Eesti pank: Eestlase kõige väärtuslikum vara on elukoht

06.04.2016

Eesti PankMärtsi lõpus avaldas Eesti Pank koos statistikaametiga tehtud uuringu leibkondade finantskäitumisest ja tarbimisharjumustest, milles selgus, et eestlase kõige väärtuslikum vara on kinnisvara, täpsemalt tema kodu.

Uuringu järgi on eestlasel vähe vara ning sellest keskeltläbi poole moodustab eluaseme väärtus, teatas Eesti Pank. Viiendiku reaalvaradest moodustavad varad ettevõtetes ning suurima osa Eesti leibkondade varadest moodustavad pangahoiused; finantsvarade osakaal varades on teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt väike.

Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem, aga ka finantspuhvreid on vähem. Euroala riikide seas on Eesti netovarade mediaanväärtuse poolest Saksamaa ja Slovakkia järel viimasel kohal.

Eesti netovarade jaotuse Gini koefitsient ehk ebavõrdsuse mõõdik on euroala riikide seas üks kõrgemaid (mida kõrgem on koefitsient, seda suuremat ebavõrdsust see väljendab). Koefitsient on Eestist kõrgem vaid Saksamaal, Austrias ja Küprosel. Varade ebavõrdsuse üks võimalik põhjus Eestis on kinnisvarahindade suured piirkondlikud erinevused.

Eesti leibkondade kõige väärtuslikum vara on nende peamine elukoht. Võrreldes euroala riikide keskmisega (60%) on koduomanike osakaal Eestis suurem (77%). Leibkondade jõukus sõltub suuresti nende kodu väärtusest.

Laenudest moodustavad Eestis lõviosa kinnisvaralaenud ning neist omakorda on suurima tähtsusega kodulaenud, mille osakaal kogu laenukoormuses on 85%. Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem. Eestis on laenu võtnud 37% majapidamistest, euroalal 44%. Laenukoormuse võrdlemisel tuleb aga arvestada, et selle optimaalne tase sõltub sissetulekust ning teistes euroala riikides on valdavalt suuremad sissetulekud kui Eestis. Võrreldes sama sissetulekutasemega riikidega on Eesti leibkondade laenukoormus siiski suhteliselt suur.

Laenud on enamjaolt noorematel leibkondadel ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on vanemate leibkondade seas palju selliseid inimesi, kes omandasid eluaseme tänu erastamisele ega pidanud seda laenuga ostma. Teiseks kujunes eluasemelaenuturg Eestis välja alles suhteliselt hiljuti, 2000. aastate alguses.

Colliersi uus tegevjuht on Maile Kajak

06.04.2016

ColliersColliers Eesti tegevjuhiks sai Maile Kajak, kes liitus ettevõtte meeskonnaga Zenith Capital Managementist. Senine tegevjuht Avo Rõõmussaar jätkab Colliersis juhtivpartnerina, kelle ülesandeks on ettevõtte võtmeklientide ja -projektide juhtimine.

Alates 2016. aasta aprillist on Colliers Eesti tegevjuhiks Maile Kajak. Maile on töötanud ärikinnisvarasektoris üle 10 aasta.

“Colliers on Eesti juhtiv ärikinnisvaranõustaja ja mulle meeldib töötada koos oma ala parimatega, keda tuntakse oma asjaliku ja professionaalse suhtumise pärast. Minu ülesanne on võimaldada sellel meeskonnal säilitada turul juhtpositsioon ja kasvatada meie turuosa ärikinnisvara hindamise, nõustamise ja analüüsi segmentides veelgi,” ütles Kajak.

Maile Kajak on suure osa oma elukutselisest karjäärist tegutsenud ärikinnisvara hindamisvaldkonnas, mis on andnud talle ka väga hea ülevaate nii turul toimuvast kui ka turuosalistest. Colliersiga liitus ta Zenith Capital Managementi meeskonnast, mis andis täiendava kogemuse näha kinnisvaraturgu investori vaatevinklist.

2015. aastal avati Colliersis nii elukondliku kinnisvara kui ka haldusteenuseid osutavad äriüksused.

Maile on lõpetanud Eesti Maaülikooli kinnisvara planeerimise ja hindamise eriala ning tal on ka majandusteaduste magistrikraad. Maile omab vara hindaja kutsetunnistust ning osaleb aktiivselt hindajate kutse kvaliteedi hoidmises ja selle tõstmises läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu hindamiskomisjoni liikmelisuse.

Auditeeritud majandusaasta aruanne 2015 ja kasumi jaotamise ettepanek

06.04.2016

MerkoASi Merko Ehitus nõukogu kiitis 5. aprillil 2016 toimunud koosolekul heaks juhatuse poolt koostatud ASi Merko Ehitus 2015. aasta majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga.

Nõukogu otsustas juhatuse poolt ettevalmistatud aruanded ja kasumi jaotamise ettepaneku saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.

2015. aasta finantstulemused ei ole võrreldes 11. veebruaril 2016 avaldatud esialgsete tulemustega muutunud. ASi Merko Ehitus 2015. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 251,0 miljonit eurot ning puhaskasum 10,0 miljonit eurot.

ASi Merko Ehitus juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja kokku 9,0 miljonit eurot, mis on 0,51 eurot ühe aktsia kohta. Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 108,2 miljonit eurot.

ASi Merko Ehitus auditeeritud 2015. aasta majandusaasta aruanne on kättesaadav NASDAQ Tallinn ja ASi Merko Ehitus koduleheküljel (group.merko.ee).

Lasnamäe saab moodsaima spordiklubi

06.04.2016

MyFitnessHomme, 7. aprillil kell 12 avab Tallinna kõige uuemas kaubanduskeskuses Kärberi tänaval uksed Lasnamäe kaasaegseim MyFitnessi spordiklubi, millega liitumine on kõigile huvilistele avamiskuul tasuta.

Enam kui 1800 ruutmeetri suurune Kärberi spordiklubi on Tallinnas juba üheksas ning Lasnamäe linnaosas teine MyFitness. Tänavu plaanitakse ettevõtte juhatuse esimehe Erkki Torni sõnul avada veel kaks uut klubi. “Kuna erinevaid MyFitnessi klubisid külastati mullu juba rekordilised poolteist miljonit korda, siis võime julgelt öelda, et trennitegemine on suure hulga inimeste jaoks muutunud lahutamatuks osaks igapäevarutiinist,” nentis Torn, kelle sõnul on kiire elutempoga spordisõprade jaoks olulised nii trenni jõudmiseks kuluv aeg kui klubi asukoht.

“Järjekordse klubi avamisega soovimegi vastu tulla oma liikmetele, kes saavad vastava paketiga külastada mistahes treeningut või klubi täpselt seal, kus asukoha mõttes parasjagu mugavam tundub – kas töö- või kodukoha läheduses,” selgitas Torm. “Samuti usume, et uus klubi loob kaasaegseid treeningvõimalusi ka neile Lasnamäe elanikele, kes seni võib-olla väga palju sporditegemisega kokku puutunud ei ole.”

Lisaks valdkonna moodsaimate treeningseadmetega varustatud jõusaalile ja kahele rühmatreeningute alale, on MyFitness Kärberi klubis mõeldud ka neile emadele-isadele, kel pole seni olnud võimalik lapsehoidmisvõimaluse puudumisel treeninguid külastada. “Selleks avame klubis spetsiaalselt 2-7-aastastele lastele mõeldud hoiutoa, kus saab lapsehoidja valvsa pilgu all mängida, joonistada või multifilme vaadata,” lausus Torn ning lisas, et klubi liikmetele on see teenus tasuta.

MyFitness Kärberiga liitumine on kuni 17. aprillini kõigile tasuta ning uutele trennihuvilistele kingitakse ka mahukas spordikott. Lisaks teevad avanädalavahetusel hinnatud MyFitnessi treenerid soovijatele tasuta kehaanalüüse, millega saab määrata keha bioloogilist vanust, rasvaprotsendi jaotumist erinevatel kehaosadel, päevast soovituslikku kaloraaži ning tegevuskava soovitud kaalu ja lihasmassi saavutamiseks.

Tartu populaarseim uuselamurajoon Kvissental välistab veidrad linnalossid

06.04.2016

Fausto GruppAastasadu Emajõe kaldal jalutajate ja puhkajate meelispaigaks olnud Kvissentalist on saanud hinnatud elukeskkond. OÜ Fausto Grupp on alustanud Kvissentali elamupiirkonna laiendusega, mis peaks valmima tänavu suvel: Tartu linna põhjapoolsel Emajõe vasakkaldal on müügis 29 elamukrunti.

Nüüd sai paika ka hoonestuskava, mille kohaselt peaks uuselamurajoonist saama esinduslik arhitektuurne tervik.

“See on parim koht, kuhu perele kodu rajada: looduskaunis keskkond, Tartu vanalinnast kõigest 4 minuti autosõidu kaugusel. Vastab igati linnainimese igatsusele elamisest linna sees roheluses,” hindas Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov, kelle sõnul tunnevad ostjad kevade hakul kruntide vastu juba väga suurt huvi.

Kvissentali Residentside elamukrundid on avarad ja pindalad jäävad vahemikku 1240 – 2450 m². Üksikelamu suurim lubatud ehitusalune pindala on vahemikus 270 – 450 m². Müügihind sisaldab liitumisi kommunikatsioonidega: elekter, vesi, kanalisatsioon, gaas, side. Valmis on ehitatud tänavavalgustus, tänavad asfalteeritud, ning haljastatud, rajatud kergliiklustee ning eluks vajalik ühistranspordi taristu on korralik.

Tartu linn kinnitas ka piirkonna hoonestuskava, mis paneb paika reeglid kvartalisse ehitatavatele hoonetele: iga eramu saab oma värvikoodi, hoonete maksimaalne kõrgus 8.5meetrit maapinnast ning materjalikasutus peab olema kvaliteetne ja esinduslik. Paika on pandud ka haljastusreeglid sobivate hekitaimedeni välja. “Kvaliteetsed materjalid ja kvartali terviklik arhitektuur on ostjate silmis hinnas,” kinnitas Mihailov.

“Kvissentali hoonestuskavaga antakse kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mis tagavad esindusliku, sõbraliku ja kvaliteetse tänavaruumi ning tervikliku arhitektuurse identiteedi,” rääkis arhitekt Tiit Sild. “Terviklik identiteet aitab kaasa kodutunde ja kogukonnatunde tekitamisele, mida võimendavad läbilahendatud maastukuarhitektuur, alleed ja sihid ning side Emajõega.”

OÜ Fausto Grupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas.

Teisipäeval sai nurgakivi 12,5 mln maksev uudne meditsiini- ja heaolukeskus

06.04.2016

Eesti ja Rootsi erakapital investeerib tervishoidu 12,5 miljonit eurot ning rajab Veerenni tänavasse Tallinnas uudse meditsiini- ja heaolukeskuse.

Teisipäeval, 5. aprillil nurgakivi saanud 7-korruselises meditsiini- ja heaolukeskuses on terviseteenuste ja Põhjamaade kaasaegseima meditsiinilabori päralt üle 11 600 ruutmeetri. Uhiuus keskus valmib 2017. aasta alguses.

Rajatava keskuse üks arendajatest ja investoritest Karl Axel Fredrik Gyllenhammar ütles, et neil on tervishoiusektoriga seoses hulk huvitavaid mõtteid ning Veerenni meditsiini- ja heaolukeskus ei jää kindlasti ainukeseks taoliseks investeeringuks.

Hoone ehitaja on ehitusfirma Rand & Tuulberg, kes on teinud ka Tartu Ülikooli Kliinikumi I ja II etapi ehitustööd ning arhitektVeiko Tein projekteerimisbüroost Sirkel & Mall.

Meditsiini- ja heaolukeskuse arendajad on 50% ulatuses Global Estates Partners OÜ (Karl Axel Fredrik Gyllenhammar, Oskar Tomas Svensson ja Tarmo Laanetu) ning Rootsi kinnisvaraettevõte Galjaden Fastigheter AB (Peter Gyllenhammar ja Martin Hansson) samuti 50%. Ehitust finantseerivad nimetatud erainvestorid ning SEB Pank.

Rajatav meditsiini- ja heaolukeskus saab olema madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel arvestatakse säästvate tehnoloogiatega. Hoone välisfassaadi betooniosa puhul kasutatakse innovatiivse lahendusena titaanoksiidi sisaldavat betoonkoorikut.

Samuti saab hoone olema säästlikuja keskkonnasõbraliku ehitus-viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga, et pakkuda maja klientidele maksimaalselt hubast, meeldivat ning nüüdisaegset keskkonda.

Meditsiini- ja heaolukeskusesse koondub esmatasandi tervishoiuteenus, lai valik ambulatoorseid eriarstiabi teenuseid, tervise hoidmist toetavad teenused ning üks parema funktsionaalsusega meditsiinilaboreid Põhjamaades koos nüüdisaegse verevõtuvõimalusega.

Ankurrentnikeks on Eesti suurim meditsiinilabor Synlab Eesti OÜ ning Confido Erameditsiinikeskus.

Käsiraamat pärimisest „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

06.04.2016

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Ilmunud on uus praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“, mis annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobuda,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise kogemusega Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist ja hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

KredEx alustab uut lasterikaste perede kodutoetuse taotlusvooru

06.04.2016

KredexKredEx alustab 18. aprillil lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtmist. Ettevõtlusministri käskkirja alusel panustatakse lasterikaste perede elutingimuste parandamisse tänavu üle 3 miljoni euro.

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul on tänu kodutoetusele Eestis paranenud pea 9000 lapse elamistingimused. „Igal lastega perel peab olema võimalus elada kaasaegsetes tingimustes. Seetõttu kahekordistasime kodutoetuste eelarvet tõstes selle 3,2 miljoni euroni ja muutsime meetme tingimusi selliselt, et seda saaks kasutada enamad pered.“

Kui eelmistel aastatel said toetust nelja ja enama lapsega pered, siis tänavu on tingimusi laiendatud. Võimalus oma elamistingimusi parandada on nüüd ka peredel, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta oli eelmisel aastal kuni 355 eurot kuus.

Aastaga on kasvanud ka maksimaalne toetussumma, milleks on nüüd 8000 eurot. Pere, kes on eelnevalt ühe korra toetust saanud, võib aga taotleda toetust kuni 5000 eurot.
KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetusel lasterikaste perede jaoks selge mõju. „Oleme eelnevate aastate jooksul aidanud elamistingimusi parandada ligikaudu 2 000 perel. Majad on saanud uued katused, soojustatud on fassaade ja vahetatud aknaid, rajatud pesemisvõimalusi ja toimivaid küttesüsteeme. See on kaasa aidanud nii majade säilimisele ja energiatõhususele kui ka tõstnud perede elukvaliteeti.“

Tagastamatut toetust saab kasutada mitmeti. Näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda kasutada eluaseme soetamiseks või eluasemelaenu põhiosajäägi tasumiseks. Abikõlblikud on ka toetuse aluseks olevate töödega seotud abitegevused, näiteks ehitusprojekti koostamine, omanikujärelevalve, ehitusloa taotlemine või ehitusteatise esitamisega seotud kulud.

Taotlusi saab esitada kuni 16. maini käesoleval aastal.

Varasematel aastatel toetust saanud pered peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema eelmise toetuse sihtotstarbeliselt ja tähtaegselt ära kasutanud ning esitanud ka KredExile seda kinnitava lõpparuande.

Selgus Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võitja


06.04.2016

Elva vappElva kesklinna peatänava ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlusel pälvis esikoha võistlustöö märgusõnaga „Sõstrapõõsaste vahel“, mille autoriteks on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ning Taavi Kuningas arhitektuuribüroodest AT HOME, NU, ubin pluss ja TEMPT. Võidutöö meeskond pälvis preemia suurusega 6000 eurot.

Elva linnapea Eva Kamsi sõnul sündis žürii lõppotsus hääletamise tulemusena, kuna sõelale oli jäänud kaks tugevat ideekavandit. „Võidutöö puhul on tegemist reaalselt ja etapiviisiliselt teostatava projektiga. Töö autor on hästi tabanud Elva kui aedlinna olemust ja pakkunud välja värskeid ideid linna kitsaskohtade lahendamiseks. Konkursi juhtmõte linnakeskuste korrastamine elukeskkonna ligitõmbavaks muutmisega on täitnud oma eesmärgi.

Rõõmu teevad keskväljaku tekkimine kultuurikeskuse juurde, Arbi järve atraktiivsuse tõstmine, puitarhitektuuri kasutamine kaasaegses võtmes ja paljud teised põnevad lahendused, mida on võimalik Elvale omasemaks edasi arendada.”

Žürii hinnangul toob ideekavand Elva keskossa kõigile arusaadava ruumilise muudatuse, luues selgema ruumihierarhia. „Elva linna tekib keskne väljak, kuhu elanikud saavad kokku tulla. See on koht, kus ka külaline peatab auto ja teeb foto. Ehk teisisõnu Elva saab ruumiliselt selgelt defineeritud linnasüdame, mis liidab linna kesktänava Arbi järve puhkealaga ja tõstab ruumiliselt esile nii linnavalitsuse kui kultuurimaja hooned,” selgitas žürii liige ja EV100 “Hea avalik ruum” programmijuht Kalle Vellevoog.

Teise koha preemia (4500 eurot) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Tender“ (autorid: Gianfranco Franchi, Chiara Tesi, Rea Sepping ja Tõnu Laanemäe arhitektuuribüroost Franchi+Associati).

Kolmas preemia (3000 eurot) läks kavandile märgusõnaga „Elvale” (autorid: Anna Endrikson, Erkki Annama, Risto Parve, büroodest Karisma arhitektid ja KA arhitektid).

Ergutuspreemia (2000 eurot) pälvis kavand märgusõnaga „Elva elemendid“ (autorid: Aet Ader, Mari Hunt, Karin Tõugu, Kadri Klementi, Kirke Päss ja Liina Soosaar, arhitektuuribüroost b210).

Preemiad kogusummas 15 500 eurot maksab välja Elva Linnavalitsus.

Võistlus otsis ruumilist lahendust Elva linna Kesk tänavale ja seda ümbritsevale kontaktvööndile. Linnavalitsuse soov on anda peatänavale tagasi väärikas koht linnapildis ja seeläbi ka uus hingamine kogu kesklinna ruumile. Võistlusele laekus 8 ideekavandit. Elva kesklinna arhitektuurikonkurss oli kümnes lõppenud võistlus „Eesti Vabariik 100“ arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames.

„Eesti Vabariik 100“ arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ eesmärk on riigi 100. sünnipäevaks taasaktiveerida suuremates keskustes olulised keskusepiirkonnad. Avaliku ruumi organiseerimise, atraktiivseks ja kogemuslikuks muutmisega luuakse inimestele võimalus ja põhjus seda ruumi rohkem kasutada. „Eesti Vabariik 100“ arhitektuurivõistlusi rahastab Riigikantselei ja korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös 15 kohaliku omavalitsusega.

Järgmisena lõppevad aprillis Kuremäe ja Tallinna keskosade avaliku ruumi võistlused. „Hea avalik ruum“ programmi arhitektuurivõistlused toimuvad 2016. aasta kevadeni.

Mustamäele ujulaga spordikompleksi rajamisest huvitub kaks firmat

06.04.2016

TallinnMustamäele avaliku sauna ja ujulaga spordikompleksi rajamiseks välja kuulutatud enampakkumisele Akadeemia tee 30 kinnisasjale hoonestusõiguse seadmiseks laekus kaks pakkumist.

„Tallinna linna omandis oleva Akadeemia tee 30 kinnistu hoonestamiseks korraldatud pakkumise eesmärk on võimaldada ehitada kinnistule hoonestusõiguse alusel ujulaga spordi- ja vabaajakeskus,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Pakkumine tuli esitada hoonestusõiguse seadmise tasu kohta, mille alghind on 4050 eurot. Lisaks pidi pakkuja esitama ehitatava spordi- ja vabaajakeskuse eskiisi ja objekti äriplaani, mis sisaldab muuhulgas infot projekti finantseerimise ja projekti riskide kohta.

Tallinna Linnavaraametisse laekus tähtajaks kaks pakkumist. Mõlema pakkumise puhul on tegemist ühispakkumisega. Ühispakkumise esitasid Astlanda Arendus OÜ ja OÜ Astlanda Ehitus ning teise ühispakkumise tegid Videvik OÜ ja Nordlin Ehitus OÜ.

Esitatud pakkumiste nõuetele vastavuse või mittevastavuse kinnitab enampakkumise läbiviija hiljemalt 11. aprilliks.

Akadeemia tee 30 kinnisasjale läbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seadmise otsustas Tallinna Linnavalitsus 2. märtsil 2016.

„Hoonestaja peab lähtuma kehtestatud detailplaneeringust ning lõpetama ehitustööd ja objekti kasutusse võtma hiljemalt 30. novembriks 2018,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Mustamäe linnaosa vanema Helle Kalda sõnul on kaasaegne ujulaga spordikompleks mustamäelaste ammune unistus.

Technopolis Ülemiste AS sõlmis Swedbankiga 46 miljoni eurose laenulepingu

06.04.2016

Technopolis ÜlemisteÜlemiste City linnaku arendaja Technopolis Ülemiste AS ja Swedbank AS sõlmisid 46 220 221 eurose laenulepingu olemasolevate laenude refinantseerimiseks.

„Tegemist on olemasolevate laenude refinantseerimisega meie jaoks väga sobivatel tingimustel,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Kinnisvaras on laenude refinantseerimine tavapärane praktika, kuna projektide tasuvusaeg on pikk. Eriti hea on seda teha siis, kui laenuandja on oma tingimustes paindlik. See annab kinnitust, et Swedbank näeb Technopolis Ülemiste ASi pikaajalise partnerina ja Ülemiste Cityt linnakuna, mille arendustegevusse tasub investeerida.”

„Technopolis Ülemiste AS on kõige mahukam ärikinnisvara arendus Eestis, mille rahvusvaheline mõõde on loonud kohalikule turule olulist lisaväärtust,“ rääkis Swedbank ASi kinnisvara osakonna juht Ero Viik. „Swedbank soovib aidata kaasa ettevõtluse arengule, pakkudes sobilikke finantseerimis- ja arvelduslahendusi ning soovime olla heaks partneriks Ülemiste City edasistes arengutes.”

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

RAMM Ehituse juht Priit Raud: 2015 ehitusaastat iseloomustas erasektori ehitusmahu kasv

06.04.2016

RAMM EhitusKümneaastase tegevuskogemusega ehitusettevõtte Ramm Ehituse juhi sõnul on ehitusturul tunda optimismi. Ettevõtte möödunud aasta auditeeritud müügitulu ulatus veidi üle 10 milj €, puhaskasum 510 tuh €. Võrrelduna varasemate aastatega oli tuntav just erasektori ehitustegevuse aktiviseerumine.

RAMM Ehituse juhi Priit Raua sõnul on eesolevale aastale mõeldes eelkõige murekohaks kõrge aktiivsusega elukondlike hoonete ehitus, mis võib tuua mõnes töölõigus ülekoormuse ning siit tulenevalt surve hindade kasvule.

2016 aasta teiseks oluliseks märksõnaks on ootus, et uue EL rahastusperioodi vahendid hakkavad jõudma juba konkreetsete ehitushangeteni.

Sarnaselt möödunud aastale jätkame ka 2016 aastal väiksemate elukondliku kinnisvara arendusprojektidega, eelkõige ridaelamutega, mis aga tööde kogumahust moodustab siiski küllalt väikese osa.

RAMM Ehitus on ehitusobjektide peatöövõtule spetsialiseerunud ettevõte, mis tegutseb kümnendat aastat (varasemalt TREV-2 Ehituse nime all). Viimaste aastate suurimateks töödeks on: Tallinna Päästedepoo ja Ühendhäirekeskuse hoone, Loomaaia Keskonnahariduskeskus, Elamusspordikeskus Spot of Tallinn jt.

Käesoleva aasta suuremateks projektideks on Tallinna Teaduspark TEHNOPOL büroohoonete rekonstrueerimine, Maardu suurima kaubanduskeskuse rekonstrueerimine, Põlvkondade maja renoveerimine Nõmmel ning Kodulahe korterelamu ehitus. Ettevõtte 2015. aasta müügitulu oli 10,2 miljonit eurot, ettevõttes töötab põhikohaga 15 inimest. Täpsemalt: www.rammehitus.ee

Arhitektuuri- ja disainiprojektide toetuste jagamisel eelistati märkimisväärse valdkondliku mõjuga projekte

05.04.2016

KultuuriministeeriumSelgusid Kultuuriministeeriumi taotlusvooru „Arhitektuuri ja disaini projektid“ toetustesaajad. Ühtekokku eraldati arhitektuuri ja disainivaldkonnale toetusi 75 000 eurot.

Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik ning taotlusi läbivaadanud komisjoni esimees Veronika Valk selgitas, et häid projekte laekus seekord väga palju, mistõttu valiku tegemine tekitas komisjonis elavat ja põhjalikku arutelu. „Toetuse pälvivad märkimisväärse valdkondliku mõjuga projektid, kus olid ka teavitustegevused hästi läbi mõeldud.

Eelistati ka selliseid projekte, millel on otsene ulatuslikum hariduslik külg ja mis suudavad kaasata laiemat koostööpartnerite hulka, haarata eri sektoreid,“ lisas Valk. „Eesmärk on ju toetada nii erialavälja kui ka meie tegeliku ümbritseva elukeskkonna tõhusat ja kestvat arendamist, mis saab sündida ainult koostöös,“ rõhutas Valk.

Arhitektuuri ja disaini projektide toetusi jagus voorust kokku 75 000 euro ulatuses, millest kaks projekti said võrdselt suurimas summas toetust ehk á 22 500 eurot. Eesti Arhitektuurikeskuse projekt populariseerib Eesti arhitektuuri kohalikul ja välismaisel turul ning valmistab ette Tallinna 2017. aasta arhitektuuribiennaali, Eesti Disainikeskus sai toetust projektile, mis arendab valdkonda disainiteadlikkuse ja kompetentsi tõstmise ning rahvusvahelise koostöö abil.

Samuti toetati MTÜ Ruumiharidus projekti „Arhitektuuri töötoad ja hariv video ning arhitektuuri valikaine õpetajaraamat“, MTÜ NOAR Arti projekti „Tallinn Art Week messiarhitektuur“, Linna-labor MTÜ projekti „Urbanistide väljaande tõlketööd. Koolinoorte arhitektuurikonkurss 2016“, MTÜ Asteriski projekti „Asteriski suvekool 2016“ ning Eesti Arhitektide Liit sai toetust ürituse „Eesti Arhitektuuripreemiad 2016“ ja näituse korraldamiseks.

Taotlusvooru laekus 22 taotlust.

Käskkirja taotlusvooru toetuste eraldamise kohta allkirjastas kultuuriminister Indrek Saar. Taotlusvooru „Arhitektuuri ja disaini projektid“ taotluste eraldamise käskkirjaga saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Äri- ja tootmismaade hinnad hakkavad jõudma buumieelsele tasemele

05.04.2016

Maa-ametMaa-ameti andmetel on alates 1997. aastast Eestis aastas keskmiselt tehtud 116 hoonestamata ärimaa ja 96 hoonestamata tootmismaa tehingut. Hoonestamata ärimaa ruutmeetri mediaanhind oli mullu 21 eurot ning hoonestamata tootmismaal 4 eurot ehk hinnad hakkavad jõudma buumieelse aja ehk 2005. aasta tasemele.

Hoonestamata ärimaa* ruutmeetri mediaanhind kasvas alates 1998. aastast kuni 2007. aastani enam kui 7 korda (5 eurost 38 euroni). Ajavahemikul 2008-2011 langes seoses majanduskriisiga ruutmeetri mediaanhindhind kuni 12 euroni. Viimastel aastatel on see taas jõudsalt kasvama hakanud, jõudes 2015. aastaks tasemeni 21 €/m2.

Suurem osa hoonestamata ärimaa tehingutest on tehtud Harju maakonnas, kus kõrgem nõudlus on kergitanud ka hinnataset. 2015. aastal sõlmiti vähemalt viis või rohkem hoonestamata ärimaa vabaturu ostu-müügitehingut vaid viies maakonnas, seejuures oligi kõrgem ruutmeetri mediaanhind Harju maakonnas – 57 eurot.Järgnesid Pärnu (11 €/m2), Tartu (10 €/m2), Ida-Viru (5 €/m2) ja Valga maakond (3 €/m2).

arimaa

Hoonestamata ärimaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind aastatel 1997-2015 (€/m2).

Hoonestamata tootmismaa* ruutmeetri mediaanhind on valdavalt jäänud 3-4 euro piirimaile. Kõige madalam ruutmeetri mediaanhind oli 1997. aastal, jäädes alla 1 euro ning kõrgem (6 €/m2) 2006. aastal, kui kogu kinnisvaraturul valitsesid kõrged hinnad. 2015. aastal oli hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind 4 eurot.

Ka hoonestamata tootmismaa tehinguid on tehtud enim Harju maakonnas, kus ühtlasi on olnud kõrgeim ruutmeetri mediaanhind. Piisaval arvul vabaturu ostu-müügitehinguid tehtud maakondadest oli 2015. aastal hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind 11 eurot Harju, 8 eurot Tartu, 4 eurot Pärnu ja vähem kui 1 euro Viljandi ning Lääne-Viru maakonnas.

arimaa.2jpg

 

Hoonestamata tootmismaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 1997-2015 (miljonid eurod).

Rohkem tehinguid mõlema sihtotstarbega maal on tehtud väiksema pindalaga maatükkidega, mis samuti tähendab kõrgemaid hindu, sest nii hoonestamata äri- kui ka tootmismaa puhul pindala suurenedes ruutmeetri hind langeb.

Kui võrrelda tehingute viimaste aastate mediaanhindu viimasel maa korralisel hindamisel (2001) määratud hinnatsoonide hindadega, siis on tõus olnud üldjoontes märkimisväärne. Suuremad muutused on toimunud Tallinna, Tartu ja Pärnu linnade lähedastes omavalitsustes.

NB! Maa-ameti turuülevaates käsitletakse hoonestamata äri- ja tootmismaana vaid kinnisasju, mille sihtotstarve on 100-protsendiliselt vastavalt äri- või tootmismaa.

* Ärimaa on ärilisel eesmärgil kasutatav maa ehk maa, mis on mõeldud äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste püstitamiseks ja nende teenindamiseks.

* Tootmismaa on tootmiseesmärgil kasutatav maa ehk maa, mis on mõeldud tootmis- ja tööstusehitiste püstitamiseks ja nende teenindamiseks.

Luksus lastele: vinge vaatega mängunurk Endover Kinnisvara kontoris

05.04.2016

EndoverEndover Kinnisvara lõi oma kontoriruumidesse mängunurga, et tulla vastu väikeste külaliste arvukatele soovidele ja anda seeläbi vanematele võimalus lapsi kohtumistele kaasa võtta.

Endover Kinnisvara Eesti piirkonna juhi Oliver Makko sõnul on mänguasjade, joonistusvahendite, toolide ja lauaga sisustatud mängunurk lastele avatud olnud pisut üle kahe nädala, kuid tundub juba praegu kontori loomuliku osana. Ja kui mängimise jaks otsa saab, võib südalinna kõrghoone maast laeni akendest jälgida ilusaid vaateid ja linnasaginat.

“Meie juurde uue arendusega tutvuma tulles muretsevad vanemad sageli, kas nad võivad oma lapsed kaasa võtta, sest päevasel ajal on lastele raske hoidjat leida. Ootame ka kõige väiksemaid külalisi hea meelga külla ning just nende soovidest ajendatuna mängunurga lõimegi,” ütles Makko. “Oleme lühikese ajaga kuulnud häid sõnu nii lastelt kui vanematelt ning isekeskis imestanud, kuidas me lastenurga peale veel varem ei tulnud.”

Mängunurgas saab laps mõnusalt aega veeta, mängida või puhata, mis annab vanemale võimaluse keskenduda uue kodu valimisele. Makko usub, et selle väikse, kuid nii vanemate kui laste jaoks olulise täiendusega annab Endover Kinnisvara oma panuse Eesti teeninduskultuuri arendamisse.

“Inimene, olgu suur või väike, peab tundma, et ta on külla oodatud. Loodame, et oma sammuga ärgitame ka teisi lastele võimalusi looma,” lisas Makko.

Lõokese ringmaja arendusega Kristiines, Aurora Pargiga Harku järve ääres ning uhiuue arendusega Kadriorus on lapsevanemad ja lapsed Endover Kinnisvara kontoris saamas sagedasteks külalisteks. Kui enamasti otsivad pered uut kodu kesklinnast pisut kaugemale ja südalinnas on nõutuimaks kaubaks 2-toaline korter, siis Endover Kinnisvara Tartu mnt 56 asuvas City Residence’is on suurim nõudlus olnud just suurte perekorterite järele.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on 20 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. Ettevõte arendab praegu Tallinna südalinnas ja selle lähiümbruses 10 hoonet.

1 2 3 … 1,032 1,033 1,034 … 1,578 1,579 1,580