Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus
Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Индекс доступности жилья SEB: Житель Таллинна в состоянии приобрести на 10 квадратных метров меньшую квартиру, чем житель Риги

SEB PankСогласно индексу доступности жилья SEB, в первом квартале житель Таллинна со средним уровнем дохода был в состоянии приобрести в спальном районе 42,4 и житель Вильнюса 42 квадратных метра жилплощади. В странах Балтии квартиры вторичного рынка больше всего по карману в Риге, где житель мог, не принимая на себя излишних рисков и обязательств по кредиту, приобрести типовую квартиру площадью в 52 квадратных метра.

По сравнению с первым кварталом 2015 года, индекс доступности квартир спальных районов в Таллинне за 12 месяцев упал на 0,8 квадратного метра. В то же время получающий среднюю зарплату житель Риги, не принимая на себя излишних рисков и обязательств по кредиту, смог приобрести себе типовую квартиру, которая на 0,9 квадратного метра больше. Наибольший рост произошел в Вильнюсе, где доступность квартир вторичного рынка улучшилась на 1,1 квадратного метра.

«Хотя в Эстонии в сравнении с южными соседями за год реальная заработная плата росла быстрее всего, в Латвии и Литве рост цен на недвижимость остался посредственным. Кроме того, доступность квартир в некоторой степени улучшил небольшой спад средней процентной ставки по жилищному кредиту в Литве по сравнению с первым кварталом прошлого года», – прокомментировал директор дивизиона по розничным банковским услугам SEB Тыну Сепп.

*Публикуемый SEB индекс доступности жилья показывает размер квартиры в квадратных метрах, которую житель со средним доходом в состоянии приобрести в кредит, не принимая на себя слишком высокого риска (срок кредита 25 лет, самофинансирование 20 процентов и платеж по кредиту не превышает 30 процентов от дохода заемщика). Индекс учитывает четыре фактора, влияющие на рынок жилья: цену на недвижимость (средняя типовая квартира в спальном районе или новостройке), уровень дохода, инфляцию и процентную ставку.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

SEB home purchasing power index: A resident of Tallinn can buy an apartment 10 square metres smaller than a resident of Riga

SEB PankAccording to the SEB home purchasing power index, in the first quarter of the year a person living in Tallinn and earning an average income was able to purchase 42.4 square metres of new living space in a dormitory district, while a resident of Vilnius could purchase 42 square metres. In the Baltic States, secondary market apartments are the most affordable in Riga, where a resident could buy a standard apartment of 52 square metres without taking excessive risks and loan obligations.

When compared to Q1 2015, the purchasing power index of apartments in dormitory districts declined by 0.8 square metres in 12 months. At the same time, a resident of Riga earning an average income was able to afford a standard apartment which is 0.9 square metres larger, without taking excessive risks and loan obligations. The biggest increase occurred in Vilnius, where the accessibility of secondary market apartments improved by 1.1 square metres.

“While real wages grew the fastest in Estonia during the year, compared to our neighbours to the south, then in Latvia and Lithuania the increase in real estate prices was more modest. The accessibility of apartments was also somewhat improved by the slight decrease in the average home loan interest rate in Lithuania when compared to the first quarter of last year”, commented Tõnu Sepp, Director of the Retail Banking Division.

*The SEB home purchasing power index indicates, in square metres, the size of a flat that a resident with average income is able to purchase using a loan without taking an overly high risk (with a loan expiry date of 25 years, down payment of 20 per cent, and loan payment does not exceed 30 per cent of the borrower’s income). The index takes into consideration four factors that influence the home loan market: property price (average standard apartment in dormitory suburbs), income, inflation, and the interest rate.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Neljapäeval arutletakse Tartu üldplaneeringu eskiisi avalikustamise tulemuste üle

TartuNeljapäeval, 30. juunil kell 17 toimub Tartu raekoja saalis avalik arutelu, kus kõne all on Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamused ja küsimused.

Abilinnapea Jarno Lauri sõnul joonistub avalikustamisel laekunud ettepanekute puhul välja kolm olulisemat tulipunkti, mis on toonud ülejäänud teemadest selgelt eristuva vastukaja. “Kuna eskiislahenduses olid muudatused, mis vajavad läbivaidlemist, kerkisid ootuspäraselt esile eriavamused näiteks Raja 31a kinnistule üksikelamute asemel väikesemahuliste korterelamute ehitamisest ning Ihaste tee 18 kinnistu hoonestamise osas. Samavõrra ootuspärane on ka debatt Tähtvere silla vajalikkusest. Nende teemadega loodame kompromisse ja lahendusi otsida nii, et planeeringu põhilahendusse jõuaks kõiki rahuldav variant,” lisas Laur.

Linnavolikogu algatas Tartu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise 2014. aasta lõpus. Võrreldes kehtiva planeeringuga rõhutatakse uues eskiislahenduses enam kesklinna arengu prioriteetsust, Maarjamõisa paremat sidumist kesklinnaga, ettevõtlustegevuse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramupiirkondade planeerimisele seni hoonestamata aladel. Olulisel kohal on ka linna ja lähiregiooni sidumine. Uus linna üldplaneering võimaldab paindlikumat maakasutuse käsitlemist ning selgemini on välja toodud linna ruumilise arengu suundumused.

Üldplaneeringu koostamine on pikk protsess koos mitmete avalike väljapanekute ja aruteludega. Kui sel aastal anti lühike ülevaade üldplaneeringu koostamise protsessist ja lähteseisukohtadest, tutvustati planeeringu eskiislahendust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ning 30. juunil 2016 esitletakse eskiislahenduse avaliku väljapaneku käigus esitatud arvamusi, siis 2017. aastal toimuvatel aruteludel minnakse juba konkreetsemaks – arutletakse täismahus planeeringu põhilahendust ning tutvustatakse kavandatavate tegevustega kaasneda võivat keskkonnamõju.

Tartu linna üldplaneeringu koostamine on toimunud erinevate osapoolte koostöös. Eskiisi koostamisse kaasas linn Tartu teadlasi, ettevõtjaid ning tegi koostööd asumiseltside ja paljude teiste huvirühmadega. Eskiisi avalikustamise eesmärk oli tagaside saamine laiema avalikkuse poolt.

Üldplaneeringu info: http://tartu.ee/uldplaneering

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

SEB eluaseme ostujõu indeks: Tallinna elanik saab osta ligi 10 ruutmeetrit väiksema korteri kui Riia elanik

SEB PankSEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt sai keskmise sissetulekuga Tallinna elanik esimeses kvartalis soetada magalapiirkonnas 42,4 ja Vilniuse elanik 42 ruutmeetrit elamispinda. Balti riikidest on järelturu korterid kõige taskukohasemad Riias, mille elanik sai endale liigseid riske ja laenukohustusi võtmata osta 52 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri.

Võrreldes 2015. aasta esimese kvartaliga langes magalapiirkondade korterite ostujõu indeks Tallinnas 12 kuuga 0,8 ruutmeetri võrra. Samas kui keskmist palka teeniv Riia elanik sai liigseid riske ja laenukohustusi võtmata soetada endale 0,9 ruutmeetri võrra suurema tüüpkorteri. Suurim tõus toimus Vilniuses, kus järelturu korterite kättesaadavus paranes 1,1 ruutmeetri võrra.

„Kuigi Eestis kasvas aastaga reaalpalk võrreldes lõunanaabritega kõige kiiremini, siis Lätis ja Leedus jäi kinnisvarahindade kasv tagasihoidlikumaks. Lisaks parandas korterite kättesaadavust mõnevõrra ka Leedu keskmise kodulaenu intressi väike langus võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga,“ kommenteeris SEB jaepanganduse divisjoni direktor Tõnu Sepp.

*SEB eluaseme ostujõu indeks märgib korteri suurust ruutmeetrites, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga suurt riski võtmata (laenutähtaeg on 25 aastat, omafinantseering 20 protsenti ning laenumakse ei ületa 30 protsenti laenuvõtja sissetulekust). Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind (keskmine tüüpkorter magalapiirkonnas), sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Suur kinnisvaraturu ülevaade “Korterituru suundumused suvi 2016”

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜValminud on suur elamispindade sektori ülevaade “Korterituru suundumused suvi 2016”. Ülevaade võtab kokku tänase elamispindade turu seisu ja selle perspektiivid lähitulevikus.

Ülevaade annab selge pildi, millised on turu olulisemad riskitegurid, millel tasub silm peal hoida. Ajaliselt teeb ülevaade prognoose poole-pooleteise aasta perspektiivis.

Suur osa turuülevaatest on pühendatud uusarendustele. Uusarenduste turg on aktiivne ja selle turusegmendi suundumused on paljus mõjutamas kogu eelamispindade ja korteriturgu.

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark / +372 525 9703 / tonu@adaur.ee.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

KV.EE: Kesklinna äripindade müügipakkumiste hind on aastaga kerkinud 28%

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti mai kuus Tallinnas müügiks 455 äripinda keskmise hinnaga 1661 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on äripindade müügipakkumiste arv kerkinud napi 3% võrra. Pakkumiste hinnad on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud aga koguni 22%.

Linnaositi on müügipakkumiste arvu muutused olnud vastassuunalised. Kesklinnas kui turu suurimas piirkondades, kus asub pool äripindade müügipakkumistest, on ostjat otsivate äripindade arv suurenenud 21%.

Äripindade müügipakkumiste arv on lisaks kesklinnale suurenenud Mustamäel, Nõmmel ja vanalinnas. Teistes Tallinna linnaosades on äripindade müügipakkumisi portaalis KV.EE aastataguse ajaga võrreldes vähemaks jäänud.

Tallinna 22-protsendilise äripindade pakkumishindade suurenemise taga on samuti peaasjalikult kesklinna linnaosa. Tallinna kesklinna äripindade müüjate hinnaootus on portaali KV.EE andmetel aastatagusest 28% kõrgemal. Nii küsiti tänavu mai kuus kesklinna äripinna ruutmeetri eest aastataguse 1619 euro asemel 2068 eurot.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
05/2015 05/2016 Muutus, % 05/2015 05/2016 Muutus, %
Haabersti 23 18 -22% 922 1 121 22%
Kesklinn 187 227 21% 1 619 2 068 28%
Kristiine 24 16 -33% 1 011 977 -3%
Lasnamäe 57 51 -11% 724 814 12%
Mustamäe 17 21 24% 1 085 1 437 32%
Nõmme 26 30 15% 819 824 1%
Pirita 19 18 -5% 2 243 1 479 -34%
P-Tallinn 69 48 -30% 1 121 1 359 21%
Vanalinn 18 24 33% 2 668 2 652 -1%
 
Tallinn 443 455 3% 1 356 1 661 22%
 
Eesti 613 647 6% 1 013 1 214 20%
Harjumaa 467 488 4% 1 307 1 584 21%
 
Narva 13 16 23% 449 421 -6%
Pärnu 13 21 62% 790 711 -10%
Tartu 27 21 -22% 1 096 1 458 33%

 Äripindade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Millega lõppeb see, kui palgad kasvavad kasumitest kiiremini?

Eesti Pank

  • Majanduse struktuuri muutus selgitab tööjõu kallinemist vaid osaliselt
  • Teiste OECD riikide kogemus näitab, et kui tööjõutulu osakaal kasvab neli aastat järjest, nagu Eestis praegu on juhtunud, kahaneb see viiendal aastal rohkem kui pooltel juhtudel
  • Tööjõu ühikukulu kasvuga on OECD riikides sageli kaasnenud aeglasem majanduskasv

Eesti majanduse tasakaalustamatuse kõige ilmsem tunnus on viimastel aastatel olnud palga- ja kapitalitulu vahekorra muutus.Varem on tööjõutulu suhe loodud väärtusesse olnud Eestis väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuid viimaste aastate kiire palgakasvu tõttu on see suurenenud. Majandusarenguga kaasneb suhteliselt tööjõumahukama teenuste sektori osatähtsuse kasv hõives, millega suureneb tööjõutulu roll majanduses. Allolev joonis näitab aga, et Eesti majanduse viimaste aastate tööjõumahukuse kasvu taga pole majanduse struktuuri muutus, vähemalt mitte tegevusalade tasandil.

Eesti majanduses aastaid kestnud tööjõutulu osakaalu kasv paneb küsima, kui kaua see veel jätkub. Aastatel 1970–2014 oli OECD riikides 51 sellist tööjõutulu osakaalu kasvuperioodi, mis kestsid vähemalt neli aastat ehk sama kaua, kui see praegu on Eestis kestnud. Tööjõutulu osakaalu muutuse järgi ühel aastal ei saanud täpselt ennustada selle näitaja arengut järgmisel aastal. Nelja järjestikuse kasvuaasta järel suurenes siiski tõenäosus, et tööjõutulu osakaal hakkab kahanema. Viiendal aastal pärast nelja järjestikust kasvuaastat kahanes tööjõu­tulu osakaal 60%l vaadeldud perioodidest ja selle kasv jätkus 40%l perioodidest.

OECD riikides on tööjõu ühikukulu kasvuga kaasnenud aeglasem majanduskasv. Mida kauem tööjõu ühikukulu suurenes, seda suurem oli kaotus SKPs (vaata joonis 2). Neli aastat järjest kestnud tööjõu ühikulu kasv tõi kaasa keskmiselt ligi 3%lise kaotuse SKP tasemes. Joonisel olevad tulbad näitavad kumuleeritud kaotust SKPs alates tööjõu ühikukulu kasvu episoodi algusest võrreldes olukorraga, kui tööjõu ühikukulu poleks kasvanud1.

Andmetes esinenud seost tööjõu kallinemise ja SKP kaotuse vahel ei saa pidada täielikult põhjuslikuks, sest ka majanduse olukorra halvenemine ise põhjustab tööjõu ühikukulu kasvu. Ettevõtted ei saa müügitulu lühiajalise kahanemise tõttu tööjõukulusid vähendada ning turu kehv seis võimendub seetõttu kasumites. Samal ajal halvendab tööjõu ühikukulu suurenemine konkurentsivõimet, mis põhjustab omakorda majanduskasvu aeglustumise. Seda kinnitab ka tõsiasi, et tööjõu ühikukulu pikemate järjestikuste kasvuperioodide korral aeglustus SKP kasv rohkem.

Tööjõutulu osakaalu tsüklilised kasvuperioodid võivad laheneda kahel viisil. Üks neist on n-ö kasvutsüklist väljakasvamine, mis tähendab, et kui majanduskasv kiireneb, ei hoogustu tööjõu­kulude kasv enam endisel määral. See võimaldab ettevõtetel kasumimarginaale ja konku­rentsivõimet taas suurendada. Teine võimalus on see, et kasumimarginaalide vähenemine sunnib osad ettevõtted turult lahkuma. See toob esialgu kaasa tööjõukulude kahanemise ning töötuse kasvu. Suurem vaba tööjõu hulk vähendab edaspidi palgasurvet ning ellu jäänud parema tootlikkusega ettevõtete kasumimarginaalid kasvavad.

1 Hinnangud kaotusele SKPs on leitud ökonomeetrilise mudeli abil. Joonisel 2 olevad tulbad väljendavad tööjõu ühikulu kasvu episoodi pikkust kirjeldavate fiktiivsete muutujate regressiooni koefitsientide hinnanguid, mida on korrigeeritud viitajaga endogeense muutuja mõjuga. Mudelis on arvesse võetud riikide erinevat arengutaset ning arvestatud on ka riigiüleste ajapõhiste ühiste efektidega. Viimased aitavad arvesse võtta üleilmse majandustsükli mõju, näiteks finantskriise.

Orsolya Soosaar, Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomistid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvaramaakleri töö on astumas uude ajastusse

Domus KinnisvaraSisenedes 2007. aastal kinnisvaramaailma, sai mulle väga kiiresti selgeks, et enamus inimesi vihkavad maaklereid, sest „kõik maaklerid on rahaahned petised“ või muud sellist. Aasta hiljem, siirdudes tööle avalikus sektoris, olin ma surmkindel, et minust ei saa enam iialgi maaklerit. Täna, olles kutseline kinnisvaramaakler, Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti regiooni juht ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige, tõden seda, et ma armastan oma tööd ja kinnisvaraga seonduv on minu elu.

Aga kust tuleb see negatiivsus, millega maaklereid rünnatakse? Mis toidab kuvandit, et maaklerid on ainult raha peal väljas? Sellise argumendiga võiks ju rünnata igat tasulist tööd alates müügiinimestest õpetajateni. Milline on tegelikult tänapäevane maakleritöö ning mida see nõuab inimeselt, kes seda tööd teeb?

Oma tööd tehes olen näinud igasuguseid maaklereid. Ka selliseid, kellel puudub reaalne erialane ettevalmistus ning kelle helesinine unistus ongi ratsa rikkaks saada. Turg  on täis neid nii öelda kapitaguseid maaklereid, kelle ainus konkurentsieelis on pakkuda küll väikese tasu eest ent siiski olematu kvaliteediga teenust. Saad nii palju kui maksad, kehtib ka siin. Ja kui teenusepakkujal pole kaubamärki, mille eest hea seista, siis puudubki vajadus otsida lahendusi, anda kliendile head nõu või luua pikaajalisi kliendisuhteid, järelteenindusest rääkimata. Kahjuks sellised „maaklerid“ annavadki ainest negatiivsele kuvandile. Kõikvõimas meedia aga otsib skandaali ning sisusse süvenemata materdamine on selle leidmiseks lihtsaim viis. Avalikkuse ette ei jõua kunagi sõnumid:  „Tänu maaklerile leidsin oma unistuse kodu“. Ent sellised sõnumid on olemas, need on heade maaklerite argipäev.

Milline on hea maakler? Üheks tähtsamaks iseloomustavaks jooneks saab pidada ausust ja väga heaks maakleriks saab ennast pidada see, kelle juurde kliendid tulevad ise. Mõiste „väga hea“ hõlmab endas erialast pädevust, usaldusväärsust, kogemust, professionaalsust ja ka referentsi. Hea maakler austab ise ennast ja oma ametit ning ei tee kompromisse selle kahjuks. Ja kuigi hea maakleri jaoks on klient kuningas, suudab ta alati panna ka kliendid ennast ja ametit austama.  Nii usungi, et pikemas perspektiivis jäävad kinnisvaramaastikul ellu need, kes armastavad oma tööd, sest südamega ja kliendi jaoks tulemuslikult ei saa seda ainult raha pärast teha.

Kuidas aga parandada ühiskonna arusaama maakleritest? Kuidas saada lahti turusolkijatest, kes heade maaklerite nime määrivad? Kinnisvara vahendustegevus ei tohiks olla kiirema, kavalama ja nahaalsema „jutuvestja“ eesõigus, vaid see peaks olema parimate privileeg. Eelneva ettevalmistuse ja erialaste teadmisteta ei tohiks olla õigust rahaliselt niivõrd vastutusrikaste tehingute korraldamiseks. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda on arvamusel, et maakleri kutse, mida on võimalik omandada ainult kutseeksami sooritamisel, peab olema seadusega reguleeritud ehk kohustuslik. Nii kaua kuni seda pole tehtud, on riskid maandamata ning ootamatud ebapädevusest tulenevad olukorrad varmad tekkima. Arvestades kõiki täna kehtivatest seadustest tulenevaid riske, mis võivad nii ostjat, kui müüjat tulla kimbutama ka pärast tehingu toimumist, on pädeva inimese nõuanne kuldaväärt.

Seni kuni Eesti riik probleemiga ei tegele, on võtnud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda järgmise sammu maaklerite tegevuse kvaliteedi tõstmiseks. Eelmise aasta sügisel valmis Maaklerite register, kuhu saavad registreeruda kõik aktiivselt tegutsevad kinnisvaramaaklerid. Registreerides võtavad maaklerid endale kohustuse järgida oma töös lisaks kutsestandardile kinnisvaramaaklerite teenuse standardit ja kehtivad õigusakte. Registreeritud kinnisvaramaakler võtab endale kohustuse töötada eetiliselt ja normide rikkumise korral on kliendil võimalik sellest teada anda Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Aukohtule. Aukohus menetleb konkreetset juhtumit ja väljastab osapooltele otsuse. Halvimal juhul ootab maaklerit registrist välja arvamine, kuid kui on tegemist lisaks ka kutselise maakleriga, siis on võimalik ka kutse äravõtmine.

I have a dream“, ehk mul on unistus, kus kinnisvaramaastikul toimub kauaoodatud puhastus. Olen ennast alati maailmaparandajana tundnud. Maakleriteenus pole enam see, mis ta oli varem, enne digitaalajastu kiiret arengut. Meie teenus on aja jooksul saanud uue vormi ja maaklerid uue rolli. Maaklerid pole enam ammu puhtalt vahendajad, me oleme nõustajad, konsultandid.

Inimeste arusaam kinnisvara müügist on tihti seotud ainult kuulutuse ülespanekuga kinnisvaraportaali. Küsimus „Milleks mul ikkagi maaklerit tarvis on?“ vajab aktiivse maakleri töös vastamist igapäevaselt. Miks see nii on? Lihtne vastus, paljud maaklerid ise pole endale teadvustanud, et vana rasva peal ei saa enam edasi liugu lasta. Need töömeetodid, mis olid kasutusel kümme aastat tagasi, ei pruugi enam olla efektiivsed. Maakleriteenus ei sisalda enam ainult kuulutuse riputamist portaali, vaid on seotud teadmistega seadustest, infotehnoloogiast, majandusest, rahandusest, klienditeenindusest, psühholoogiast, foto- ja videograafiast jne. Ka tavalise magalarajooni korteri müük on turundusprojekt, mis hõlmab kõike alates sihtgrupi määratlemisest kuni võrkturunduseni sotsiaalmeedias.

Domus Kinnisvara Tartu kontor on juba pikka aega pakkunud praktikakohta noortele, kes unistavad kinnisvaramaakleri elukutsest ning pannud neile südamele, et algus on selle elukutse puhul alati väga raske – sul võib kuluda aasta või kaks enne, kui sul tekib püsiklientuur ning saad rahulikult ja stabiilselt oma tööd teha. Meie firmas saavad noored endale mentori, kes nende tööl silma peal hoiavad ja välja õpetavad. Maaklerite õppe riikliku programmi puudumist peab kompenseerima firmasisene õppeprogramm nii meil kui ka teistes suuremates maaklerfirmades. Kahe aasta möödumisel ootame me kõigilt valmisolekut kutseeksami sooritamiseks. Siinkohal panen ma südamele kõikidele maaklerfirmadel – panustage oma maaklerite koolitamisesse pidevalt ja nõudke kutseeksamile minekut. See pole ainult kasulik maaklerile, vaid ka ettevõttele. See on kasulik kliendile ja ausale kinnisvaraturule.

On olemas kinnisvaraalane õpe Eesti Maaülikoolis, kuid õppekava on tugevalt suunitletud viimastel aastatel järjest rohkem geodeesiale ja maaparandusele, mistõttu järelkasvu kinnisvara spetsialistele on sealt oodata järjest vähem. Reaalsed teadmised maakleri erialal on siiamaani tulnud üldjuhul kogemustest. Probleemi lahendamiseks on Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda alustanud koostööd Tallinna Majanduskooliga kinnisvaramaakleri õppekava väljatöötamisel, mis aitaks leida ettevõtetel kvalifitseeritud töötajaid. See oleks järgmine samm edasi kinnisvaramaakleri kutse juurutamisel ühiskonda ning maaklerite maine parandamisele.

Öeldakse, et lootus sureb viimasena. Kui kinnisvaraspetsialisti tööle tekib reaalne tunnustus, siis hakkab sellega kaasnema ka reaalne vastutus. Nii ühe kui teise tulemuseks on läbipaistev ja senisest märksa ühtlasema teenusekvaliteediga kinnisvaraturg, millest eelkõige võidavad tarbijad.

Sandra Metsa
Kutseline maakler
Lõuna-Eesti regiooni juht

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tallinna Kaubamaja kvartali arhitektuurivõistluse tingimuste eelnõu avalik väljapanek

TallinnTallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet avalikustavad ajavahemikus 30.06 – 7.07.2016 Kaubamaja tn, Estonia pst, A. Laikmaa tn ja Rävala pst vahele jääva kvartaliosa arhitektuurivõistluse tingimuste eelnõu.

Avalikustamise eesmärgiks on koguda kokku seisukohad, millest peavad tulevikus lähtuma arhitektid, kes esitavad oma tööd arhitektuurikonkursile alale parima linnaehitusliku lahenduse leidmiseks.

Hetkel kehtib alal 2 detailplaneeringut. Gonsiori tn 2 // Kaubamaja tn 1 detailplaneering (kehtestatud aprill 2002) ning Rävala pst 6 detailplaneering (kehtestatud mai 2013). Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on lahendada mõlemad kinnistud ühtse kaasaegse südalinna rikastava terviklahendusega. Arhitektuurivõistluse tingimuste eelnõu avalik arutelu toimub 8. juulil kell 12.00 Tallinna Kesklinna Valitsuse saalis (Nunne 18).

Arhitektuurivõistluse tingimuste eelnõu materjalidega saab ülalnimetatud ajavahemikus tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses, Nunne tn 18, hoovimajas toas 32 ning Tallinna Linnavalitsuse, asukohaga Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis esmaspäeval 8.15‑18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15‑17.00 ning reedel 8.15‑16.00.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Abimees üürileandjale: käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab nõu suurematele ja väiksematele eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Soeta käsiraamat Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Üliõpilaste loodud vahendustasuta üürikuulutuste portaal sihib USA turgu

Tartu ÜlikoolOn aja küsimus, mil Tartu ülikooli äri- ja projektiideede konkursi „Kaleidoskoop“ võitjad, vahendustasuta üürikuulutuste lehe Konku loojad võtavad suuna USA turule. Rahvusvahelises programmis „Network Globally, Act Locally“ osalenud noored paistsid USAs silma ning võitsid ideega teise koha ja 2000 USA dollarit oma äriidee elluviimiseks.

Programmis osales kokku üheksa tiimi Tartu ülikoolist, USA Charlestoni kolledžist ja Nebraska Wesleyan ülikoolist. Tartu ülikoolist osalesid programmis veel parkimise haldamise tarkvara arendanud Need2Park ja töövahendusportaal Hire Young.

Programmi esimeses pooles viibiti Tartus ning viimaseks nädalaks sõideti USAsse, kus noored idufirmad esitlesid oma äriideid kohalikele ettevõtete juhtidele. Programm lõppes neli minutit kestnud esitlusega, kus kasutati kõiki uusi teadmisi ja arenguideid, mis mõne nädala jooksul oli Eesti start-up-ettevõtetelt ja USA ettevõtjatelt kogutud.

Esimese koha ja 3000 USD sai Nebraska Wesleyan ülikooli äriidee Sip Safe, teisele kohale tuli Tartu ülikooli õigusteaduse üliõpilase Joonas Põdra ja geenitehnoloogia eriala tudengi Karl-Sander Erssi Konku. Kolmas koht ja 1000 USD läks taaskord Nebraska Wesleyan ülikooli ideele Financial Patch. Ülejäänud kuus meeskonda said oma idee arendamiseks 500 USA dollarit.

TÜ ideelabori juht Maret Ahonen ütles, et Tartu ülikooli üliõpilased olid suurepärased ja näitasid üles hämmastavalt ettevõtlikku vaimu: „Nad õppisid kiiresti ja jõudsid lühikese nädala jooksul USAs sõlmida kohtumisi ettevõtjatega, et selgitada välja oma toote või teenuse potentsiaal USA turul.”

Ahonen usub, et kuna kõigil Tartu ülikooli meeskondadel on registreeritud ettevõtted ja nende ettevõtmise iseloom lubab rahvusvahelist väljavaadet, siis on vaid aja küsimus, mil nad laienevad Eestist välja. „See programm andis neile hea võimaluse ehk veidi turvalisemas keskkonnas hinnata oma ettevõtmise potentsiaali välismaal. Nüüd, kui nad said oma ettevõtmisele positiivset vastukaja ja ideid ettevõtmise arendamiseks, on ainuke võimalus pakkuda veel kvaliteetsemat toodet või teenust, et jõuda kaugele.“

Konku üks eestvedaja, TÜ õigusteaduse üliõpilane Joonas Põder kiitis programmi ja ütles, et tänu sellele õnnestus neil tutvuda erineva ärikultuuri, turu ja eluoluga ning nad said lühikese aja jooksul palju õpitud.

Ettevõtlikele noortele ütleb Põder, et ettevõtlus algab probleemist ja selle lahendusest: „Kui sul on mure ja leiad sellele lahenduse, mis on piisavalt uudne ja muutlik, võib ka sinust saada ettevõtja. Konku eksisteerib just probleemi ja lahenduse olemasolu tõttu.“

Programmi lõppvõistlusel Nebraska Wesleyan ülikoolis tervitas ettevõtlikke noori Lincolni linnapea Chris Beutler. Kohal oli ka programmi rahastav Harry Huge ja Eesti suursaatkonna asejuht Washingtonis Marki Tihhonova-Kreek.

Kui tänavu osales programmis kolm ülikooli, siis tuleval aastal liituvad programmiga tõenäoliselt ka TTÜ ja Lõuna-Carolina militaarkolledž The Citadel. Projekti rahastasid osalevad ülikoolid ning Harry ja Reba Huge’i sihtasutus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Seminar Kinnisvaraturu ülevaade toimub 12/09/2016

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜKinnisvarakoolis toimub 12/09/2016 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari viib läbi Adaur Grupp OÜ kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Seminari eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade turuülevaade ning prognoosida tuleviku trende. Antakse ülevaade nõudlust ja pakkumist mõjutavatest teguritest ning analüüsitakse hetkelist uusarenduste turgu.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud kõigile kes soovivad kinnisvaraturgu paremini mõista ning teha otsuseid tuginedes adekvaatsele turuinfole.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub esmaspäeval 12/09/2016 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

UK votes to leave EU – impact on the Baltic countries

SwedbankWith 52% of UK voting to leave over 48% wishing to stay in, history is being made as we speak, and the United Kingdom will be the first country to leave the EU since its formation.

As we expected, the Brexit decision brought about the drop in stock markets, pound weakened sharply, whereas the safe heaven currencies, like US dollar, Japanese yen and Swedish krona strengthened.

The European countries’ leaders have overwhelmingly stated disappointment over the referendum results, yet the will of the UK people must be served and referendum results delivered. David Cameron has decided to resign and passed the responsibility to submit the UK’s exit decision to the EU to his successor. This can happen in September or even in October and only then the exit procedure can start. The process could take minimum two years, with the full trading relationship with the EU and fix trade deals with non-EU countries and free movement of workers, EU legal framework being the main focuses of the negotiations. Therefore, the period of uncertainly can be relatively lengthy.

The EU referendum decision has caused turmoil in the Britain’s politics, as well. In addition to the resignation decision of the PM, the opposition Labour party has fallen to the crisis. Currently, the UK seems to be out of a strong political leadership to reassure markets about the direction the country is planning to take.
What does the UK EU exit mean for the Baltic countries?

The short term impact of Brexit on the Baltic countries is limited. Volatility in financial markets is largely irrelevant for most Baltic companies as they do not raise capital in them. Governments have no urgent need to borrow from international markets over the next coming months. Households have relatively little financial assets, thus they are also little affected by the falling stock prices. The negative influence on investments and consumption could be felt if volatility and uncertainty remains for longer than just a few weeks.

In principle, the impact of the Brexit to the Baltic countries depends on, what form of cooperation the UK will choose or will manage to negotiate. Negative medium term impact could be felt if Britain fails to leave orderly and join the European Economic Area and Single Market (similar to Norway) or negotiate conditions for free trade agreement with the EU (eg. Switzerland). The worst case would be if the UK trade will proceed merely according the WTO rules, with tariffs on services and on certain goods. Great Britain is an important trade partner for the Baltics (5-7% of total trade in goods go to the UK) and it is of our interest to preserve the free trade with this country.

The biggest risk from the Brexit is related to the long term future of the EU. Is this the end of integration and the beginning of fragmentation of Europe? Will more countries decide to leave? There is high uncertainty, but for now we believe that we will avoid this scenario – the stakes are high and there is mutual interest for continued political and economic cooperation in Europe. However, the Brexit decision will be a difficult challenge for the UK unity. The Scottish National Party has declared that they will do whatever they can to block the UK’s exit from the EU or will re-initiate referendum for leaving the UK and will start negotiations to join again with the EU as an alternative.

The Brexit is expected to have negative impact not only on the UK economy, but on many other EU countries, as well. The Baltic countries can withstand this period of uncertainty and the possible weakening of the foreign demand paying even more attention on vigorously improving competitiveness of their products and services, raise productivity and keep their public finances under strict control.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistika: elanike arvu suurenemine toidab pealinna kinnisvaraturu aktiivsust

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜKinnisvaraturu ja Eesti majanduse kui terviku vaieldamatu valupunkt on rahvaarv. Jäädes kinnisvaraturu-keskseks peab tõdema, et Tallinna-Harjumaa kinnisvaraturu aktiivsuse taga on muude tegurite seas vaikne, kuid kindlana püsinud rahvaarvu suurenemine.

2016. aasta alguses oli statistikaameti andmetel Harjumaa elanike arv 570 000, kelledest tallinlasi oli 423 000.

Pealinna ja selle ümbrise rahvaarv kasvab muude Eestimaa piirkondade arvelt. Tallinnast-Harjust ja üksikutest muudest tõmbekeskustest väljaspool rahvaarv väheneb. See vähendab elamispindade nõudlust ja väheneva nõudluse kuid püsiva pakkumise tingimustes kaotab kinnisvara väärtust.

Maapiirkondadest pealinna suunas liikuvad inimesed kasvatavad nõudlust nii elamispindade üüri- kui ostu-müügiturul. Viimase kahe aasta jooksul on kinnisvarapakkumine läbi aktiivse arenduse hoo sisse saanud. See on aidanud hinnatasemetel püsima jääda ning hoidnud kinnisvara kättesaadavuse paigal.

Rahva arv Eestis

Rahva arv Eestis

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Eluasemelaenuturg peegeldab kinnisvaraturu stabiliseerumist

Eesti Pank

  • Ettevõtete laenude ja liisingute maht kasvas mais pikaajaliste laenude toel aasta võrdluses 7%
  • Uusi eluasemelaene väljastati 2016. aasta märtsist maini ligikaudu sama palju kui aasta tagasi
  • Majapidamiste hoiuste maht jätkas kiiret, 7% aastakasvu

Nagu ka eelmistel kuudel, kasvasid Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenud ja liisingud mais suhteliselt kiiresti, aasta võrdluses 6%. Kasvu panustasid nii ettevõtete kui ka majapidamiste laenud. Kuuga suurenes Eestis tegutsevate pankade laenu- ja liisinguportfelli maht 130 miljoni euro võrra, 16,4 miljardi euroni.

Ettevõtete laenud ja liisingud jätkasid mais kiiret kasvu. Laenude ja liisingute kogumaht suurenes aastaga 7% ning seda toetas peamiselt pikaajaliste laenude kasv. Uusi pikaajalisi laene on ettevõtetele sel aastal väljastatud keskmiselt 220 miljoni euro eest kuus, mida on neljandiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Laenukasvu on panustanud enamiku tegevusalade ettevõtted, kõige enam aga tööstus- ja kinnisvaraettevõtted. Ettevõtete pikaajaliste laenude ulatuslikum väljastamine võib olla märk investeerimisaktiivsuse kasvust. Sellele on viidanud teisedki majandusnäitajad: masinate ja seadmete hoogsam import, ehitusmahu kasv ja käibedeklaratsioonide põhjal ka käibemaksukohustuslaste investeeringute suurenemine.

Eluasemelaenuturg peegeldab kinnisvaraturu stabiliseerumist. Kinnisvaraturul on nii tehingute maht kui ka keskmine hind jäänud enam-vähem aastatagusele tasemele. Kuigi mais väljastati uusi eluasemelaene 96 miljoni euro eest ehk ligikaudu viiendiku võrra rohkem kui samal ajal aasta tagasi, oli märtsis ja aprillis aktiivsus väiksem. Seda arvesse võttes anti uusi laene sel kevadel välja umbes samas mahus kui aasta tagasi. Eluasemelaenude aastakasv püsib juba pea 12 kuud 4% tasemel. Majapidamiste muude laenude maht jätkas aga peamiselt autoliisingu tõttu kiiret kasvu. Mais suurenesid muud laenud aastataguse ajaga võrreldes 8%.

Laenude keskmised intressimäärad püsivad stabiilsed. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on olnud pikemat aega sama (2,2%). Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on sel aastal olnud eri kuudel suhteliselt muutlik, kuid aasta keskmine (2,3%) on olnud eelmise aastaga võrreldaval tasemel.

Stabiilses majanduskeskkonnas on pankade laenuportfelli kvaliteet püsinud hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht on olnud alates eelmise aasta viimasest kvartalist üldjoontes samal tasemel, ulatudes keskmiselt 190 miljoni euroni. Mai lõpu seisuga moodustasid pikka aega viivises olevad laenud 1,3% laenuportfellist.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv aprillis ja mais aeglustus, kuid on endiselt kiire (7–8%). Samal ajal pole ettevõtete hoiused alates eelmise aasta lõpust suurenenud – osaliselt hooajalistel põhjustel – ja nende maht oli mai lõpus 4,9 miljardit eurot ehk sama palju kui eelmise aasta novembris. Majapidamiste hoiused on aga edasi kasvanud. Mai lõpus oli majapidamistel hoiuseid peaaegu 6 miljardit eurot ehk 7% rohkem kui samal ajal aasta tagasi.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

 

 

joonis1_9

joonis2_3

joonis3_3

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine