KV.EE: Äripindade müügipakkumiste hind kerkis aastaga 20%

Kinnisvaraportaal KV.EETallinna linnas otsis veebruaris portaali KV.EE andmetel ostjat 463 äripinda. Aastaga on äripindade müügipakkumiste arv suurenenud 11%. Tallinna äripindade müüjad ootavad keskmist hinda 1527 €/m², mis on aastatagusest 20% rohkem.

Suurim osa Tallinna äripindade müügipakkumistest asub kesklinna linnaosas. Kesklinnas asub portaali KV.EE andmetel 220 äripindade müügipakkumist keskmise hinnaga 1989 €/m². Kesklinna äripindade müügipakkumiste arv on portaali KV.EE andmetel aastaga suurenenud 24% ja hind koguni 39%.

Äripindade jõudsa hinnakasvu taga on muu hulgas tõsiasi, et turule on tulnud mitmeid arendusprojekte, kus müüakse keskmisest kallimaid äripindu.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
02/2015 02/2016 Muutus, % 02/2015 02/2016 Muutus, %
Haabersti 17 22 29% 1 074 1 160 8%
Kesklinn 178 220 24% 1 429 1 989 39%
Kristiine 21 26 24% 1 012 1 015 0%
Lasnamäe 63 55 -13% 725 736 2%
Mustamäe 17 29 71% 907 772 -15%
Nõmme 23 32 39% 805 781 -3%
Pirita 18 NA 2 078 1 422 -32%
P-Tallinn 50 53 6% 957 1 074 12%
Vanalinn 26 22 -15% 2 557 2 658 4%
 
Tallinn 416 463 11% 1 272 1 527 20%
 
Eesti 559 650 16% 958 1 114 16%
Harjumaa 435 498 14% 1 221 1 457 19%
 
Narva 12 16 33% 492 406 -17%
Pärnu 15 19 27% 716 682 -5%
Tartu 22 28 27% 1 184 1 220 3%

Äripindade müügipakkumiste keskmine hind Tallinnas portaalis KV.EE

ERMi uut hoonet tunnustati Prantsusmaal

Riigi Kinnisvara / RKASEesti Rahva Muuseumi uut hoonet kavandanud arhitektid võitsid mainekal arhitektuurivõistlusel peaauhinna, saades kõigi žüriiliikmete üksmeelse poolehoiu osaliseks.

AFEX ehk organisatsioon, mis toetab Prantsusmaalt eemal tegutsevaid arhitekte, korraldab alates 2010. aastast arhitektuurivõistlust (Grand Prix), kus tunnustatakse omaala parimaid.

Organisatsioon hindab kõiki hooneid, mis on valminud Prantsusmaalt pärit arhitektide kaasabil alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2015. Auhinda antakse välja iga kahe aastat tagant.

Žürii valis välja kümme tähelepanuväärsemat ehitist, mille hulgast kuulutati ühehäälselt võitjaks arhitektuuribüroo DGT (Dorell, Ghotmeh, Tane Architects) Eesti Rahva Muuseumi uus hoone kavandamise eest. Kriitikute hinnates paistab muuseum silma kohalikul ja välismaisel tasandil, on tugeva iseloomuga, üllatades vaatajaid ainulaadse arhitektuurilise lahenduse poolest.

2016. aasta võistlust toetavad Prantsuse kultuuri- ja välisministeerium ning Arhitektuuri ja Kultuuripärandi instituut.

Auhind antakse üle 26. mail Veneetsia biennaalil.

Õismäele rajatakse pallimängukeskus

TallinnTallinna Linnavaraamet kuulutas välja läbirääkimistega pakkumise Õismäele pallimängude keskuse ja spordihosteli ehitamiseks.

Õismäe tee 130 ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega kinnisasjale pindalaga 30 870 m2 seatakse hoonestusõigus. „Hoonestaja kohustub ehitama kinnise pallimängude keskuse, mis peab muuhulgas sisaldama vähemalt ühte soojustatud liivaga rannapallimängude saali ning kuni 200-kohalist spordihostelit,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Haabersti linnaosa vanema Marek Jürgensoni sõnul saavad eelkõige noortele tegevust pakkuvas pallimängude keskuses paljud Haabersti elanikud sisukalt vaba aega veeta. Rannaspordialade (rannavõrkpall, rannajalgpall) kandepind on nii harrastajate kui profisportlaste seas aastast aastasse kasvanud. Projekteerimistingimuste kohaselt on kinnistu suurim lubatud ehitusalune pind 4500 m2 ning ehitada on lubatud ühe maa-aluse ja kuni nelja maapealse korrusega hoone.

Hoonestaja kohustub lõpetama ehitustööd ja vormistama ehitiste kasutusloa hiljemalt 31. detsembriks 2018. Hoonestusõiguse seadmise tasu alghind on 7800 eurot. Pakkumused tuleb esitada hiljemalt 10. maiks.

Õismäe tee 130 kinnisasjale rajatav kinnine pallimängude keskus peab muuhulgas sisaldama vähemalt ühte soojustatud liivaga rannapallimängude saali suurusega vähemalt 36 x 18 m ning kuni 200 kohalise spordihosteli. Pakkumine peab sisaldama lisaks palimängude keskuse eskiisile äriplaani, sh projekteerimise ja ehitamise protsessi kirjeldust ja finantseerimisstrateegiat;

Pakkuja või alltöövõtja kahe viimase majandusaasta kogu majandustegevuse netokäive peab olema igal majandusaastal vähemalt 5 miljonit eurot. Pakkujal peab viie viimase aasta jooksul olema korrektselt ja hea ehitustava kohaselt ehitatud ja üle antud vähemalt kolm sarnast ehitustööd, mille lepingu maksumus iga objekti kohta on vähemalt 1 miljon eurot.

Läbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumuse teinud pakkuja. Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumuse koos lõpliku eskiisiga. Pakkumise võitjaks on pakkuja, kes saab hindamisel kõrgeima punktisumma.

Hoonestusõiguse tähtaeg on 50 aastat alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Hoonestaja kohustub ehitama kinnisasjale lisaks pallimängude keskusele ning kuni 200 kohalisele spordihostelile tehnovõrgud ja -rajatised, sõiduteed, kõnniteed ja parklad koos tänavavalgustuse ja liikluskorraldusvahenditega.

Läbirääkimistega pakkumise korraldamise aluseks on Tallinna Linnavalitsuse 2. märtsi 2016 korraldus nr 291-k „Õismäe tee 130 kinnisasjale hoonestusõiguse seadmine läbirääkimistega pakkumise korras“.

Terviseameti tulevane büroo- ja laborihoone sai nurgakivi

Riigi Kinnisvara / RKASTäna asetasid Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Katrin Kalorin ja Terviseameti peadirektor Tiiu Aro pidulikult nurgakivi Terviseameti tulevasele büroo- ja laborihoonele, mille ehitustööd lõpevad käesoleva aasta lõpus.

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) tellimusel rajab AS Oma Ehitaja Tallinnasse Paldiski maantee 81 kinnistule viiekorruselise büroo- ja laborihoone, mis saab olema Terviseameti kõigile vajadustele vastav, madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel arvestatakse säästvate tehnoloogiatega. Samuti saab hoone olema säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga ning lihtne hooldada.

Terviseameti uue hoone arhitekt on Pelle-Sten Viiburg firmast Doomino Arhitektid OÜ. Ehitusprojekti on koostanud Estkonsult OÜ.

Ehitustegevusega alustati möödunud aasta novembris, mil esmalt lammutati kinnistul asuvad vanad hooned. Ehitustööde maksumus on 6,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Elu korteriühistus: Korteriühistu liikmete nimekiri

katri-sarapuuMeie korteriühistu on loodud aastakümneid tagasi. Eramus on vahetunud enamus püsielanikke. Kes pole ka kirjalikult allkirjastanud, et ta on ühistu liige. Tean, et korterit ostes on omanik automaatselt ka korteriühistu liige. Seoses maja renoveerimisega sooviksin, et dokumentatsioon oleks igati korrektne. Siit küsimus – kuidas peaks toimima, kas korteriomanik peaks vabas vormis esitama oma korteriühistuga liitumise avalduse ja millise kuupäevaga.

Vastavalt korteriühistuseaduse §-le 5 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Seega korteriühistu on sundühistu, kuhu kuuluvad kõik selle maja korteriomanikud.

Korteriühistu kandmisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse esitatakse registripidajale muuhulgas korteriühistu liikmete nimekiri. Korteriühistu liikmete nimekiri peab sisaldama igaühe nime, liikmeks astumise aega, isiku- või registrikoodi, Eesti isikukoodi puudumisel sünnipäeva, -kuud ja -aastat, korteri numbrit, liikmele kuuluvat häälte arvu ja tema osamaksu suurust ning selle tasumise aega, andmeid liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta.

Seega, kui ühistu liikmete nimekiri on muutunud, peate esitama äriregistrile kandeavalduse korteriühistu liikmete nimekirja muutmiseks ja uue korteriühistu liikmete nimekirja, korteriomanikud ei pea esitama avaldust korteriühistuga liitumiseks.

Toompark: ärikinnisvara vahendaja peab olema professionaal

ÄripaevVõrreldes elukondliku kinnisvara vahendajaid äripindadega maakleritega võib esimeste puhul märgata kvaliteedi oluliselt suuremat kõikumist, kinnitab kinnisvarakoolitaja ja analüütik Tõnu Toompark.

Toompark märgib, et suur enamus kinnisvara vahendajatest-maakleritest tegelevad vaid elamispindadega ja maaga.

„Elamispindade turule sisenemise barjäär on maakleri jaoks oluliselt madalam. Tõused laua tagant püsti ja hakkad maakleriks – sa ei pea seda isegi kellelegi ütlema. Sa oledki maakler sellest hetkest kui sellega tegelema asusid,“ selgitab Toompark. Elamispindade turul on kliendid suures osas mitteprofessionaalid ja ei oska head maakleriteenust tihti ära tunda ega seda nõuda.

Maakler, kes tegeleb äripindadega elamispindade turule keskendumise kõrvalt ei suuda üsna tõenäoliselt kvaliteetset teenust pakkuda. Vaid äripindadele keskendunud maakler suudab seda tunduvalt suurema tõenäosusega. Ärikliendile ja erakliendile keskendumine tähendab kontseptuaalset erinevust, mis nõuab erinevaid lähenemisi ja muudab tööpõldu oluliselt.

„Äripindade maakleri keskmine tase peab olema kõrgem, sest kui ta ei suuda puhta näoga laua taga istuda ja elementaarseid lauseid moodustada, ei ole ta lihtsalt maakler, ta ei suuda midagi ära teha. Elamispindade turul on see asi oluliselt lihtsam – ka kehva teenusega õnnestub kuskilt üks klient ära rääkida, objekt müüki saada, kusagilt teine. Kahjuks selliseid maaklereid esineb,“ ütleb Toompark. „Sama asi on aastatega oluliselt paranenud – kui veel 15 aastat tagasi kvaliteetset teenust elamispindade vahendusturul ei eksisteerinud, siis täna on võimalik kvaliteetset teenust osta küll, tuleb vaid õiged maaklerid üles leida.“

http://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2016/03/29/toompark-arikinnisvara-vahendaja-peab-olema-professionaal

Eesti hakkab e-ehitust arendama

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus / EASEesti ehitusettevõtjad ja riigi esindajad on koondunud digitaalehituse klastrisse, et hakata arendama e-ehitust. Järgmisel kolmel aastal investeeritakse valdkonda 600 000 eurot, millest pool tuleb ehitusettevõtetelt ja pool Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Klastri ühe algataja, arhitektuuri- ja inseneribüroo Projekt Kuubis juhi Merylin Rüütli sõnul on Eesti ehitussektor e-lahenduste puudumise tõttu ajast maha jäänud. “Arengult on e-ehitus seal, kus näiteks tervishoid oli enam kui kümnendi eest. Samas on Eestil tugeva e-riigina suurepärased eeldused saada selles vallas maailma pioneeriks,” avaldas Rüütli arvamust. “Eesti ehitusturg on täna läbipaistmatu ja palju ressursse kulutatakse asjatult. Ka ekspordipotentsiaal on ebatõhususe tõttu jäänud paljude Eesti ehitusettevõtete jaoks täiesti realiseerimata,” lisas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Andrus Väärtnõu sõnul on tunnustust väärt, et ehitusvaldkonna edendamisest huvitatud osapooled on seljad kokku pannud ning klastrisse koondunud. “Eesti ehitusvaldkonnal on kahtlemata arenguruumi ja üheks võimaluseks ehitusvaldkonda edendada on tegevusala suurem digitaliseerimine. Ehitussektori maht on Eestis ligi 7% SKPst – tegu on olulise majandusharuga, mille edasine areng oleks kindlasti kiirem kui asjaajamine muutuks tõhusamaks,” sõnas Väärtnõu.

Arhitektuuri- ja inseneribüroo Novarc juhatuse esimehe Jüri Rassi sõnul aitaks e-ehituse süsteemide loomine lahendada mitmeid ehitusvaldkonnas igapäevaseid probleeme. “Eestis on väga tavaline, et ehituskulud on prognoosimatud, kõikudes projekti vältel 10-20%. See on selge ilming ehitussektori nõrkustest. Olen enam kui veendunud, et digitaliseerimisel on võimalik muuta kulud läbipaistvamaks ja ennustatavamaks nagu näitab Skandinaavia maade kogemus,” sõnas Rass. Samuti aitaks tema sõnul paremini kättesaadavad andmed vältida ehitusprotsessis erinevaid vigu.

E-ehituse projekti eesmärk on leida parimad viisid Eesti ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks, et luua kõigile ettevõtetele turul võrdsed võimalused, muuta ehitusprojektide läbiviimine ühtseks ja kõigile läbipaistvaks ning vähendada e-lahenduste kaudu nii ehitusprojektide rahalise- ja inimressursi kui ka materjalikulu.

Digitaalehituse klaster on ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks loodud ettevõtete ja riigisektori esindajate töörühm. E-ehituse projekti rahastavad digitaalehituse klastri kaudu Eesti ehitusettevõtted ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Mul on juba üks mõttetu maakler

Domus KinnisvaraVõin julgelt väita, et igaüks meist puutub ühel või teisel eluetapil kokku olukorraga, kus kodu on jäänud liialt kitsaks või vastupidi – liiga suureks. Vanusega muutuvad nõuded, soovid ja eelistused eluasemele.

Kui kunagi oli kinnisvaratehingute teostamine peamiselt maaklerite pärusmaa, siis praegusel tehnikaajastul omavad pea kõik fotoaparaati ja oskavad kasutada internetti. Kinnisvara müük on justkui lapsemäng – klõpsad paar pilti, riputad kuulutuse kinnisvaraportaali ja peagi tuleb ostja.

Kas teie olete juba kinnisvara omal käel müünud? Siis olete ilmselt kokku puutunud olukorraga, kus kuulutuse aktiviseerumisel hakkavad vahetpidamata helistama ja kirjutama need tüütud maaklerid, kes iga hinna eest üritavad selgeks teha – nende teenus on vajalik ja teistest parem. Paljudel juhtudel müük ei lähe ja otsustataksegi appi võtta professionaal.

Mina olen üks neist tüütutest maakleritest, kes helistab ja kirjutab. Ma ei arvagi, et kõigil on maaklerteenust vaja, kuid niimoodi järjest inimestega suheldes selgub sageli, et üks või teine soovib siiski professionaalset nõu ja inimest, kelle kätte oma kodu müük usaldada. Ühe järjekordse telefonikõne käigus oma teenust tutvustades sain väga huvitava vastuse: „Mul on juba üks mõttetu maakler“. See pani mind sügavalt mõtlema – miks inimesed valivad ühe nii olulise protsessiga tegelema maakleri, kes nende arvates on mõttetu. Eriti, kui mängus on suured rahad ja halvimal juhul võib müük venida või sootuks tulemuseta jääda.

Rootsis ja Norras nõutakse maakleritelt vastavat erialaharidust, kuna nad täidavad ka notari rolli. Eestis reguleerib kinnisvaravahendajate tegevust mingil määral võlaõigusseadus, kus on sätestatud maakleri mõiste, õigused ja kohustused, kuid mingisuguseid nõudmisi erialaharidusele ei esitata. Tõsi, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (EKMK) on koostanud „Kinnisvaramaakleri kutsestandardi“, mis koondab kinnisvaramaakleri kvalifikatsiooninõuded, kuid see on pigem formaalne dokument. Suuremad kinnisvaraettevõtted valivad küll oma töötajaid hoolikalt, kuna panustavad nende väljaõppesse ja ei saa mainega riskida, kuid üldiselt võib öelda, et maakleriks võib soovi korral saada absoluutselt igaüks.

Nõudlus tekitab ikka pakkumise, mitte vastupidi. Eestis ei kontrolli kinnisvaravahendajate tööd ükski institutsioon, kuid igaühel meist on võimalus valida oma kinnisvara müügiks võimalikest parim maakler. Seni, kuni inimesed teevad läbimõtlemata otsuse ja annavad tööd „mõttetutele“ maakleritele, püsivad viimased turul edasi ja pakuvad oma teenuseid ka kõigile teistele. Nüüd tekib ilmselt paljudel küsimus – aga kuidas ikkagi valida oma kodu müügiga tegelema professionaalne ja kvaliteeti pakkuv maakler?

Siinkohal pole kindlat reeglit. Kindlasti tuleks kriitilise pilguga vaadata, millist lisandväärtust kinnisvaravahendaja teile pakub. Minu arvates on maakleri parim visiitkaart tema müügikuulutused, mis on kõigile kinnisvaraportaalides kättesaadavad. Enne kinnisvaraspetsialisti valimist tutvuge tema „käekirjaga“ – kas kuulutused on atraktiivsed ja kutsuvad teid ostma? Kuigi peaaegu igaüks oskab pildistada, on professionaalne maakler kindlasti tavainimestest sammukese ees ja kasutab kinnisvara pildistamiseks professionaalset kaamerat lainurk objektiiviga.

Loomulikult on alati võimalus kasutada ka kinnisvarafotograafi, kuid üldiselt tähendab see ka veidi kõrgemat vahendustasu. Pildid on müügi juures ülimalt olulised – halvimal juhul välistatakse kehvade piltidega müügikuulutus valikust juba eos.

  • Professionaalne maakler on kindlasti korrektne ja ei luba endale grammatika- või faktivigu. Viimased viitavad kiiruga kirjutatud müügitekstile või lihtsalt lohakusele. Süvenege maakleri kuulutustesse – kas need on läbimõeldud, informatsiivsed ja korrektsed? Kas soovite, et ka teie kinnisvara müügipakkumine näeks selline välja?
  • Piltide kõrval ei ole mitte vähemtähtis kinnisvara õige hinnastamine. Professionaalne maakler teeb alati enne objekti müükivõtmist põhjaliku hinnaanalüüsi antud piirkonnas teostatud müügitehingute põhjal ja konsulteerib vajadusel kinnisvarahindajatega ja teeb ära eeltöö, et teda erinevates müügiga seotud küsimustes nõustada. Üha enam olen kokku puutunud olukorraga, kus klient lubab oma kinnisvara müüa – kopeerige pildid ja pange kuulutus üles. Professionaalne maakler kindlasti sellega nõus ei ole ja tutvub müüdava objektiga isiklikult.
  • Kvaliteetset teenust pakkuvad kinnisvaraettevõtted on väga palju investeerinud erinevatesse müügivõimalustesse – videoturundus, välireklaam, kinnisvaraobjekti tutvustavad flaierid, välismaa kinnisvaraportaalides kuulutamine, sotsiaalmeedia kasutamine ja palju muud – see kõik loob olulist lisandväärtust. Rääkimata oma töötajate väljaõppest ja pidevast koolitamisest. Seda kõike ei saa pakkuda tasuta, seetõttu tuleks väga kriitiliselt suhtuda teenuse hinda. Maakler, kes küsib vahendustasu 500 või 1000 eurot, ei ole ilmselt nii motiveeritud müügiga tegelema ja jätab suure tõenäosusega riigile maksud maksmata. Üldiselt jäävad maaklerteenuse hinnad 3-5 protsendi vahemikku lõplikust müügihinnast ja kehtib reegel: head ja odavat asja pole olemas.

Kui olete teinud läbimõtlemata otsuse ja pole rahul oma maakleriga, siis kindlasti tasuks kõigepealt temalt küsida – miks müük ei lähe? Ehk on tegemist väga hea maakleriga, kuid teie ise ei võta tema nõu kuulda ja olete kinni oma põhimõtetes? Või kui maakler on tõesti „mõttetu“ siis alati on võimalus koostöö lõpetada ja valida uus kinnisvaraspetsialist.

Ehk siis professionaalne maakler:

  • on väga heade ehitusalaste ja juriidiliste teadmistega
  • oskab käsitleda fotokaamerat
  • kirjutab grammatikavigadeta
  • viib ennast põhjalikult kurssi müüdava objektiga
  • on pädev määrama parimat võimalikku müügihinda.

Mis kõige olulisem – hea maakler teeb oma tööd südamega ja on alati kliendi jaoks olemas, arvestades tema soovide ja vajadustega. Selliseid kinnisvaraspetsialiste on turul väga palju ja kui inimene valib maaklerit hoolega, siis võib kindel olla, et lisaks edukale müügiprotsessile on tagatud ka positiivne emotsioon ning omaenda usaldusväärne kinnisvaraspetsialist kogu eluks.

Viimane nädal registreeruda 04/04/2016 algavale koolitusele Kinnisvara ABC

toompark-hindpere-sulaKinnisvarakoolis toimub 04-06/04/2016 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolitus annab Sulle vajalikud baasteadmised kinnisvaratehinguteks. Oodatud on kõik maaklerid, kes soovivad meelde tuletada kinnisvaraäri põhiolemust ja saada värske ülevaade kinnisvaraturul toimuvast. Samuti tuleb koolitus kasuks eraisikutele, kes soovivad kinnisvaraturul teha ostu-müügitehinguid ja/või kinnisvara välja üürida.

Kinnisvaramaakleri koolituse lõpetamise tunnistus on Sulle heaks soovituskirjaks kinnisvaramaakleriks kandideerimisel. Aktiivsetele koolitusel osalejatele garanteerime tööpakkumised.

Koolitus „Kinnisvara ABC“ toimub kolmel päeval 04-06/04/2016  kell 13.00-18.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: eraisikute laenukoormus pöördub tõusule

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEraisikute laenukoormus on nüüdseks lõpetanud languse ja asunud taas tõusuteele. Eraisikulaenude, st eluasemelaenude ja tarbimislaenude jäägi suhe sisemajanduse kogutoodangusse oli 2015. aasta lõpul 35,8%.

Aasta varem ehk 2014. a lõpul oli laenukoormuse näitaja 35,3%. Võrdlusena olgu toodud, et 2009. aastal oli laenukoormus kinnisvarabuumi inertsist ja majanduslangusest tingituna märksa kõrgemal 53% tasemel, millest jääme täna oluliselt allapoole.

Laenukoormuse languse kasvuks pöördumine ei ole hetkel iseenesest ohumärk. Seda põhjusel, et eraisikud teenindavad laene palga arvelt. Palgad aga on jätkuvas tõusus ja seda seni veel kiiremas tempos, kui kerkib laenujääk.

Siit tulevad ka valdavad hinnangud, et laenuturg ja eraisikute laenukoormus on tegurid, mis elamispindade turgu ei piira. Pangad väljastavad eluasemelaene nõudlust arvestades piisavalt, kuid siiski mõõdukalt vältides laenude andmist liiga riskantsetele kliendigruppidele.

Eraisikulaenude ja eluasemelaenude jääk SKTst, %

Eraisikulaenude ja eluasemelaenude jääk SKTst, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Uuringu järgi moodustab eluaseme väärtus keskeltläbi poole eraisikute varast

  • Eesti PankPeamine elukoht on Eesti leibkondade kõige kallim vara: selle väärtus moodustab keskeltläbi poole kõigist varadest
  • Viiendiku reaalvaradest moodustavad varad ettevõtetes, mis leibkondadele kuuluvad ja kus nad töötavad
  • Suurima osa Eesti leibkondade finantsvaradest moodustavad pangahoiused; finantsvarade osakaal varades on teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt väike
  • Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem, aga ka finantspuhvreid on neil vähem

Eesti Pank viis 2013. aastal koostöös statistikaametiga läbi leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS). Leibkondade küsitlusega koguti andmeid perede varade, kohustuste, sissetulekute ja tarbimise kohta.

Uuringu tulemuste põhjal on Eesti leibkondadel teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt vähe vara (uuringu tulemusi ei ole veel avaldatud Läti ja Leedu kohta). Euroala riikide seas on Eesti netovarade (leibkonna varade väärtus miinus kohustuste summa) mediaanväärtuse poolest Saksamaa ja Slovakkia järel viimasel kohal. Mediaanväärtus on keskmine näitaja, millest pooltel leibkondadel on rohkem ja pooltel vähem varasid. Eesti leibkondade netovara mediaanväärtus oli 2013. aastal 43 600 eurot.

Nii Eestis kui ka teistes riikides on netovarad leibkonniti ebavõrdsemalt jaotunud kui sissetulekud. Eesti netovarade jaotuse Gini koefitsient ehk ebavõrdsuse mõõdik on euroala riikide seas üks kõrgemaid. Mida kõrgem on koefitsient, seda suuremat ebavõrdsust see väljendab.1 Koefitsient on Eestist kõrgem vaid Saksamaal, Austrias ja Küprosel. Varade ebavõrdsuse üks võimalik põhjus Eestis on kinnisvarahindade suured piirkondlikud erinevused.

Eesti leibkondade kõige väärtuslikum vara on nende peamine elukoht. Võrreldes euroala riikide keskmisega (60%) on koduomanike osakaal Eestis suurem (77%). Peamise elukoha väärtus moodustab keskeltläbi poole kõigist leibkondade varadest. See tähendab, et leibkondade jõukus sõltub suuresti nende kodu väärtusest.

Samuti moodustavad Eesti leibkondade reaalvaradest suhteliselt suure osa varad ettevõtetes, mis leibkondadele kuuluvad ja kus nad igapäevaselt töötavad. Nende varade osakaal on üks viiendik, st pea kaks korda rohkem kui euroala riikide seas keskmiselt. Sellist tüüpi vara omab Eestis ligikaudu 12% leibkondadest ja selle mediaanväärtus on 11 700 eurot.

Eesti leibkondade finantsvarad on peamiselt pangahoiused ja nende osakaal varades on teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt väike (Eestis 10% varadest, euroalal keskmiselt 17%). Ka teistes madalama sissetulekutasemega euroala riikides, nagu Slovakkias, Sloveenias, Portugalis ja Kreekas on finantsvarade osakaal väike ja need on vähe hajutatud.

Laenudest moodustavad Eestis lõviosa kinnisvaralaenud ning neist omakorda on suurima tähtsusega kodulaenud, mille osakaal kogu laenukoormuses on 85%. Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem (Eestis on laenu võtnud 37% majapidamistest, euroalal 44%). Laenukoormuse võrdlemisel tuleb aga arvestada, et selle optimaalne tase sõltub sissetulekust ning teistes euroala riikides on valdavalt suuremad sissetulekud kui Eestis. Võrreldes sama sissetulekutasemega riikidega on Eesti leibkondade laenukoormus siiski suhteliselt suur.

Eesti puhul võib esile tõsta ka selle, et enamjaolt on laenud noorematel leibkondadel ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on vanemate leibkondade seas palju selliseid inimesi, kes omandasid eluaseme tänu erastamisele ega pidanud seda laenuga ostma. Teiseks kujunes eluasemelaenuturg Eestis välja alles suhteliselt hiljuti, 2000. aastate alguses.

Ehkki siinne laenukoormus on euroala riikidega võrreldes väiksem, on Eesti leibkondadel ka suhteliselt vähe finantspuhvreid. Mediaanleibkonnal (st leibkond, kellega võrreldes on pooltel leibkondadel vähem ja pooltel rohkem finantspuhvreid) on olemas toimetulekuvaru umbes ühe kuu jaoks, euroala mediaanleibkonnal aga on varusid pisut enam kui kahe kuu jaoks.

Kokkuvõttes on Eesti leibkondade netovara ja varade struktuur sarnane nagu teistes euroalasse kuuluvates Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Võrreldes nende riikidega on Eestis leibkondade netovara aga ebavõrdsemalt jaotunud ning seda koduomanike suurest osakaalust hoolimata. Finantsstabiilsuse seisukohast on Eesti leibkondade laenukoormus teiste euroala riikidega võrreldes küll väiksem, kuid Eesti leibkonnad on haavatavad oma tagasihoidlike finantspuhvrite tõttu.

1Gini koefitsient on ebavõrdsuse mõõdik, mis varieerub nullist üheni. Mida lähemal ühele on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on varade jaotus. Kui Gini koefitsient on null, on varad võrdselt jaotunud. Väärtus üks tähistab täielikku ebavõrdsust. Netovarade Gini koefitsient oli 2013. aastal Eestis 0,69 ja sissetulekute Gini koefitsient 0,36.

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut korraldatakse euroala riikides iga kolme aasta tagant. See on kõiki euroala riike hõlmav ulatuslik uuring, mis võimaldab võrrelda riikide leibkondade finantsseisu. Eestis viidi uuring läbi 2013. aastal ja selle jaoks küsitleti 2220 leibkonda. Järgmine leibkondade küsitlus viiakse Eestis läbi 2017. aastal.

Haven Kakumäe sai uue näo

logo2017. aastal valmiv Läänemere piirkonna moodsaim jahisadam Haven Kakumäe sai uue logo ja firmasümboolika, mida esitleti esmakordselt Tallinna Meremessil.

„Haven Kakumäe ehitustööd on kestnud pea aasta ning järgmisel kevadel avame sadama külastajatele,“ ütles Haven Kakumäe OÜ juhatuse esimees Neeme Kaarma. „Tallinna Meremessil tulime esimest korda kogu meeskonnaga avalikkuse ette ja pakkusime klientidele võimalust valida endale personaalne kaikoht tulevases jahisadamas ning sõlmida sadamaga leping meresõiduki hoiustamiseks. Edaspidi saab seda teha meie uues büroos.“

„Haven Kakumäe uus logo ja messiboksi disain meelitasid messil kohale oodatust rohkemgi huvilisi ning kõik kolm messipäeva olid täis tihedat suhtlemist sadama arengu vastu huvi tundvate inimestega,“ rääkis Neeme Kaarma. „Uue brändi kasutusele võtmisel on alati küsimus, kuidas see inimestele meeldima hakkab. Meie rõõmuks saime mitmetelt messikülastajatelt tagasisidet, et logo on ilus ja meie boks oli tänavuse messi üks paremini kujundatutest.“

Haven Kakumäest kujuneb selle valmimisel Soome lahe ja Balti riikide kõige moodsam sadamataristu, mis pakub sadamateenuseid kuni 35 meetri pikkustele ja kuni 4-meetrise süvisega laevadele. Kokku tuleb sadamasse 297 sildumiskohta, ja talvehoiuks mõeldud mugav paadihotell.

Haven Kakumäe OÜ (www.havenk.com) kavatseb Kakumäe poolsaarel asuva Haven Kakumäe ja selle ümbruse väljaarendamisse investeerida ligikaudu 70 miljonit eurot. Esimeses etapis rajatakse uus juurdepääsutee (Nooda tee) ning rahvusvahelistele nõuetele vastav sadam, järgmises etapis aga elling ning sadamahoone nii jahtklubi, laste purjekooli, toitlustuskohtade kui ka teiste vaba aja veetmise võimaluste jaoks.Eraldi on projektis tähelepanu pööratud linnaelanike soovidele, näiteks tulevase moodsa mereäärse kompleksi pakutavate võimaluste ühendamiseks olemasolevate rekreatsioonialadega ja puhkamisvõimaluste mitmekesistamiseks tervele perele.

Kas ehitusgarantii hõlmab ka ehitusprojekti puudusi?

TRINITIPool aastat tagasi kirjutasin TRINITI blogis artikli “Ehitusvaidluste lahendamise ABC“, analüüsides selles üht toonast Riigikohtu lahendit, millega loodi uut praktikat projekteerija ja ehitaja vastutuse osas ning leiti, et teatud juhtudel võivad nad tellija ees vastutada ka ühiselt (vt otsus asjas nr 3-2-1-60-15).

Hiljuti jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses leiti, et ehitaja vastutus on siiski piiratum ning projekti puudulikkusest tingitud tagajärgi ehitusgarantii alati ei hõlma (vt otsus asjas nr 2-13-42727).

Projekteerija ja ehitaja vastutuse piiritlemisest

Viidatud Riigikohtu otsuses rõhutas kohus, et kui ei ole võimalik välja selgitada, millise konkreetse töövõtja (projekteerija/ehitaja) tegevus tõi kaasa tellijale kahju tekkimise, kuid on siiski kindlaks tehtud, et mõlema töövõtja (nii projekteerija kui ehitaja) töös esinesid puudused, on võimalik kohaldada töövõtjate ühist vastutust ning nõuda kahju hüvitamist mõlemalt.

Hiljutises ringkonnakohtu lahendis analüüsis kohus põhjalikult olukorda, kus tellijale kahju tekkimine oli tingitud puudulikust ehitusprojektist, kuid ehitusprojekti tellis ja esitas ehitajale tellija ise. Kohtu hinnangul ei vastuta ehitaja projekteeritud lahenduse sobivuse või tõhususe eest, kui ehitajaga sõlmitud ehituslepingu järgi projekteerimistööd töövõtu objekti ei kuulunud.

Kohus viitas seejuures võlaõigusseaduses sätestatud olulisele põhimõttele, mille kohaselt ei vastuta töövõtja mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, kui töövõtja juhiseid piisavalt kontrollis. Ehituslepingu puhul on üheks spetsiifiliseks juhiseks tellija poolt projekteerijalt tellitud ning ehitajale üle antud ehitusprojekt, mida ehitaja peab ehitustööde teostamisel järgima.

Kui ehitaja on kontrollinud, et talle esitatud projekti alusel on võimalik toimiv lahendus nõuetekohaselt välja ehitada, siis sellega ehitaja vastutus projekti osas sisuliselt piirdub. Asjaolu, et pärast ehitise kasutuselevõttu ilmneb, et projekteeritud lahendus ei ole piisavalt efektiivne või on konkreetsesse hoonesse selle eripära või kasutusotstarvet arvestades sobimatu, ei tähenda veel, et ehitaja oleks oma kohustusi rikkunud ning vastutaks projekteeritud lahenduse ja/või sellest tingitud tagajärgede eest.

Ehitusgarantii ulatusest

Käsitletud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleb ehitusvaidluste lahendamisel esmalt selgeks teha, milline tulemus tuli projekteerijal/ehitajal tellijaga sõlmitud lepingu alusel saavutada. Alles kokkulepitud tulemuse kindlaks määramisel on vaidlust lahendaval kohtul võimalik hinnata, kas üldse ja kui, siis millised puudused projekteerija ja/või ehitaja töös esinesid.

Edasiarendusena Riigikohtu mõttekäigust on ringkonnakohus ülalviidatud lahendis asunud selgelt seisukohale, et ka ehitusgarantii sisu määrab otseselt see, mille täitmist tellija ehitajalt nõuda saab ehk mis oli nendevahelise kokkuleppe esemeks. Kui ehitaja ülesandeks ei ole projekti koostamine ning ehituslepingu järgi kohustub ehitaja teostama ehitustöid vastavalt talle esitatud projektile, siis hõlmab ehitusgarantii üksnes ehitus-, mitte aga projekteerimistöid ning neist tulenevaid puudusi (eeldusel, et ehitaja on oma kontrollikohustuse täitnud).

Samas ei vabasta eelnev käsitlus vastutusest projekteerijat, kelle ülesandeks on projekteerida tellija esitatud lähteandmete alusel hoone eesmärki ja kasutusotstarvet silmas pidades sobiv lahendus. Ka võib ehitaja vastutus olla laiem siis, kui töövõtulepingu objektiks on lisaks ehitustöödele ka projekteerimine (st ehitaja ülesandeks on muuhulgas projekti hankimine).

Haabersti ristmiku rekonstrueerimine algab sügisel

TallinnKauaoodatud Haabersti ristmiku rekonstrueerimisega, millega vähendatakse ristmiku piirkonnas liiklusõnnetuste riski ja keskkonnasaastet ning luuakse ühistranspordile eelisõigus, alustatakse käesoleva aasta sügisel.

Linn soovis Haabersti ristmikku rekonstrueerida kolmetasandiliseks juba 2003.-2004. aastal era- ja avaliku sektori rahastamispõhimõtete alusel, kuid Rahandusministeeriumi hinnangul oleks tegemist olnud täiendava laenukohustuse võtmisega Tallinna linnale. Uus võimalus ristmiku rekonstrueerimiseks avanes 2007.aastal, mil Ühtekuuluvusfondist osutati tehnilist abi sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas. Kuid eelmisel EL finantsperioodil oli linna prioriteediks Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine.

Kuna tegemist on Tallinna olulise liiklussõlmega, jätkas linn tegevust ristmiku piirkonnas oma eelarvest. Haabersti ristmiku I etapis rekonstrueeriti 2014 sügisel Ehitajate tee lõigus Haabersti ring kuni Ehitajate tee 122). Ristmiku II etapi raames rekonstrueeritakse käesoleva aasta juulikuuks Paldiski maantee Järvekalda tee ja Järveotsa tee vahelises lõigus. Tööde käigus rajatakse ka betoonkattega katselõik.

Liiklussõlme III etapis rekonstrueeritakse Ühtekuuluvusfondi toel Haabersti ristmik koos Paldiski mnt ja Ehitajate tee rekonstrueerimisega minimaalses ristmiku toimimiseks vajalikus mahus ning Rannamõisa tee kuni Lõuka tänavani.

Tallinna Linnavalitsuse 2.03.2016 istungil kiideti heaks Tallinna Linnavalitsuse teede juhtkomisjoni poolt valitud variant V2 (eskiis), mis tähendab Paldiski maantee suunale viadukti rajamist ning olemasoleva ringristmiku fooridega ringristmikuks rekonstrueerimist. Foorjuhitavana on ringristmiku pealesõitudele võimalik projekteerida rohkem radu kui ilma foorideta, mis võimaldab oluliselt suuremat läbilaskvust. Foorjuhitaval ringristmikul on ainult kaks foori takti, mis muudab selle ristmiku tüübi efektiivsemaks.

Ristmiku rekonstrueerimisel on oluline liiklusohutuse parandamiseks ka jalg- ja jalgrattateede rajamine eritasapinnas. Jalakäijate tunnelid on kavandatud Ehitajate tee ning Paldiski mnt linnapoolse lõigu alla. Rannamõisa tee ning Paldiski mnt Keila poolse haru ülekäigurajad jäävad samasse tasapinda ning on reguleeritud fooridega Uued kergliiklusteed on planeeritud kõikidesse suundadesse.

Tänaseks on tööprojekti koostamise käigus täpsustatud liikluskorralduslikke lahendusi ning Haabersti ringristmikku ületava viadukti linnapoolne ots on projekteeritud kaheharuliseks, mis võimaldab kõikidelt suundadelt tagada liikluse ligipääsu Rocca-al-Mare kaubanduskeskusele.

Eskiisi ja põhiprojekti koostamiseks sõlmis Tallinna Kommunaalamet lepingu aktsiaseltsiga K‑Projekt ning töö valmimise tähtaeg on käesoleva aasta mai lõpus.

Ehitustööd kavandatakse lõpetada 2017. aasta lõpuks.

Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 korraldusega nr 93 kinnitatud perioodi 2014 – 2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kohaselt on Haabersti ristmiku rekonstrueerimise abikõlblikuks kogumaksumuseks 19,7 mln eurot, millest 85% kaetakse Ühtekuuluvusfondist.

Ristmiku rekonstrueerimise viimase, IV etapis rekonstrueeritakse 2018. aastal Rannamõisa tee Lõuka tn ristmikust Tallinna piirini.

Patarei merekindluse ala valmistub muutusteks

TallinnTallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu Patarei kaitsekasarmu ja lähiala detailplaneeringu.

Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneering hõlmab 3,71 ha suuruse maa-ala, planeering näeb ette pikemat aega kasutusest väljas olnud Patarei kaitsekasarmu ja kaitsekasarmu mortiirpatarei ning muusikakomando hoonete ümberehitamise; kuni nelja 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluhoone, kahe ühekorruselise hoone ning kaitsekasarmu siseõue jalutuskambrite asemele galeriitüüpi hoone ehitamise.

Kavandatavatel hoonetel on elu-, ühiskondlik ja ärifunktsioon, see tagab piirkonnale ööpäevaringse kasutuse. Kavandatav hoonestus ei tohi olla kõrgem kui kaitsekasarmu karniis ning hoonestusviis valitakse vastavalt arhitektuurikonkursi tulemustele ja arhitektuurajaloolistele eritingimustele. Kaitsekasarmust mere poole rajatavale rannapromenaadile tuleb tagada avalik juurdepääs.

Patarei vangla hoonetekompleks – kaitsekasarm ja kaitsekasarmu mortiirpatarei – on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Planeeringualale jäävad kinnistud kuuluvad Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 7. augusti 2013 korraldusega. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.

Planeeritaval alal kehtib Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneering, millega võrreldes tagab uus lahendus ala paremini kasutusele võtu. Uue detailplaneeringu eesmärk on anda lahendus atraktiivsele ja inimsõbralikule linnaruumile ajaloolise ja uushoonestuse vahel, uue planeeringu eeliseks on ka läbimõeldum, eelkõige kergliiklust silmas pidav ning pidevat läbivat autoliiklust välistav liikluslahendus. Parkimine on lahendatud peamiselt maa all.

Planeeringuala naaberplaneeringutes on mereäärsetele aladele kavandatud kuni kuuekorruselised äri- ja ühiskondlikud hooned. Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad mitmed muinsuskaitsealused hooned, sh vesilennukite angaarid.

Detailplaneeringus on kavandatud perspektiivsed avaliku kasutusega alad ning ühtlasi on kokku lepitud, et ala arendaja tagab avalikult kasutatavate teede rajamise. Riigi Kinnisvara AS on võtnud kohustuse tagada detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede ning vajalike tehnovõrkude ja haljastuse väljaehitamine oma vahendite arvelt.

Pärast vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja Tallinna Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.