Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
 

3 nippi, kuidas kinnisvaratehingust maksimum võtta

Center KinnisvaraAastaid kestnud kinnisvarahindade järjepidev tõus, olematud laenu- ja hoiuseintressid ning majanduse ja palkade stabiilne kasv on paljude inimeste mõtted viinud kinnisvararadadele. Kui palju mu korter hetkel juba väärt on? Millist uut korterit ma endale lubada saaks? Kas investeerida üürikinnisvarasse?

Mis seal salata – raha null-intressiga pangakontol hoidmisega võrreldes tundub see hetkel üsna mõistlik alternatiiv. Ning riskitundlikumate investorite jaoks on oluline ka teadmine, et näiteks võrrelduna aktsiahindadega ei saa kinnisvara hind kunagi päris olematuks (ega ilmselt ka võrreldes ostuhinnaga 10-20 korda väiksemaks) sulada.

Ja kuigi julge pealehakkamine on pool võitu, on kinnisvaratehingute puhul mõned olulised reeglid, millest sõltub kokkuvõttes suurel määral, kas aastate pärast saad oma tehingule rõõmuga tagasi vaadata või jääb midagi kripeldama.

  • Kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see enamasti ei olegi. See universaalne tõde kehtib igal juhul ka kinnisvarasektoris. Ei ole liiga tõenäoline, et superdiil on rippunud kinnisvaraportaalis üleval mitu kuud ning sina oled esimene, kes seda märkab. Kui mingi asi tundub reaalse turuhinnaga võrreldes ikka liiga soodne, tasub välja uurida, miks see nii on.
  • Mälestused pole midagi väärt. Kahjuks nii see on. Seal, kus sina näed pulmakingiks saadud tööriistakomplektiga tehtud esimest suuremat käsitööd, näeb ostja logiseva uksega garderoobikappi. Seal, kus sina näed parkimiskohta, kus vaid sinu pere on mitu põlvkonda parkinud, näeb ostja kes-ees-see-mees tüüpi võidujooksu igal õhtul. Usalda selliste asjade juures maakleri abi, kes suudab objektiivselt hinnata, mis on väärtuslikud müügiargumendid ja mis vaid sinu jaoks olulised sentimentaalsed väärtused.
  • Lase maakleril tegutseda. Kui oled juba otsustanud kasutada maakleri abi, panusta aega sellesse, et leida kogenud ja usaldusväärne inimene, viia ta kurssi kõigi oluliste detailidega ning leppida kokku tingimused. Ja kui see tehtud, siis lase professionaalil tööd teha. On loomulik, et maakler hoiab sind protsessiga kursis, kuid sul ei ole mingit vajadust käia temaga kaasas potentsiaalsetele huvilistele korterit näitamas ja tutvustamas ning üle maakleri õla pidevalt täpsustavaid kommentaare lisamas.

Muidugi ei piisa hea investeeringu tegemiseks nende kolme soovituse järgimisest. Kuid võib kangemat sorti mürki võtta, et neist mööda vaadates on kehv tulemus garanteeritud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Baltic Horizon omandas Upmalas Biroji büroohoone Riias

baltic-horizonBaltic Horizon sai 30 augustil ametlikult Upmalas Biroji büroohoone omanikuks. Baltic Horizon portfellis on seega hetke seisuga 7 ärikinnisvara objekti väärtusega üle 125 miljoni euro.

Riia, 2016-09-01 06:00 CEST (GLOBE NEWSWIRE) — Upmalas Biroji on kvaliteetne büroohoone, mis ehitati aastal 2008 Saksamaalt pärit arendaja Bauplan Nordi pool. Hoone ankurrentnikeks on SEB Global Services ning CABOT. Hoone on 100% välja renditud kesk- ja pikaajaliste rendilepingutega. Hoone väljarenditav pind on üle 10 500 ruutmeetri. Arendaja Bauplan Nord jätkab hoone haldajana ka edaspidi.

Antud tehing on väärtuslik lisa fondi kvaliteetsesse investeerimisportfelli. Riias on Baltic Horizon fond samuti investeerinud SKY naabruskonna kaubanduskeskusesse Bikernieku tänaval. Peale objekti omandamist on fondi portfelli hajutatus oluliselt paranenud ning nüüd on portfellist ca. 35% Tallinnas, 23% Riias ning 42% Vilniuses. Lisaks on portfell nüüd paremini hajutatud ka segmentide lõikes: 43% büroo- ning 57% kaubandusobjektid kuhu kuulub ka Coca Cola Plaza Tallinna südalinnas.

Baltic Horizoni osakud on noteeritud ning kaubeldavad Nasdaq Tallinna platformil alates 6. juulist 2016. Baltic Horizon tähis börsil on NHCBHFFT. Upmalas Biroji tehingut nõustas ostja poolelt Sorainen ning müüja poolelt BNT advokaadibüroo ning Newsec.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Domus Kinnisvara: Sügisene kinnisvarasoovitus

Domus KinnisvaraKui müüd kinnisvara ja endal pole vaja uut osta, paiguta raha ikkagi kinnisvarasse. Üürihuvilisi jagub piisavalt, kirjutab Domus Kinnisvara vanemmmaakler Agur Tammistu.

Tallinnas käib korterite uusarendus täie hooga. Kesklinnas jääb järjest vähemaks tasulisi parkimisplatse, sest lõpuks saavad valmis ka keerulisemad detailplaneeringud, mille alune maa on seniks tulu teenima pandud parklana. Uusi kortereid ju ostetakse, miks siis mitte ehitada?

Mida ostetakse?

Ostetakse hinda (eelkõige madalat hinda), asukohta ja kvaliteeti – kahjuks neid kolme ühe paketina ei saa.

