Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
 

15/09/2016 toimub Kinnisvarakoolis Kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvara müügikoolitus: Anneli Salk ja Ruth TõnisteKinnisvarakoolis toimub 15/09/2016 “Kinnisvara müügikoolitus“. Koolitust viivad läbi psühholoog Anneli Salk ja 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen.

Kinnisvara müügikoolituse  eesmärk on anda osalejatele psühholoogilisi ja praktilisi teadmisi ning oskusi müügiprotsessist ja selle juhtimisest.

Koolitus annab teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest ning praktilised teadmised   tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

Kinnisvara müügikoolitus” toimub 15/09/2016 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistika: eluruumide valmimine on rekordikursil

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜStatistikaameti andmetel sai 2016 II kvartalis kasutusloa 1325 eluruumi pindalaga 124 600 m². Valminud eluruumide keskmine pindala oli 94 m².

Aasta tagasi 2015 II kvartalis sai kasutusloa 727 eluruumi kogupinnaga 77 700 m². Võrreldes aastataguse ajaga on kasutusloa ehk valminud eluruumide arv tänavuseks kasvanud koguni 82% ja nende pindala 60% võrra.

Eluruumide hoogsa rekordilisel kursil püsiva valmimise taga on aktiivne eluasemeturg ehk kõrge tehingute arv. Tehingute arvu ehk nõudlust soosivad omakorda kerkivad keskmised sissetulekud, madalad intressimäärad ja paigalpüsivad kinnisvarahinnad.

Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (m²) kvartalite lõikes

 Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (m²) kvartalite lõikes

Kasutusloa saanud keskmine pind, m²

 Kasutusloa saanud keskmine pind, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tallinna korterituru fookus pöördus Kesklinnast Mustamäele ja Haaberstisse

Center KinnisvaraKui veel aasta tagasi oli Tallinna korterituru aktiivseim piirkond Kesklinn, siis nüüd on kinnisvarahuviliste fookusesse tõusnud Mustamäe ja Haabersti.

Tallinna kesklinna korteritehingute arv on tänavu aasta 1. kvartalis võrreldes aastatagusega kukkunud veerandi võrra 461-lt 345-le, selgub Maa-ameti tehingute andmebaasist. Seevastu Mustamäel tehtud tehingute arv on kasvanud aastaga poole võrra 275 pealt 410-le ning Haaberstis isegi 60% 144 231-le. Statistiliselt suure tõusu teinud ka Nõmme, kuid seal on tehingute üldarv väike.

Center Kinnisvara tegevjuhi Christian Ayrer’i sõnul paistab, et jätkuva palga- ja majanduskasvu ning madalate intresside keskkonnas on kinnisvaraturul aktiivseks muutunud ka inimesed, kes varem ei saanud omale eluaseme vahetamist lubada. „Samas on kesklinna hinnatase juba nii kõrge, et eriti uusarenduste puhul ei hakka paljude hammas peale. Nii ongi pilgud suunatud Mustamäe ja Haabersti poole, mis pole juba aastaid enam pelgalt koledad nõuka-aegsed rajoonid, vaid kus on päris palju ka kaasaegset ja toredat elukeskkonda,“ ütles Ayrer.

Mõlemas piirkonnas on tehingute aktiivsuse tõusuga kasvanud ka keskmised ruutmeetrihinnad 14% vastavalt siis Mustamäel 1436 ja Haaberstis 1470 euroni. Nõmme korterite keskmine ruutmeetrihind on kerkinud 17% ulatudes 1428 euroni.

Nii Pirital, Lasnamäel, Kristiines kui Põhja-Tallinnas tehtud korteritehingute arv on aastaga muutunud vähem.

Tallinna korteritehingud

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

О положении в экономике: чего можно ожидать?

SEB PankВо вторник SEB опубликовал свежий экономический прогноз Nordic Outlook. Исходя из прогноза, комментарий за эту неделю рассматривает будущее Эстонии и наших существенных торговых партнеров.

Политические ветры оказывают все меньшее влияние на экономику

В первой половине 2016 года существенные экономические дебаты во многом были связаны с политикой и ее непредсказуемостью. Хотя предшествовавшие референдуму Великобритании опросы общественного мнения показали почти равное количество сторонников обеих сторон, все же верили, что немыслимое не может произойти. Также мало было тех, кто серьезно отнесся к выдвижению Дональда Трампа на президентских выборах США. На данный момент мы стали очевидцами решения большой державы выйти из Европейского союза и становления человека, несущего опасные идеи, одним из двух претендентов на пост президента Соединенных Штатов Америки.

Потенциальные экономические последствия обоих событий являются большими, а порой и схожими: торговые войны, уменьшение доступности рабочей силы, утрата доверия участников экономики и т.д. В то же время финансовые рынки, которые могли бы предсказывать последствия, вели себя неожиданно спокойно. Некоторые объясняют противоречие тем, что аналитики переоценивают влияние политических шоков на экономику, ответом как на Brexit, так и на избрание Трампа президентом, станет business as usual. Хотя и в этом может таиться крупица истины, в поведении рынков выражается усвоенное за последние годы, в соответствии с чем плохие новости означают то, что ожидается дополнительное стимулирование экономики центральными банками и правительствами. Глядя на процентные ставки, которые установились в Европе, испытываешь все большее сомнение в том, насколько современными мерами возможно ускорить инфляцию и смягчить дальнейшие негативные шоки.

