, et mõista tehingute arvu muutusi ja hinnatrende.

Ülevaade on tulevikku suunatud, see vaatab ajas ette pool-poolteist aastat, et aidata turuosalistel teha vajalikke prognoose ja hinnata tuleviku stsenaariumeid.

Turuülevaate tutvustamine toimub kliendi juures. Ajaliselt kulub selleks enamasti ca 1,5 tundi.

Ülevaate tellimiseks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@adaur.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Raid & Ko: Üüriturg saab endaga hakkama

08.06.2016 Andree Raid

Palju emotsioone, ja õigustatult, on kütnud riiklikult toetatud üürikorterite rajamise programm. Riigi toetuse plaanide juures on unustatud heita pilk järjest paremini toimivale üüriturule. Üürituru puudumise demagoogilise retoorika juures on märkamata jäänud asjaolu, et üürituru trendid on positiivsed ja üüriturg saab endaga ise väga hästi hakkama.

Üürilepingud pikenevad

Üürituru tava on sõlmida aastaseid või tähtajatuid üürilepinguid. Praktika näitab, et enamasti pikendatakse tähtajalisi üürilepinguid ka järgmiseks aastaks. Samuti on tähtajatute üürilepingute kestvus veninud järjest pikemaks ehk üürnik püsib samas korteris järjest kauem.

Üürileping ei paku tõesti üürniku jaoks kindlust, et üürileandja ei soovi üürilepingut ühel hetkel lõpetada. Samas ei ole tüüpiline üürnik valmis samuti aastast pikemat üürilepingut sõlmima põhjendades seda elu võimalike keerdkäikudega, mida ei saa ette ennustada.

Üüriturg muutub professionaalsemaks

Veel kümmekond aastat tagasi andsid üüriturul tooni ebaprofessionaalsed ühe korteri omanikud. Tänaseks on üürileandjad korteriportfelle suurendanud. See omakorda on andnud võimaluse koguda nii kogemust kui teadmist, kuidas olla üüriäris efektiivne.

Aga veelgi tähtsam – suurem kogemus annab oskusteabe keerulisest üürivaldkonda reguleerivast võlaõigusseadusest läbinärimiseks, mis eluruumide üürileandmist sugugi ei soosi.

Nii võib vähimagi kahtluseta öelda, et üürileandjad on muutunud aastatetaguse ajaga võrreldes märksa professionaalsemaks ja nad suudavad pakkuda järjest parema kvaliteediga teenust.

Üüriturg muutub legaalseks

Professionaalne üürileandja ei saa ajada hämarat äri, kus raha liigub sularahas ja lepingud on suulised. Minevikuhämarusse hakkavad kaduma üürileandjad, kes mõtlevad üüritulu varjamisele. Maksuameti andmetel on eraisikute 2015. aasta deklareeritud üüritulu ligi 70% suurem kui 2013. aastal.

Kirjalikud lepingud ja professionaalsed üürileandjad, kelle äri seisneb korteri väljaüürimises, on tagatis, mis lubab, et üürilepingud muutuvad edaspidigi järjest pikemaks ja annavad üürnikele järjest suuremat kindlust vajadusel sama pinna peal pikaajaliselt üürnik olla.

Üüripakkumine laieneb

Üüriturule tuleb pakkumist järjest juurde ja konkurents tiheneb. Üüriinvestorid otsivad igapäevaselt kortereid, kus ostuhind ja üürihind omavahel ärivõimaluse loovad. Üürituru 2009. a meeletule ülepakkumisele järgnenud defitsiit on jõudnud tasakaaluni ja vaikselt nihkumas taas ülepakkumise suunas.

Juba näeme, kuidas turutasemel hinnaga üürikorterid ei leiagi loetud tundidega huvilisi nagu see oli näiteks 2011.-2012. aastatel. Pakkumise laienemine on loonud üürnikele järjest suuremat valikuvõimalust ja seda nii uute kui vanade, odavamate kui kallimate, parema kui mitte nii hea kvaliteediga korterite vahel. Tallinnas on igas linnaosas pakkumine selline, kus iga soovija leiab sobiliku üürikorteri.

Turg areneb dünaamiliselt

Üürituru pakkumise ilma teevad väikeinvestorid. Valdavalt on seda peetud üürituru puuduseks, et pakkumist ei loo suured institutsionaalsed tegijad, kes suudaksid pakkuda üürikortereid sadade kaupa.

Siiski on väikeinvestorite pakkumise juures hulk tegureid, mida suured üürileandjad pakkuda ei suuda. Eelkõige võib siin tuua üüripakkumise paindliku loomise ja kliendikesksuse – väikeinvestor suudab iga kliendiga leida personaalse üürnikku rahuldava lahenduse. Kui üks üürileandja sellega hakkama ei saa, on tänase turu tingimustes üürnikul võimalik leida alternatiivne pakkumine teise üürileandja käest.

Üürihinnad on madalad

Üks riiklikult toetatud üürikorterite rajamise argument oli üürihindadest õhu välja laskmine. Tegelikult on üürikorterite hind üsnagi madal – seda just üürileandja poole pealt vaadatuna. Üüriäri ei paku kaugeltki kiire rikastumise võimalust, sest üüriärisse paigutatud kapitali kulude eelne tootlus jääb 3-6% suurusjärku.

Siiski peab tõdema, et üürniku seisukohast ei pruugi üürihinnad madalad olla. Enne riiklike meetmetega õhu väljalaskmist peab aru saama, et probleem ei seisne üüriärimeeste kasuahnuses, vaid Eesti riigi ja elanike vaesuses.

Arvata, et suurinvestorid suudaksid pakkuda madalamat üürihinda on ekslik. Tänased väikeinvestorid otsivad ise üürnike, korraldavad ise remonttööde tegemist, kirjutavad ise arveid välja ja tegelevad üürniku ning üürikorteri probleemidega reeglina oma aega hinnastamata.

Institutsionaalsed investorid peavad aga paratamatult panema hinnasildi külge igale kulule, sh ajakulule, mida väikeinvestor ei tee. See on tegur, mis madala tootluse tõttu teeb üüriäri institutsionaalsetele suurinvestoritele tänases õiguslikus ja maksukeskkonnas mitteatraktiivseks.

Üüriturg saab endaga hakkama

Elamispindade üürituru arengud on olnud väga positiivsed ja liikumine toimub õiges suunas, mis loob paremat ja usaldusväärsemat pakkumist üürnikule ning annab enam võimalusi ausale ja professionaalseid oskusi hindavale üürileandjale.

Kui avalikul sektoril on plaan üürisektorit turgutada, ei ole selleks õige tee riiklikult toetatud elamufondi loomine. See rikub tasakaalu ja peletab erainvestorid eemale, mis omakorda vähendab pakkumist ehk annab eluaseme kättesaadavuse parandamisele hoopiski vastupidise tulemuse.

Turu positiivsete arengute edendamiseks on mõistlik kiirkorras korda teha võlaõigusseadusest tulenev üüriregulatsioon. Rohkem tasakaalus suhted ja omavaheliste kokkulepete tegemise õigus on tegurid, mis toovad viimasedki põranda alla jäänud üürileandjad välja ning parandavat üüripakkumist suurtest tõmbekeskustest väljaspoolgi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Korterite hinnatõus on jõudmas Harjumaa väikevaldadesse

08.06.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti mai kuus Harjumaal müügiks 6671 korterit keskmise hinnaga 1794 €/m². Harjumaa korterite pakkumine suurenes aastaga 8% ja hinnad kerkisid 5% võrra.

Enamuses Harjumaa valdades on korterite pakkumine kasvanud. Tallinna korteripakkumise taga on selgelt aktiivne uusarendus. Toob ju uue korteri ostja enamasti vana turule pakkumisse. Jääb vaid mõelda, kas Tallinnast kaugemate valdade korteripakkumiste arvu suurenemise taga on soov kodukohast lahkuda või midagi muud.

Vaatamata pakkumise suurenemisele portaalis KV.EE on korteripakkumiste keskmine hind hoogsalt kerkimas. Tallinnast kaugemate valdade kümmet protsenti ületava hinnatõusu taga ei ole siiski äkiline kinnisvarabuum. Pigem on Tallinnas ja teistes suuremates tõmbekeskustes juba ammu aset leidnud hinnatõus nüüd aeglaselt jõudmas väiksematesse piirkondadesse.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	05/2015	05/2016	Muutus, %	05/2015	05/2016	Muutus, %
Anija vald	22	26	18%	472	610	29%
Harku vald	21	48	129%	1 489	1 577	6%
Jõelähtme vald	22	22	0%	1 055	1 211	15%
Keila	35	51	46%	1 073	1 154	8%
Keila vald	38	27	-29%	533	555	4%
Kose vald	13		NA	680		NA
Kuusalu vald		32	NA	557	644	16%
Loksa	48	32	-33%	340	375	10%
Maardu	155	124	-20%	883	998	13%
Paldiski	56	74	32%	462	466	1%
Raasiku vald	12	20	67%	923	1 102	19%
Rae vald	138	138	0%	1 536	1 498	-2%
Saku vald	13	27	108%	1 196	1 303	9%
Saue	11	36	227%	1 263	1 396	11%
Saue vald	72	51	-29%	1 392	1 553	12%
Tallinn	5 392	5 808	8%	1 809	1 896	5%
Vasalemma vald			NA	135	172	27%
Viimsi vald	129	155	20%	1 514	1 627	8%

Eesti	10 338	11 145	8%	1 361	1 428	5%
Harjumaa	6 192	6 671	8%	1 712	1 794	5%
Narva	250	517	107%	641	573	-11%
Pärnu	146	149	2%	1 293	1 384	7%
Tartu	1 555	1 816	17%	1 355	1 391	3%