Kes ostab hinda, see vaatab uusarendusi äärelinnas, kus võib saada korteri isegi alates 1300 €/m². Eriti palju lisasid just selle raha eest ei saa, aga paneelika plastakende ja laminaadiga veab välja küll. Järgmine sihtgrupp, kelle finantsid lubavad endale elamist vaadata pealinna keskme lähedusse, on tehniliste lahenduste mõttes nõudlikum, ka maja arhitektuurne lahendus peaks mõju avaldama. Hinnaks peaks arvestama 2000 €/m² ja veidi enamgi. Kui ikka päris südalinna või südalinna mere äärde kodu soetada, siis peaks arvestama 2500–4000 €/m².

Siin on põhirõhk esinduslikul asukohal, erilisel arhitektuuril ja loomulikult madalatel ekspluateerimiskuludel. Üks ostjate sihtgrupp on ka investorid, kellele sobivad väiksemad kahetoalised korterid väljaüürimise eesmärgil. Seda vähemalt seni, kuni ei ole hakatud suuri üürimaju ehitama.

Ostjad otsivad enamasti pigem kahe- ja neljatoalisi kortereid kui üheseid ja kolmeseid. Ühest ei osteta ju terveks eluks, pigem alguseks ja lõpuks, kolmene jäetakse lihtsalt vahele, minnakse kohe üle neljatoalisele.

Noored ostavad pigem maja kui korteri

On tekkimas ka trend, et noored paarid (alla 30) ostavad võimaluse korral pigem remonti vajava maja kui korteri. Üks põhjus on selles, et kui alustada ühetoalisest, siis mõne aja pärast tuleb see müüa ja kahene osta jne, siis tekivad ka vahepealsed müügikulud, pangad ei vaheta enam niisama tagatist, pigem lõpetavad vana laenu ja sõlmivad uue lepingu.

See omakorda tähendab, et siis ei pruugi enam tingimused nii head olla ning laenu saamine ja ostumüügitehingud on ka kulu. Suuremaid üles-alla-hüppeid sügisel turul oodata ei ole, küll aga peab müüja ostja leidmiseks pingutama. Pingutada saab uusarendaja, pakkudes ostjale hinna sisse lisamugavusi ja kõrget kvaliteeti.

Teise ringi ehk kasutatud kinnisvara müüjad saavad müügihinna määramisel rajaneda siiski ainult asukohal, sest ka renoveeritud elamu hinna sisse on tihtipeale paigutatud ostjale veel üks laen ehk siis renoveerimislaen ja remondifond. Järelturu korteritel on võrreldes uusarendustega suuremad hooldus-ja halduskulud. Võib öelda, et kõige kallim on pidada Mustamäe-Lasnamäe kolmetoalist korterit, sama summa kataks ära umbes 150 m² eramaja ülalpidamise, passiivmajast rääkimata. Sellepärast on järelturu korterite hinnad pigem kerges languses.

Rusikareeglit saabuvaks sügiseks välja pakkuda ei ole. Pigem on nii, et kui müüd ja samas kohe ostad, siis on kõik kontrolli all. Kui täna müüd ja endal vajadust kinnisvara järele ei ole, siis paiguta raha ikka kinnisvarasse ja anna üürile, üürihuvilisi on piisavalt.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara: Uusarenduse hindamine kaitseb ostjat enda eest

Arco VaraUusarenduste hindamisele suunav määrus kaitseb kinnisvaraostjaid nende enda eest, et nad ei kulutaks rohkem, kui suudavad endale lubada, kirjutab Arco Real Estate’i hindaja Helena Piirak vastuseks Meelis Mandelile.

Vahuvein näpus kinnisvaraturul ringi joosta on üsna lühinägelik ja tulutu tegevus, kuna laenu tagatiseks hinnatavate uute korterite pakkumishinda saab võrrelda üksnes viimase aasta jooksul müüdud korterite hinnaga.

Kinnisvaraturul toimuvad muutused võtavad alati aega. Üldiselt võib aga kindel olla, et praegu laenu tagatiseks ja võlaõigustehingusse minekuks hinnatud uus korter maksab sama palju ka poole aasta pärast, kui maja valmib ning asjaõigusleping sõlmitakse.

Tõsi on, et kinnisvaraarendajate avalikke pakkumishindu võib teatud mõttes pidada kinnisvaraärimeeste soovunelmaks. Tasub aga arvestada, et piirkonniti on välja kujunenud hinnavahemikud, kuhu uute korterite ruutmeetrihinnad ning tükihinnad jäävad.

Müüja annab järele

Uute korterite tegelikud pakkumishinnad kujunevad ostja valiku suurenedes läbirääkimiste käigus. On kinnisvaraarendajaid, kes on siiani seisukohal: võta või jäta. Nad ei tunne rahastaja müügisurvet ega pea valmis ehitatud väärt vara käest andma. Müümata korter hoitakse ostja tulekuni tühi või antakse see üürile.

Valdav osa kinnisvaraarendajaid on siiski valmis oma avalikest pakkumishindadest alla tulema, sest mitu arendajat on seda projektide tähtaegseks lõpetamiseks juba teinud. Vahuvein ei maksa seejuures suurt midagi, kuid alates eelmise aasta algusest on arendajad lisaks hinna tuntavale alandamisele andnud ostjaile kauba peale ka väärtuslikke asju, nagu näiteks köögisisustust, panipaiku ja parkimiskohti.

