Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Kinnisvarakoolis uus “Üüriinvesteeringute koolitus: lühi- ja pikaajaline üürimine”

Üüriinvesteeringute koolitus02/02/2017 toimub uue vormi ja sisu saanud “Üüriinvesteeringute koolitus: lühi- ja pikaajaline üürimine.

Üüriinvesteeringute koolituse eesmärk on anda osalejatele teadmisi pikaajalise kui ka lühiajalise üüriäri olemusest ja toimemehhanismidest ning õiguslikust regulatsioonist.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark räägib üürituru majanduslikest aspektidest ja Raid & Ko jurist Evi Hindpere jagab selgitusi üürituru juriidilisestest aspektidest.

Üüriinvesteeringute koolitus toimub 02/02/2017 kell 10.00-17:15 (8 akadeemilist tundi) Tallinnas.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
+372  506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2016 IV kvartal

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ärihoone Explorer sai ametlikult Eesti kõige keskkonnasõbralikumaks

ExplorerCapital Milli arendatavale ärihoonele Explorer väljastati energiatõhusa ehitise sertifikaat LEED Platinum, mis teeb sellest ametlikult Eesti kõige rohelisema omasuguste seas.

LEED-sertifikaat (Leadership in Energy and Environmental Design) on rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimissüsteem, mille töötas välja USA Rohelise Ehituse Nõukogu (USGBC). Kõige kõrgemat taset tähistava Platinum-sertifikaadini ei ole seni küündinud ükski ärihoone Eestis.

Exploreri omaniku Timofey Sukonkini sõnul on hoone täitnud eesmärgi olla järgmise põlvkonna ehituskultuuri ja -kvaliteedi suunanäitajaks, toetades sadamaala kujunemist Tallinnale kui põlisele mereväravale vääriliseks linnasüdameks.

“Investeering Explorerisse on kaugelt suurem kui ühe büroohoone arendamine. See on panustamine terviklikku, kvaliteetsesse ja pika perspektiiviga ambitsiooni viia Tallinna sadamaala tipptasemele, mida hinnatakse terves Läänemere piirkonnas,” ütles Timofey Sukonkin. “Koostöös arendaja, linna, ehitaja ning teiste partneritega on jõutud tulemuseni, mille üle võib tõeliselt uhkust tunda.”

Capital Milli tegevjuht Igor Mölder toonitas, et Explorer ja 2015. aasta alguses LEED Gold sertifikaadi saanud Navigator on viinud Eesti ärikinnisvara uuele, rahvusvahelisele tipptasemele.

“Mõlema hoone kasutajatelt saadud väga positiivne tagasiside näitab, et oleme Tallinna südameks kujuneval sadamaalal seadnud lati väga kõrgele,” lausus Mölder. “Sadamaala, mis ühtlasi on linnasüda, peab olema oma rolli vääriline nii sisult kui vormilt. See peab olema visiitkaardiks. Mul on hea meel, et oleme Eestile oluliste sündmuste nagu riigi 100. juubel ning Euroopa Liidu nõukogu eesistumine suutnud ära teha suure ja olulise töö.”

LEED-sertifikaat annab kliendile ja avalikkusele kinnituse, et hoonele seatud kõrged nõuded keskkonnasäästlikkuse ja töökeskkonna suhtes on täidetud. Sertifikaadi taotlemisprotsess kestis ligi kaks aastat ning selle käigus oli Capital Milli konsultandiks OÜ Ermeesia.

Exploreris asuva advokaadibüroo Glimstedt OÜ partner Marko Tiiman tõstis esile hoone terviklikku lahendust. “Kahtlemata on Explorer Eestis ainulaadne büroohoone. See on nutikas keskkond, kus kõik lahendused toetavad kvaliteetset ja tulemuslikku tööd alates asukohast lõpetades sisekliimaga,” ütles Tiiman.

Sadamaalal Navigatori ja Exploreri vahele kerkiv Capital Milli arendatav korterelamu Promenaadi maja järgib samuti kõrgeid keskkonnasõbralikkuse kriteeriume, kasutades mitmeid Eestis vähelevinud lahendusi nagu maaküttevaiad.

Lisaks ehituslikule kõrgpilotaažile juurutab Explorer rohelist mõtteviisi üldisemalt. Näiteks asub keldris jalgrattaparkla, üldkasutatavad pesuruumid ja elektriauto laadimispunkt. Maja fuajeest saavad töötajad kohtumiste tarbeks laenutada jalgrattaid.

Kokku on hoones 4500 rm büroopinda sealhulgas esimesel korrusel 270 rm toitlustuspinda ja 270 rm kaubanduspinda. Exploreri ülemisel korrusel on kahes otsas rõdud ning fassaadidel erisuunalised päikese ja kuumuse eest kaitsvad päikesesirmid. Sirmidesse on paigutatud LED-ribad, mis annavad võimaluse hoonele sõna otseses mõttes värvi lisada. Paiknemine sadamaalal tähendab suurepärast ligipääsetavust Soomest tulevatele inimestele ning lisaks on tegemist ummikuvaba kesklinnapiirkonnaga.

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Explorer

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Karlova linnaosa saab kaunilt kujundatud pargiala ja üle 100 uue korteri

KarlovaPäeva pargi planeeringu arhitektuurivõistluse võidutöö näeb ette 13 Karlova miljöösse sobiva kortermaja ehitamise ja huvitava kujundusega avalikult kasutatava pargiala.

Karlova linnaosas Päeva ja Pargi tänava vahelisel alal asuv ligi 1,7 hektari suurune planeeringuala on jagatud korterelamumaa ja haljasala kruntideks. Tähe ja Pargi tänava nurgale jääv avalikult kasutatav pargiala on u 2300 ruutmeetri suurune, ülejäänud alale on ette nähtud kuni kolmekorruselised korterelamud.

“Tunnen rõõmu, et Karlova saab juurde ühe väärika kvartali ja paljud pered saavad endale kodu Tartu linna. Loodan, et arendajad liiguvad võidutöö pinnalt kiirelt edasi ja saame sel aastal ka reaalselt kerkivaid hooneid näha,” sõnas abilinnapea Jarno Laur. Abilinnapea avaldas lootust, et ka endisele Pargi sauna hoonele leitakse korterite ja äripindade näol uus funktsioon. “Siis võime küll öelda, et linna otsus Pargi tänav uuendada, on kandnud vilja kogu piirkonna elavdamisel,” lisas Laur.

Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 kruntidele hoonestuse rajamiseks korraldatud arhitektuurivõistluse võitis AT Arhitektuur OÜ. “Žürii jäi esitatud töödega äärmiselt rahule ja kuigi mänguruum etteantud reeglitega ei olnud kuigi suur, olid kõik tööd täiesti omanäolised. Võidutöö professionaalsust iseloomustab hästi see, et valik tehti täieliku konsensusega,” kommenteeris linnaarhitekt Tõnis Arjus.

Võidutöö hoonete välisilme on sobitatud Karlova puitasumi hoonestuse ning ümbritseva pargialaga. Majade välisviimistluses on kasutatud tumedat horisontaalset laudist. Majade tänavapoolne kujundus on lakoonilisem, õuefassaadid seevastu on avatud ning suurte akende ja avarate klaasitud rõdudega.

Pargi kujundus on inspireeritud maa-ala reljeefist. Läbi pargi vonkleb sujuvalt laienev ning kitsenev tee, mida ääristavad tõusvad ja kaduvad tugimüürid. Tugimüüridega luuakse erinevatel kõrgustel olevaid haljastatud alasid. Ka laste mänguala ääristavad ühest küljest tõusvad ja langevad tugimüürid, mille kõrgemate osade juurde on ette nähtud istumisalad.

Karlova

Karlova

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Swedbank Macro Research

SwedbankConstruction in Baltics will rebound for now
  • Contraction is temporary
  • Residential sector is stronger, at least in Estonia and Lithuania
  • Construction costs will rise, but export potential is there

Construction in Baltics will rebound for now

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 12-2016

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Miljööväärtusega majade omanikud saavad taotleda restaureerimistoetust

TartutuJuba kümnendat aastat jagab Tartu linn restaureerimistoetusi miljööväärtusega hoonete korrastamiseks. Tänavusest eelarvest on toetusteks ette nähtud 32 000 eurot. Taotlused tuleb esitada hiljemalt 1. märtsiks.

Toetust saab taotleda miljööaladel asuvate või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse alla võetud enne 1944. aastat ehitatud hoonete arhitektuursete originaaldetailide restaureerimiseks ja detailide taastamiseks (s.o hävinud või tugevalt amortiseerunud detaili asendamine koopiaga), et toetada ajalooliste piirkondade autentse miljöö säilimist.

Toetust antakse järgmiste arhitektuursete detailide restaureerimiseks: aknad, välisuksed, nende piirdelauad ja luugid, fassaadikaunistused, varikatused, verandad, rõdud, trepid, katusetornid, erkerid, korstnapitsid, dekoratiivsed piirdeaiad jms. Toetusobjektiks ei ole interjööridetailid, katuse- ja fassaadikatted, sadeveesüsteemid, hooldustööd jms.

Toetuse taotlemiseks tuleb hiljemalt 1. märtsiks esitada arhitektuuri ja ehituse osakonnale avaldus koos nõutud lisadega. Avalduse blankett, tingimused ning lisade loetelu on leitavad linna kodulehelt aadressil www.tartu.ee/restaureerimistoetus. Toetust saab taotleda nii käesolevaks aastaks planeeritud töödele kui ka eelmisel aastal tehtud töödele. Tutvu ka Tartu linnavolikogus 18. veebruari 2010. a vastu võetud restaureerimistoetuse andmise korraga aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/412022013017.

Toetuse määr, s.o mitu protsenti töö kuludest linn toetusega hüvitab, sõltub eelkõige esitatud taotluste arvust. Kõrgeim võimalik toetuse määr on 50% töö kuludest ja maksimaalne summa ühe taotleja kohta on 3200 eurot.

Toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide vormistamisega on soovitav alustada aegsalt enne tähtaega, kuna vajalike hinnapakkumiste laekumine või tööjooniste valmimine võib oodatust rohkem aega võtta.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Novembri tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2016. aasta novembris 9% rohkem toodangut kui 2015. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes energeetikas, mäetööstuses ja töötlevas tööstuses.

Novembris toodeti töötlevas tööstuses 5% rohkem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid novembris 2015. aasta novembri mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige elektroonikaseadmete, elektriseadmete ja puittoodete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka toiduainete ning tekstiili tootmises. Toodang vähenes metalltoodete ja mööbli tootmises.

Välisturule müüdi novembris 69% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta novembriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 9% ja müük kodumaisele turule 7%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta novembris tööstuses kokku 2% rohkem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 1% rohkem.

2015. aasta novembriga võrreldes toodeti elektrit 39% ja soojust 32% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, november 2016
(protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU 1,5 12,0 9,3
energeetika -0,2 36,4 35,1
mäetööstus 8,6 20,2 17,7
töötlev tööstus 0,7 8,3 5,4
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 0,0 9,8 6,7
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 0,1 10,2 7,6
toiduainete tootmine 2,3 5,2 3,6
metalltoodete tootmine -3,0 1,1 -2,3
elektriseadmete tootmine 4,2 31,8 26,9
tekstiilitootmine 10,6 22,2 19,0
mööblitootmine 1,9 -0,7 -4,2
mootorsõidukite tootmine 0,6 10,0 7,4
ehitusmaterjali tootmine -3,3 10,8 8,0
masinate ja seadmete tootmine -3,0 5,4 1,9

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.12.2016 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.12.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 12 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

KV.EE: Korteripakkumisi jääb vähemaks, hinnad kasvavad

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaalis KV.EE pakuti detsembris müügiks 9925 korterit. Korterite müügipakkumiste arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes 3%. Seejuures kerkis müügisolevate korterite eest küsitav hind 1468 eurole ruutmeetri eest, mis teeb aastaseks hinnatõusuks 4%.

Korterite müügipakkumiste arv on vähenenud pea kõikides maakonnakeskustes. Vaid Narvas, Paides ja Viljandis pakuti detsembris müügiks aastatagusest rohkem kortereid. Korterite müügipakkumiste arvu vähenemise taga portaalis KV.EE on vähemalt osaliselt hoo sisse saanud korteritehingute turg, kus paremad pakkumised nopitakse üksteise järel ära.

Eks aeg näitab, kas pakkumiste defitsiit viib korterite arendusturu laienemisele, mis siiani on peamiselt piirdunud uute arendusprojektidega pealinnas ja selle ümbruses ning Tartus-Pärnus.

Korterite pakkumishinnad käituvad majandusloogikale vastavalt. Vähenev pakkumiste arv on viinud hinnad tõusule. Korterite pakkumishinnad on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud kõikide maakonnakeskustes peale Narva ja Jõgeva.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 12/2015 12/2016 Muutus, % 12/2015 12/2016 Muutus, %
Eesti 10 183 9 925 -3% 1 413 1 468 4%
Haapsalu 98 53 -46% 713 912 28%
Jõgeva 34 23 -32% 238 230 -3%
Kuressaare 38 23 -39% 860 1 001 16%
Kärdla 14   NA 458   NA
Narva 284 561 98% 609 557 -9%
Paide 17 18 6% 389 407 5%
Põlva 27 16 -41% 478 539 13%
Pärnu 142 133 -6% 1 362 1 457 7%
Rakvere 38 30 -21% 688 778 13%
Rapla vald 42 31 -26% 584 780 34%
Tallinn 5 566 5 378 -3% 1 865 1 961 5%
Tartu 1 563 1 262 -19% 1 397 1 475 6%
Valga 42 26 -38% 194 199 3%
Viljandi 52 61 17% 705 741 5%
Võru 53 39 -26% 429 504 17%

Korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

7 tähelepanekut 2016 kinnisvara-aastast

Domus KinnisvaraRiik püüdis anda endast parima, aga välja kukkus nagu alati

Riiklike üürimajade teemale kulutati trükimusta ja eetriaega koguses, mis vaigistas hulk teisi ning sugugi mitte vähemtähtsaid küsimusi. Ideel jumet justkui on, aga kohmakas kommunikatsioon tekitas tõsise vastasseisu. Riiklik soov ja seaduse muudatused vähendada bürokraatiat ehitustegevuses ning lihtsustada ja kiirendada erinevaid menetlusvorme on päädinud vähemalt pealinnas olukorraga, kus arendajad on nõutud ega saa aru, et kohaliku omavalitsuse tasandil oleks midagi muutunud.

Vastuolud tarbijateadlikkuses

Kasvas nii nende inimeste hulk, kes olid teadlikud oma õigustest ja ajasid vajadusel juuksekarva lõhki kui ka nende inimeste arv, kes õigustest ja kohustustest teadlikud pole, kuid sellele vaatamata segasid hoogsalt vett ja andsid juristidele tööd. Astusime sammu lähemale USA tüüpi ühiskonnale, kus võimalust haistes hakatakse rõõmuga kohtuuksi kulutama ja nõudeid esitama, vajadusel (sotsiaal) meediat kasutades.

Nutilahendused ei jõudnud massidesse

Jah, me näeme, et nii vanade kui uute majade katustele on järjest enam tulnud päikesepaneele. Järjest enam kohtame välisuksi, mida saab avada kaardiga ning inimeste hulk, kes panevad telefoni teel saunaahju tööle, muudkui kasvab. Aga massidesse nutikodu lahendused pole veel jõudnud, seda nii rahalistel põhjustel kui ka ettevaatliku suhtumise pärast elektrooniliste vahendite töökindlusesse.

Kinnisvarafondide edukus

Olemasolevad kinnisvarafondid näitasid väga häid tulemusi, mistõttu pole imestatav, et fonde, mis investeerivad ärikinnisvarasse ja metsandusse, tuli veelgi juurde. Korraliku rahavooga kinnisvara on kuum kaup nii fondide kui ka üksikinvestorite jaoks. Järjekord investoritest stabiilse rahavooga kinnisvarale on pikem kui oli inimeste arv, kes soovisid lõppenud aastal presidendiks saada.

Tallinna korteriturg rokkis, muu Eesti vaatas kurvalt pealt

Tehingute arv stabiliseerus aasta lõpuks 800 tehingu tasemele ühes kuus ning korterite hinnad kasvasid Tallinnas aastas ligimale 10 %, jõudes väga lähedale buumiaegsele rekordhinnale. Statistiline hinnakasv oli pisut ootamatu, kuid ostuklientide huvi uusarenduste vastu püsis läbi aasta piisavalt kõrgel tasemel, mis tegi märkimisväärse hinnatõusu siiski võimalikuks.

Kutsetunnistused järjest enam au sisse

Piisavat kutsekvalifikatsiooni tõestavad eksamid nii kinnisvaramaaklerite kui hindajate jaoks näitasid suurt huvi ja osavõttu. Kinnisvara hindamise puhul on ilma kutsetunnistuseta hindajad sundseisus, sest 2016. aastal jõustunud määrus võimaldab 2017. aasta 21. märtsist tegutseda hindajana vaid kutsetunnistuse olemasolul. Seega on hindamise valdkonnas riiklik nõue ühene ja turg uuest aastast veelgi enam korrastunud. Maaklerteenuse osas kahjuks väliseid nõudeid ei lisandunud ja osalised saavad vaid loota klientide teadlikkuse ja nõudlikkuse kasvu peale.

Taksojuhid jälle kinnisvaraturul, seekord ühisrahastuse kaudu

Kui buumi ajal osalesid taksojuhid kinnisvaraturul otseselt, ostes kortereid diivanitest väljapurskava laenuraha abil, siis nüüd on nad jõudnud turule tagasi kaudselt. Ühisrahastuse investeeringud arendusprojektidesse meelitavad oma tootluse numbritega noori ja vanu, rikkaid ja vähem rikkaid. Pangad vaatavad toimuvat mõnevõrra morni pilguga, kuid seni on kõik ülejäänud rõõmsad.

Praktilised nõuanded korteriühistu loomisel käsiraamatus “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus”

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

KäsiraamatUus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Kas valida end esindama suur või väike kinnisvarafirma?

Arco VaraKinnisvaratehingud õnnestuvad paremini, kui kasutada professionaalide abi, kuid väikeste ja suurte kinnisvaraettevõtete teenused ja nende kvaliteet võivad olla väga erinevad, kirjutab Arco Vara Tartu osakonna hindaja Helen Kähi.

Väikesed kinnisvarafirmad tegelevad enamasti järelturu korterite müügi ja üürimisega. Uusarendustega on neil kokkupuude kaduvväike või puudub üldse, sest arendajad eelistavad suurfirmasid.

Väiksemas ettevõttes on aastaid töötanud maakleritel kindlasti välja kujunenud oma püsiklientuur, kuid alustavatel maakleritel on klientide leidmine väga raske. Seda enam, et tänaseks on kinnisvaraportaalidesse kuulutuse lisamine tehtud lihtsaks ning kliendil on võimalus panna kuulutuse juurde ka lause „Maakleritel palun mitte tülitada.”.

Suurfirma saab seevastu pakkuda kvaliteetsemat teenust, sest iga maakleri taga on veel hulk spetsialiste, kellega on võimalik konsulteerida õigusalastes küsimustes ning määrata kinnisvarale õige hinnatase. Professionaalne maakler teeb alati enne objekti müüki põhjaliku hinnaanalüüsi antud piirkonnas teostatud müügitehingute põhjal ja konsulteerib vajadusel kinnisvarahindajatega, et määrata reaalne müügihind. Seejärel saab ta pakkuda kliendile põhjendustega ja faktidele toetuvat konsultatsiooni vara hinna osas.

Väikese firma maakleril jällegi puudub juurdepääs üksikasjalikule tehinguinfole ning seega võib juhtuda, et kui korterile leitakse ostja ning kui klient läheb eksperthinnangut tellima, siis selgub, et vara väärtus tuleb oluliselt madalam ning tehing võib seetõttu ära jääda. Suurema firma maakleril on võimalik selliseid olukordi vältida.

Suurfirmad pakuvad paremaid müügivõimalusi, sest nendes ettevõtetes investeeritakse turundusse – objektist tehakse video, kasutatakse sotsiaalmeediat, välireklaami, flaiereid ning mõeldakse pidevalt välja muid lahendusi efektiivseks müügitööks.

Samuti toimib meeskonna pidev koolitamine, antakse edasi teadmisi, kuidas olla edukas ning kuidas olla oma ala parim. Töötajad on teadlikud firma põhiväärtustest ning püüavad oma tööd tehes neid järgida.

Millist firmat võiks klient eelistada?

Klient peaks firma valikul uurima lähemalt, millist teenust talle pakutakse ja mida ta makstud tasude eest saab. On levinud arusaam, et maaklerile makstakse vahendustasu ja tegelikkuses ei tee ta selle eest midagi erilist ning seetõttu arvatakse, et maaklerit polegi vaja, sest müügiga saab igaüks ise hakkama. Vahendustasude osas ei ole ju tegelikult kindlat kehtivat hinnakirja, vaid pigem on vahendustasu kokkuleppeline, olenevalt objektist ning pakutavast teenusest. Suurfirma teeb rohkem kulutusi seoses objekti müügiga ning pakub kvaliteetsemat ja professionaalsemat teenust, mistõttu on ka teenuse hind kallim. Väikefirma saab pakkuda teenust odavama teenustasu eest, sest kulutused on väiksemad ja tihti piirdubki kõik vaid kuulutuse üles panekuga ning objekti näitamisega kliendile. Kliendid peaksid pöörama tähelepanu hinna ja kvaliteedi suhtele.

Klient peaks valima endale maakleri, kes tunneb kinnisvaraturgu, on hea suhtleja ning hea läbirääkija, professionaalne, laia silmaringiga ning kes tunneb hästi piirkonda, kus müüdav või üürile andev vara asub.

Maakleri valikul peaks klient mõtlema ka selle peale, millist teenust ta soovib saada, millised on tema ootused ning milline maakler talle endale sobib. Valikus võib olla nn „säästupakett”- maksad vähem ning maakler paneb vaid kuulutuse kinnisvaraportaalidesse ning ostuhuvilise tekkimisel tutvustab objekti (väikeste firmade puhul enamasti nii ongi). Makstes maaklerteenuse eest rohkem saad ka kvaliteetsema teenuse (professionaalsed pildid, rohkem reklaami, kliendipäevad jne).

Suurfirma huvi oleks esmapilgul ilmselt, et väikesed turult kaoks ja oleks vähem konkurentsi, kuid see pole nii. Konkurents on siiski hea, sest ee loob klientidele suurema valikuvõimaluse ning hoiab ära hindade tõusu. Klient saab valida, millist teenust ja mis väärtuses ta soovib.

Samas paneb see ka kinnisvarafirmad rohkem pingutama. Pidevalt mõeldakse välja uudseid lahendusi paremaks müügiks, reklaamiks, proovitakse üksteisest erineda ning olla sammu võrra teistest ees. Pingutatakse selle nimel, et võita kliendi usaldus ning pakkuda talle parimat teenust.

Väike firma + Väike firma – Suur firma + Suur firma –
Väiksemad kulud Väiksemad võimalused reklaamiks Juriidiline tugi, olemas on hindajad, kellega võimalik vara väärtuse osas konsulteerida Suured kulud
Saavad pakkuda klientidele madalamat teenusehinda ehk on paindlikumad Ei tegeleta pideva töötajate koolitamisega, töötaja peab end ise harima ja viima end kurssi uuendustega Tuntus (kaubamärk) Kallim teenusehind võrreldes väikese ettevõtte teenusehinnaga ning sageli kliendid ei süvene, miks see nii on ja mida selle raha eest saavad
  Algajatel alustada väga raske (kliendid ei pruugi teada firmat, olemasolev klientuur väike, väike tõenäosus, et keegi helistab kontorisse ja soovib maaklerteenust, pigem pöördutakse tuntud suuremate ettevõtete poole) Võimalus pakkuda professionaalset teenust Arendusprojektidega kaasnevad riskid
  Arendajatega koostöö puudub Töötajaid pidevalt koolitatakse, et pakkuda professionaalset teenust
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

“Kinnisvaraõiguse ABC” koolitus toimub 02/03/2017

Evi Hindpere02/03/2017 toimub koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“. Koolitus keskendub kinnisvaratehingu tegemisega kaasnevate juriidiliste aspektide käsitlemisele.

Koolitus on suunatud ennekõike kinnisvaramaakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele ning kõikidele teistele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute tegemisega.

Koolituse „Kinnisvaraõiguse ABC“ eesmärk on anda osalejatele ülevaade kõigist olulistest õigusaktidest mis on tähtsad, kui soovida asuda tööle kinnisvara sektorisse või teha tehinguid kinnisvaraga.

Kinnisvarakoolitust viib läbi pikaajalise kogemusega kinnisvarajurist ja koolitaja Evi Hindpere. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.” autor.

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 02/03/2017 kell 10:00-17:15 (8 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: palgad kerkivad korterite hindadega samas suurusjärgus

Tõnu ToomparkVaatamata mõningasele tööpuuduse kasvule püsib tööhõive kõrgel. See veab omadega kaasa palgatõusu.

Eesti 2016 III kvartali keskmine brutopalk oli statistikaameti andmetel 1119 eurot ehk aastatagusest 7,1% enam. Palgakasv on küll varasemate kvartalitega võrreldes pisut pidurdunud, kuid siiski väga kõrgel tasemel.

Kõrge palgakasv on samas suurusjärgus 2016 III kvartali korterite tehinguhindade kasvuga. Varasema pooleteise aasta jooksul on korterite tehinguhinnad liikunud üsna horisontaalselt.

See tähendab, et tänase kõrge kinnisvaraturu aktiivsuse ehk suure tehingute arvu taga on palga suhtes mõistlikul tasemel püsivad elamispindade hinnad.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Novembris jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv kiirenes

StatistikaametJaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta novembris 2015. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet. Kui oktoobris kasvas müügitulu varasema aasta sama kuuga võrreldes 2%, siis novembris kasv kiirenes.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 2016. aasta novembris 533,6 miljonit eurot. Müügitulu kasvu kiirenemist mõjutasid enim tööstuskaupade kauplused, kus müük suurenes 2015. aasta novembriga võrreldes 15%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm. Müügitulu kasvas muudes spetsialiseeritud kauplustes aastaga 26%. Keskmisest enam suurenes müügitulu ka posti ja interneti teel kaupu müüvates kauplustes (24%), samuti apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (19%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu jäi 2015. aasta novembriga võrreldes samale tasemele.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis oktoobris langes, pöördus novembris taas tõusule ning kasvas 2015. aasta sama kuuga võrreldes 6%. Nende ettevõtete müügitulu kasvule avaldasid osaliselt mõju 2015. aasta novembri madal võrdlusbaas ning mootorikütuse hinnatõusu aeglustumine.

Võrreldes 2016. aasta oktoobriga vähenes novembris jaekaubandusettevõtete müügitulu 1%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 2%. 2016. aasta üheteist kuuga (jaanuar–november) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 4%.

 

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii vähenes ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suurenes administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine