Luksuskinnisvara arendamine tähendab aina enam „rätsepatööd“

01.04.2016

ÄripaevKuna uusarendusi on palju, tähendab see võitlust iga kliendi nimel. See seab arendajad uudsesse positsiooni – nad peavad enam arvestama kliendi soovidega ning pakkuma eristuvat ning arhitektuuriliselt huvitavat lahendust.

Luksuskinnisvara puhul mängib üha suuremat rolli ostja ning arendaja omavaheline suhtlus, mis eeldab, et viimane peab olema valmis tegema nii-öelda rätsepatööd, kirjutab 4. aprilli Äripäev kinnisvara rubriigis.

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompargi sõnul elamispindade tehingute arv kasvab ja sellega koos kasvab ka kalli ehk luksuskinnisvaraga tehtavate tehingute arv. Toompargi sõnul on ostjad turul, sest pangad annavad laenu üsna lahkelt ja intressimäärad on madalad. “Maailmamajandusest ja sõjalis-poliitilisest olukorrast õhkub ebakindlust. Seegi võib olla kaudne tegur, mis sunnib vabale rahale kohta leidma – üks väljund on ka kindlaks väärtuseks peetav kinnisvara,“ rääkis Toompark.

OÜ Al Mare Estate juhatuse liikme Kalev Raidjõe sõnul on kvaliteetse kinnisvara arendamises ostjate ootused muutunud suuremaks ja see on kogu sektori arengut silmas pidades ainult hea. “Ostjad saavad investeerida kinnisvarasse, mille väärtus ei lange, ning arendajad pingutavad üha kvaliteetsemate lahenduste pakkumisel,“ selgitas ta.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul on olukord kinnisvaraturul üsna rahulik – nõudlus on mõõdukas. “Loomulikult, luksuskinnisvara on meie piirkonnas ju asi, mida ei ostetagi suurtes kogustes ja mille turg käib nii-öelda oma rütmis, seda aeg-ajalt ka majanduse üldisest seisust hoolimata, kuid laias laastus sõltub see siiski üldisest turuolukorrast,“ märkis Vähi. Ta lisas, et olukorra stabiilsus tähendab muu hulgas seda, et uusarenduste turul on hinnapiir käes.

Vähi sõnul on endiselt olemas ostjaskond ka niinimetatud butiikmajadele, aga nõudmised nende suhtes on kõrged ja aina kasvavad. See omakorda kujutab endast väljakutset arendajale.

Kallima hinnaklassi ehk eksklusiivkinnisvaraks loetakse elamispinda, mille ruutmeetri hind on 2500 eurot või rohkem.

Raidjõe hinnangul on Eestis kallima hinnaklassiga kinnisvara puhul selgelt näha, et 25 aastat iseseisvust on teinud inimesed kinnisvaravaldkonnas targemaks. “On näha, et huvi on suur ja nõudmised on samuti suurenenud,“ lausus Raidjõe. “Paljud inimesed vahetavad elupinda juba mitmendat korda ning tänu sellele on nad muutunud targemaks ning teadlikumaks. Sellest tulevevalt pannakse arhitektuurile oluliselt suuremat rõhku,“ kommenteeris ta.

Klient tahab omanäolist kodu

Toompargi sõnul käivad eksklusiivse turu kliendid ja nende nõudmised sama jalga ülejäänud turuga. Praegu on turul palju tehinguid ja turuväärtuslähedase hinnaga kaup leiab ostja igas turu piirkondlikus, kvaliteedi- ja hinnasegmendis. “Teisalt on pakkumine suur ehk kinnisvaramüüjad ja -arendajad peavad iga tehingu ehk iga kliendi nimel tõsiselt võitlema,“ nentis ta.

See seab Raidjõe sõnul mõnevõrra uudsesse positsiooni arendajad, kes peavad tulema kliendile vastu ning pakkuma eristuvat ja arhitektuuriliselt huvitavat lahendust.

Raidjõe sõnul ei saa vajadust eristuda käsitleda arendaja jaoks riskina, kuna klient ootabki, et tema tulevane kodu oleks iseloomuga. Ning selle tagab omapärane arhitektuur. “Iga objekt kannab endas mingit erilisust. Maja peab olema tervikuna selline, kus inimene tahab elada, see peab olema visuaalselt atraktiivne,“ märkis Raidjõe. Ta lisas, et arendaja jaoks on oluline eristuda ka võrreldes konkurentidega.

Maja ei saa eriline olla vaid väljast, klient ootab personaalseid ning paindlikke lahendusi ka koduseinte vahel. Arendaja ning klientide vahel toimub tihe kommunikatsioon, milles areneb sünergia. “Kui rääkida eksklusiivsest kinnisvarast, siis oluline on, et klient saaks oma kodu võimalikult oma käe järgi teha. Seetõttu antakse kliendile algusest peale võimalus olla kaasatud,“ rääkis Raidjõe.

See tähendab, et lisaks tavapärasele värvide või viimistlusmaterjalide valimisele saab klient soovi korral iga kui viimase detaili – köögi ja vannitoa asukohast tehniliste lahendusteni – oma äranägemise järgi lasta teha.

“Rätsepatöö tähendab, et arendaja suudab säilitada paindlikkuse sisuliselt kuni hoone valmimiseni,“ selgitas Raidjõe. Kliendi seisukohast tähendab see, et tõenäosus, et kellelgi teisel on samas majas täpselt samasugune korter, on peaaegu olematu.

Arendaja elu keerulisem

Arco Kinnisvara analüütik Anne Oja märkis, et „rätsepaülikond“ ehk kliendikeskne ning personaalne lähenemine on levinud nii eksklusiiv- kui ka tavakinnisvara puhul. Personaalne lähenemine on tema sõnul eriti moodi läinud viimase pooleteise aasta jooksul. “Kliendid oskavad nõuda,“ lisas ta.

Oja sõnul lähevad arendajate ja ostjate arvamused eksklusiivkinnisvarast üsna sageli lahku. Eksklusiivsusest rääkides ei saa see olla üksnes majakeskne. “Arenduse ümbrus peaks olema kliendi jaoks piisavalt aktsepteeritav, et sinna kolida,“ tõi ta näiteks. Oja märkis, et uhke maja on kliendi jaoks märksa vähematraktiivne, kui seda ümbritsev piirkond pole tema jaoks sümpaatne.

Toompark ütles, et kuna konkurents kinnisvaraturul on tihe, annab see ostjatele võimaluse esitad nõudmisi kvaliteedi, planeeringu, siseviimistluse, sisekujunduse ja teiste detailide kohta. “Näiteks võib tuua veebruarikuise Tallinna kalleima korteritehingu Kentmanni 6 majas, kus arendaja lasi sisekujundaja fantaasial suhteliselt vabalt lennata,“ märkis ta.

Klientide erisoovid teevad arendaja elu keerukamaks, märkis Toompark. “Ega nad nendega hea meelega ei tegele. Teisalt on arusaadav, et eksklusiivtoodet ei saa müüa anonüümse karbitootena ja kliendikeskne lähenemine on paratamatus,“ lisas ta.

Vähi sõnul on arendaja seisukohast oluline võtta objekti kui tervikut – maja peab sobituma keskkonda. Luksuskinnisvara puhul on tegu rätsepatööga, mis eeldab, et ostjal on võimalik korteri sisemuse teemal kaasa rääkida. “Tean buumiaegset juhtumit, kus maja ehitati küll eksklusiivsesse kohta ja ka korter oli avar, kuid sisemus oli üsna tavaline. Olgugi, et tavapärasest kvaliteetsem, kuid sellega asi piirdus. Ostja lasi pärast tehingut kogu siseviimistluse välja lüüa, et korter päriselt luksuslikuks muuta,“ rääkis Vähi.

Dialoog algusest lõpuni

Arendaja seisukohalt tähendab personaalne lähenemine eeskätt kliendiga dialoogis olemist. See omakorda tähendab seda, et korteri ostuotsus on nii kliendi kui ka arendaja jaoks vaid väike samm lõpptulemuseni jõudmisel. Omavaheline suhtlus ning erinevate lahenduste otsimine on arenduse käigus toimuv pidev protsess, mis edu korral viib selleni, et nii klient kui ka arendaja on tulemusega rahul.

“Aktiivse arendusturu ehk suure pakkumise tingimustes leidub ikka rohkelt kliente, kel on erisoovid, mida nad oma tulevikukodus näha tahavad,“ lausus kinnisvaraekspert Tõnu Toompark. Möödunud kümnendi kinnisvarabuumi ajal pakkusid arendajad tema sõnul odavate materjalidega maitsetuid siseviimistluslahendusi. “Tänaseks on arenduse see külg oluliselt edasi liikunud. Arendajad näevad kõvasti vaeva, et klient leiaks väljapakutavate siseviimistluspakettide seast sellise, mis oleks tõesti ilus ja kliendile meeldiks. Enamasti on arendajate pakutavad variandid täiesti mõistlikud,“ kommenteeris ta muutust.

Kui klient oma erisoovidele siiski lahendust ei leia, on Toompargi sõnul küsimus arendaja ning kliendi kokkuleppes. “Oleneb, kuidas olukord lahendatakse. Kui näiteks keraamiline plaat on juba seina pandud, ei ole selle mahavõtmine tõenäoliselt enam väga mõistlik, kuid eks sedagi ole tehtud,“ tõi ta näiteks.

Pane tähele

Kolm trendi, mida eksklusiivkinnisvara puhul tänavu näha võib:

  • Arhitektuurse sise- ja välislahenduse tähtsus on hüppeliselt kasvanud. Kuna ostjad on valmis investeerima kallimasse kinnisvarasse, siis lisaks heale asukohale soovitakse unikaalsust nii arhitektuuris kui ka sisemistes lahendustes. Põhjalikumalt pühendutakse aina rikkalikumaks muutunud siseviimistlusmaterjalide valikule ning üha enam vaadatakse, mida tegelikult ruutmeetri hinna eest saadakse, tänu millele on unikaalsust pakkuvatel uutel arendustel eelis teiste arenduste ees.
  • Kinnisvaraarendajad peavad senisest enam pakkuma ostjaile personaalseid lahendusi ehk võimalust muuta sisuliselt kõike kuni korteri siseseinteni. Klient tahab „rätsepaülikonda“ ning ootab arendajalt koostööd, mis aitaks tema visiooni ellu viia. Arendajaile on see ebamugavam ja kallim, kuid see on eeldus, mis aitab arendajana edukas olla. See eeldab võimalikult varajases ehitusetapis ostjapoolset koostööd ja oma soovide kujundamist lähteülesandeks arendajale, sest lisaks temale on oluline protsessis osaleja ka ehitaja, kes soovitu teostab. Oluline on juba arenduse algusfaasis informeerida ostjat tema võimalustest.
  • Ostjate soov hoonet efektiivselt majandada on oluliselt kasvanud ning see esitab senisest suuremad nõudmised ka kinnisvaraarendajatele. Ei taheta küll niinimetatud säästumaja, kuid soovitakse hoida energiakulud võimalikult madalad, kaotamata seejuures mugavusi. Samuti soovivad ostjad efektiivsuse saavutamiseks targa maja lahendusi, LED-valgustust jne.

Allikas: OÜ Al Mare Estate juhatuse liige Kalev Raidjõe

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/01/urve-luksuskinnisvara-ost

Värske reportaaž: mida räägiti maa-alasel konverentsil Washingtonis?

01.04.2016

Kinnisvaraekspert14.- 18. märtsini toimus Washingtonis juba traditsiooniliseks kujunenud Maailmapanga konverents „Land and Poverty“. Konverentsi nimetus on vast intrigeerivgi, aga paljudel puhkudel nähakse tihedat seost inimeste toimetuleku ja maasuhete vahel.

Võib julgelt väita, et kõigis arenenud riikides on maasuhted suhteliselt hästi reguleeritud, on loodud hästi toimivad registrid ja muud infosüsteemid, kinnisvaratehingute tegemine on suhteliselt korrastatud, maasuhetes on vähe korruptsiooni. Samas on paljude vähemarenenud riikide puhul põhjust neidsamu teemasid probleemidena käsitleda.

Mis on meil sellest õppida?

Kindlasti võib sellisesse ettevõtmisse suhtuda kui kolmanda maailma riikide probleemi, millega meil midagi pistmist ei ole. Samas ei saa unustada, et teistel võib meilt olla midagi õppida ja nii kummaline kui see ka esmalt ei tundu, on ka meil teistelt palju õppida. Kui natuke eestlaste eneseuhkust kergitada, siis on põhjust muuhulgas käsitleda ka Maailmapanga juba aastatepikkust riikidevahelist võrdlust „Doing Business“. Väga lihtsalt öelduna on esikohal riik, kus äri tegemine peaks kõige paremini sujuma ja viimasel kohal riik, kus see on kõige keerukam. Võrdluse aluseks on 10 erinevat nö alateemat, mis puudutavad ettevõtluse alustamist, väliskaubandust, krediidi saamist jms.

Muuhulgas on üks kümnest komponendist ka kinnisvara registreerimine, mille puhul Eestil on küll põhjust uhkust tunda, sest erinevalt kõigist muudest Eestit puudutavatest näitajatest oleme siin 4. kohal. Võrdluseks sedavõrd, et meie koht üldarvestuses on 16. ja näiteks väikeaktsionäride kaitse küsimustes oleme alles 81. kohal. Üldarvestuses on kõik Põhjamaad meist eespool ja Läti ja Leedu pisut tagapool. Kui veel tagasi tulla kinnisvara registreerimise juurde, siis meist veelgi edukam on Leedu, olles 2. kohal ning Põhjamaadest ja Balti riikidest kõige tagasihoidlikum koht on Läti 23. koht. Muuhulgas suuresti

Maailmapanga toel tehtud reformid Kesk- ja Ida-Euroopas ja ka Kesk-Aasias on osutunud sedavõrd edukaks, et esirinda on jõudnud muuhulgas riigid, kus paljud muud näitajad ei ole sedavõrd kiirelt paranenud. Eks seda näitab ka asjaolu, et Leedu ja Eesti on möödunud näiteks kõigist Põhjamaadest. Aga Eesti poolt vaadates tuleb öelda suur tänu Maa-ameti töökale seltskonnale!
Tegelikult on ka teine kinnisvaraga tihedalt seotud teema ja see puudutab ehitamist. Mitte füüsilist tegevust ja asja silmaga nähtavat poolt, vaid ehitamisega seotud lubasid. Eesti on selleski osas silmapaistval 16. kohal.

Kus on valupunktid?

Valupunkte on kõikjal ja paljudes erinevates asjades. Paljud riigid pole alustanud süsteemse registreerimisega, paljudel puhkudel on seesugune ajalooline kogemus küll olemas, aga tänaseks pole säilinud ei registreid ega enam ka praktilist kogemust. Loomulikult pole registreerimine oluline asi iseeneses. Registreerimine võimaldab eelkõige tagada omanike õigusi, eelkõige omandiõigust, kuid on aluseks ka hüpoteegisüsteemile ja võimaldab kinnisvara maksustamist.

Kahtlemata on ka muid väljundeid. Ja taas kord ka vastupidi: kui tasemel süsteem puudub, siis pole põhjust rääkida ka õiguste garanteerimisest või toimivast hüpoteegisüsteemist. Kahtlemata ei teki pole slummistumine seetõttu, et puudub korralik registrisüsteem, kuid sellest väljamurdmine ei õnnestu ilma registrita kohe kuidagi. Siia tuleks lisada meie jaoks kauged diskrimineerimise teemad, mis esmalt tunduvad kinnisvara kontekstis üllatavatena, kuid kõik see on osa igapäevastest probleemidest nii mõneski maailma paigas. Kinnisvaramaks ei paku rõõmu ühelegi maksumaksjale, kuid samas kogutakse märkimisväärne osa maksudest just kinnisvara väärtusele põhinevalt paljudes riikides ja seda eriti maailma jõukamates riikides.

Eesti ülikõrged tööjõumaksud on paljudele pinnuks silmas, aga oludes, kus maksutulude vähendamisest tervikuna on keerukas kõneleda, on küsimus eelkõige alternatiivides. Näiteks USA-s on suurimaks kohalikuks maksuks just kinnisvaramaks. Sarnaseid näiteid on maailma jõukamate riikide hulgas teisigi. Olukorras, kus Eesti kinnisvara hinnad on paari viimase kümnendi jooksul kiirelt kasvanud ja sama on teinud ka hoiuste maht, oleks kinnisvaramaksu vähemalt hoomatavaks muutmine või ka mingi muu varamaksu kehtestamine tõsine alternatiiv tulumaksule. Pean siinkohal silmas seda osa üksikisiku tulumaksuks, mis laekub kohalikesse eelarvetesse.

Millest kõneldi?

Konverentsi teemad olid seinast seina. Alustades tehnilistest küsimustest maamõõdu alal või mingi konkreetse riigi spetsiifilistest küsimustest ja lõpetades globaalsete käsitlustega. Ühest küljest esitati lennukaid visioone (ka New York loodi nö tühja koha peale, tuleb vaid inimestele võimalus anda!), teisalt arutleti kahe jalaga maa peal seistes hoopis argisemaid asju (kuidas tagada, et lahutatud naised saaksid osa varast, mis perele kuulus?). Konverentsi mastaabist, mis on ilmselt suurim omalaadsete hulgas annab aimu see, et ettekanded toimusid hommikul üheksast õhtul poole kuueni ja seda paralleelselt kümnes erineva suurusega saalis. Osalejate arv ületas 1000 inimese piiri.

Aafrika probleemid leidsid väga tõsist käsitlust. Sealseteks muredeks on kiire rahvaarvu kasv, urbaniseerumine ning üha uute slummide teke koos kõigi sellega kaasnevate probleemidega. Loomulikult on probleem oluliselt laiem kui kinnisvara registreerimine ja sellega seonduv, kuid kahtlemata on ka maaprobleemide oskuslikum lahendamine üks võimalustest, kuidas olukorda leevendust tuua.
Maailmas toimuva vastu on alati põhjust huvi tunda, sest nii mõnegi teise riigi kogemustest on võimalik palju huvitavat ja vajalikku õppida. Tuli tunnistada, et nii mõnestki meie naaberriigist oli kohal märkimisväärselt palju inimesi. Oleks olnud tore, kui ka Eesti oleks olnud esindatud palju suuremal määral.

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 19/05/2016

01.04.2016

mati-kadakKinnisvarakoolis toimub 19/05/2016 kinnisvarakoolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Koolituse viib läbi kohtutäitur Mati Kadak.

Koolituse „Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“ eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohutäiturid kinnisvara müüvad. Samuti annab koolitus soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enapakkumisetel osalemiseks.

Koolitus annab teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest, info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara, konkreetseid nõuandeid, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara ning arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla.

Koolitus-seminar “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub neljapäeval 19/05/2016 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tartu üüriturg: Sel aastal ei näe me hinnatõusu ega -langust

31.03.2016

Arco VaraKevad toob Tartu üüriturule suurema liikumise, sest paljud õpilased ja tudengid lõpetavad nii koolid kui sügisel sõlmitud üürilepingud.

Liikvele lähevad ka need üürijad, kes pole senise pinnaga rahul ja vaatavad uue järele, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Üürileandjate jaoks on kahtlemata probleemiks, kui ei suudeta oma pindadele pikemaks ajaks üürijaid leida. Kelle korter vastu suve elaniketa kipub jääma, võiksid näidata üles paindlikkust ja saavutada üürnikega kokkuleppe soodsamateks üürimakseteks suvisel perioodil. Kui vana üürnik siiski lahkub, siis tuleks aegsasti pöörduda kinnisvarabüroosse, et hakata uut otsima.

Üürileandjad peaks arvestama, et nõudmised üürikorterite seisundile järjekindlalt kasvavad. Eelistatud on remonditud korter, kus elementaarne kodutehnika ja mööbel olemas. Remonti vajavat ja tühja korterit üldiselt üürile võtta ei soovita. Hind tuleks hoida keskmise turuhinna lähedal, pidades silmas, et kasulikum on pigem veidi soodsam hind ja pikaajaline üürnik, kui paar korda aastas uut üürnikku otsida ja ise kommunaalmakseid maksta.

Üürilevõtjad eelistavad Tartus Kesklinna, Ülikooli õppehoonete ja Kliinikumi ümbrusesse jäävaid piirkondi. Kuna Tartus on populaarne liikuda jalgsi ja jalgrattaga, siis ka ca 15 minutilise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast asuvad korterid leiavad suhteliselt lihtsasti üürnikud.

Kes sügisest Tartusse õppima asuvad ja elamiseks üürikorterit vajavad, nendele edastaks ühe lihtsa soovituse: Ärge jätke üüripinna valmimist viimasele momendile! Augusti teises pooles võivad üürihinnad tõusta, kuna nõudlus kasvab järsult. Viimasel minutil üüritud korteri eest, tuleb maksta kogu üüriperioodi vältel kõrgemat hinda. Seega tuleks valik teha juunis või juulis, kui on palju pakkumisi, aga tudengitest üürihuvilisi veel kuigi palju turul ei ole.

Viimastel aastatel on Tartus hoo sisse saanud ka lühiajaline üürimine. Väga hästi töötab näiteks Gildi külaliskorterite projekt (http://www.arcovara.ee/et/gildi-house), kus saab korterit üürida alates 2 nädalast.
Populaarsed perioodid lühiajalisel üürimisel on 3-6 kuud. Üürivad peamiselt välismaalastest külalisõppejõud, projektipõhiselt Tartusse saabuvad IT-spetsialistid jne.

Viimasel aastal on üürihinnad korrigeerinud veidi alla. Usun, et selliseks need jäävad kuni käesoleva aasta lõpuni.

Olukord tööstuses peaks aasta teisel poolel paranema

31.03.2016

SwedbankTööstustoodangu maht vähenes veebruaris aastases arvestuses 11. kuud järjest. Töötleva tööstuse tootmismaht pöördus pooleaastase vaheaja järel veebruaris taas tõusule. Toodangu maht kasvas aastases arvestuses 2/3 harudes.

Tööstustoodangu maht vähenes veebruaris aastases arvestuses 11. kuud järjest. Veebruaris toodeti 2% vähem toodangut kui aasta tagasi. Toodangumaht vähenes energeetikas ja mäetööstuses ning suurenes töötlevas tööstuses.

Elektritootmist pidurdas soodsama hinnaga Põhjamaade elekter, sh veebruarist turule lisandunud Rootsi-Leedu vaheline merekaabel, mis vähendas Eesti tootjate osalust lõunanaabrite elektribilansi puudujäägi katmisel. Põlevkivi kaevandamine on vähenenud energiatoodete ulatusliku hinnalanguse tõttu.

Töötleva tööstuse tootmismaht pöördus pooleaastase vaheaja järel veebruaris taas tõusule. Toodangu maht kasvas aastases arvestuses 2/3 harudes. Kasvu panustasid kõige rohkem puit, elektriseadmed ja mööbel. Toodang vähenes elektroonika-, metalltoodete ning toiduainete tootmises (kala-, piima-, leivatööstus).

Nõudlus meie peamistel eksporditurgudel peaks sel aastal mõnevõrra tugevnema. Euroopa Liidu majanduskasv jätkub. Soome majandus tasapisi taastub ja ka Venemaa majanduslangus peaks selle aasta teisel poolel läbi saama.

Konjunktuuriinstituudi igakuine küsitlus näitab, et töötleva tööstuse ettevõtted tunnevad ennast tänavu kindlamalt. Tellimuste maht on veidi suurem ja ebapiisav nõudlus takistab arengut vähem kui pool aastat tagasi.

Swedbanki tööstusettevõtete uuring näitas, et tööstusettevõtted plaanivad sellel aastal käibe 4%list ja ekspordi 6%list kasvu. Suurimat käibe kasvu oodatakse trüki-, tekstiili-, mööbli-, puidu- ja rasketööstuses.

Maardu kaubandus- ja vabaajakeskuse nimeks saab Pärli Keskus

31.03.2016

Brave CapitalMaardu esimese läänelikele standartidele vastava kaubandus- ja vabaajakeskuse nimeks valiti Pärli Keskus.

Pärli Keskuse juhi Julia Loginova sõnul sai nime valikul määravaks uue nime seos Maardu linna ajalooga. “Tahtsime keskusele nime, mille tähendus oleks maardulastele lähedane ja seostuks linna sümbolitega.

Kuna Maardu linna sümboliks on kihlasõrmus, mis on pärjatud kolmest merekarbist koosneva kompositsiooniga, siis Pärli Keskus on väga hästi sobiv nimi linna esimesele kaubandus- ja vabajakeskusele, sest pärleid saadakse merekarpide vahelt ning merekarbid omakorda sümboliseerivad Maardu ajaloolist minevikku ja mere lähedust.”

“Soovime, et uuendatud ja kaasaegsest kaubandus- ja vabaajakeskusest saaks Maardu tõeline pärl, kus mõnusalt aega veeta ja sisseoste teha,” lisas keskuse juht Loginova.

1. detsembril avatavas Pärli Keskuses saab olema ca 7000 m2 esmaklassilist kaubanduspinda ning 120 parkimiskohta. Keskuse ankurüürnikuks on Selver. Keskuse teostust juhib Brave Capitali arendusosakond.

Brave Capital on Eesti ja väliskapitalil põhinev investeerimisettevõte, mis tegeleb erinevate varade ja osaluste soetamisega ning projektide finantseerimisega.

Veebruaris jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv mõnevõrra aeglustus

31.03.2016

StatistikaametJaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta veebruaris 2015. aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui jaanuaris kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8%, siis veebruaris kasv mõnevõrra aeglustus.

2016. aasta veebruaris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 437,4 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta veebruariga võrreldes 10%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, kus müük kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes viiendiku.

Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 15%), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 13%) ning posti või interneti teel (kasv 11%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta veebruariga võrreldes 7%.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis jaanuaris tugevat kasvu näitas, pöördus veebruaris langusesse ning vähenes eelmise aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 8%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete müügitulu püsivhindades 9%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 3%.

038.et

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii väheneb ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suureneb administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu hakkab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ senise jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel kajastama jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte kolme tööpäevaga.

Veebruaris tööstustoodangu maht vähenes

31.03.2016

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2016. aasta veebruaris 2% vähem toodangut kui eelmise aasta veebruaris, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes energeetikas ja mäetööstuses, kuid suurenes töötlevas tööstuses.

Veebruaris toodeti töötlevas tööstuses 1% rohkem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige puittoodete, elektriseadmete ja mööbli tootmine. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – kolm neljandikku tööstusharudest ületasid veebruaris eelmise aasta taset. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang jätkuvalt elektroonika- ja metalltoodete ning toiduainete tootmises.

Välisturule müüdi veebruaris 71% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta veebruariga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 2% ja müük kodumaisele turule 4%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta veebruaris tööstuses kokku sama palju toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 5% rohkem.

2015. aasta veebruariga võrreldes toodeti elektrit 20% vähem ja soojust 2% rohkem. Elektritoodangu vähenemise põhjuseks oli omatoodangu osaline asendamine odavama importtoodanguga.

039.et

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, veebruar 2016
(protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU -0,3 -1,0 -1,7
Energeetika -20,9 -12,0 -12,2
Mäetööstus 2,7 -18,6 -19,1
Töötlev tööstus 4,7 2,2 1,4
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 4,7 -12,2 -13,0
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 2,6 5,9 5,2
toiduainete tootmine 1,3 -0,6 -1,1
metalltoodete tootmine -2,6 -4,7 -5,6
elektriseadmete tootmine 8,3 13,9 12,7
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 1,9 18,5 17,5
mööblitootmine 4,7 13,8 12,6
mootorsõidukite tootmine 4,3 15,1 14,3
ehitusmaterjali tootmine 10,7 13,3 12,5
masinate ja seadmete tootmine -2,9 2,1 1,1

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.03.2016, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.03.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Ärikinnisvara on täna oluliselt odavam, kui kümnend tagasi

31.03.2016

EftenAjakirjanduse pealkirju jälgides jääb mulje, et kinnisvaraturg on tagasi eelmise tsükli tipus ehk aastas 2007.

Oluline on aga selgelt eristada, kas jutt käib elukondlikust- või ärikinnisvarast. Korterite hinnakasvu baasil ärikinnisvara osas järeldusi teha ei ole võimalik ning neid kahte turgu segamini ajada ei tohi.

Eesti elukondliku kinnisvara hinnatrende jälgides võib tõdeda, et hinnatasemed on tõepoolest väga lähedal eelmisele kinnisvaraturu tipule ehk 2007. aasta hinnatasemetele. Ka Põhjala kuulsa kinnisvarakrahhi järel, alates 1990ndate algusest, kulus 10 aastat kui kinnisvarahinnad jõudsid taas kriisieelsele tasemele. Seevastu ärikinnisvara on täna 25 – 33% madalamal hinnatasemel kui toona. Illustreerimaks ärikinnisvaraturgu võime tuua kaks näidet EfTENi portfellist.

Eelmisel aastal omandasime kaks hoonet, mis viimati vahetasid omanikku justnimelt 2007. aastal – nendeks hooneteks olid Radisson Sky hotell Tallinnas ja esinduslik Duntes 6 büroomaja Riias. Kui need kaks hoonet 2007. aastal erinevate investorite poolt omandati, tasuti kahe hoone eest kokku 105 miljonit eurot.

Eelmisel aastal omandasime me need hooned kahes eraldi tehingus kokku 70 miljoni euro eest. Hoonete väärtuse langus peitub kahes teguris. Esiteks rahavood ehk üüritulu. Võrreldes 2007. aastaga on Balti turu ärihoonete üüritulud langenud 25 – 35%. Kindlasti leiame erandeid, mis kinnitavad reeglit, kuid tuginedes EfTENi turuvaatlusele on see vahemik kinnitanud paikapidavust.

Teiseks on tõusnud ka tootlustasemed. Hoolimata asjaolust, et täna on intressid nullis, ja neid hoitakse Euroopas nullis pigem kauem kui me täna arvame, on tootlused Balti regioonis täna kõrgemad kui olid kümme aastat tagasi.

Kui täna tehakse investeeringuid parimatesse ärihoonetesse 7,0 – 7,5% tootlustasemel, siis 10 aastat tagasi olid vastavad tasemed umbes 100 baaspunkti ehk 1 protsendipunkti võrra madalamad. Miks? Välisinvestorite huvi Balti regiooni vastu on täna oluliselt madalam kui see oli kümnend tagasi. Siis nimetati meid Balti tiigriks ja me nautisime ülitugevat väliskuvandit kui üks maailma kiiremini kasvavaid piirkondi.

Tänane kiduv majanduskasv, kinnisvaraturu madal likviidsus, negatiivne demograafia ja suure idanaabri agressiivne käitumine paneb välisinvestoreid vaatama pigem mujale. Just kirjeldatud tegurite – rahavoogude languse ja tootlustasemete tõusu – koostoimel on ärikinnisvara täna oluliselt odavam kui kümnend tagasi.

Samuti ei saa Eesti ärikinnisvaraturgu võrrelda Skandinaavia turgudega. Erinevused on niivõrd suured, et me ei saa rääkida kahe „erineva maailma” võrdlusest, vaid pigem kahe “erineva galaktika” võrdlusest, mis on juba eos luhtunud teoreetiline mõttetegevus.

Ometi ühes väga olulises nüansis oleme äravahetamiseni sarnased, Eesti ehk isegi paremas seisus kui Rootsi ja Soome, – nimelt pangalaenude intressimäärad on meil samad või kohati isegi madalamad kui Soomes ja Rootsis.

See tegur muudab ärikinnisvarasse investeerimise meil eriti tasuvaks. Kui Balti ärikinnisvara tootlused (iga-aastane puhas üüritulu (,millest on maha arvatud omanikule jäävad kulud nagu näiteks kindlustus, maamaks jne,) jagatud hoone ostuhinnaga) on meil kuni kaks korda kõrgemad kui Skandinaavias, on panga finantseeringu intressikulu meil samal tasemel.

Seega järeldub, et omakapitalitootlus on meil üle kahe korra parem kui Põhjalas. Seda väites ei võta ma arvesse oodatavat kinnisvarahindade kasvu, sest me EfTENis seda ei eelda ega sellega ei arvesta, kuigi argumente hinnakasvu ootuseks jagub rohkem kui vastuargumente.

Kui tulevikus leiab aset ärikinnisvarahindade kallinemine, siis me sellest ära ei ütle, aga oma tasuvusmudelites sellele ei panusta. Me ootame oma investeeringutelt tugevat, stabiilset rahavoogu.

Kui rahavoo muutused on suures osas meie enda kontrollida ja mõjutada, siis kinnisvarahindade muutused turul ei allu kellegi kontrollile – kõik turuosalised on hinnavõtjad, mitte hinnakujundajad. Nii see peabki olema, kuna kinnisvara on maailma suurim varaklass.

Eestil ei ole teatavasti oma riigivõlakirja. Seetõttu on alternatiivsete varaklasside analüüsimisel puudu üks väga oluline nurgakivi ehk riigi 10-aastase võlakirja intressitase. Antud kirjatüki kontekstis huvitab meid 10-aastase riigivõlakirja ja ärikinnisvara tootluse omavaheline võrdlus.

Seega peame vaatama teiste riikide praktikat. 2007. aastal oli Euroopas olukord, kus vastava riigi 10-aastase võlakirja intress ning sama riigi pealinna parima büroohoone tootlus (prime yield) olid sisuliselt võrdsed. Teisisõnu oli 2007. aastal Prantsusmaa 10-aastase riigivõlakirja intress 4% ja sama tootlust pakkusid ka Pariisi parimad büroohooned.

Täna, peaaegu 10 aastat hiljem, on tänu Euroopa Keskpanga ekspansiivsele rahapoliitikale Prantsusmaa 10-aastase riigivõlakirja intress ca. 0,5%, kuid Pariisi parimad büroopinnad pakuvad jätkuvalt tootluseks ca. 4% – vahe on kärisenud tugevalt ärikinnisvara kasuks.

Täpselt sama olukord valitseb nii Müncheni, Madridi kui ka Londoni kinnisvaraturu, ja vastavate riikide 10-aastase võlakirja intressi võrdluses. See on peamine põhjus, miks suured globaalsed institutsionaalsed investorid, Eesti mõistes pensionifondid, kindlustusseltsid, on oma investeeringuid alternatiivsetesse varaklassidesse ning just eelkõige ärikinnisvarasse suurendamas.

Professionaalsed võlakirja investorid on spekuleerinud, et Eesti riigi 10-aastane võlakirja intress võiks olla vahemikus 0,5 – 0,7% aastas. Kui siia juurde lisada Tallinna parimate ärihoonete tootlusmäär, 7,0 – 7,5%, siis vahe on suisa kümnekordne ja seda ärikinnisvara kasuks.

Hoolimata kiirest kriisijärgsest taastumisest on ärikinnisvara täna atraktiivne, stabiilse rahavooga investeerimisvõimalus, mis tasub iga-aastaselt korralikku dividendi. Investeerime fondivalitseja aktsionäridena ka ise ning pakume igale Eesti erainvestorile võimalust investeerida samadel alustel.

EfTEN Real Estate Fund III AS on esimene ärikinnisvarafond, mis teeb suuremahulised ärikinnisvara investeeringud kättesaadavaks jaeinvestoritele.

Rapla riigigümnaasiumi hoone arhitektuurivõistlusele laekus seitse võistlustööd

31.03.2016

Riigi Kinnisvara / RKASRapla riigigümnaasiumi olemasoleva õppehoone rekonstrueerimiseks ja sellele juurdeehituse rajamiseks parima arhitektuurse ja kasutus-funktsioonile sobivaima lahenduse leidmiseks korraldatud ideekonkursile laekus tähtajaks seitse võistlustööd.

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) hankekomisjon kontrollib järgnevalt esitatud dokumentatsiooni vastavust konkursitingimustele ning seejärel alustab žürii hindama kvalifitseeritud osalejate poolt esitatud võistlustöid. Ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt aprillikuus.

Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, olema rajatud optimaalsete kuludega, olema turvaline, mugav, funktsionaalne ning energiasäästlik. Hoone teenindamiseks ja kooli pidamiseks vajalik maa-ala peab olema lahendatud õppetöö vajadusi silmas pidades.

360 õpilasele kavandatav tänapäevane gümnaasiumihoone on kavas ehitada Rapla linna, Kooli tänav 8 kinnistule. Planeeritava koolihoone netopind on ca 3 130 ruutmeetrit, sealhulgas olemasoleva rekonstrueeritava hoone netopind ca 1 320 ruutmeetrit. Uus koolihoone avatakse 2018. aasta sügisel.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult pärast ideekonkurssi. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 214 500 eurot. Summale lisandub käibemaks.

Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Järveküla kool sai nurgakivi

31.03.2016

Rae ValdTäna asetasid Rae vallavanem Mart Võrklaev ning Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink nurgakivi Rae vallas Järveküla Kooli ehitusele.

Järveküla kool ehitatakse kolmest omavahel ühendatud osast: algklasside maja, aatrium koos söökla ja aulaga ning põhikooli osa koos spordikompleksi, huvialakooli ja raamatukoguga.

„Demograafiliste protsesside vastu ei saa – kus on pered ja lapsed,tuleb ehitada koolimaju.

Järveküla Kooli ehitus on Rae vallale väga suur ja oluline sündmus, sest meie kogukond saab juurde moodsa hariduskeskuse koos spordikompleksiga,“ rääkis Rae vallavanem Mart Võrklaev. „Oleme
koolimaja projekteerides silmas pidanud, et Järveküla Kool oleks kasulik ka ümberkaudsetele inimestele, kes saavad siia tulla nii jõusaali kui palli mängima, ujuma või harrastama  kergejõustiku-alasid,“ lisas Mart Võrklaev.

Nordecon ASi juhatuse esimehe Jaano Vingi sõnul on hoone välisilme küll vaoshoitud, kuid see on vaid pealmine kiht. „Haridus on protsess – pidev õppimine, täiendamine ja areng. Uued teadmised ladestuvad kihtidena, kattes üksteist – see maja siin saab olema nagu sibul – väga mitmekihiline ja pealt isegi kullakarvaline, kui päike klaasides peegeldub,“ sõnas Jaano Vink.

„Rae vald on teistelegi kasvavatele valdadele eeskujuks, et on võtnud ette suure töö ja investeerib tulevikku, ehitades perspektiivi ja kogukonna vajadusi silmas pidades. Nordecon teeb omalt poolt parima, et Eesti tulevikul oleks siin majas hea ja mugav laduda oma haridusele alusmüür.“

„Järveküla Koolis saab olema tähelepanu uurival õppel. Meie õpilased on avatud meelega suhtlejad, uudishimulikud mõtlejad, eneseteadlikud ning loovad, kes julgevad riskida ja vastutada tulemuste eest.
Õppimine on elustiil kogu kollektiivi jaoks. Õpetaja on õpilase jaoks mentor, suunaja ja õpipartner,“ sõnas Järveküla Kooli direktor Mare Räis.

Järveküla Kooli projekti on teinud SWECO Projekt AS, vastutav arhitekt on Ahti Kooskora. Meeskonda kuulusid arhitektid Maret Volens, Andres Volens, Loona Kikkas, Erko Luhaaru ja Peep Urb.

Koolihoone sisearhitektid on Margit Teikari ja Tuuli Trei. Kooli ümbruse on planeerinud maastiku-arhitekt Piret Kirs.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte.

Kontserni 2015. aasta auditeerimata konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna
Börsi põhinimekirjas.

Hoiatus: ärge ostke kinnisvara sularaha eest

30.03.2016

Uus MaaKuigi raha kilekotis tassimise ajad jäid pigem 1990-ndate karmidesse aegadesse, liigub endiselt ringi neid, kes soovivad just samamoodi suuri tehinguid, seal hulgas kinnisvaraga, teha.

Kui müüte oma kinnisvara ja keegi pakub tehingut sularahas või hoopis ise plaanite niiviisi osta, laitke see mõte kohe maha. vastasel juhul võtate suure riski ning hiljem on väga raske enda õigusi taga ajada.

Esmalt, sularahas kinnisvaratehingut sõlmima asudes peab arvestama, et notar ei pruugi sellist teguviisi aktsepteerida. Üsna tihti on ju niisuguse tehingu idee selles, et ametlikult näidata väiksemat summat ja ülejäänu „sulas“ maksta, makstes vähem makse. Säärane tehing huvitaks kindlasti maksuametit, sest oleks reaalne olukord, kus petetakse riiki.

Kui aga notarisse minnakse suure sularahahunnikuga, võib asi lõppeda kontrolliga raha päritolu kohta, kuna rahapesu pole Eestis mingi haruldane nähtus.

Samuti on asi osapoolte vahelises usalduses, sest näiteks müüjale enne tehingut antud raha ei pruugi tehingu ajal enam „meeles püsida“. Täpselt samasugune oht püsib ka siis, kui osapooled lepivad omavahel kokku, et sularaha antakse üle pärast tehingut.

Kui aga ostja soovib tehingu mingil põhjusel tagasi pöörata, võib juhtuda, et ta saab tagasi ainult selle summa, mis on notariaalsesse lepingusse kirja pandud.
Ja lõpetuseks, nagu kahe kümnendi tagusel „kilekoti“ ajastul, tekib ka nüüd küsimus, kas kõik kupüürid on ikka päris raha.

Tallinn ja Tartu erinevad ülejäänud kinnisvaraturust

30.03.2016

Domus KinnisvaraAjal, mil kraanade arv suuremates linnades näitab kasvutendentsi ja korterite järelturg üritab visalt uusarenduste tempos kaasa liikuda, on sobiv hetk peatumiseks ja vaadata otsa statistilistele näitajatele.

Nii professionaalsete kui ka kodukootud kinnisvaraturu analüütikute lemmikute hulka on kuulunud keskmise palga ja keskmise ruutmeetri hinna seose muudatuste jälgimine. Kui kinnisvarabuumi ajal jäi keskmine palk keskmisest ruutmeetrist sama kaugele nagu Eesti suusataja medalikohast, siis juba madalseisu läbimise järgselt 2010. aastal sai ühe keskmise kuupalga eest soetada 1,3 m2 elamispinda.

Statistikaameti ja Maa-ameti 2015. aasta andmetele tuginedes võib väga üldistatult väita, et korteriostja jaoks on olukord 5 aastat hiljem veelgi soodsamaks läinud. Keskmisi mediaanhindu arvestades saanuks Eesti keskmisena osta ühe kuupalga eest 2,1 m2 pinda. Kas palgad on 5 aastaga tõusnud märgatavalt? Tõesti, kasv on tähelepanuvääriv , kuid 5 aastaga on kasvanud ka kinnisvara hind. Eelkõige näitab kasvanud ruutmeetri maht seda, et märgatavalt on suurenenud diferents eri maakondade näitajate vahel.

Harju ja Valga maakonna kinnisvaraturgude vahele jääb tohutu kuristik, mis paraku kõikide märkide järgi üha süveneb. Kui Tallinnas, aga ka Tartus, ei saa ühe kuupalga eest soetada ühte ruutmeetritki, siis Valgamaal on vastav näitaja juba 9,3 m2. Kui arvestada, et Valgamaa keskmine palk on viimase 2 aastaga suurenenud 13 % ja korterite keskmine mediaanhind langenud 4,5 %, siis võib prognoosida, et peagi ületatakse ka maagilise 10 m2 piir ühe kuupalga kohta. Ebaõnnestunud regionaalpoliitika selge tulemus.

Üle-eestiliselt ongi vaid 2 maakonda – Harju ja Tartu – kus keskmise kuupalga eest ei saa soetada ühte ruutmeetrit. Tõsi, Tartu on sellele väga lähedal ja võib öelda, et heade mõtete linnas koos ümbritsevate valdadega valitseb hindade mõttes kinnisvaraturu tasakaal. Tallinn jääb analüütikute unistuste olukorrast veel maha, kuid mitte lootusetult. Näiteks buumi aegadel sai Tallinnas ühe kuupalga eest osta vaid 0,5 m2 elamispinda.

Keskmise brutopalga edasist käekäiku prognoosida on keeruline, kuid korteriomandite keskmine hind näitab Tallinnas stabiliseerumist, mistõttu võib väita,et käärid keskmise palga ja kinnisvara hinna vahel suurenemas ei ole. Seega, parafraseerides klassikuid, siis Eesti kinnisvaraturu tervis on hea, kuid mitte lootusetu.

maakonnad

 

Merko: Tartu vallas alustati Kaupmehe 9 kortermaja ehitusega

30.03.2016

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõte AS Merko Tartu on alustanud Tartumaal Tartu vallas asuva Kaupmehe korteriarenduse viimase kortermaja ehitust.

Projekt koosneb kokku kolmest hoonest ja 90 korterist, millest Kaupmehe 7 maja on valminud, Kaupmehe 5 maja on ehituses ja valmib 2016. aasta juunis. 30 korteriga Kaupmehe 9 valmimine on planeeritud 2017. aasta jaanuarisse.

Kaupmehe kortermajad (merko.ee/kaupmehe) asuvad Tartu vallas Kaupmehe tänaval mõneminutilise autosõidu kaugusel Tartu linnasüdamest. Majad kerkivad Pärna allee elupiirkonna kõrvale, kus Merko on arendanud ja ehitanud 10 kortermaja ning müünud üle 300 korterit.

Kolmekorruselistel B-energiaklassiga kortermajadel on eraldi gaasikatlamaja, korterid on vesikeskküttega, küttekehadeks radiaatorid ning vannitubades elektriline põrandaküte. Kortermajade arhitekt on Janno Põldme ning korterite sisekujunduse on loonud OÜ Põldme. Koduostja saab valida kolme siseviimistluspaketi vahel. Valgusküllaste 2- kuni 4-toaliste korterite juurde kuulub kuni kaks parkimiskohta ja panipaik. Korterite hind jääb vahemikku 59–104 tuhat eurot.

Merko on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele ning parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

EfTEN Real Estate Fund III kuulutab välja uue aktsiate avaliku pakkumise

30.03.2016

EftenAlternatiivne investeerimisfond EfTEN Real Estate Fund III AS kuulutab välja uue aktsiaemissiooni minimaalse investeerimismahuga 1000 aktsiat ühe investori kohta, hinnaga 11,0378 EUR/aktsia.

Emissiooni käigus kaasatava kapitali maksimaalne maht on 11 miljonit eurot. Aktsiate märkimine algab 30. märtsil ja lõpeb 15. aprillil kell 16:00. Avalikku pakkumist korraldab fondivalitseja EfTEN Capital AS ja märkimist korraldavad kõik Eesti Väärtpaberikeskuse kontohaldurid.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringu suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse. Möödunud suvel toimunud esimese aktsiaemissiooni käigus investeerisid EfTEN Real Estate Fund III AS-i 160 aktsionäri kokku 13,8 miljonit eurot omakapitali.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i fondijuht Viljar Arakase sõnul on tegu vaid Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriva fondiga, mis on fokusseeritud tugevale ja stabiilsele rahavoole. “Seekord oleme seadnud märkimisele lae, kuna tahame raha kaasata osade kaupa, see ära investeerida ja siis kaasata järgmine ring, et investeerimata kapital ei sööks investeeringu tootlust. Kaastava kapitali planeerime umbes 6 – 9 kuu vältel tööle panna. Investeerimisel hoiame jätkuvalt konservatiivset joont. Fondi eesmärk on pakkuda investoritele ärikinnisvarale omast stabiilset dividenditootlust ja head kapitali kasvu,“ sõnas Arakas.

Fondi tänaste aktsionäride hulgas on Arakase sõnul kõik neli fondivalitseja töötavat partnerit ning seitse EfTEN-i algupärast investorit, kes on ettevõttega olnud alates selle loomisest 2008.
aastal. „Kokku kuulub EfTEN Capital AS-i aktsionäridele otseselt või kaudselt 47% Fond III tänastest aktsiatest – me investeerime ise samadel tingimustel fondi, mida pakume jaeinvestorile. Antud põhimõte on meie jaoks väga oluline,“ lisas Arakas.

Arakase sõnul on rahavoogude languse ja tootlustasemete tõusu koostoimel ärikinnisvara täna oluliselt odavam kui näiteks kümnend tagasi. „Kui Balti ärikinnisvara tootlused on meil kuni kaks korda kõrgemad kui Skandinaavias, on panga finantseeringu intressikulu meil samal tasemel. Seega on omakapitalitootlus meil üle kahe korra parem, kui Põhjalas. Märgid viitavad ka ärikinnisvara kallinemisele – kui see peaks juhtuma, on see investoritele vaid hea uudis, aga fond kinnisvarahindadega ei spekuleeri. Oleme fokusseeritud tugevale, stabiilsele rahavoole,“ ütles Arakas.

Arakase sõnul on fondi dividendipoliitika konkreetne. „Maksame dividendideks 80% iga-aastasest vabast rahavoost. Kui oleme kaasatava kapitali objektidesse investeerinud ehk raha tööle pannud on oodatav iga-aastane dividendimäär 4 – 8 % aastas. Täna, kui euribor on null, on iga-aastane väljamakse suurem kui olukorras, mil euribor tõuseb taas 2-3% juurde. Selle vastu plaanime ennast kindlustada intressi fikseerimisega,“ sõnas Arakas.

Vastavalt Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud fondi prospektile võib Fond III investeeringut finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

Fondi esmaemissioonil kaasatud kapital on investeeritud kahte esimesse objekti Leedus: Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus ning Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja.

EfTEN Real Estate Fund III AS investeerib ärikinnisvarasse ning piiratud arendusvõimalusega kinnistutesse (kaubandus, büroo, logistika ja hotellid) või nendega seotud väärtpaberitesse Eestis, Lätis ja Leedus. Fond on sobilik pikaajalistele investoritele, kes soovivad investeerida Balti ärikinnisvaraturule, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv.

Finantsinspektsioonis kinnitatud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood, 5 aastat hoidmisperiood ja 2 aastat väljumisperiood. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II
ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 42 ärihoonet, kus asub rohkem kui 700 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.03.2016 on 400 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

1 2 3 … 1,034 1,035 1,036 … 1,578 1,579 1,580