Ostja jõud

Nüüd ongi küsimus pigem selles, kuidas ostja ja müüja saavad mõlema jaoks mõistlikule kokkuleppele. Laenukõlbulikud ostjad on aru saanud, et neil on läbirääkimistel üha enam jõudu. Nad tingivad hinda igal pool ning igal võimalusel, lüües müüjaile üsna sageli allapoole vööd. Variant, kus võidus on ainult ostja ja teistel tõmmatakse tehingu käigus püksid jalast, ei sobi aga arendajatele ega neid rahastanud pankadele.

Kui tehinguid jääb üha vähemaks ja need toimuvad varasemast madalamal hinnatasemel, kajastavad seda ka laenu tagatiseks hinnatava kinnisvara eksperthinnangud. Selle tulemusel kohandavad müügigraafikuid jälgivad kinnisvaraarendajad varem või hiljem oma pakkumishindu turu tasemele vastavaks. Seega peegeldab uusarenduste hindamine kinnisvaraturul toimuvat nii ostjaile, kinnisvaraarendajaile kui ka pankadele. Võib isegi öelda, et uusarenduste hindamine mõjub osapooltele kainestavalt.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Arco Vara: Tallinna ja Harjumaa korterituru ülevaade I poolaasta

Arco Vara2016. aasta esimeses pooles täheldas Arco Vara Tallinna ja Harjumaa korteriturul eelmise aasta sama perioodiga võrreldes aktiivsete müügipakkumiste 7,2%-list kasvu ning tänavu juulis mõneti ootamatut üüripakkumiste vähenemist 8,6%. Keskmine pakkumishind püsis tõusukursil.

Teise kvartali põhjal võib öelda, et nii korterimüügipakkumiste arv kui ka keskmine tehinguhind püsis eelneva aastaga praktiliselt samal tasemel. Keskmist hinda hoidsid uusarenduste asjaõiguslepingud, mis Maa-ameti andmetel kasvasid stabiilselt 5%-lt 14%ni kõigist korteritehingutest. Võlaõigustehinguid arvesse võttes moodustas uute korterite müük veelgi suurema osa kogumüügist. Samas, aastatel 2011-2016 ehitatud kasutusloaga korterite esmamüük kukkus 2015. aasta teise kvartaliga võrreldes 38,7%.

Tallinna ja Harjumaa korterituru dünaamika II kvartalis

Tallinna-ja-Harjumaa-korterituru-dünaamika
Allikas: Maa-amet

Kvartalite lõikes mõjutab Tallinna ja Harjumaa korteritehingute statistikat kinnisvaraturu hooajalisus. Tavapäraselt on aasta esimene kvartal korteriturul passiivsem ning teine kvartal aktiivsem. Suvekuudel jääb tehinguid vähemaks, sest nii müüjad kui ostjad puhkavad.

Tallinna tüüpkorterite müügi- ja üüripakkumised*

Tallinna tüüpkorterite müügi-ja üüripakkumised
Allikad: kv.ee, Arco Vara

* – esitatud andmed on kogutud 23.08.2016 seisuga ja ümardatud

Tüüpkorterite pakkumises kajastuvad nii kuulutused nõukogudeaegsetes paneelelamutes kui ka viimastel aastatel valminud või alles ehitatavates uutes kortermajades, kus iga vaba korteri müügiks on tehtud eraldi kuulutus. Kolme- ja enamatoaliste korterite müügipakkumiste rohkus väiksemate korteritega võrreldes on seletatav asjaoluga, et selliseid kortereid on juba aastaid rohkem ehitatud, kui väiksemaid kortereid. Samas on just väiksemate korterite järele olnud suurem nõudlus, sest sellist trendi toetab leibkonnaliikmete arvu vähenemine. Uusarenduste puhul takistavad väikeste korterite ehitamist suhteliselt jäigad Tallinna parkimisnormid. Uute korterite pakkumishinnad Tallinnas ja Harjumaal vastavad uute kortermajade asukohale ning on vahemikus 1 300 – 6 150 €/m2. Kalleimad korterid omavad luksuslikku vaadet merele.

Uute korterite tehinguhinnad (€/m2) linnaosade kaupa

Uute korterite tehinguhinnad linnaosade kaupa
Allikas: Maa-amet, 2016 a II kv andmed

*** – kui toimus alla 5 tehingu kuus, statistilised andmed puuduvad

2016. aasta esimeses pooles lisandus aktiivsesse müüki mitmeid suuri uusarendusprojekte, mille puhul on tunda ostjapoolse huvi kompimist enne ehitustegevuse alustamist. Kui huvi jääb oodatust oluliselt kesisemaks, on võimalik, et ehitust lükatakse teadmata aja võrra edasi. Tallinna ja Harjumaa arendusprojektides on müügis ligikaudu 2500 korterit, mis on tekitanud teatud ülepakkumise. Märkimisväärselt suur osa müügis olevatest korteritest on juba kas viimistlusjärgus või päris valmis.

Odavama hinnaklassiga üürikortereid on saada nõudlusest vähem. Eeskujulikus seisukorras möbleeritud üürikorterite pakkumisperiood on pikenenud, kuivõrd üürilevõtjad on sageli hinnatundlikud ning neile on tekkinud varasemast rohkem valikut. Et müük või üürileandmine toimuks planeeritud ajaraamides, tuleks pakkumist alustada turuhinnale võimalikult lähedase hinnaga. Huviliste puudumisel või huvi vähesuse korral tuleks hinda korrigeerida. Konkreetse korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Prognoos

Lähikuudel võib korterite, eriti uute korterite, ostmise asemel saada kasvavaks trendiks heas seisukorras korterite üürimine. Ei ole siiski üheselt tõlgendatavaid märke, mis viitaks lähikuudel toimuvatele suurtele muudatustele Tallinna ja Harjumaa korteriturul. Tallinna uusarenduste müügiaeg pikeneb, kuid rahaliselt kindlal järjel olevate arendajate hinnad reageerivad sellele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutab enim müüjail lasuv ajaline surve.

Kommentaar, Daniel-Aleksander Chasan, Arco Vara Tallinna piirkonna juht

Üürikorterite pakkumise vähenemisele on raske seletust leida. Pigem võiks pakkumist olla enam, kui eelmisel aastal. Pakkumise vähenemise põhjus on tõenäoliselt nõudluse suurenemine üürikorteritele. Nimelt Tallinna linna elanikkond suureneb ja saabujad soovivad pigem kortereid üürida, kui osta.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

“Kinnisvaramaakleri ABC” käsiraamat – praktilised nõuanded ja soovitused maaklerile

Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerileKäsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ lausus käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendubki praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, omavalitsuste töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Samuti on Kinnisvarakool kirjastanud mitmeid käsiraamatuid.

Lisad

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv juulis jätkus

StatistikaametJaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 2%, teatab Statistikaamet. Kui juunis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%, siis juulis jätkus müügitulu kasv peaaegu samas tempos.

2016. aasta juulis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 568,2 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta juuliga võrreldes 3%. Müügitulu suurenes nelja ja vähenes kolme tegevusala kauplustes. Enim suurenes müügitulu kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük), kus müük kasvas aastaga 23%. Müügitulu suurenes veel ka posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes (kasv 13%), apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 10%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 7%).

Müügitulu vähenes eelmise aasta juuliga võrreldes muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm, muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad), ning tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes.

Toidukaupade kaupluste müügitulu on viimased kaks kuud näidanud stabiilset kasvu. Sarnaselt juunile suurenes ka juulis nende kaupluste müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu suurenes 2015. aasta juuliga võrreldes 4%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes juulis jaekaubandusettevõtete müügitulu 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel oli kasv 2%. 2016. aasta seitsme kuuga (jaanuar–juuli) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 5%.

 

jaekaubandusettevõtete-müügitulu-mahuindeks

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Juulis tööstustoodangu maht suurenes

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2016. aasta juulis 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

Juulis toodeti töötlevas tööstuses 1% rohkem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Pooled töötleva tööstuse tööstusharudest ületasid juulis eelmise aasta mahtu.

Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige puittoodete ja elektriseadmete tootmise kasv. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang veel tekstiiltoodete, mootorsõidukite ja mööbli tootmises. Toodang vähenes elektroonikaseadmete, metalltoodete ning masinate ja seadmete tootmises.

Välisturule müüdi juulis 68% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta juuliga võrreldes vähenes korrigeerimata andmetel toodangu müük kodumaisele turule 8% ja müük ekspordiks 6%. 2016. aasta juulis oli 2 tööpäeva vähem kui mullu.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta juulis tööstuses kokku 5% rohkem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 1% rohkem.

2015. aasta juuliga võrreldes toodeti elektrit 44% rohkem ja soojust 9% vähem.

töötleva-tööstuse-toodangu-mahuindeks

 

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

EfTEN kinnisvarafondide poolaasta tulemused

EftenAllpool anname lühiülevaate meie kolme kinnisvarafondi auditeerimata 2016. aasta esimese poolaasta majandustulemustest.

EfTEN Kinnisvarafond AS

  • Fondi asutamisaasta: 2009
  • Varade maht: 213,0 m€
  • Investeeringute arv: 22
  • Omakapital: 98,8 m€
  • Müügitulu: 8,5 m€ (2015 – 8,2 m€)
  • Puhaskasum: 6,3 m€ (2015 – 5,4 m€)
  • sh. varade (neto-) ümberhindlus: 1,1 m€ (2015 – 1,2 m€)
  • Varade puhas tootlikkus (net yield) 7,8 %
  • ROIC (return on invested capital)1: 21,1%
  • Fondi staatus: investeerimisperiood on lõppenud; hoidmisfaas

Esimesel poolaastal müüsime Ülikooli 6A asuva büroohoone Tartus. Oleme suures osas täitnud oma strateegilise eesmärgi, milleks oli väiksematest hoonetest väljumine ja keskendumine suurematele investeeringutele. Kõik senised kuus väiksemate hoonete müüki on toimunud kõrgema hinnaga kui seda oli iga hoone müügihetke bilansiline väärtus. Ettevaatavalt teeme ettevalmistusi DEPO ehitusmaterjalide poe ehituseks Jelgavas ja nii Viljandi UKU Keskuse kui ka Jelgava RAF-keskuse laiendamiseks.

Poolaasta aruanne on leitav siit

Click to access EFTEN-_ESIMENE_ARUANNE_FINAL_17.08.pdf

EfTEN Kinnisvarafond II AS

  • Fondi asutamisaasta: 2015
  • Varade maht: 108,7 m€
  • Investeeringute arv: 3
  • Omakapital: 51,2 m€
  • Müügitulu: 5,7 m€ (2015 – 3,7 m€)
  • Puhaskasum: 2,8 m€ (2015 – 1,0 m€)
  • sh. varade (neto-) ümberhindlus: 1,2 m€
  • Varade puhas tootlikkus (net yield) 7,7 %
  • 1ROIC (return on invested capital): 12,8%
  • Fondi staatus: aktiivne investeerimisfaas

Oleme omandanud 2016. aastal kokku 100 miljoni euro väärtuses kaubanduskinnisvara. Tallinnas ostsime Citycon’ilt Magistrali keskuse, mis on eelkõige Mustamäe linnaosa ehk regionaalse tähtsusega kaubanduskeskus. Peale esimese poolaasta lõppu omandasime juulis Domina kaubanduskeskuse Riias kokku 74,5 miljoni euro eest. Domina on Riia üks suurimaid kaubanduskeskusi 47 000 üüritava ruutmeetriga, kus me plaanime tuua olulisi muutusi keskuse kontseptsiooni kui ka üürnike kooslusesse. Domina keskuse omandamise järgselt on fondis kokku neli investeeringut ja kogu varade maht on 185 miljonit eurot.

Poolaasta aruanne on leitav siit https://www.adaur.ee/wp-content/2016/08/EFTEN-II_FINAL_17.08.pdf

EfTEN Real Estate Fund III AS

  • Fondi asutamisaasta: 2015
  • Varade maht: 56,9 m€
  • Investeeringute arv: 3
  • Omakapital: 27,2 m€
  • Müügitulu: 2,1 m€
  • Puhaskasum: 1,2 m€
  • sh. varade (neto-) ümberhindlus: 0,4 m€
  • Varade puhas tootlikkus (net yield) 8,0 %
  • 1ROIC (return on invested capital): 15,7%
  • Fondi staatus: aktiivne investeerimisfaas

EfTEN Real Estate Fund III AS-is viisime esimeses poolaastas läbi fondi teise aktsiate avaliku emissiooni kaasates kokku 11 miljonit eurot uut omakapitali. Saadud vahendid investeerisime lõviosas DSV müügi- ja tagasirendi tehingusse, mille käigus omandasime DSV’lt kolmes Balti riigi pealinnas logistikakeskused, mida DSV üürib pikaajalise üürilepingu alusel fondilt tagasi. Poolaasta seisuga jõudsime lõpuni viia Vilniuse logistikakeskuse omandamise. Tallinna ja Riia DSV hoonete tehing jõustus lõplikult peale poolaasta lõppu juulis.

Poolaasta aruanne on leitav siit https://www.adaur.ee/wp-content/2016/08/EREF-III_FINAL_18.08.pdf

Kokkuvõte

Oleme kõigi meie juhitud fondide tulemustega igati rahul. Turu üldist seisu iseloomustab uute äripindade pakkumise suurenemine igas segmendis, tänu millele üürihinnad liiguvad külgsuunas. Üürihinna tõusu pidurdab omakorda olematu inflatsioon. Tänu keskpankade jätkuvale väga madalale intressipoliitikale on märgata üleüldist ärikinnisvara tootlustasemete langust, mis tõstab kinnisvara hinda. Balti riikide ärikinnisvaraturu likviidsust hoiab madalal tasemel jätkuvalt kasin välisinvesteeringute tase, eeskätt tänu muredele Balti riikide julgeolekuolukorra pärast.

Domina keskuse omandamise järgselt on EfTEN Capitali hallatavate varade maht kasvanud 500 miljoni euroni. Meie esmaseks prioriteediks ei ole portfelli mahu edasine kasvatamine, vaid peamiselt keskendumine olemasolevatele investeeringutele. Kasvavate kinnisvarahindade tingimustes on järjest raskem leida sobiva riski/tulu suhtega investeerimisobjekte. Meie teine ja kolmas fond jätkavad investeerimistegevust ja sobilike investeerimisobjektide otsimist kuid eeldame edasist investeerimistempo alanemist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

SEB Nordic Outlook: moderate growth regardless of political insecurity

SEB PankThe events in the economy and politics over the last half-year have been unexpected. The UK referendum, the state of the US presidential election, the increase in popularity of extremist parties in Europe, and the diverging from democracy in some developing countries have clearly raised political risks. Regardless of this, the markets have been relatively calm towards such news, which can be seen as an adjustment to the new, more unstable situation. Ironically, market participants interpret the negative events as signs that the efforts of central banks and governments in bringing about economic recovery will become increase further. However, interest rates have reached new record-low levels that will clearly restrain further quantitative easing.

The European economy will continue on its earlier moderate growth path. Even though the situation in exports is not too good, internal consumption will increase due to the improved labour market figures. Development is still slow: according to SEB’s estimates, the unemployment rate in the euro zone will drop from the current 10 per cent to 9 per cent by 2018, and average economic growth will be limited to 1.7 per cent. Economic growth in export countries of significant importance to Estonia will remain good or will at least be better than before. The need to increase government expenditures in order to cope with the migration wave will lead to an increase of 3.7 per cent in the Swedish economy this year; GDP growth of more than 2 per cent can be expected throughout the entire forecast period. Even though economic growth in Finland will only reach 1.2 per cent by 2018, the period of decline will be a thing of the past and increasing imports will expand the opportunities of Estonian companies. The large German market will continue its stable growth and although political opposition leads to a slowing in the exchange of goods, the worst seems to be over in the Russian economy as well.

The situation with the Estonian economy is controversial. The growth of gross domestic product over the past two years has been slow and does not match our hopes of catching up with our wealthier northern neighbours as quickly as possible. A great deal of attention has been paid to the fact that, in terms of real value, the added value created in the economy is only now reaching the level where it was in 2007. All forecasts by economic analysts predicting an increase in growth in the near future have not borne fruit, and in the second half of the year expectations have once again been adjusted downwards – this time as well.

However, when assessing the economy from the perspective of an ordinary worker, there is no need to complain. The Estonian labour market has recovered much better from the last crisis than that of many other European countries. The employment rate and people’s desire to participate in the labour market are reaching historically high levels. The unemployment rate has dropped down to 6.5 per cent, which is a very low level for Estonia and significantly better than in the other Baltic States. Incomes are increasing at a rapid pace. Average wages increased last year by 6 per cent, and by as much as 8 per cent in the first half-year of 2016. The low fuel and food prices have left people with more money, which has been of help in improving living standards, especially among poorer households.

Fast growth in wages in the conditions of low economic growth leads us to the source at the expense of which the income of employees has increased – corporate profits. At first glance, one could be glad that companies are ready to pay most of their income out as wages. Unfortunately, the rise in wages has been funded at the expense of investments not being made, which means that in the long-run, the ability of a company to keep up with its competitors will decline. This is particularly important in Estonia where exports account for approximately 80 per cent of the gross domestic product. Fortunately, some progress has been noted in foreign trade in the past few months.

According to the forecast, economic growth in Estonia in the second quarter of the year will speed up, as a result of which Estonia’s GDP will increase by 1.7 per cent this year. The reasons for this are the improvement in export demand and the increase in capital expenditures. Supported by stronger export markets and active private consumption, economic growth will speed up to 2.4 per cent in 2017 and to 3 per cent in 2018. Public sector investments are also on the rise, supported by European Union structural funds and inspired by another election cycle.

Further info on

Mihkel Nestor
Economic Analyst

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KV.EE: Majade turul hinnad kerkivad

Kinnisvaraportaal KV.EEJuulikuine majade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE oli 3269. Aastataguse ajaga võrreldes on enamuses Eesti maakondades majade müügipakkumiste arv vähenenud, mis on viinud hinnatõusule.

Aasta tagasi juulis pakuti Eestis tänavuse 3269 maja vastu müügiks 3439 maja. See teeb majade müügipakkumiste arvu vähenemiseks 5%. Majade müügipakkumisi on vähemaks jäänud kõikides maakondades peale Viljandi ja Võru maakondade, kus pakkumine on suurenenud vastavalt 42 ja 5%.

Pakkumise vähenemine hakkab kergitama hindu. Majade müügipakkumiste Eesti keskmine ruutmeetrihind portaalis KV.EE oli juulis 1024 €/m². See on aastatagusest hinnatasemest 966 €/m² kõrgemal 6% võrra.

Majade müügipakkumiste hinnatõus on valdav. Hinnad on kerkinud kuni 10% pea kõikide maakondades. Ainsana on portaali KV.EE andmetel majade müügipakkumiste keskmine hind vähenenud Järva, Põlva ja Viljandi maakondades.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 07/2015 07/2016 Muutus, % 07/2015 07/2016 Muutus, %
Eesti 3 439 3 269 -5% 966 1 024 6%
Harjumaa 2 111 2 064 -2% 1 175 1 250 6%
Ida-Virumaa 144 114 -21% 662 697 5%
Jõgevamaa 27 27 0% 321 325 1%
Järvamaa 41 35 -15% 379 357 -6%
Läänemaa 54 41 -24% 685 701 2%
L-Virumaa 65 55 -15% 566 583 3%
Põlvamaa 14 NA 439 428 -3%
Pärnumaa 257 252 -2% 785 799 2%
Raplamaa 125 113 -10% 564 585 4%
Saaremaa 46 26 -43% 681 742 9%
Tartumaa 471 443 -6% 881 958 9%
Valgamaa 45 35 -22% 381 421 10%
Viljandimaa 19 27 42% 616 514 -17%
Võrumaa 22 23 5% 413 415 0%
 
Narva 23 30 30% 451 429 -5%
Pärnu 57 61 7% 919 966 5%
Tallinn 909 813 -11% 1 344 1 385 3%
Tartu 329 322 -2% 940 1 013 8%

Majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

SEB Nordic Outlook: умеренный рост, несмотря на политическую неустойчивость

SEB PankСобытия в экономике и политике в последнее полугодие были неожиданными. Референдум в Великобритании, президентские выборы в США, рост популярности радикальных партий в Европе и отдаление от демократии в ряде развивающихся стран сильно повысили политические риски. Несмотря на это, рынки среагировали на эти новости относительно спокойно, в чем можно усмотреть приспособление к новой нестабильной ситуации. Участники рынка иронически истолковывают негативные события в том ключе, что усилия центральных банков и правительств с целью оживления экономики станут еще больше. В то же время процентные ставки достигли новых рекордно низких уровней, что четко ограничивает дальнейшее ослабление финансовой политики.

Экономика Европы продолжает ранее начатый умеренный рост. Хотя положение в экономике неважное, внутреннее потребление растет при поддержке укрепляющихся показателей рынка труда. Развитие, тем не менее, является медленным: согласно прогнозу SEB ставка безработицы в еврозоне упадет с нынешних 10 процентов к 2018 году до 9 процентов, и средний рост экономики сведется к 1,7 процента. Экономический рост существенных для Эстонии государств-экспортеров держится на хорошем уровне или, по меньшей мере, улучшается в сравнении с более ранними показателями. Необходимость увеличения расходов правительства, чтобы справиться с миграционным потоком, в этом году улучшит экономику Швеции до 3,7 процента, более чем двухпроцентный рост ВВП ожидается в течение всего прогнозируемого периода. Хотя экономический рост Финляндии к 2018 году составит только 1,2 процента, период спада уйдет в прошлое и увеличивающий импорт улучшит возможности предприятий Эстонии. Стабильный рост продолжит рынок Германии, и хотя политическое противостояние тормозит товарообмен, кажется, что самое худшее миновало и в экономике России.

Ситуация в экономике Эстонии является противоречивой. Рост внутреннего валового продукта за последние два года был медленным, что не отвечает нашим ожиданиям как можно быстрее догнать более богатых северных соседей. Много внимания заслуживает факт, что в реальной стоимости создаваемая в экономике прибавочная стоимость только теперь начинает достигать уровня, на котором она находилась в 2007 году. Все прогнозы экономических аналитиков об ускорении роста в ближайшей перспективе пошли насмарку, и во втором полугодии ожидания вновь скорректированы вниз – на этот раз.

Оценивая экономику с точки зрения обычного труженика, нет причин, чтобы сетовать. Рынок труда Эстонии оправился от последнего кризиса гораздо лучше, чем рынки труда многих государств Европы.  Трудовая занятость людей и желание быть участником рынка труда достигли исторически высоких уровней. Ставка безработицы уменьшилась до 6,5 процента, что является для Эстонии слишком низким уровнем и существенно лучшим показателем, чем в других странах Балтии. Доходы людей растут в быстром темпе. В прошлом голду средняя заплата повысилась на 6 процентов, в первом полугодии 2016 года даже на 8 процентов. Низкие цены на топливо и продукты оставили людям больше денег, что способствовало улучшению жизненного уклада именно более бедных семейных хозяйств.

Быстрый рост зарплат в условиях низкого роста экономики ведет нас к источникам, за счет которых доходы работников повысились – прибыли предприятий. На первый взгляд, можно было бы радоваться тому, что предприниматели готовы большую часть своего дохода выплатить в виде зарплат.  К сожалению, рост зарплаты финансировался за счет непроизведенных инвестиций, и это значит, что в отдаленной перспективе способность предприятия идти в ногу с конкурентами уменьшится. Особенно существенна эта ситуация в Эстонии, где доля экспорта от внутреннего валового продукта составляет около 80 процентов. К счастью, во внешней торговле в последние месяцы стали заметны и успехи.

Согласно прогнозу экономический рост Эстонии во втором полугодии ускорится, в результате чего ВВП Эстонии в этом году вырастет на 1,7 процента. Причиной является улучшение спроса на экспорт и увеличение расходов капитала. При помощи укрепляющихся экспортных рынков и стремительного частного потребления рост экономики ускорится в 2017 году на 2,4 процента и в 2018 году до 3 процентов. На подъеме находятся и инвестиции общественного сектора при помощи средств из структурных фондов Европейского союза и для вдохновения очередной избирательный цикл.

Михкель Нестор
макроэкономист SEB

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

SEB Nordic Outlook: mõõdukas kasv vaatamata poliitilisele ebakindlusele

SEB PankSündmused majanduses ja poliitikas on viimasel poolaastal olnud ootamatud. Suurbritannia referendum, USA presidendivalimiste seis, äärmusparteide populaarsuse tõus Euroopas ja demokraatiast kaugenemine mitmes arenevas riigis on selgelt tõstnud poliitilisi riske.

Hoolimata sellest, on turud neile uudistele reageerinud suhteliselt rahumeelselt, milles võib näha kohandumist uue ebastabiilsema olukorraga. Iroonilisel kombel tõlgendavad turuosalised negatiivseid sündmuseid märkidena, et keskpankade ja valitsuste pingutused majanduse elavdamiseks suurenevad veelgi. Samas on intressimäärad jõudnud uute rekordmadalate tasemeteni, mis edasist rahapoliitika lõdvendamist selgelt piirab.

Euroopa majandus jätkab varasemal mõõdukal kasvurajal. Kuigi olukord ekspordis pole kiita, kasvab sisetarbimine tugevnevate tööturunäitajate toel. Areng on siiski aeglane: SEB prognoosi kohaselt kahaneb euroala töötuse määr tänaselt 10 protsendilt 2018. aastaks 9 protsendini ja keskmine majanduskasv piirdub 1,7 protsendiga. Eesti jaoks oluliste ekspordiriikide majanduskasv püsib hea või vähemalt paraneb varasemaga võrreldes.

Vajadus suurendada valitsuse kulutusi migratsioonilainega toimetulekuks, kasvatab Rootsi majandust sellel aastal 3,7 protsenti; enam kui kaheprotsendist SKP kasvu on oodata terve prognoosiperioodi vältel. Ehkki Soome majanduskasv jõuab 2018. aastaks vaid 1,2 protsendini, jääb langusperiood möödanikku ning suurenev import parandab Eesti ettevõtete võimalusi. Stabiilset kasvu jätkab suur Saksa turg ning kuigi poliitiline vastasseis kaubavahetust pidurdab, tundub hullem möödunud olevat ka Venemaa majanduses.

Olukord Eesti majanduses on vastuoluline. Sisemajanduse kogutoodangu kasv viimasel kahel aastal on olnud aeglane, mis ei vasta meie ootusele jõukamatele põhjanaabritele võimalikult kiiresti järele jõuda. Palju tähelepanu on pälvinud ka tõik, et reaalväärtuses on majanduses loodav lisandväärtus alles nüüd jõudmas tasemeni, kus see oli aastal 2007. Kõik majandusanalüütikute prognoosid kasvu kiirenemisele lähitulevikus on seni läinud vett vedama ja aasta teises pooles on ootusi taas allapoole korrigeeritud – ka seekord.

Hinnates majandust tavalise tööinimese seisukohast, ei ole aga põhjust nurinaks. Eesti tööturg on viimasest kriisist taastunud oluliselt paremini, kui paljud teised Euroopa riigid. Inimeste tööhõive ja soov tööturul osaleda püüavad ajalooliselt kõrgeid tasemeid. Töötuse määr on kahanenud 6,5 protsendini, mis on Eesti kohta väga madal tase ja oluliselt parem, kui teistes Baltimaades. Inimeste sissetulekud kasvavad kiires tempos. Eelmisel aastal suurenes keskmine palk 6 protsenti, 2016. esimesel poolaastal lausa 8 protsenti. Madalad kütuse- ja toiduainehinnad on inimestele kätte jätnud rohkem raha, mis on olnud elujärje parandamisel abiks eriti just vaesematele leibkondadele.

Kiire palgakasv madala majanduskasvu tingimustes viib meid allikani, mille arvelt on töötajate sissetulekud suurenenud – ettevõtete kasumid. Esmapilgul võiks ju selle üle rõõmustada, et ettevõtjad on valmis suurema osa sissetulekust palkadena välja maksta. Kahjuks on palgakasvu finantseeritud tegemata jäänud investeeringute arvelt, mis tähendab, et pikemas perspektiivis ettevõtte võime konkurentidega sammu pidada väheneb. Eriti oluline on see just Eestis, kus ekspordi osatähtsus sisemajanduse kogutoodangust on ligikaudu 80 protsenti. Õnneks on väliskaubanduses märgata viimastel kuudel ka edusamme.

Prognoosi kohaselt Eesti majanduskasv aasta teises pooles kiireneb, mille tulemusel suureneb Eesti SKP sellel aastal 1,7 protsenti. Põhjuseks on ekspordinõudluse paranemine ja kapitalikulutuste suurenemine. Tugevnevate eksporditurgude ja tempoka eratarbimise najal kiireneb majanduskasv 2017. aastal 2,4 protsendi ja 2018. aastal 3 protsendini. Tõusuteel on ka avaliku sektori investeeringud, abiks raha Euroopa Liidu tõukefondidest ja innustuseks järjekordne valimistsükkel.

Täismahus SEB Grupi Põhjamaade majandusülevaadet saate inglise keeles lugeda SEB kodulehel

Mihkel Nestor
majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Palgakasv aeglustus kohalike omavalitsuste haldusalas

  • Eesti PankBrutokuupalga kasvutempo aeglustus veidi, eriti kohalike omavalitsuste haldusalas
  • Arvestades, et tööviljakus teises kvartalis kahanes, oli keskmise palga kasv endiselt tugev
  • Töötasu-uuring näitab, et palgataseme poolest oli Eesti 2014. aastal Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas Sloveenia järel teine

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta teises kvartalis aasta võrdluses 7,6%. Võrreldes eelneva kvartali 8,1%ga palga aastakasv veidi aeglustus.

Palgakasv aeglustus kõige enam riigi ja kohalike omavalitsuste haldusalas, Eesti omanikega eraettevõtetes aga on märgata palgakasvu kiirenemise trendi. Samasugust arengut näitasid ka maksu- ja tolliameti andmed. Keskmise deklareeritud palgaväljamakse kasv oli teises kvartalis nii 2016. aasta esimese kvartali kui ka 2015. aasta teise poolega võrreldes veidi aeglasem. Selle põhjuseks oli palgaväljamakse kiire kasvu taltumine valitsemisasutustes.

Keskmine palk suureneb endiselt märksa kiiremini kui tootlikkus. Statistikaameti kiirhinnangu kohaselt ulatus majanduskasv teises kvartalis 0,6%ni, ning et hõivatute arv kasvas sellest kiiremini, siis tööjõu tootlikkus vähenes. Ka töötlevas tööstuses, mis on Eesti peamine eksportiv tegevusala, on tööjõukulu toodanguühiku kohta palgakasvu mõjul märgatavalt suurenenud. Pikemas vaates kahjustab selline areng töötleva tööstuse konkurentsivõimet välisturgudel.

Hiljuti avaldati 2014. aasta töötasu-uuringu tulemused, mis annavad palkadest ülevaate soo, hariduse ja ametiala kaupa. Sama metoodikaga uuringuid viiakse läbi enamikus Euroopa riikides, mis võimaldab Eesti andmeid rahvusvaheliselt võrrelda. 2014. aasta uuringu tulemused näitasid, et palgataseme poolest oli Eesti 2014. aastal Kesk-ja Ida-Euroopa riikidest Sloveenia järel teisel kohal. Võrreldes Läti ja Leeduga oli keskmine palk Eestis ligikaudu kolmandiku võrra kõrgem, seevastu Soomes ja Rootsis olid palgad 2014. aastal ligikaudu kolm korda kõrgemad kui Eestis.

Täistööajale taandatud brutopalk

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

II kvartalis keskmise brutokuupalga kasv veidi aeglustus

StatistikaametKeskmine brutokuupalk oli 2016. aasta II kvartalis 1163 eurot ja brutotunnipalk 6,91 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,6% ning brutotunnipalk 4,5%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1141 eurot, mais 1129 eurot ja juunis 1220 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude ning puhkusetasude suurenemisest.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 8,3%, kuid tõusid võrreldes 2015. aasta II kvartaliga 15,6%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,3 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 7,3%, jäädes I kvartali aastakasvuga (7,2%) suhteliselt samale tasemele.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta II kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 8,3%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk peaaegu kõigil tegevusaladel (v.a mäetööstus). Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk kinnisvaraalases tegevuses (23,5%). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka haldus- ja abitegevustes (13,5%), majutuses ja toitlustuses (12,6%) ning info ja side tegevusalal (11,5%). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (9,4%) ja aeglaseim riigile kuuluvates asutustes (5,5%).

Maakonniti oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim brutokuupalk Harju, Tartu, Viljandi ja Lääne maakonnas ning madalaim Põlva, Ida-Viru ja Valga maakonnas. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu ja Pärnu maakonnas ning aeglaseim Ida-Viru maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta II kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8% väiksem kui eelmises kvartalis ja 1,5% väiksem kui 2015. aasta II kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes keskmisest enam mäetööstuses ja muudes teenindavates tegevustes ning tõusis enim finants- ja kindlustustegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

2016. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1568 eurot ja tunnis 10,32 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 7,5%.
Keskmine brutokuupalk ja selle muutus tegevusalati

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm