Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
 

45 erivajadusega inimest saavad võimaluse eluaseme kohandamiseks

TallinnTallinna Linnavolikogu tänasel istungil võeti vastu otsus osalemiseks katseprojektis, mille tulemusel saab Tallinna linnas 45 erivajadusega inimest võimaluse eluaseme kohandamiseks.

Projekti ellu viimiseks sõlmitakse haldusleping Tallinna linna ja Sotsiaalministeeriumi vahel ning iga kohanduse maksumus kaetakse kuni 4500 euro suuruses summas Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ja nende kaasrahastamiseks Eesti riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatavatest vahenditest.

Katseprojektis toetatakse eluaseme kohandamist vähemalt 45 inimesele järgmiselt:

– viis kohandust eluruumile, sh eluruumi sisse- ja väljapääsule;

– viis kohandust hoone välisukse ja eluruumi vahelisele käiguteele;

– viis kohandust hoone sisse- ja väljapääsule, kus asub taotleja eluruum;

– viisteist kohandust puudega isikutele, kes on alla 18-aastased;

– viisteist kohandust puudega isikutele, kes on vanuses 18–62 eluaastat;

– viisteist kohandust puudega isikutele, kes on 63-aastased või vanemad.

Haldusülesande kogumaksumus on 242 619 eurot, millest 216 000 eurot on ette nähtud eluaseme kohandamise kulude hüvitamiseks ning 23 460 eurot haldusülesande täitmise eest. Haldusülesande täitmise kulud sisaldavad projektijuhi palkamiseks ettenähtud rahalisi vahendeid koos tööjõumaksudega 12 kuuks ning töökohaga seotud kaudseid kulusid. Halduslepingu kohaselt rahastab Tallinna linn esmalt oma vahenditest eluasemete kohandamise kulud. Kord kvartalis on Tallinna linnal õigus esitada taotlus katta tehtud kulud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ja nende kaasrahastamiseks Eesti riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatavatest vahenditest.

Tallinna linn täidab halduslepingut Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 44 linnavolikogu liiget, üks linnavolinik jäi erapooletuks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

11/10/2016 toimub koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC”

Evi Hindpere11/10/2016 toimub koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“. Koolitus keskendub kinnisvaratehingu tegemisega kaasnevate juriidiliste aspektide käsitlemisele.

Koolitus on suunatud ennekõike kinnisvaramaakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele ning kõikidele teistele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute tegemisega.

Kinnisvarakoolitust viib läbi pikaajalise kogemusega kinnisvarajurist ja koolitaja Evi Hindpere. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.” koostaja.

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 11/10/2016 kell 10:00-17:15 (8 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandmiseks on paremini sobilik vana või uus korter?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Uhiuue korteri puhul tuleb äriplaan hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava tootluse. Uute korterite rahavooline tootlus on enamastai vanade korterite üüritootlusest madalam, sest uue korteriga seonduvad riskid on madalamad.

Ostes üürileandmiseks uue korteri tuleb arvestada, et korter tuleb sisustada. Näiteks tuleb kanda kulutused köögimööblile, muudel mööblile ja sisustusele. Nii võime piltlikult öelda, et esimesed aasta-paar maksab üürnik üürileandjale kinni mitte korterit ennast, vaid kiiresti amortiseeruvat sisustust.

Seejuures tuleb arvestada, et kui eluruumi saab enamasti soetada madala intressimääraga eluaseme- või kinnisvaralaenuga, tuleb mööbli ostmisel kanda juba kõrgemat tarbimislaenu intressimäära või kasutada veel kallimat omakapitali. See suurendab üürileandja kulusid ja seeläbi vähendab projekti tasuvust.

Uute korterite üürihinnad on keskmisest kõrgemad. Seega saavad neid endale lubada keskmisest jõukamad üürnikud. Praktikale tuginedes võib väita, et reeglina on kallimate korterite üürnikega vähem probleeme ja toimetamist. Teisisõnu on kallimate korterite puhul üürnikust tulenevad riskid reeglina madalamad.

Üürileandja peab ehk eelkõige üürihinnast ja kliendi sihtrühmast lähtuvalt otsustama, milliste klientidega ta tegeleda soovib. Sellest tulenevalt tuleb otsustada, kas väljaüürimiseks soetatav eluruum peab olema uuem või vanem.

Vanemate korterite üürihind on aga odavam. Odavama kauba järele on nõudlus suurem ja seda nii majanduse paremate, kui halvemate aegade ajal. Tõenäoliselt on odavama ehk vanema korteri vakantsus pisut madalam, sest seda suudab endale võimaldada laiem üürnike sihtrühm.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Uus portjeega luksusmaja City Residence toob Tallinna südalinna metropoli hõngu

City ResidenceEile avas Endover Kinnisvara Tallinna peatänaval luksusliku 8-korruselise äri- ja eluhoone City Residence, mis toob südalinna uusi arhitektuurilisi väärtusi ning muudab piirkonda suurlinnalikumaks. Tartu mnt 56 asuv väärikas ja esinduslik hoone lisab linnapilti mustast graniidist fassaadi, suursuguse topeltkõrgusega fuajee, klaasist talveaed-rõdud ning maast laeni aknad.

„Tallinna südalinn muutub iga aastaga aina võimsamaks – meie kunagisest väikesest kilulinnast on saamas tõeline metropol ning City Residence’i avamine pealinna tuiksoonel on saavutus, mille üle saame väga uhked olla,“ rääkis Endover Kinnisvara juhatuse liige Robert Laud. „Tallinna vanalinn ja miljööalad on väärikad ka maailma mastaabis, kuid väheks jääb suurlinnale omase arhitektuuriga piirkondi. City Residence loob südalinna väärikust esindusliku mustast graniidist fassaadi, luksusliku fuajee ning soojade talveaed-rõdudega, milleks saime inspiratsiooni Londonist, kus ilmastikutingimused on meie omadele sarnased.“

„City Residence’i eristavad lisaväärtused, mida Tallinna kesklinnas pigem ei kohta – grilli- ja lastealaga sisehoov ning suursugune fuajee, kus maja elanikke ja külalisi võtab vastu portjee,“ märkis Robert Laud. „Selliseid avaraid topeltkõrgusega ja möbleeritud fuajeesid kohtab peamiselt hotellides ning suurlinnade nagu New Yorgi ja Londoni hoonetes, Eestis on see kahjuks veel harv nähtus, kuid võiks olla ühe tervikliku hoone elementaarne osa. Majale annab soliidse ja esindusliku ilme välisfassaad, kus on kasutatud tellise, betooni ja krohvi asemel väärtuslikemaid materjale nagu must graniit, komposiitmetall ning palju klaasi.“

„Kvaliteetset looduskivi fassaadil väga tihti kortermajade puhul ei kohta,“ rääkis City Residence’i projekteerinud Ars Projekt arhitektuuribüroo arhitekt Rasmus Tamme. „Arhitektil teeb meele rõõmsaks see, kui arendaja taotleb tavapärasemast kõrgemat taset ning on valmis ka rahaliselt rohkem panustama, et luua kvaliteetset elukeskkonda. Selle moodsa hoone teeb eriliseks just materjalide ja detailide käsitlus – hinnalisemad materjalid, metallist detailid, profiilid, fassaadivalgustus, mis rõhutab maja vertikaalsust, maast laeni aknad ning minimalistlikud rõdud, mis on justkui elutoa osa. Majaesine on kaetud graniitplaatidega ning korralik haljastus istepinkidega on see, millele arendajad reeglina rõhku ei pane.“

„Tavapärasest eristuv ja suurlinnalikult mõjuv on tänava tasandil asuvad äripinnad, kus on väga kõrged ruumid ja topeltkõrged klaasvitriinid, mille mastaapi rõhutavad kahe korruse ulatuses portaalid,“ ütles Rasmus Tamme. „Fuajee on tavapärasest suursugusem ning detailsemalt läbi töötatud ja uhkelt möbleeritud.“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Nordea ja DNB ühine uus pank võib tugevdada konkurentsi Eesti jaepanganduses

  • NordeaUus loodav pank kasvataks Eesti pangandussektori varade mahtu ligi 40%
  • Uus loodav pank oleks Baltimaades suuruselt teine pank
  • Eesti eraisikute pangateenuste turul võib uus pank tugevdada konkurentsi
  • Eesti finantsstabiilsust hakkaks mõjutama Läti ja Leedu pangandusturu riskid

Nordea ja DNB Panga Baltimaade äride liitmine uueks iseseisvaks Baltimaade pangaks peakontoriga Eestis ning filiaalidega Lätis ja Leedus tähendaks, et Eesti finantsstabiilsust ohustavate riskide seisukohast muutub olulisemaks olukord Läti ja Leedu pangandusturul.

Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul oleks Balti regiooni suuruselt teise panga loomine Eesti finantsturu viimaste aastate suurim uudis, mis võib tähendada suuremat konkurentsi jaepanganduses. „Danske tõmbus hiljuti tagasi Eesti jaepanganduse turult, mis ei mõjunud konkurentsile hästi. Samuti ei olnud DNB pank seni aktiivne jaepanganduses. Loodan, et uue suure Balti riikidele keskenduva universaalpanga teke toob kaasa senisest tugevama konkurentsi eriti just eraisikutele mõeldud pangateenuste turul. Konkurents on edasiviiv jõud, mistõttu on tegemist hea uudisega,“ ütles Müller.

Neljapäeval avaldasid Nordea ja DNB pangakontsernid kava, mille kohaselt loovad nad oma Balti äride alusel uue iseseisva panga peakontoriga Eestis ja mille filiaalid asuvad Lätis ja Leedus. Kui erinevate riikide ametkonnad selle plaani heaks kiidavad, siis tekib Baltimaade suuruselt teine pank ja Eesti pangandussektori varade maht kasvab tehingu tagajärjel ligi 40%.

Kui uue suure panga peakontor tehakse Eestisse ja filiaalid teistesse Balti riikidesse, siis Eesti finantssektori stabiilsust hakkab otseselt mõjutama Läti ja Leedu panganduses toimuv. „Oma suuruse tõttu muutuks uus pank Eestis süsteemselt oluliseks. Meie panganduse riskid hakkavad enam sõltuma Lätist ja Leedust, kus oleks suur osa uue panga ärist. Kui uue panga loomine saab heakskiidu, siis hakkame Eesti Pangas finantsstabiilsuse riske analüüsides kindlasti rohkem tähelepanu pühendama Läti ja Leedu turule ning täiendavate kapitalipuhvrite kehtestamisel sellega arvestama,“ märkis asepresident Müller.

Nii Nordea kui DNB kuuluvad Skandinaavia juhtivate pankade hulka ning võrdse hääleõigusega omanikena on mõlemad kinnitanud oma valmisolekut vajadusel oma Balti pangale lisarahastamist pakkuma. Mülleri sõnul on taolise tugeva seljataguse omamine kindlasti oluline Eesti finantssektori stabiilsuse seisukohast.

Uue panga tegevuse üle hakkaks tulenevalt bilansi suurusest järelevalvet teostama Euroopa Keskpank koostöös Finantsinspektsiooniga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Keskmise palga eest saab rohkem korteripinda

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜTänane korteriostja saab endale keskmise netopalga eest lubada kaks korda rohkem keskmise hinnaga korteripinda kui kinnisvarabuumi tipphetke ajal 2007. aastal. Võrreldes ostujõudu kinnisvarakriisi aegadega 2009. aastal on ostujõud küll pisut vähenenud, kuid viimased kaks aastat saab keskmise palga eest enam-vähem sama palju korteriruutmeetreid.

Tänases majandusolukorras võib prognoosida, et kinnisvara hinnatõusu ületava palga kasvu tingimustes on ostujõud lähitulevikus pigem pisut kasvamas.

Korteritehingute keskmine hind iseseisva numbrina on suhteliselt väheütlev. Oluline on, kuidas suhestub see näitaja piirkonna inimeste ostujõudu ehk sissetulekutesse. Viimase indikaatoriks võiks olla keskmine netopalk. Sissetuleku kõrval on muidugi oluline tööhõive ehk töökohtade olemasolu, et inimestel oleks võimalik palka teenida, mille eest kodu soetada.

Ostujõu vähenemine näitab häid aegu kinnisvaraturul

Vaadates korterite tehinguhinna ja keskmise palga suhte pikemat aegrida näeme kinnisvaratsüklist tingitud arenguid. 2005. aastal oli tulevik muretu. Inimesed ostsid eluruume, sest nende väärtus kasvas kiiresti, mis sellest, et kuupalga eest sai järjest vähem ruutmeetreid.

Järjepanu suurenenud nõudlus ehk ostjate hulk pressis kinnisvarahindu järjest kõrgemale, sest aeganõudev uute projektide pealetulek ei käinud nii kiiresti, kui ostjad oleksid seda soovinud. Kinnisvara kallinemist kompenseeris ostuotsuse langetamise juures asjaolu, et palgad kerkisid kiiresti, mis sellest, et kinnisvara kallines veelgi tempokamalt.

Keskmise sissetuleku järjepidev kasv lõi petliku illusiooni, et nii jääbki olema ja peatselt jõuame rikka Lääne-Euroopa tasemele. See omakorda andis kindlust kinnisvara ostutehingute tegemiseks. Kogu ostu-müügitehingute tempot kruvisid üles pangad, kes järjest lahkemalt igale soovijale üha soodsama intressimääraga laene väljastasid.

2007. aasta hinnatipus sai harjumaalane keskmise Harjumaa palga eest ligikaudu 0,41 ruutmeetrit keskmise Harjumaa hinnaga korteripinda. Tartumaalaste ostujõud kuu netopalga eest küündis samal ajal 0,49 ruutmeetrini ja Pärnumaal jäi ostujõud kahe nimetatu vahele.

Ostujõu maksimumi suudavad kasutada vähesed

Kinnisvarabuumi kiirele hinnatõusule järgnes veelgi tempokam hindade langus. Ka palgad hakkasid langema, kuid nende kukkumine jäi kinnisvara tehinguhindade langusele oluliselt alla. Nii suurenes kuupalga eest saadava korteri ruutmeetrite hulk 2009. kriisi järgselt Harjumaal 0,88 ruutmeetrini, Tartumaal 0,93 ja Pärnumaal isegi 1,01 ruutmeetrini.

Tavapärane loogika võiks öelda, et kaupa tuleks osta siis, kui selle hind on odav. Praktikas kukub see aga kahetsusväärselt sageli teistpidi välja. Kinnisvara nagu paljusid teisigi varasid ostetakse emotsiooni ja müüakse vajaduse tõttu. Kui korterite hinnad olid kõrgel ehk 2007. aastal tehti Eestis kokku üle 23 000 korteritehingu. 2009. aastaks oli korteritehingute arv langenud üle kahe korra 10 500 tehingu peale.

Kinnisvarakriisi põhja ja sellele järgneva madala tehingute arvu põhjus oli inimlik hirm, kus peljati osta vara, mille väärtus langeb, sest polnud kindlust, et hinnalangus on lõpuks põhja jõudnud. Loomulikult oli oma oluline osa kriisieelse ajaga võrreldes oluliselt karmistunud laenutingimustel ja sellelgi, et kõrgustesse kasvanud tööpuudus tõrjus olulise osa inimestest laenuvõtjate seast välja. Kui laenu ei saa, jäävad paljud koduostu tehingud tegemata.

Majanduskriisi põhjale järgnes stabiilsuse periood

2010. aastast hakkas keskmine palk taas vaikselt tõusujoones liikuma. Korterite hinnad kerkisid siiski kiiremini ja see vähendas aeglaselt keskmise netopalga eest saadavate eluruumi ruutmeetrite arvu. Nii läksid arengud 2014. aastani. Alates 2014. aastast on kuu netopalga ostujõud kuni tänaseni püsinud praktiliselt samana muutudes vaid väga kitsas vahemikus, mis on peamiselt tingitud palganumbri sesoonsetest kõikumistest.

Korterite hinnad on paigale püsima jäänud, sest konkurents on tugev. Pakkumiste paljusus ei luba ei arendajatel ega eraisikutest müüjatel hinda kergitada, kuid mõistliku ehk turuväärtuse lähedase hinnaga vara müüjad saavad vaatamata pakkumiste suurele arvule vara müüdud. Võib öelda, et korteriturg, eelkõige just Tallinna-Harjumaa korteriturg on hindade osas leidnud tasakaalumomendi, kus vara kallinemine on isegi keskmise palga tõusule alla jäämas.

Majandusolude määramatus muudab prognoosimise keeruliseks

Minevikuarengutest huvitavam on, mis saab edasi? Kuhu suunas võiks liikuda ostujõud või eluruumide hinnatase?

Täna on nõudlus ehk ostjad turul. Teisisõnu palgad kerkivad, laenutingimused on pigem tehinguid soosivad, intressimäärad madalad, pakkumine on lai nii uute kui vanade korterite sektoris. Sellises olukorras on väga raske prognoosida korterite hindadele langust, mis võiks omakorda tähendada arvestusliku ostujõu äkilist kasvu.

Arvestama aga peab maailmamajanduse lahendamata probleeme Euroopas ja laiemalt, üldist sõjalis-poliitilist määramatust ja sellest tulenevaid riske, mida on raske hinnata. Tõdema peame, et Eesti inimeste või riigi jõud neid globaalseid protsesse suunata on praktiliselt olematu. Kasvavate riskide ehk suureneva määramatuse ja tagasihoidliku majanduskasvu tingimustes on julge samm ennustada kinnisvarahindadele kasvu.

Eeldusel, et väliskeskkonnast meile suuri raputusi ei tule võib lähitulevikuks prognoosida jätkuvat olukorda, kus keskmine palk kerkib kiiremini kui keskmine korteritehingu ruutmeetrihind. Samuti oleme olukorras, kus uute tehingute osakaalul jääb järjest vähem ruumi suurenemiseks ja selle läbi keskmise statistilise tehinguhinna kergitamiseks. See omakorda tähendab mõningat arvestusliku ostujõu suurenemist.

Arvestama peab ka ehitushindadega. Üks elamuarenduse aktiivsuse põhjus on asjaolu, et ehitusettevõtetel on n-ö suurte objektide ehitamisel vähe tööd. Kui aga ükskord peaks kaua oodatud euroraha ikkagi ehitusturule jõudma, on see oluline tegur, mis võiks läbi kerkiva ehitushinna esmalt uute ja seejärel vanemate korterite hindu hakata vaikselt üles poole suruma.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Nordea ja DNB ühendavad Balti riikides äritegevuse

NordeaNordea ja DNB on kokku leppinud oma äritegevuste ühendamises Eestis, Lätis ja Leedus ning seeläbi Balti riikides juhtiva ja tugevate Põhjamaiste juurtega iseseiseva suurpanga loomises.

“Ühendades Balti turu tundmise, tiheda koostöö meie klientidega ja digitaalse panganduse arengu, on Nordea aastaste jooksul ehitanud Balti riikides üles tugeva ja eduka panga, mis hoiab regioonis tugevat kolmandat kohta. Nüüd on aeg astuda järgmine samm ja valmistuda tulevikuks. Koos saab meil olema suurem tegevusmaht, parem geograafiline kohalolek ja laiem tootevalik, et saada Balti riikides klientide jaoks suurpangaks,” selgitas Inga Skisaker, Nordea Balti panganduse juht.

Nordea ja DNB äritegevused Balti riikides sobivad suurepäraselt kokku ja täiendavad üksteist. Nordea on saavutanud hea positsiooni suurettevõtete segmendis, samas kui DNB on tugev väike- ja keskmise suurusega ettevõtete segmendis. Koos saab kahel pangal olema veelgi suurem ja konkurentsivõimelisem jaepangandusäri. Lisaks sellele saab ühendatud pangal olema tugev geograafiline esindatus, sest Nordea on tugev Eesti turul, DNB on tugev Leedu turul ning mõlemad on tugevad Läti turul. Nordeal ja DNB-l on Balti riikides vastavalt 1300 ja 1800 töötajat ning nende varade suurus on vastavalt 8,5 miljardit ja 5,6 miljardit eurot.

“Oma rohkem kui 70 pangakontoriga Balti riikides on DNB ehitanud üles dünaamilise ja kliendikeskse äritegevuse. Tänapäeval on panganduse võtmeks tegevusmaht, suuremad pangad suudavad kasutada oma ressursse tõhusamalt. Juhtival iseseisval pangal on paremad võimalused meie piirkonnas kasvavaks konkurentsiks valmis olla ning kasutada ära mastaabiefekti ja muutuda veelgi enamate ettevõtete, klientide ja partnerite põhipangaks Balti riikides,” selgitas Mats Wermelin, DNB Balti panganduse juht.

Nordeal ja DNB-l on ühendatud pangas võrdne hääleõigus, kuid erinev osaluse suurus, mis peegeldab ühisesse panka tehtava panuse suhtelist väärtust tehingu lõpule viimise hetkel. Tehing sõltub regulaatorite heakskiidust ja tingimustest ning plaanitakse lõpuni viia 2017. aasta II kvartalis. Kuni kõikide vajalike kinnituste saamiseni tegutsevad mõlemad pangad eraldi.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara: Valmista oma kinnisvara sügistalviseks müügiperioodiks ette

Arco VaraOma kodu müümine võib mitmetel põhjustel kesta kauem kui esialgu planeeritud, mistõttu käib potentsiaalseid kliente seda uudistamas aastaringselt, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Seega tasub juba varakult mõelda sellele, kuidas oma kodu kinnisvaraostjatele ka kõige pimedamatel ja külmematel kuudel esitleda, eriti veel siis, kui selles parasjagu enam ei elata. Alljärgnevalt mõned teemakohased nõuanded.

Hoia teed ja läbipääsud puhtad

Hoolitse selle eest, et maja või suvilani ei peaks sügisel kõndima läbi pori ja lompide. Vajadusel täida pinnast või juhi liigniiskus kraavidesse. Talvel tee kindlasti lume- ja libedusetõrjet. Kui kinnistuni jõudmine kujuneb potentsiaalse kliendi jaoks vaevaliseks, võib see tekitada negatiivse emotsiooni ja tehinguni jõudmise tõenäosus väheneb tunduvalt.

Valgustus korda

Pimedal ajal on kunstlikul valgusel väga suur roll. Õuevalgustus peaks olema hõlpsasti lülitatav, et objektile sisenemine ei tekitaks raskusi ja oleks turvaline. Hea oleks, kui välisvalgustus valgustaks lisaks elumajale ka kõrvalhooneid. Toad võiksid olla võimalikult hästi valgustatud, sest hämarus ja pimedad nurgad jätavad tavaliselt mulje, justkui soovitaks midagi varjata. Alati peaks käepärast olema ka korralik taskulamp.

Aed ja aiarajatised

Aiast võiks sügistalveks kokku korjata kõik, mis suvel kipub laokile jääma – aiatööriistad, kärud, kastmisvoolikud, anumad, mänguasjad jms. Lohaka mulje jätavad purunenud klaaside või kiledega kasvuhooned. Õlitada võiks kõik välisuste lukud, et rooste või külmumine ei takistaks neid avamast, kui mõni ostja tuleb majapidamist üle vaatama.

Katused ja vihmaveesüsteemid

Katus tuleks üle vaadata vähemalt kord aastas. Kui ei esine tormikahjusid, siis kindlasti võib vihmaveerennidest leida rämpsu, mis takistab vihmavee äravoolu. Kellel on vihmaveerennidesse külmumise vältimiseks paigaldatud soojuskaabel, siis selle töökindlust tuleks kontrollida.

NB! Jääpurikad on väga selge märk hoone viletsast soojapidavusest.

Korstnad ja küttekolded

Küttesüsteemid ja elava tulega küttekolded vajavad erilist tähelepanu. Puiduküttega püsielamus tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas. Hooajalises elamus peab korstnapühkija käima üks kord enne kütteperioodi algust. Kui maja on müügiperioodile elaniketa, siis tuleb kindlasti kasuks enne ostja saabumist eluruumid soojaks kütta.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nordecon koos tütarfirmaga Nordecon Betoon hakkab ehitama Harku valda Eesti suurimat moodulmajade tehast

NordeconNordecon ja Nordecon Betoon sõlmisid osaühinguga ITT Capital lepingu Harku valda Kumna külla moodulmajade tootmishoone rajamiseks osaühingule Harmet. Lepingu kogumaht ületab 9 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks. Ehitusmaksumusele lisaks investeerib OÜ Harmet uue tootmisüksuse käivitamiseks veel ca 5 miljonit eurot.

„Oleme ehitanud moodulmaju ehk ruumielemente juba üle 15 aasta ning meie tööde kvaliteet on leidnud tunnustust nii Eestis, Lätis, Leedus kui Skandinaaviamaades,“ ütles OÜ Harmet juhatuse esimees Toomas Kalev. „Tellimuste maht on kasvanud, olemasolevad tootmispinnad on kitsaks jäänud ja ei vasta enam kaasaja nõuetele. Kui tahame olla efektiivsed, tagada parimat kvaliteeti, pakkuda tellijatele konkurentsivõimelist hinda ja parandada töötajate töötingimusi, on investeering möödapääsmatu.“

„Harmet on Eesti üks suuremaid moodulmajade ja ehitussoojakute tootjaid – meil on hea meel, et saame kaasa aidata nende arengule,“ ütles Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. „Tootmishooneid Eestis viimasel ajal väga palju ei rajata, seepärast on moodulmajade tehase ehitamine Nordeconi praegu suurim selletaoline projekt. Alustame töödega kohe augustis ning valmis hoone koos tehnovõrkudega anname tellijale üle vähem kui aasta pärast – juulis 2017.“

26 845 m² tootmishoone koosneb ühekorruselisest tootmispinnast, ühekorruselisest laopinnast ja kolmekorruselisest kontori- ja olmeruumide plokist. Lisaks tootmishoonele ehitatakse välja vajalikud juurdepääsuteed ja platsid koos tehnovõrkudega. Harmet OÜ moodulmajade tootmishoone rajatakse Kumna külla Harku vallas aadressile Puussepa tee 4.

OÜ Harmet (www.harmet.ee) on 1992. aastal loodud Eesti üks suuremaid moodulmajade s.t hoone ruumelementide tootja, pakkudes terviklahendust alates projekteerimisest lõpetades hoone paigaldamisega. Harmetil on kokku kolm tehast: Sauel, Tutermaal ja Pärnus. Harmetis saab tööd üle 400 inimese. Lisaks eelpoolmainitud kolmele tehasele on tehas Paljassaares, kus tegutseb eriprojektidele spetsialiseerunud OÜ Harmet tütarettevõte OÜ Harmet Constructions.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd lähes 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

KV.EE: Äripindade üüripakkumiste arv Tallinnas kasvab

Kinnisvaraportaal KV.EEJuuli kuus otsis portaalis KV.EE üürniku 2748 Tallinna äripinda. Aastataguse ajaga võrreldes on üüripindade pakkumine suurenenud 6%.

Kõige enam äripindade pakkumisi asuvad kesklinnas. Juulis oli kesklinnas 1156 vaba üüripinda, mis on aastatagusest pakkumiste tasemest 1006 rohkem 15% võrra.

Enamuses Tallinna linnaosades on portaali KV.EE andmetel äripindade üüripakkumiste arv kerkinud. Äripindade üüripakkumisi on aastataguse ajaga võrreldes vähemaks jäänud Kristiines, Lasnamäel ja vanalinnas.

Juulikuine äripindade üüripakkumiste keskmine hind oli portaalis KV.EE 8,1 €/m². Aastataguse keskmise pakkumishinnaga 8,3 €/m² võrreldes on toimunud hinnalangus 2,4%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
07/2015 07/2016 Muutus, %
Haabersti 54 78 44%
Kesklinn 1 006 1 156 15%
Kristiine 319 301 -6%
Lasnamäe 447 368 -18%
Mustamäe 282 368 30%
Nõmme 110 157 43%
Pirita 17 19 12%
P-Tallinn 220 223 1%
Vanalinn 92 63 -32%
 
Tallinn 2 582 2 748 6%
 
Eesti 3 295 3 536 7%
Harjumaa 2 836 3 004 6%
Narva 8 39 388%
Pärnu 35 39 11%
Tartu 290 329 13%

Äripindade üüripakkumiste arv portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Что делать, если у приобретенного дома или квартиры выявляются дефекты?

SEB PankПокупка своего жилья, с одной стороны, эмоциональное решение, с другой же, – оно требует практичности. И, несмотря на то, что может показаться, будто на квартиру имеются все разрешения, комнаты выглядят приятно, а все технологические системы функционируют, все же позднее могут выявиться скрытые дефекты. Как поступать в этом случае?

Письменно сообщите о скрытых дефектах

При выявлении скрытых недочетов первым делом следует сообщить о них продавцу, конечно, это нужно сделать в письменном виде. Во время переговоров постарайтесь достигнуть соглашения об устранении дефектов. Если продавец все же не сделает этого в разумный срок, новый собственник может самостоятельно провести ремонтные работы и потребовать у продавца возмещения расходов, потребовавшихся для устранения недочетов.

Если продавец отказывается их возместить, у продавца есть право обратиться в суд, однако, как правило, подобные процессы сложны и занимают продолжительное время. Поэтому, чтобы их предотвратить, при покупке квартиры или дома следует быть внимательным и по возможности для оценки жилья пользоваться помощью эксперта.

Фотографии являются доказательным материалом

Будьте предусмотрительны, и сделайте фотографии своего будущего дома еще до заключения договора, а также непосредственно после этого. Если позднее возникнет спор, фотографии помогут Вам подтвердить свои утверждения.

Сделку можно аннулировать

Если предыдущий владелец виновен в сокрытии строительных дефектов, например, без соответствующего разрешения он убрал несущую стену, поднял крышу или другим способом изменил недвижимость так, что она стала опасной для проживающих и находящихся в ней людей, можно рассмотреть возможность аннулирования сделки. В этом случае покупателю возвращаются деньги, и Вы можете приступать к поиску нового дома.

В законе не предусмотрен единый список строительных ошибок и конкретных скрытых дефектов, при выявлении которых у покупателя есть право представить свое требование. Однако четко сказано, что продавец здания отвечает за его безопасность.

На новые здания действует двухлетняя гарантия

В случае покупки нового здания все гораздо проще: по закону, на новые здания действует двухлетняя гарантия, по которой все выявившиеся дефекты устраняет строитель. В спорных случаях ответственность может нести также лицо, осуществлявшее надзор, которое, следуя закону, играет крайне важную роль в строительстве дома и несет ответственность за то, чтобы пожелания заказчика были реализованы в соответствии с нормами и законодательством.

За качество строительных материалов новых построек строители несут ответственность в течение пяти лет, что дает покупателю реальное основание требовать ликвидации выявившихся в этот период проблем.

Выявление дефектов до заключения договора купли-продажи

В интересах обеих сторон следует письменно оформлять все обещания и соглашения. Если скрытые дефекты обнаруживаются до заключения сделки, и продавец обещает ликвидировать их в течение определенного времени, нужно заключить письменное соглашение о том, что он сделает это за свой счет. Если договор купли-продажи оформляется без указанных отметок, предполагается, что покупатель согласен с выявившимися недостатками, а у продавца отсутствует обязательство по их устранению.

Читайте также: http://www.seb.ee/ru/forum/dom/nado-li-zaklyuchat-predvaritelnyy-dogovor-pri-pokupke-nedvizhimosti-i-esli-da-kakoy

Существуют дефекты, о которых предыдущий владелец, несомненно, знает (такие как дефекты вентиляционной системы или сломанная печь), но новые собственники могут обнаружить их только спустя несколько месяцев. В этом случае расходы на ремонт покрывает продавец, поскольку он скрыл недочеты, о которых должен был знать. И все же, зачастую стороны не приходят к соглашению – в этом случае суд решает, какие дефекты были скрыты специально, а какие нет. Чтобы предотвратить возникновение подобной ситуации, к осмотру недвижимости стоит привлекать эксперта в определенной области.

Статья подготовлена с помощью Евы Метсис, члена правления Kulden Grupp OÜ.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Tallinn võitis kohtuvaidluse kompensatsiooni saanud ümberasuja vastu

TallinnRaekoja platsi äärne Troika restorani järgi tuntud hoone jääb endisele omanikule tagastamata.

„Otsus Raekoja plats 15 asuvat hoonet ja maad mitte tagastada on põhjendatud, kinnitas Riigikohus,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Riigikohus nõustus linna seisukohaga, et seadus ei näe ette vara tagastamist ümberasujatele, kes on saanud Saksa riigilt kompensatsiooni.“

Võrgu sõnul jättis Tallinna Linnavalitsus sellest seisukohast tulenevalt Raekoja plats 15 asuva hoone ja maa tagastamise taotluse rahuldamata. „Saksamaa arhiividokumentidega on tõendatud, et pärijatele on selle kinnisvara eest määratud hüvitis ja see on koos intressidega välja makstud,“ rõhutas Võrk.

„Tallinna linn on võitnud mitmeid ümberasujatega seonduvaid kohtuvaidlusi,“ rõhutas Võrk. „Oleme kindlalt seisukohal, et ümberasujate vara tagastamisele ei kuulu ning meie hinnangul on selline olnud seadusandja tahe algusest peale.“

Viidatud kohtuvaidluste tulemusena on kohtud kinnitanud, et seaduse mõtte kohaselt ei kuulu tagastamisele ümberasujate vara, mille eest on Saksa riik hüvitist maksnud. Vaatamata kohtulahenditele ei ole riik tagastamise regulatsioonis muudatusi teinud ega loonud võimalusi hüvitise maksmise fakti kontrollimiseks. Tõendite kogumise koormus on langenud linnale.

Ümberasujate varaga seoses on linn kohut käinud ja õiguse saanud näiteks Toompuiestee 13, Kaupmehe tn 10 ja Kentmanni tn 17, Lai tn 33// Suurtüki 2 ja Tina tn 3 tagastamise küsimuses, pooleli on vaidlus Pärnu mnt 26 osas.

Lisaks ümberasujate vaidlustele ei ole Vabariigi Valitsus tänaseks lahendanud mitmeid olulisi omandireformi küsimusi nagu nt Mustpeade maja ja Niguliste kirik.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Eluasemelaenude keskmine intressimäär juulis tõusis

  • Eesti PankLaenu- ja liisinguportfell kasvas juulis endiselt suhteliselt kiiresti, 5% aastas
  • Laenude keskmised intressimäärad on viimastel kuudel pisut tõusnud
  • Hoiuste maht oli juulis 7,3% suurem kui aasta tagasi

Ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas 2016. aasta juulis – nagu ka eelmistel kuudel – suhteliselt kiiresti, aasta võrdluses 5,3%. Kuuga suurenes laenude ja liisingute kogumaht peaaegu 100 miljoni euro võrra, 16,6 miljardi euroni.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv oli juulis 5,8%. Pikaajalisi laene anti välja 199 miljoni euro väärtuses. Enam kui kolmandik pikaajalistest laenudest väljastati juulis kinnisvara- ja ehitusettevõtetele.

Majapidamiste laenuaktiivsus püsis eelmiste kuude omaga sarnasel tasemel. Uusi eluasemelaene anti juulis välja 88 miljoni euro väärtuses ning kogu portfell suurenes aastaga 4,4%. Ka autoliisingute maht kasvas juulis endiselt tempokalt, aasta võrdluses 16,4%.

Laenude keskmised intressimäärad on viimastel kuudel tõusnud. Suure osa laenude baasintressimäär EURIBOR on veelgi langenud, mis tähendab pankade jaoks väiksemat intressitulu. See annab pankadele võimaluse tõsta tulu hoidmiseks uute laenude intressimarginaale. Juulis väljastatud eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,4% ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks 2,5%.

Pikka aega maksetähtaega ületavate laenude maht on väike ja püsis samasugusel tasemel nagu eelmistel kuudelgi. Juulis oli üle 60 päeva viivises olevaid laene 195 miljonit eurot ehk 1,3% laenuportfellist.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht oli juulis 11 miljardit eurot, mida on 7,3% rohkem kui aasta tagasi. Keskmine palk on endiselt kasvanud suhteliselt kiiresti, tänu millele on ka majapidamiste hoiuste maht stabiilselt suurenenud. Ettevõtete hoiused olid juulis aastatagusest ajast 7,6% suuremad.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

Eesti-Pank-1

Eesti Pank

Eesti Pank

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Lasnamäele kerkib õpetajate kodu

TallinnReedel, 26. august kell 11 annab Tallinna abilinnapea Eha Võrk Lasnamäe linnaosas asuva Uuslinna tn 3a kinnistu üle ehitajale, eesmärgiga rajada tuleva aasta sügiseks kinnistule Õpetajate Kodu.

„Uuslinna tn 3a kinnistule on kavandatud Õpetajate Kodu, majja on planeeritud kokku 75 korterit, neist 40 ühetoalised ja 35 kahetoalist. Korterid antakse üürile linna koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele,“ ütles Võrk. „Uuslinna tänav on logistiliselt väga heas asukohas ning sobib seega ka teistes linnaosades töötavatele haridustöötajatele.“

Võrk lisas, et Õpetajate Kodu saab olema parima võimaliku energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogilise lahendusega. „Tegemist on Tallinna esimese liginullenergia korterelamuga, mis tähendab, et eesmärgiks on võimalikult madalad ülalpidamiskulud,“ ütles Võrk. Maja soklikorrusele ehitatakse lisaks panipaikadele ka ruumid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks ning mänguruum lastele.

Õpetajate Kodu ehitamise riigihankele esitas parima pakkumuse ühispakkuja RAMM Ehituse OÜ ja Mitt & Perlebach OÜ. Ehitustööde maksumus on 4 738 514,72 eurot. Õpetajate Kodu kortermaja projekteeris AS Sweco Projekt ning lisaks olid kaasatud TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid. Projekti kogumaksumus 5,4 miljonit eurot. Ehitustöödega lõpetatakse järgmise aasta augustis ning oktoobrist on sisustatud korterelamu valmis elanikke vastu võtma.

Õpetajate Kodu ehitamine on üks osa 2008. aastal alguse saanud Tallinna teisest elamuehitusprogrammist, mille raames on ehitatud elamispindasid noortele peredele, linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele ning arstidele ja õdedele.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Gustav Adolfi Gümnaasium saab Kalamajja uue õppehoone

gustav_adolf2Gustav Adolfi Gümnaasium laieneb järgmisest õppeaastast Kalamajja, kus aadressil Vana-Kalamaja 9 avatakse uuenduslik renoveeritud õppehoone algklassidele.

„Praeguseks on valminud uue koolimaja eskiisprojekt, mille planeerimisele aitasid lisaks arhitektidele kaasa nii kooli esindajad, lapsevanemad kui ka Tallinna hariduseksperdid,“ ütles Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. „Peatselt kuulutame välja riigihanke ehitaja leidmiseks. Ehituse esimeses etapis valmib koolihoone. Loodame, et 2017. aasta 1. septembri aktuse saavad GAGi noorema kooliastme õpilased pidada juba uues majas. Tallinn saab juurde õpilaskohti kesklinna ja Kalamaja piirkonnas – see on lahenduseks senisele suurele probleemile. Koolide liitmine ja haridusvõrgu ümberkorraldamine annavad võimaluse suuremale hulgale lastele hea hariduse saamiseks turvalises ja motiveerivas õpikeskkonnas.“

„Äsja valmis saanud projekti joonised ja makett kajastavad meie unistuste kooli Vana-Kalamaja 9 miljööväärtuslikus majas,“ ütles Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. „Olulisteks märksõnadeks uue koolimaja kavandamisel on laste aktiivne liikumine, loovus ja õppimisrõõm. Õppetöös jätkame GAGi akadeemilise hariduse pakkumisega, põimides selle uuenduslike ideedega. Loome kooli, kus õpilasel on hea meel õppida ja õpetajal rõõm töötada. Kuna GAGi praegune ajalooline hoonestik paikneb vanalinnas, peame väga oluliseks kooli vaimsuse ja väärtuste jätkumist ning edasikandmist ka uude õppehoonesse nii, et me tunneksime end ühtse kooliperena. Kooli tegevusi kavandatakse nii, et teineteisest 800 meetri kaugusel paiknevate õppehoonete vahel toimub pidevalt aktiivne liikumine. Noorematel õpilastel on alati asja vanalinnas paiknevatesse hoonetesse ning progümnaasiumi õpilastel Vana-Kalamaja uude hoonesse.“

Traditsioonilisest koolihoonest eristab GAGi uut õppehoonet see, et maja koridorid pakuvad igal sammul liikumis- ja avastamisrõõmu – seal on jooksurajad, tegevusalad ja istumisalad. Füüsilist tegevust võimaldavad virtuaaltennis, tantsukonsool, põrandamale ja -kabe, ronimis- ja rippumisvõimalus. Koridorides on munatoolid, kott-toolid ja mesilaskärje tüüpi puhkealad, kus pikutada. Eraldatud istumisaladel on võimalus vaikselt mõtiskleda ja õppida.

Raamatukogu koolis eraldi ei ole, vaid kogu majas on koridoridesse paigaldatud raamaturiiulid ning kõikidel õpilastel on igal ajal võimalik huvi pakkuv raamat võtta ja lugeda. „Inimestel seisab kodudes palju raamatuid, mis on juba läbi loetud või mille lugemiseks aega napib,” ütles Hendrik Agur. „Leidsime koos lapsevanematega suurepärase lahenduse – toome raamatud kooli ja teeme need kõigile lastele kättesaadavaks. Nii tekib tore raamaturinglus, mille käigus ehk tänapäeva nutimaailmaga harjunud lapsed avastavad taas raamatute lugemise võlu.“

Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside õppehoonesse tuleb 30 klassiruumi, igale klassile oma „koduklass“. Eraldi on aatriumis „rippuvad“ keeleklassid, muusika-, käsitöö- ja tööõpetuse klassid ning õppeköök. Viimasele, neljandale korrusele tuleb inspireeriv ja hubane loovala, kus on ruumi kunstile, multimeediale, robootikale, arvutiklassile, salvestamisruumile, õpilastele isetegevuseks ja rühmatöödeks – kõigele, mis aitab lennukad ideed reaalsuseks muuta.

Kooli südames on läbi nelja korruse avatud astmestikuga aatrium, mis on ühtlasi ka einestamis- ja puhkeala. Vajadusel modelleeritakse see ümber aktuste- ja kontserdisaaliks, kus on muuhulgas võimalik korraldada orelikontserte.

Kooli ümber on jooksurada, mis on maja taga 60 meetri ulatuses tartaankattega ja läbib maja ees olevat pandust. Hiljem hakkab jooksurada liikumisrõõmu pakkuma kahel eri tasapinnal, ehituse teises etapis pikeneb see koolimaja kõrvale valmiva võimla katusele ja saavutab kogupikkuse 500 meetrit. Võimla katusel on pallimänguväljak ja hoone küljel paikneval astmestikul väliauditoorium.

Kooli hoovi rajatakse loodusaed, mänguala ja rattaparkla. Hoovi ümbritseb ronitaimedega aed. Väliõppeks on avatud aatriumi katus ja mööda keerdtreppe ligipääsetav katuseterrass. Koolil on oma tähetorn. Vastandina viimasel ajal levinud trendile kasutada koolide renoveerimisel PVC-d ning muid tehismaterjale, on GAGi uue maja projektis looduslikud siseviimistlusmaterjalid puitparkettidest keraamiliste plaatideni.

Koolimajas hakkavad õppima 1.-6. klassi lapsed, kokku 30 klassikomplekti. Õpilaste arv klassis on 24 ja kogu koolis 720 õpilast.

Uue koolihoone planeerimisel osalesid Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, Tallinna Haridusameti esindajad, Arhitektibüroo Salto, sisearhitektibüroo Pink, Gustav Adolfi Gümnaasiumi vanematekogu esindajad, arhitektidest lapsevanemad, õpetajad ja kooli juhtkond.

Eskiisprojekti koostas Salto Arhitektuuribüroo OÜ ja sisearhitektuurse eskiisprojekti Pink OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni