Tallinna uue üldplaneeringu esimesel ümarlaual leidsid eksperdid, et inimeste igapäevased sihtkohad peaksid paiknema kodule lähemal ning eri piirkondade vahel peavad olema paremad ühendused. Selleks tuleb transpordiühendusi ning elamute, töökohtade ja teenuste paiknemist kavandada senisest terviklikumalt.
„Tallinna arengut kavandades peame lähtuma sellest, kuidas meie otsused inimeste igapäevaelu paremaks muudavad. Hästi planeeritud linnas kulub vähem aega igapäevastele sõitudele ning jääb rohkem aega perele ja iseendale. Soovime, et Tallinn oleks linn, kus lastel on turvaline kasvada, vajalikud teenused on kodu lähedal ja rohelust jagub igasse linnaossa. Uus üldplaneering seab Tallinna arengusuuna järgmiseks paarikümneks aastaks ning mõjutab otseselt seda, millises linnas meie ja meie lapsed elame. Seetõttu peame selle koostamisel ühendama elanike kogemused ja ootused ekspertide teadmistega,“ ütles Tallinna linnapea Peeter Raudsepp.
Ümarlaual tõsteti esile Tallinna ja naaberomavalitsuste vahelised ühistranspordiühendused, mis on kohati aeglased või puuduvad mõnes piirkonnas sootuks. Osalejad soovitasid arendada uusi rongi- ja trammiühendusi ning parandada ümberistumisvõimalusi.
„Linna tuleb planeerida tervikuna – oluline pole ainult see, kuhu rajame uusi elamupiirkondi või kuidas korraldame transporti, vaid ka see, kas inimestel on võimalik oma igapäevased toimingud teha kodu lähedal. Kui elukohad, töökohad, koolid ja teenused moodustavad hästi toimiva terviku ning piirkondade vahel on head ühendused, muutub linnas liikumine lihtsamaks ja ajakulu väiksemaks. Uus üldplaneering peab aitama neid valikuid läbi mõelda,“ ütles Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Terik.
Aruteludes juhiti tähelepanu sellele, et paljud teenused ja suuremad kaubandusfunktsioonid on koondunud linna äärealadele, mis suurendab inimeste igapäevast liikumisvajadust. Seetõttu soovitati paindlikumat maakasutust ja selliste piirkondade kujundamist, kus elamud, töökohad ja teenused paiknevad lähestikku.
Haridusvõrgustiku kavandamisel rõhutati kodulähedaste koolide ning turvaliste ja mugavate kooliteede tähtsust. Samuti arutati, kuidas ühendada paremini Tallinna eri keskusi ning parandada jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalusi.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eestvedamisel tegutseva ümarlaua koosseisu on kutsutud 39 esindajat erialaliitudest, ülikoolidest, teadusasutustest, riigiasutustest, ettevõtlusorganisatsioonidest, linnaosakogudest, naaberomavalitsustest ja teistest huvirühmadest. Esimesel kohtumisel osales 30 ümarlaua liiget. Ümarlaud annab linnale üldplaneeringu koostamise jooksul nõu ja tagasisidet ning koguneb eeldatavasti kord kvartalis.
Lisaks ümarlaua tööle saavad üldplaneeringu koostamisel kaasa rääkida kõik tallinlased. Avalikud arutelud, töötoad ja muud osalusvõimalused jätkuvad kogu planeeringuprotsessi vältel.
Järgmine ümarlaua kohtumine on kavandatud 2027. aasta märtsikuusse, mil tutvustatakse üldplaneeringu lähteseisukohti ja kinnitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi.
