Tartu Linnavalitsus algatas Lembitu tn 1b, Väike kaar 41 ja 41b kruntide detailplaneeringu, mille eesmärk on kavandada alale terviklahendus ning anda ehitusõigus büroo- ja ärihoonete ning korterelamute rajamiseks.
Tartu abilinnapea Kertu Vuksi sõnul ei seisne Tartu areng ainult uute alade hoonestamises, vaid ka olemasoleva linnaruumi ümbermõtestamises ja paremas kasutamises. „Lembitu-Vaksali piirkond on hea näide alast, mille senist tööstuslikku iseloomu on võimalik järk-järgult muuta ning tuua siia uusi töökohti, elamispindu ja kvaliteetset avalikku ruumi.“
Nelja hektari suurune planeeringuala piirneb Lembitu tänava, Väikese kaare, Tervishoiu tänava ja raudteega.
Planeeringualal kaalutakse ehitusõiguse määramise võimalusi kontori- ja büroohoonete ning kuni 40 protsendi ulatuses korterelamute rajamiseks. Korterelamud võib ehitada nii eraldi hoonetena kui ärihoonete mahus. Hooned võivad olla maksimaalselt 3–6-korruselised, kuid 10 protsendi ulatuses hoonestusalusest pinnast on lubatud aktsendina kavandada kuni 8 korrust.
Kavandada tuleb ala läbiv avalik tänav lõigus Lembitu tn – Tervishoiu tn ning selle kaudu juurdepääsud planeeritavatele kruntidele.
Linnavalitsus otsustas mitte algatada Lembitu tn 1b, Väike kaar 41 ja 41b kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Alale on koostatud keskkonnamõju strateegiline eelhinnang, mille järgi ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju. Küll aga soovitatakse planeeringu koostamisel arvestada leevendavaid meetmeid, näiteks koostada mürahinnang ja selle alusel kavandada vajalikud müraleevendusmeetmed, korraldada pinnase reostusuuring, pöörata tähelepanu elurikkust toetava linnakeskkonna arendamisele, kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi jmt.
Planeeringuala asub üldplaneeringuga määratud Lembitu-Vaksali arengualas. Kogu Näituse tn, Lehola tn, Väikese kaare, Lembitu tn ning raudtee vaheline ala on määratud arengualaks. Üldplaneeringuga on seatud pikaajaliseks eesmärgiks luua eeldused tööstuse järkjärguliseks piirkonnast välja viimiseks.
Selleks et tagada kvaliteetne, terviklik ja tasakaalus linnaruumiline lahendus, tuleb pärast planeeringu algatamist korraldada vähemalt kolme kutsutud osalejaga kogu planeeringuala hõlmav planeeringuvõistlus.
Foto: Ragnar Vutt