Положение партнеров по экспорту улучшается

С точки зрения сильно ориентированной на экспорт экономики Эстонии первостепенным является то, каковы шансы наших основных торговых партнеров. На статистику внешней торговли Эстонии влияет большой удельный вес транзитной торговли. С учетом этого в порядке значимости важнейшими торговыми партнерами Эстонии являются Швеция, Финляндия, Германия, Латвия и Норвегия, а в более широком плане – весь Европейский союз, куда движется около 80% от экспорта произведенных в Эстонии товаров.

В свете этого, говоря о шансах экспорта Эстонии, имеются причины для умеренного оптимизма. Экономика Швеции – основного партнера Эстонии по экспорту, согласно прогнозу, вырастет в нынешнем году на 3,7%, замедлившись в 2017 году на 2,8% и в 2018 году до 2,3%, что для столь богатого государства является все же хорошим темпом роста. Причиной для небывалого в этом году экономического роста Швеции является необходимость справиться с большим количеством прибывших в страну беженцев, прибытие которых заставило государство резко повысить расходы.

В то же время экономика Швеции быстро росла бы и без кризиса беженцев: хорошее состояние рынка труда, сильное внутреннее потребление и высокий спрос на новое жилье. Рост внутреннего потребления, в т. ч. сектора недвижимости, является особенно хорошей новостью именно для Эстонии, так как наряду с товарами электроники основную часть экспорта Эстонии в Швецию составляют древесина, готовые дома, мебель и домашний текстиль – группы товаров, в которых нуждаются именно в условиях активного рынка недвижимости.

Хотя Швеция как основной экспортный партнер Эстонии уже давно опередила Финляндию, но, учитывая рассредоточенность экспорта, Финляндия по-прежнему остается важнейшим для Эстонии государством назначения. Новости, поступающие от северных соседей, являются также более позитивными, чем ранее. Экономика Финляндии после длительного периода спада показывает рост уже два квартала подряд. За последние месяцы чувство уверенности потребителей выросло до уровня, на котором оно в последний раз было в 2011 году.

Уровень безработицы, который в середине прошлого года достиг пика, понемногу снижается. Впервые после многих лет три месяца подряд увеличивается объем промышленной продукции. Чувство уверенности относительно будущего Финляндии придает заключенный между правительством и профсоюзами пакт о повышении конкурентоспособности. Тем не менее восстановление Финляндии остается медленным, согласно прогнозу, экономический рост достигнет 1,2%-уровня к 2018 году.

Самый стабильный рост в ближайшие годы ожидается в Германии. Согласно прогнозу SEB, экономика Германии вырастет в этом году на 1,7 процента и в следующие два года – на 1,6 процента. По сравнению с предшествующим периодом росту способствует повышающееся внутреннее потребление. Несмотря на стесненные обстоятельства на рынке труда, рост зарплат в Германии оставался до сих пор крайне умеренным, однако в следующем году должен достичь 3 процентов. От роста внутреннего потребления вновь окажутся в выигрыше экспортеры Эстонии, которые продают в Германию мебель и готовые дома. Почти такой же быстрый темп роста – 1,7% – мы прогнозируем в виде среднего показателя ближайших лет для всей еврозоны.

Мы ожидаем ускорения роста экономики

Экономический рост Эстонии в этом году остался вновь ниже, чем ожидали аналитики. Особенно это касается второго квартала года, когда ВВП увеличился только на 0,6%. Возросшая в начале года кредитная активность предприятий и импорт товаров капитала указывали на медленное восстановление инвестиций капитала, однако имеющаяся статистика этого не подтверждает. Мы скорректировали ожидание нынешнего экономического роста с 2 процентов до 1,7 процента, но, учитывая слабое полугодие, мы имеем дело с оптимистичной оценкой. Признаки ожидающегося роста инвестиций не «повисли в воздухе»: лучше пошли дела и у экспортирующей промышленности Эстонии, повысилось чувство уверенности строительного сектора.

Согласно прогнозу, в следующие годы рост экономики умеренно ускорится: в 2017 году на 2,4% и в 2018 году на 3,0%. Чтобы в ближайшем будущем догнать более богатую Европу, нам, естественно, потребуется более быстрый темп роста. В то же время в нынешней глобально медленной экономической среде не видно тех возможностей, которые позволили бы Эстонии расти заметно быстрее. Увеличению ВВП в ближайшие годы по-прежнему будет способствовать хороший рост внутреннего потребления, который зиждится на сильном рынке труда и по-прежнему на несколько умеренном росте зарплат.

Ожидается восстановление и тех компонентов, которых до сих пор недоставало: экспорта и инвестиций капитала. Рост экспорта вызван лучшей экономической конъюнктурой у важных торговых партнеров Эстонии. Кроме того, его поддерживает также структура экспорта, которая хорошо сочетается с внутригосударственным спросом. Более благоприятные условия также подталкивают предприятия к тому, чтобы инвестировать больше прежнего. В росте капитальных затрат большая роль отводится общественному сектору, который, ввиду начала нового периода структурных фондов Европейского союза, строит больше прежнего.

Условия на рынке труда останутся стесненными в течение всего прогнозируемого периода. Хотя предприятия стремятся к эффективностиь и стараются обходиться меньшим количеством рабочей силы, ускорение роста экономики значит все же в общей сложности то, что необходимо искать дополнительные рабочие руки. Влияние проходящей реформы занятости на повышение предложения рабочей силы является определенно позитивным, но точное квантитативное влияние его на показатели рынка труда по сути невозможно оценить. Влияние реформы на ставку безработицы, вычисляемую на основании исследования рабочей силы, согласно нашей оценке, на первых порах останется скорее меньше ожидаемого, в результате чего безработица должна в 2017 году составить 7,2 процента и в 2018 году – 7,8 процента.

Михкель Нестор
экономист SEB

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Olukorrast majanduses – mida oodata?

SEB PankTeisipäeval avaldas SEB värske majandusprognoosi „Nordic Outlook“. Selle nädala kommentaar võtab prognoosile tuginedes vaatluse alla Eesti ja meie oluliste kaubanduspartnerite tuleviku.

Poliitilised tõmbetuuled mõjutavad majandust aina vähem

2016. aasta esimesel poolel on olulised majandusdebatid olnud paljuski seotud poliitika ja selle etteaimamatusega. Kuigi Suurbritannia referendumile eelnenud arvamusküsitlused näitasid kummalegi poolele pea võrdset toetajate arvu, usuti siiski, et mõeldamatu ei saa juhtuda. Sarnaselt oli vähe neid, kes võtsid tõsiselt Donald Trumpi kandideerimist USA presidendivalimistel. Nüüdseks oleme olnud aga tunnistajaks suurriigi otsusele lahkuda Euroopa Liidust ja ohtlike ideid eviva mehe tõusule üheks kahest pretendendist Ameerika Ühendriikide presidendi ametikohale. Mõlema sündmuse potentsiaalsed majanduslikud tagajärjed on suured ja ka kohati sarnased: kaubandus¬sõjad, tööjõu kättesaadavuse vähenemine, majandusosaliste usalduse kadumine jpm.

Samas on finantsturud, mis tagajärgi reaalmajandusele võiksid ette ennustada, käitunud ootamatult rahu¬meelselt. Mõned selgitavad vastuolu sellega, et analüütikud hindavad poliitiliste šokkide mõju majandusele üle ja nii Brexit’ile kui Trumpi saamisele presidendiks, järgneks business as usual. Kuigi ka selles võib peituda tõetera, väljendub turgude käitumises ka viimastel aastatel õpitu, mille kohaselt tähendavad halvad uudised, et oodata on majanduse täiendavat stimuleerimist keskpankade ja valitsuste poolt. Vaadates samas intressimäärasid, milleni on jõutud Euroopas, tundub aina kahtlasem, kuivõrd täna keskpankade käsutuses olevate meetmetega inflatsiooni kiirendada ja edasisi negatiivseid šokke pehmendada on võimalik.

Ekspordipartnerite olukord paranemas

Eesti kui äärmiselt ekspordikeskse majanduse vaatevinklist on kõige esmasem, milline on meie peamiste kaubanduspartnerite väljavaade. Eesti väliskaubandusstatistikat mõjutab suur transiitkaubanduse osakaal. Seda arvesse võttes on tähtsuse järjekorras Eesti kõige oluisemateks kaubanduspartneriteks Rootsi, Soome, Saksamaa, Läti ja Norra, kuid laiemalt terve Euroopa Liit, kuhu liigub ligemale 80% Eestis toodetud kaupade ekspordist.

Selles valguses on Eesti ekspordi väljavaadetest rääkides põhjust mõõdukaks optimismiks. Eesti peamise ekspordipartneri Rootsi majandus kasvab sellel aastal prognoosi kohaselt koguni 3,7%, aeglustudes 2017. aastal 2,8% ja 2018. aastal 2,3%ni, mis on niivõrd rikka riigi kohta siiski hea kasvutempo. Rootsi selleaastase enneolematu majanduskasvu põhjuseks, on vajadus toime tulla suure hulga põgenikega, kelle saabumine on sundinud riiki järsult kulutusi tõstma.

Samas kasvaks Rootsi majandus kiiresti ka põgenike kriisita: tööturu seis on hea, sisetarbimine tugev ja nõudlus uute eluasemete järele kõrge. Sisetarbimise, sh kinnisvarasektori, kasv on eriti hea uudis just Eesti jaoks, sest elektroonikakaupade kõrval moodustavad põhiosa Eesti ekspordist Rootsi puit, valmismajad, mööbel ja kodutekstiil – kaubagrupid, mida vajatakse just aktiivse kinnisvaraturu tingimustes.

Kuigi Rootsi hõivas koha Eesti peamise ekspordipartnerina Soome ees juba aastate eest, on ekspordi hajutatust silmas pidades Soome Eesti ettevõtjate jaoks endiselt tähtsam sihtriik. Ka põhjanaabrite juurest tulevad uudised on varasemast positiivsemad. Soome majandus on pärast pikalt kestnud langusperioodi kasvanud juba kaks järjestikust kvartalit. Tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel tõusnud tasemeni, kus see viimati oli 2011. aastal.

Eelmise aasta keskpaigas tipu saavutanud töötuse määr on aegamööda kahanemas. Esimest korda pärast aastaid on kolm kuud järjest suurenenud ka tööstustoodang. Soome tuleviku osas lisab kindlust valitsuse ja ametiühingute vahel sõlmitud pakt konkurentsivõime tõstmiseks. Sellegipoolest jääb Soome taastumine aeglaseks – prognoosi kohaselt saavutab majanduskasv 1,2% taseme 2018. aastaks.

Kõige stabiilsemat kasvu on oodata lähiaastateks Saksamaale. SEB prognoosi kohaselt kasvab Saksamaa majandus sel aastal 1,7 ja järgmisel kahel 1,6 protsenti. Võrreldes varasemaga toetab kasvu enam suurenev sisetarbimine. Hoolimata kitsastest oludest tööturul on Saksamaa palgakasv püsinud seni äärmiselt mõõdukas, kuid peaks järgmisel aastal jõudma 3 protsendini. Sisetarbimise kasvust on taas võita Eesti eksportööridel, kes Saksmaale mööblit ja valmismajasid müüvad. Pea sama kiiret kasvutempot – 1,7% – prognoosime lähiaastate keskmisena kogu eurotsoonile.

Ootame majanduskasvu kiirenemist

Eesti majanduskasv on sellel aastal jäänud taas alla analüütikute ootustele. Eriti puudutab see aasta teist kvartalit, mil SKP suurenes vaid 0,6%. Selle aasta alguses kiirenenud ettevõtete laenamisaktiivsus ja kapitalikaupade import viitasid pikalt vähenenud kapitaliinvesteeringute taastumisele, kuid senine statistika seda ei kinnita. Oleme ootust selleaastasele majanduskasvule korrigeerinud 2 protsendilt 1,7 protsendini, kuid nõrka poolaastat arvesse võttes on tegemist optimistliku hinnanguga. Märgid investeeringute kasvule pöördumisest ei saa jääda nö “õhku rippuma”, samuti on paremini hakanud minema Eesti eksportival tööstusel ja tõusnud ka ehitussektori kindlustunne.

Järgnevatel aastatel prognoosi kohaselt majanduskasv mõõdukalt kiireneb: 2017. aastal 2,4% ja 2018. aastal 3,0% võrra. Jõukamale Euroopale nähtavas tulevikus järele jõudmiseks, vajaksime loomulikult kiiremat kasvutempot. Samas ei ole tänases globaalselt aeglases majanduskeskkonnas näha neid võimalusi, mis Eestil oluliselt kiiremini lubaksid kasvada. SKP suurenemist toetab lähiaastatel jätkuvalt hea sisetarbimise kasv, mis põhineb tugeval tööturul ja endisest vaid veidi mõõdukamal palgatõusul.

Oodata on ka nende komponentide taastumist, millest seni puudust on tuntud: eksport ja kapitaliinvesteeringud. Ekspordikasvu põhjustab parem majanduskonjunktuur Eesti oluliste kaubanduspartnerite juures. Lisaks toetab seda ka ekspordi struktuur, mis sobitub hästi sihtriikide nõudlusega. Paremad olud mõjutavad ettevõtteid senisest rohkem ka investeerima. Kapitalikulude tõusus on suur osa täita ka avalikul sektoril, kes uue Euroopa Liidu tõukefondide perioodi avanemise tõttu varasemast enam ehitab.

Olud tööturul jäävad kitsaks terve prognoosiperioodi vältel. Kuigi ettevõtted on otsimas efektiivsust ja püüavad hakkama saada varasemast väiksema hulga tööjõuga, tähendab majanduskasvu kiirenemine summaarselt siiski vajadust töökäsi juurde leida. Käimasoleva töövõimereformi mõju tööjõu pakkumise suurendamiseks on selgelt positiivne, kuid selle täpset kvantitatiivset mõju tööturunäitajatele on sisuliselt võimatu hinnata. Tööjõu-uuringu põhjal arvutatavale töötuse määrale jääb reformi mõju meie hinnangul esialgu pigem oodatust väiksemaks, mistõttu peaks töötus piirduma 2017. aastal 7,2 ja 2018. aastal 7,8 protsendiga.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Ettevõtlussektori kasum II kvartalis vähenes

StatistikaametEttevõtlussektori kogukasum oli 2016. aasta II kvartalis 671 miljonit eurot, mis oli 6% väiksem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid kaubanduse ning info- ja sideettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse ettevõtted.

Ettevõtted müüsid 2016. aasta II kvartalis kaupu ja teenuseid 12,6 miljardi euro eest, mis oli 1% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2%, mõjutatuna põhiliselt müügitulu vähenemisest hulgikaubanduses. Samas jae- ja sõidukikaubanduses müügitulu kasv jätkus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu suurenes 3%.

Ettevõtete kulud suurenesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%, sealhulgas tööjõukulud 6%. Nii tööga hõivatud isikute kui ka töötatud tundide arv suurenes 4%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5400 eurot kvartalis, mis jäi mullusele tasemele.

Ettevõtete investeerimisaktiivsus on jätkuvalt madal. Ettevõtted investeerisid 2016. aasta II kvartalis 496 miljonit eurot, mis oli 5% vähem kui aasta varem samal ajal. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suuremad investeerijad olid töötleva tööstuse, kaubandus- ning veondus- ja laondusettevõtted, kes tegid kokku ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga suurenesid investeeringud transpordivahenditesse ja arvutisüsteemidesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid.

 

Ettevõtlussektori kogukasum

 

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Arco Vara: Aeg on peatada libamaaklerite ja -arendajate tegevus

Arco VaraKuigi kinnisvaraturu osapooled on muutunud aastatega teadlikumaks, ei ole kuskile kadunud probleemid libamaaklerite ja arendajatega, kes teadlikult klientidel naha üle kõrvade tõmbavad, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Anna Roostar.

Viimastel aastatel on libamaakleritega võitlemise teemat üleval hoidnud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, mis ei oma kahjuks poliitkoridorides erilist mõjuvõimu, et suunata seadusandjaid jõulisemalt kinnisvaraturu korrastamise poole.

Kõige käegakatsutavam variant turul sahkerdajate tõrjumiseks oleks muuta Eesti Kinnisvarafirmade Liitu kuulumine maaklerfirmadele kohustuslikuks või siis teha firmade üle turujärelevalvet analoogselt sellega, kuidas finantsinspektsioon kontrollib laenuandjaid.

Täna tegutseb kinnisvaraturul mitmeid inimesi ja firmasid, kes petavad klientidelt raha välja või viivad nad sellise eluaseme ostuni, mis pole elamiskõlblik, on puudustega, vastavate lubadeta, tegeliku omandita ja pole hüpoteegi- või edasimüügikõlbulik.

Taoliste näidetega tuleb vastutustundlikel maakleritel kokku puutuda sageli, kui klient hakkab tehingus kahtlema või soovib kinnisvara müüa. Pahatihti on siis juba hilja proffide abi kasutada.

Kuidas libamaaklerit ära tunda?

Inimesed on erinevad ja nad käituvad erinevates olukordades erinevalt, nii et võib olla raske välja selgitada, millised on tegelikud eesmärgid. Kahtlusi peaks tekitama maakler, kes paistavad silma alljärgnevaga:

  • varjab olulist infot, keerutab vastuste andmisel;
  • ilustab, lihtsustab, meelitab, survestab, hirmutab ja ähvardab;
  • suhtub kergekäeliselt ja hooletult dokumentide kontrollimisse;
  • pakub probleemidele kiiresti stamplahendusi;
  • esindab vaid iseennast ja oma rahakotti.

Kuidas libamaaklerit vältida?

Enne maakleri valikut tuleks uurida tema ja kinnisvarafirma tausta, keda ta esindab.

  • uuri, kas vahendusfirma on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (www.ekfl.ee) liige;
  • võrdle vahendustasu pakkumist suurte hea mainega büroode vahendustasudega. Konkurentidest oluliselt madalam vahendustasu protsent viitab võimalikele probleemidele tulevikus;
  • kontrolli, kas vahendusfirma maksab tööjõumakse (www.emta.ee);
  • täpsusta, millal ja milles maakler end viimasel ajal koolitas;
  • sõlmi kirjalik maaklerleping, kus on must-valgel nii müüja kui ka maakleri õigused ja kohustused.

Professionaalne maakler teeb oma tööd põhjalikult ning enne objekti töösse võtmist kontrollib kõik korteri dokumendid, uurib kortermajade puhul ühistutelt maja seisukorda ning plaane, selgitab müüjale millest tuleb alustada kasutusloa saamist, juhul kui seda veel ei ole ning aitab kiirendada seda protsessi. Põhjaliku ja tähelepaneliku tööga maakler garanteerib müüjale turvalist ning stressivaba müüki.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tahad teada, mis kinnisvaraturul toimub?

Värsked kinnisvarauudised

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Ober-Haus: hinnaindeks 07/2016

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara koostatud korterite hinnaindeks tõusis neljandat kuud järjest ja tegi selle aasta suurima tõusu ning oli juulis 3,2% kõrgemal kui juunis. Võrreldes 2015. aasta juuliga oli indeks 11,1% kõrgemal.

Tallinnas toimus juulis korteriomanditega 723 tehingut, mida oli 1% rohkem kui juunis, kuid 2,6% vähem kui eelmise aasta juulis. Uute korterite osakaal tehingute arvust oli 25%. Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind 5,3% ja oli 1662 eurot ruutmeeter.

Võrreldes eelmise aasta juuliga oli ruutmeetri hind 10,5% kõrgem, kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 2,7% madalam. Kuigi statistika näitab Tallinnas tervikuna pinnaühiku tõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt. Tallinna korteriturgu mõjutab väga aktiivne arendustegevus, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu ning olukord turul on stabiliseerunud.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind neljas linnaosas: Nõmmel (23,4%), Põhja-Tallinnas (9,8%), kesklinnas (8,1%) ja Haaberstis (5,7%). Nõmmel oli hinnatõusu põhjuseks tavapärasest suurem tehingute hulk uute korteritega Sihi tänaval. Teistes linnaosades hinnad langesid: Pirital (10,8%), Lasnamäel (5,4%), Kristiines (2,2%) ja Mustamäel (1,8%).

Languse põhjuseks oli tehingute vähenemine uute ja keskmisest kallimate korteritega. Võrreldes 2015. juuliga on suurim hinnatõus toimunud Põhja-Tallinnas (20,8%), Nõmmel (20,5%), Kristiines (17,8%) ja kesklinnas (11,1%). Peamiseks hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korteritega.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 0,3% 1297-le eurole ja Pärnus tõusis 16,8% ja oli 1113 eurot ruutmeeter. Jõhvis keskmine pinnaühiku hind tõusis ja oli 311 eurot ruutmeeter ning Narvas langes ja oli 391 eurot ruutmeeter.

Ober Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks juuli 2016

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandmiseks on sobilikum kesklinna või äärelinna korter

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Pidades silmas sama kvaliteediga kortereid on kesklinna korter äärelinna korterist ilmselgelt kallim. Kallim üürihind vähendab potentsiaalsete üürnike hulka.

Praktika näitab ka, et kesklinna üürilepingud on reeglina lühemaajalised, kui äärelinnas. See tähendab, et üürileandja peab kesklinna üürikorterisse üürniku otsimisega sagedamini tegelema. Kallim hind pigem pikendab väljaüürimiseks kuluvat aega ehk vakantsuseperioodi, mil kõrvalkulud peab üürniku asemel maksma omanik ise.

Äärelinna odavamate korterite puhul on nõudlus suurem ja neid on võimalik lihtsamini ja kiiremini välja üürida. See tähendab üürileandja jaoks väiksemat vakantsust ja kõrvalkulu, mille üürileandja peab ise oma taskust kinni maksma.

Äärelinna uus korter konkureerib hinna poolest paljuski kesklinna pisut vanema korteriga. Seetõttu ei pruugi äärelinna uues majas asuv üürikorter väga head tootlust pakkuda, sest inimesed eelistavad sama hinna puhul pigem kesklinna suunas liikuda.

Üldjuhul on kesklinna korterite üüritootlused madalamad, kui äärelinna korteritel. Samas on kesklinna korterite likviidus kõrgem, st üüriprojektist väljumisel on korterit hõlpsam müüa.

Välismaised kliendid eelistavad enamasti elada kesklinna, mitte äärelinna üürikorterites. Samas on välismaalastest kinnisvaraturu osaliste osakaal siiski suhteliselt tagasihoidlik. Kindlasti ei peaks eeldama, et välismaalasest üürnik on valmis maksma kohalikust kõrgemat üürihinda.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Riho Koost lahkub Sweco ettevõtetest

Sweco ESTSweco Projekt AS ja Sweco EST OÜ (endine Vealeidja OÜ) juhatuse esimees Riho Koost lahkus 31. augustil Sweco kontserni ettevõtetest.

Ettevõtete juhtimise võtavad üle senised juhatuse liikmed Keijo Vaher (Sweco Projekt AS) ja Tarmo Needo (Sweco EST OÜ).

Riho Koost on juhtinud Sweco EST`i 17 aastat ja Sweco Projekti 2,5 aastat. „Muutused on olulised meie ümber ja on oluline ka ise nendega kaasas käia. Minu lahkumine Sweco ettevõtetest on muutus ja loodan, et see toob kaasa omakorda teisi olulisi ja positiivseid otsuseid, mis teeb Sweco ettevõtted veelgi tugevamateks ja edukamateks“ sõnas Koost.

Koosti sõnul sündis otsus lahkuda tema enda initsiatiivil: „Tänasel päeval on tööd ehitusmaastikul palju ja lahkun headel aegadel. Swecos töötavad tunnustatud eksperdid ja edasi saab minna ainult paremaks. Tean, et ettevõtted on heades kätes“.

Sweco Eesti teenuseportfell on väga laiahaardeline. Sweco Projekt AS tegutseb projekteerimise valdkonnas ja Sweco EST OÜ ehituse omanikujärelevalve ning konsultatsiooni alal. Sweco on rahvusvaheline kontsern, mis pakub kvalifitseeritud ja kõrge kompetentsitasemega konsultatsiooniteenuseid. Sweco AB on Euroopa üks juhtivaid konsultatsiooni ettevõtteid omades allüksusi 15 riigis.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Keskkonnaministeerium valmistab ette maa korralise hindamise uut korda

KeskkonnaministeeriumKeskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti koostöös on valminud maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus, millega selgitatakse välja uue eelnõu väljatöötamise vajadus. Alles siis, kui on veendutud, et seadusemuudatust on vaja, järgneb sellele seaduseelnõu ja selle seletuskirja koostamine koostöös teiste osapooltega.

Maa korralist hindamist on Eestis läbi viidud kolmel korral: 1993., 1996., ning 2001. aastal. Praegune seadusandlus ei takista uute hindamiste läbi viimist, kuid viimase hindamise toimumine 15 aastat tagasi näitab selgelt, et riik ei täida perioodilisuse tingimust. Kuna maa turuväärtus on 15 aastaga oluliselt muutunud, on selge, et praeguseks on eelmise maa korralise hindamise tulemused vananenud ning tulemuste kasutamine on piiratud ja tekitab ebaõiglust.

Väljatöötamiskavatsus sisaldab kahte peamist muudatust:

  • esiteks määratakse kindlaks korralise hindamise läbiviimise ajaline intervall – teiste riikide kogemusi ja Eesti eripära arvestades toimuks hindamine igal neljandal aastal. Muudatuse tulemusel on maa korralise hindamise tulemused ajakohased ja peegeldavad hindamise aasta turutasemeid. Ajakohaste maa korralise hindamise tulemuste korral saab riik ja iga maaomanik ülevaate oma maa hetke väärtusest ning võimaluse kasutada väärtuseid tsiviilkäibes ning riigiga seotud menetlustes;
  • teiseks seotakse maa maksustamine lahti maa korralisel hindamisel saadud väärtusest. Praegu kehtiva seaduse järgi tuleb maa korralise hindamise tulemusi maa maksustamisel automaatselt kasutada. Kui aga hindamistulemused maa maksustamisest lahti siduda, siis sellist olukorda ei teki. Hindamise tulemuste kasutamine maksustamisel peab olema võimalus, aga mitte kohustus.

Maamaksu suurus sõltub kohaliku omavalitsuse kehtestatud maamaksumäärast, mis hetkel on 0,1-2,5% maksustamishinnast. Eelnõu järgi jääb maa maksustamine jätkuvalt kohaliku omavalitsuse eesõiguseks. Näiteks langetasid viimati läbi viidud korralise hindamise järgselt kohalikud omavalitsused maamaksumäärasid, et vältida järsku maksutõusu.

Kindlasti tuleb Rahandusministeeriumil koostöös kohalike omavalitsustega hinnata tulevikus maamaksuseaduse muutmise vajadust, sh maksumaksjatele kaitsemehhanismi välja töötamist, et ajakohaste hindamise tulemuste kasutamine ei tooks kaasa maamaksu koormuse ootamatult suurt tõusu.

Maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse eesmärk ei ole maamaksu süsteemi muutmine. Vastupidi, muudatuste järgselt on maa korraline hindamine eraldatud maa maksustamisest, st uus hindamine ei too kaasa automaatset maksutõusu.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Corbel’i omandamisega tugevdas Realia Group enda positsiooni kinnisvarahalduses

Ober-HausRealia Group, suurim kinnisvarahalduse ja -vahenduse ettevõte Põhjamaades, ostis Soome kinnisvarahaldusega tegeleva ettevõtte Corbel. Antud omandamine on osa Realia Group’i kasvustrateegiast ja toetab Realia Group’i plaani laiendada enda pakutavaid kinnisvarahalduse teenuseid ja olla teerajaja kinnisvara halduse ja vahendamise valdkonnas. Corbel Holding OY müüs Realia Group’ile Põhjamaade erakapitali investeerimisfond Valedo Partners Fund I AB. Ostu-müügitehing allkirjastati 13. augustil 2016.

Realia Group’i ettevõtted pakuvad küllaldase spektri erinevatest kinnisvarahalduse ja -vahenduse teenustest nii Soomes kui ka Baltikumis. Tegevused viiakse ellu läbi tütarettevõtete, milleks on Realia Isännöinti, Realia Management, Huoneistokeskus, Huoneistomarkkinointi, SKV Kiinteistönvälitys Soomes ja Ober-Haus Real Estate Advisors Baltikumis.

2008. aastal asutatud Corbel pakub Soomes kinnisvara ja ärikinnisvara haldusteenust nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele kinnisvara investoritele, kasutajatele/omanikele ja üürnikele. Teenus hõlmab kinnisvara haldust, finantsjuhtimist, erinevaid erialaseid teenuseid ning seda üle kogu Soome asuvates kaheteistkümnes kontoris. Corbel pakub Soomes tööd ligikaudu 190 inimesele.

“Corbel toob ideaalse täienduse ja kompetentsuse Realia Groupi’i kinnisvarahalduse valdkonda. Omandamine on osa meie kasvustrateegiast ja toetab meie plaani laiendamaks kinnisvara halduse teenuste pakkumist. Ma olen kindel, et antud omandamine tugevdab meie konkurentsivõimet kinnisvarahalduse teenuste pakkujana. Ootan juba koostööd Corbeliga,” ütles Matti Bergendahl, Realia Group’i CEO.

“Valedo omanduses on Corbel 2011. aastast alates tugevalt arenenud ja ettevõte on saavutanud tugeva positsiooni kõikides ärivaldkondades. Oleme väga õnnelikud, et Corbel on Realia Group’iga jõud ühendanud,” ütles Sampsa Ratia, Corbel’i CEO.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

3 nippi, kuidas kinnisvaratehingust maksimum võtta

Center KinnisvaraAastaid kestnud kinnisvarahindade järjepidev tõus, olematud laenu- ja hoiuseintressid ning majanduse ja palkade stabiilne kasv on paljude inimeste mõtted viinud kinnisvararadadele. Kui palju mu korter hetkel juba väärt on? Millist uut korterit ma endale lubada saaks? Kas investeerida üürikinnisvarasse?

Mis seal salata – raha null-intressiga pangakontol hoidmisega võrreldes tundub see hetkel üsna mõistlik alternatiiv. Ning riskitundlikumate investorite jaoks on oluline ka teadmine, et näiteks võrrelduna aktsiahindadega ei saa kinnisvara hind kunagi päris olematuks (ega ilmselt ka võrreldes ostuhinnaga 10-20 korda väiksemaks) sulada.

Ja kuigi julge pealehakkamine on pool võitu, on kinnisvaratehingute puhul mõned olulised reeglid, millest sõltub kokkuvõttes suurel määral, kas aastate pärast saad oma tehingule rõõmuga tagasi vaadata või jääb midagi kripeldama.

  • Kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see enamasti ei olegi. See universaalne tõde kehtib igal juhul ka kinnisvarasektoris. Ei ole liiga tõenäoline, et superdiil on rippunud kinnisvaraportaalis üleval mitu kuud ning sina oled esimene, kes seda märkab. Kui mingi asi tundub reaalse turuhinnaga võrreldes ikka liiga soodne, tasub välja uurida, miks see nii on.
  • Mälestused pole midagi väärt. Kahjuks nii see on. Seal, kus sina näed pulmakingiks saadud tööriistakomplektiga tehtud esimest suuremat käsitööd, näeb ostja logiseva uksega garderoobikappi. Seal, kus sina näed parkimiskohta, kus vaid sinu pere on mitu põlvkonda parkinud, näeb ostja kes-ees-see-mees tüüpi võidujooksu igal õhtul. Usalda selliste asjade juures maakleri abi, kes suudab objektiivselt hinnata, mis on väärtuslikud müügiargumendid ja mis vaid sinu jaoks olulised sentimentaalsed väärtused.
  • Lase maakleril tegutseda. Kui oled juba otsustanud kasutada maakleri abi, panusta aega sellesse, et leida kogenud ja usaldusväärne inimene, viia ta kurssi kõigi oluliste detailidega ning leppida kokku tingimused. Ja kui see tehtud, siis lase professionaalil tööd teha. On loomulik, et maakler hoiab sind protsessiga kursis, kuid sul ei ole mingit vajadust käia temaga kaasas potentsiaalsetele huvilistele korterit näitamas ja tutvustamas ning üle maakleri õla pidevalt täpsustavaid kommentaare lisamas.

Muidugi ei piisa hea investeeringu tegemiseks nende kolme soovituse järgimisest. Kuid võib kangemat sorti mürki võtta, et neist mööda vaadates on kehv tulemus garanteeritud.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Baltic Horizon omandas Upmalas Biroji büroohoone Riias

baltic-horizonBaltic Horizon sai 30 augustil ametlikult Upmalas Biroji büroohoone omanikuks. Baltic Horizon portfellis on seega hetke seisuga 7 ärikinnisvara objekti väärtusega üle 125 miljoni euro.

Riia, 2016-09-01 06:00 CEST (GLOBE NEWSWIRE) — Upmalas Biroji on kvaliteetne büroohoone, mis ehitati aastal 2008 Saksamaalt pärit arendaja Bauplan Nordi pool. Hoone ankurrentnikeks on SEB Global Services ning CABOT. Hoone on 100% välja renditud kesk- ja pikaajaliste rendilepingutega. Hoone väljarenditav pind on üle 10 500 ruutmeetri. Arendaja Bauplan Nord jätkab hoone haldajana ka edaspidi.

Antud tehing on väärtuslik lisa fondi kvaliteetsesse investeerimisportfelli. Riias on Baltic Horizon fond samuti investeerinud SKY naabruskonna kaubanduskeskusesse Bikernieku tänaval. Peale objekti omandamist on fondi portfelli hajutatus oluliselt paranenud ning nüüd on portfellist ca. 35% Tallinnas, 23% Riias ning 42% Vilniuses. Lisaks on portfell nüüd paremini hajutatud ka segmentide lõikes: 43% büroo- ning 57% kaubandusobjektid kuhu kuulub ka Coca Cola Plaza Tallinna südalinnas.

Baltic Horizoni osakud on noteeritud ning kaubeldavad Nasdaq Tallinna platformil alates 6. juulist 2016. Baltic Horizon tähis börsil on NHCBHFFT. Upmalas Biroji tehingut nõustas ostja poolelt Sorainen ning müüja poolelt BNT advokaadibüroo ning Newsec.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark