Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Nordecon sõlmis lepingu Tallinna Sadamaga Logi tänava ja Vanasadama loodeosa ehituseks

02.06.2016 Tõnu Toompark

AS Nordecon ja AS Tallinna Sadam allkirjastasid täna lepingu Logi tänava rekonstrueerimise ja Vanasadama loodeosa uute pääslate ja ootealade ehitustööde teostamiseks. Ehitustööde maksumus on 5,97 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

„Igal korralikul mereäärsel linnal peab olema korralik merevärav – ka Tallinna sadama ala ja selle läheduses olevad piirkonnad on viimastel aastatel hakanud väga kiiresti arenema – ka sadam ise vajab värskenduskuuri,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Sadama ala moodsamaks ehitus on meie jaoks väga põnev objekt – rajada tuleb uued kommunikatsioonid, asfalteerida suures ulatuses kaidevahelist ala ehitada välja kolm pääslatsooni ja –kompleksi laevadele pääsuks ning Logi tänav. Alustame töödega juba juunis ning valmis objekti anname tellijale üle 2017. aasta mai lõpus.“

Ehitustööde käigus muutub pisut ka liiklusskeem: Logi tänava rekonstrueerimisega laiendatakse tänavat Sadama tänava ja Rumbi tänava vahelises lõigus kahe sõidurea võrra. Ehitatakse liiklussuundade eraldussaar, Logi tänava pikendus olemasoleva autorongide parkla kõrvale, uued kergliiklusteed. Rajatakse Logi tänava ja Rumbi tänava sadama juurdepäästee ringristmik, Logi tänava ja Sadama tänava foorjuhtimisega ristmik.

Vanasadama loodeosasse rajatakse kolm piirdeaedadega eraldatud tsooni: A-terminali Schengeni viisaruumi riikide laevaliinide pääsla tsoon, Schengeni alasse mittekuuluvate riikide laevaliinide pääsla tsoon ja kruiisilaevade tsoon. Kõigile kolmele tsoonile ehitatakse uued pääslakompleksid ja WC-d. Liinilaevade tsoonidele ehitatakse autode eeltuvastusala, autode ootealad, haagiste parkla ja autorongide parkla. Kruiisitsooni pääslale ehitatakse uus juurdepääsutee ja kõnniteed.

Pääslate hoonetele ehitatakse väline veevarustus ja kanalisatsioon ning elektri- ja sidevarustuse välisliinid, sh liinilaevade pääslate elektroonse check-in süsteemi Tark Sadam elektri- ja sidevarustus. Kruiisitsooni pääsla ja autorongide parkla juurde rajatakse kõrghaljastus.

OEG avab täna Tallinnas uue hotelli- ja meelelahutuskompleksi

01.06.2016 Tõnu Toompark

Olympic Entertainment Group avab täna Tallinna kesklinnas üle 45 miljoni euro maksma läinud hotelli- ja meelelahutuskompleksi, milles alustab tegevust Baltimaade esimene Hiltoni hotell ja Olympic Casino esinduskasiino.

OEG juhatuse esimehe Madis Jäägeri sõnul on kompleksi arendustööd lõppenud ning esinduslik Hiltoni hotell avatakse täna kell 14, kui Olympicu uus esinduskasiino tegi oma uksed lahti juba südaööl. “Nii on esimesed külastajad nüüd igati teretulnud, kuigi hoone pidulik avamine toimub nädala pärast,” selgitas Jääger.

Tegevust alustavas Hilton Tallinn Park hotellis on kokku 202 tuba, millest 27 on moodsa sisekujundusega sviidid. Hoone kõrgeimal korrusel asub esmaklassiline äriklassi lounge. Hotellis on kümne tipptasemel koosolekuruumiga konverentsikeskus ning üks Tallinna suuremaid banketisaale, sisebasseiniga spaa ning baari ja terrassiga restoran.

Hoone esimesel korrusel paikneb OEG uus esinduskasiino. Olympic Park Casinos asuvad eraldi alad mänguautomaatidele, mängulaudadele, turniiripokkerile ja VIP-mängijatele ning esinduslik baar koos lava ja spordiennustus-lounge’iga.

Hoone asub Tallinna kesklinnas Politseipargi kõrval. Selle arhitekt on Meelis Press ning sisedisainilahenduse looja Vertti Kivi. Hoone ehituse peatöövõtja oli AS Merko Ehitus Eesti. Hotelli opereerib Hilton Worldwide.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Aktiivseim korteriturg on jätkuvalt Tallinnas ja selle ümbruses

01.06.2016 Tõnu Toompark

Maa-ameti järjekordne korteritehingute ülevaade näitab, et Eesti elanike koondumine Tallinna ja selle lähiümbrusse hoiab jätkuvalt kõrgemana nii pealinna kui ka kogu Harjumaa korteriomanditega tehtavate tehingute arvu ja hinnad. Suurimad muutused korteriturul on aga toimunud Ida-Viru maakonnas, kus on langenud nii tehingute arv, koguväärtus kui ka hinnad.

Kokku tehti Eestis 2015. aasta teisel poolaastal korteriomandiga 9891 tehingut kogusummas 521 miljonit eurot. Kõikidest tehingutest 51,2 protsenti tehti Harjumaal; 12,2 protsenti Tartu; 11 protsenti Ida-Viru ja 6 protsenti Pärnu maakonnas. Ülejäänud üheteistkümne maakonna tehingute osakaal jäi alla 5 protsendi kogu tehingutest.

Üle poole kõikidest 2015. a teise poolaasta korteritehingutest tehti Harjumaal, neist omakorda kolm neljandikku Tallinnas. Ka moodustab Harjumaa tehingute koguväärtus kolmveerandi kõigist Eestis korteritega tehtud tehingutest. Seega on pealinna ja selle lähiümbruse korterid võrreldes teiste Eesti piirkondadega jätkuvalt kallimad. Kui kuu keskmise brutopalga eest saab näiteks Tallinna kesklinnas osta 0,5 ruutmeetrit korteripinda, siis Ida-Virumaal Püssi või Kiviõli linnas võib sama raha eest omandada 37 ruutmeetrit. Võrreldes 2015. a esimese poolaastaga on seda peamiselt tänu hinnalangusele üle 7 ruutmeetri rohkem.

2015. aasta teisel poolaastal oli korteriomandite ruutmeetri mediaanhind* 1 037 eurot. Maakondadest olid lisaks Harju maakonnale (1376 eurot) kõrgemad mediaanhinnad veel Tartu (1096 eurot), Pärnu (712 eurot) ja Saare maakonnas (660 eurot). Madalamate ruutmeetri mediaanhindadega korterid olid jätkuvalt Valga (88 eurot), Jõgeva (119 eurot) ja Järva (173 eurot) maakonnas. Omavalitsuste lõikes olid aga kõige madalamad ruutmeetri mediaanhinnad (alla 50 euro) Püssi ja Kiviõli linnas ning Tihemetsa alevikus.

Juba neljandat poolaastat järjest on vähenenud välismaalaste huvi Eesti korteriomandite vastu. Kõige rohkem on välismaalastest ostjate arv langenud Ida-Viru maakonnas. Varasemaga võrreldes ostavad nad sinnakanti vähem kortereid ja müüvad varem ostetuid rohkem.

* Mediaanhind on hind, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on ühepalju.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Arco Vara Tallinna osakonna juht Daniel Chasan valiti Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatusse

31.05.2016 Tõnu Toompark

27. mail 2016 toimunud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja üldkoosolekul valiti kojale uus juhatus.

Juhatusest astus tagasi Leanika Järve ja tema asemele valiti senine EKMK aukohtu esimees Daniel-Aleksander Chasan (Arco Real Estate). Juhatuses jätkavad veel Ardo Lepp, Margit Sild, Tanel Olek, Sandra Metsa , Annely Sermat ja Kristi Tobreluts.

Daniel on olnud kinnisvaras aktiivselt tegev 16 aastat, sellest kaheksa aastat kutselise maaklerina. EKMK liige on ta juba 10 aastat. Daniel on olnud enne Arco Varasse tulekut Euro Kinnisvarateenused osanik ja juhatuse liige ning maakler erinevates kinnisvarafirmades.

Minu ülesanne EKMK juhatuse liikmena on anda enda panus maaklerteenuse kvaliteedi ja professionaalsuse tõstmisele ning Koja liikmete esindamine. Seisan läbipaistvama kinnisvara vahenduse eest Eestis ning propageerin kutse omandamist ning seeläbi teenuse kvaliteedi parandamist,“ ütles Daniel oma eesmärkide kohta Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuses.

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda loodi 1997. aastal ja on maaklereid esindav kutseorganisatsioon.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Aprillis jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv kiirenes

31.05.2016 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta aprillis 2015. aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Kui märtsis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%, siis aprillis kasv kiirenes.

2016. aasta aprillis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 512,5 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta aprilliga võrreldes 10%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes, kus müük kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 17%. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 16%), kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 12%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 11%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta aprilliga võrreldes 4%.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis veebruaris ja märtsis langust näitas, pöördus aprillis taas tõusule ning kasvas eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 2%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes aprillis jaekaubandusettevõtete müügitulu püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 2%. 2016. aasta nelja kuuga (jaanuar–aprill) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii vähenes ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suurenes administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ senise jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta.

Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Aprillis tööstustoodangu maht suurenes

31.05.2016 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta aprillis 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes energeetikas ja töötlevas tööstuses, kuid vähenes mäetööstuses.

Aprillis toodeti töötlevas tööstuses 1% rohkem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – üle poole tööstusharudest ületasid aprillis eelmise aasta taset. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige puidu, elektriseadmete, elektroonika- ja metalltoodete tootmise kasv.

Välisturule müüdi aprillis 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta aprilliga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 1% ja müük kodumaisele turule 3%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta aprillis tööstuses kokku 6% rohkem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 2% rohkem.

2015. aasta aprilliga võrreldes toodeti elektrit 9% rohkem ja soojust 1% vähem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, aprill 2016
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	6,0	0,8	0,8
Energeetika	13,6	5,0	5,0
Mäetööstus	49,5	-14,7	-14,7
Töötlev tööstus	2,1	1,4	1,4
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	5,6	0,8	0,8
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	0,6	5,3	5,3
toiduainete tootmine	-2,5	-0,5	-0,5
metalltoodete tootmine	8,7	2,1	2,1
elektriseadmete tootmine	5,2	13,1	13,1
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-15,7	-23,2	-23,2
mööblitootmine	7,0	10,5	10,5
mootorsõidukite tootmine	8,5	9,5	9,5
ehitusmaterjali tootmine	7,0	13,1	13,1
masinate ja seadmete tootmine	2,3	6,6	6,6

^aSesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^bTööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.05.2016, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.05.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 11 tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Maa-amet: Korteriomandite turuülevaade (seisuga 2015 II poolaasta)

31.05.2016 Britt Suits

Sissejuhatus

Käesolev turuülevaade keskendub tehingutele korteriomanditega ja selles käsitletakse viimase viie aasta ostu-müügitehinguid, milles müüdavateks objektideks on eluruumid. Turuülevaate aluseks olevad andmed pärinevad Maa-ameti tehingute andmebaasist, mis on maaregistri osa ja tugineb maa hindamise seadusele jamaakatastriseadusele. Tehingute andmeid esitavad notarid, kes on kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnisasja või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale (Maa-ametile) tehingu õiendi.

Korteriomandite turuülevaade koosneb sissejuhatusest, tehingute üldiste näitajate analüüsist, korteriomandite mediaanhinna analüüsist ja kokkuvõttest. Seejuures analüüsitakse mediaanhinda põhiliselt korteriomandi asukoha põhiselt. Korteriomandite ruutmeetri hinda mõjutavateks olulisemateks teguriteks on ka korteri suurus, seisukord ja asukoht hoones ning hoone esmakasutusaasta ja kandekonstruktsiooni materjal. Korteri suuruse, hoone esmakasutusaasta ja kandekonstruktsiooni mõju hinnale on põhjalikumalt analüüsitud eelmises korteriomandite turuülevaates. Korteri seisukorra ja asukoha kohta hoones Maa-ametil andmed puuduvad.

1. KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD

1.1. Tehingute arv ja koguväärtus

Viimase viie aasta korteriomandite tehingute arv ja koguväärtus poolaastate lõikes on toodud joonisel 1.

Joonis 1. Korteriomandite tehingute arv ja koguväärtus ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (miljonid eurod).

2015. aasta on jätkanud varasemat tendentsi – nii tehingute arv kui ka koguväärtus on teisel poolaastal olnud kõrgem võrreldes esimese poolaastaga. Tehingute arv on (9 891) kasvanud võrreldes esimese poolaastaga 9,2% ja võrreldes 2014. aasta teise poolaastaga 3,7%. Tehingute koguväärtus on samuti kasvanud ning jõudnud 2015. aasta teisel poolel 521 miljoni euroni. Võrreldes 2015. aasta esimese poolaastaga on tehingute koguväärtus suurenenud 22 miljoni euro võrra (4,4%) ja võrreldes 2014. aasta teise poolaastaga 33 miljoni euro võrra (6,8%). Tehingute koguväärtuse kasv 2015. aasta II poolaastal võrreldes I poolaastaga on peamiselt põhjustatud tehingute arvu suurenemisest.

1.2. Tehingute jaotumine piirkonniti

Vaatlemaks, millistes maakondades on enam korteriomanditega tehinguid tehtud, on koostatud joonis 2 ja võrdlemaks maakondade korteriomandite tehingute koguväärtuse osakaalusid, on koostatud joonis 3.

Joonis 2. Maakondade korteriomandite tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (%).

Korteriomandite tehingute jaotumine maakondade lõikes on 2015. aasta teisel poolaastal olnud sarnane varasemate perioodidega. Kõikidest tehingutest 51,2% on teostatud Harju, 12,2% Tartu, 11,0% Ida-Viru ja 6,0% Pärnu maakonnas. Ülejäänud üheteistkümnes maakonnas on tehingute osakaal jäänud alla 5% kogu tehingutest.

Tehingute jaotumine maakonniti on seotud rahvaarvuga – Statistikaameti andmetel elab 2015. aasta 1. jaanuari seisuga Harju maakonnas 44%, Tartu maakonnas 12%, Ida-Viru maakonnas 11% ja Pärnu maakonnas 6% rahvastikust. Aastaga on suurimad muutused toimunud Tartu maakonnas, kus tehingute osakaal on suurenenud 1,1% ja Ida-Viru maakonnas, kus tehingute osakaal on vähenenud 0,6%.

Joonis 3. Maakondade korteriomandite tehingute koguväärtuse osakaal ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (%).

Kui Harju maakonna tehingute arv on 2015. aasta II poolaastal moodustanud Eestis tehtavatest tehingutest veidi üle poole, siis tehingute koguväärtus ligikaudu kolmveerand (75,1%), mis näitab, et korteriomandid on võrreldes teiste Eesti piirkondadega kallimad. Tehingute koguväärtuselt on järgnenud Tartu (13,5%) ja Pärnu (3,8%) maakond. Kuigi tehingute arvu poolest on Ida-Viru maakonnas tehtud Tartu maakonnaga samas suurusjärgus tehinguid, siis koguväärtus (2,5%) on Ida-Viru maakonnas olnud selgelt väiksem, mis tuleneb asjaolust, et korteriomandite hinnatase on seal madalam. Ülejäänud maakondade tehingute koguväärtuse osakaal viimasel poolaastal ei ole ulatunud üle 1% kogu Eesti tehingute koguväärtusest.

Võrreldes 2014. aasta II poolaastaga on tehingute koguväärtuse osakaal enim kasvanud Tartu maakonnas (1,6%), sellele on kaasa aidanud nii suurenenud tehingute arv kui ka hindade tõus. Suurem tehingute koguväärtuse osakaalu langus on toimunud Harju (1,1%) ja Ida-Viru (0,5%) maakonnas. Ida-Viru maakonna näitajate vähenemistendents on seotud paljuski majandusliku olukorraga Venemaal. Harju maakonnas on tehingute koguväärtus kasvanud, ent kuna koguväärtus mujal Eesti piirkondades on kasvanud kiiremini, siis Harju maakonna koguväärtuse osakaal on langenud.

Võrdlemaks maakondade tehingute arvu ja koguväärtuse muutust viimase aasta jooksul, on koostatud tabel 1.

Tabel 1. 2014 II poolaasta ja 2015 II poolaasta maakondade korteriomandite tehingute arv, koguväärtus (tuhandetes eurodes) ning muutus (%).

Maakond	Tehingute arv 2014 II	Tehingute arv 2015 II	Tehingute arvu muutus	Tehingute koguväärtus 2014 II	Tehingute koguväärtus 2015 II	Tehingute koguväärtuse muutus
			%	Tuhanded eurod	Tuhanded eurod	%
Harju maakond	4 902	5 061	3,2	372 197	391 480	5,2
Hiiu maakond	33	18	-45,5	468	276	-41,2
Ida-Viru maakond	1 100	1 085	-1,4	14 870	13 068	-12,1
Jõgeva maakond	142	150	5,6	1 154	1 266	9,7
Järva maakond	206	224	8,7	1 740	1 903	9,4
Lääne maakond	143	165	15,4	2 772	3 000	8,2
Lääne-Viru maakond	402	416	3,5	4 772	5 383	12,8
Põlva maakond	123	112	-8,9	1 474	1 448	-1,7
Pärnu maakond	557	590	5,9	18 359	19 657	7,1
Rapla maakond	159	180	13,2	2 065	2 944	42,6
Saare maakond	111	101	-9,0	2 657	3 298	24,1
Tartu maakond	1 057	1 209	14,4	57 700	70 131	21,5
Valga maakond	164	164	0,0	1 069	1 084	1,4
Viljandi maakond	263	246	-6,5	4 746	4 196	-11,6
Võru maakond	173	170	-1,7	2 037	1 997	-2,0

Võrreldes 2014. aasta teise poolaastaga on 2015. aasta teisel poolaastal rohkem kui pooltes maakondades tehingute arv suurenenud. Üle 10% on tehingute arv suurenenud Lääne, Tartu ja Rapla maakonnas. Enim on tehingute arv vähenenud Hiiu maakonnas (45,5%), kuid kuna maakonnas tehakse vähe tehinguid, siis on igal tehingul märgatav osakaal, mis mõjutab oluliselt saadavaid väärtusi. Üle 5% on 2015. aasta II poolaastal võrreldes eelneva aasta teise poolega vähenenud Saare, Põlva ja Viljandi maakonna tehingute arv.

Võrreldes eelneva aastaga on 2015. aasta II poolaastal tehingute koguväärtus suurenenud kõige rohkem Rapla maakonnas (42,6%). Kuigi tehingute arv on ka Rapla maakonnas kasvanud, on koguväärtuse suurenemine tingitud pigem piirkonna tehingute hinnataseme tõusust. Ka Saare maakonnas on korteriomandite hinnad 2015. aasta II poolaastal märkimisväärselt kerkinud ning suurendanud seeläbi tehingute koguväärtust (24,1%), samas kui tehingute arv on vähenenud. Tartu maakonna tehingute koguväärtus on samuti kasvanud üle 20%, mis on tingitud nii tehingute arvu suurenemisest kui ka kõrgematest tehinguhindadest.

Tehingute koguväärtus on vähenenud sarnaselt tehingute arvuga enam Hiiu maakonnas, kuid languse väärtus ei ole võrreldav teiste maakondadega, kuivõrd piirkonnas tehakse tehinguid vähe ja ühe tehingu mõju maakonna koguväärtusele on liiga suur. Üle 10% on tehingute koguväärtus vähenenud Ida-Viru ja Viljandi maakonnas. Ida-Viru maakonnas on tehingute koguväärtuse vähenemine tingitud põhiliselt korteriomandite hindade langusest, mis näitab, et Venemaa kriis mõjutab endiselt seda piirkonda. Viljandi maakonnas on tehingute koguväärtuse vähenemist mõjutanud lisaks langenud hinnatasemele ka vähenenud tehingute arv.

1.3. Tehingute osapooled

Korteriomandite ostu-müügitehingute osapoolte kohta on koostatud joonised 4 ja 5.

Joonis 4. Korteriomandite erinevate müüjate osakaal ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (%).

2015. aasta II poolaastal on võrreldes eelneva aasta II poolaastaga veidi kasvanud korteriomandite eraisikutest müüjate osakaal, tõustes 64,6%-ni ja välismaalastest müüjate osakaal, tõustes 12,4%-ni. Vähenenud on juriidilistest isikutest müüjate osakaal, langedes 19,1%-ni. Juriidilistest isikutest müüjate osakaalu langus viitab mõnevõrra vähenenud uute korterite müügile kui aasta varem.

Joonis 5. Korteriomandite erinevate ostjate osakaal ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (%).

Eraisikust ostjate arv on 2015. aasta teisel poolel kasvanud, ent osakaal pisut langenud, moodustades 72,7% kõikidest korteriomandite ostjatest. Langenud on ka välismaalastest ostjate osakaal ning seda juba neljandat poolaastat järjest. 2015. aasta II poolaastal on välismaalastest ostjate osakaal langenud 10,7%-ni kõikidest korteriomandite ostjatest. Suurim vähenemine välismaalastest ostjate arvus on olnud Ida-Viru maakonnas, mis on enim seotud Vene majanduse käekäiguga. Juriidilised isikud on viimasel poolaastal ostnud 11,9% korteriomanditest.

2. KORTERIOMANDITE MEDIAANHIND

2.1. Tehingute mediaanhind

Korteriomandite hinnastatistika analüüsimisel on välja jäetud tehingud, mis ei vasta vabaturu tingimustele – osapooled on äriliselt või sugulussidemete poolest omavahel seotud; suured plokktehingud, liisingujäägiga võõrandamised jms. Samuti on kõrvale jäetud nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste osalusel toimunud tehingud. Korteriomandite ruutmeetri mediaanhinna muutust ajas viimasel viiel aastal on kajastatud joonisel 6.

Joonis 6. Korteriomandite tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (€/m²).

Võrreldes 2015. aasta esimese poolaastaga, on korteriomandite ruutmeetri mediaanhind teisel poolaastal langenud 1,1%. Samas on viimase poolaasta ruutmeetri mediaanhind võrreldes 2014. aasta teise poolaastaga kasvanud 7,7%, olles 1 037 eurot.

Joonisel 7 on toodud Eesti maakondade mediaanhindade muutus alates 2011. aastast.

Kui võrrelda erinevate maakondade tehingute ruutmeetri mediaanhindasid kõikide Eestis tehtud korteriomandite tehingute ruutmeetri mediaanhinnaga, siis on näha, et vaid Harju ja Tartu maakonna tehingute mediaanhind on seda ületanud. Jooniselt 7 on näha, et võrreldes ülejäänud maakondadega on kõrgem ruutmeetri mediaanhind olnud veel Pärnu ja Saare maakonnas. Ülejäänud maakondade tehingute ruutmeetri mediaanhinna muutumine ei ole jooniselt 7 selgelt eristatav, mis näitab, et nende väärtused üksteisest oluliselt ei erine.

Joonis 7. Maakondade korteriomandite tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (€/m²).

Maakondadest on 2015. aasta teisel poolel kõrgeim korteriomandite ruutmeetri mediaanhind jätkuvalt olnud Harju maakonnas (1 376 eurot). Harju maakonna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind on kasvanud nii eelmise poolaastaga (2,8%) kui ka 2014. aasta teise poolaastaga (6,2%) võrreldes. Ruutmeetri hinnatasemelt järgmised korteriomandid on 2015. aasta teisel poolel paiknenud Tartu (1 096 €/m²), Pärnu (712 €/m²) ja Saare (660 €/m²) maakonnas. Seejuures Pärnu ja Saare maakonna tehingute ruutmeetri mediaanhind on kasvanud nii võrdluses eelmise poolaastaga (vastavalt 2,2% ja 11,6%) kui ka 2014. aasta II poolaastaga (vastavalt 9,7% ja 28,7%). Tartu maakonna tehingute mediaanhind on võrreldes eelmise poolaastaga langenud 0,4%, kuid aastaga siiski 0,9% kasvanud. Samas on Tartu maakond ainus, kus on hinnatase viimastel poolaastatel olnud samal tasemel kui majanduskriisile eelneval perioodil. Madalaimate ruutmeetri mediaanhindadega korteriomandid on viimasel poolaastal jätkuvalt olnud Valga (88 €/m²), Jõgeva (119 €/m²) ja Järva (173 €/m²) maakonnas.

Võrreldes 2014. aasta teise poolaastaga, on 2015. aasta teisel poolaastal korteriomandite ruutmeetri mediaanhinnad kasvanud rohkem Põlva (34,9%) ja Lääne-Viru (32,9%) maakonnas. Kolmes maakonnas on ruutmeetri mediaanhinnad sama perioodi jooksul langenud – Võru maakonnas 13,4%, Ida-Viru maakonnas 10,5% ja Valga maakonnas 4,3%.

2.2. Harju maakond ja Tallinn

Harju maakonnas toimub üle poole tehingutest. Harju maakonna tehingutest omakorda rohkem kui 75% toimub Tallinnas. Seetõttu on koostatud eraldi joonis 8 Harju maakonna (v.a Tallinn) tehingute jaotumise kohta erinevate omavalitsuste lõikes ning joonis 9 Tallinna tehingute jaotumise kohta erinevate linnaosade lõikes.

Joonis 8. Harju maakonna omavalitsuste (v.a Tallinn) tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (%).

Joonisel 8 on toodud vaid need Harju maakonna omavalitsused (v.a Tallinn), kus rohkem kui pooltel vaadeldavatest perioodidest on tehtud vähemalt 5% tehingutest. Enim tehinguid on 2015. aasta II poolaastal tehtud Rae vallas (16,5%), kuid tehingute osakaal on võrreldes eelmise ja üle-eelmise poolaastaga märgatavalt langenud. Tehingute osakaalult järgnevad Viimsi vald (11,7%) ja Maardu linn (10,7%). Üle 5% on Harju maakonnas (v.a Tallinn) tehinguid toimunud veel Saue ja Harku vallas ning Keila ja Paldiski linnas. Seejuures on Saue valla ja Paldiski linna tehingute arv (vastavalt 73 ja 60) olnud kõrgeim alates 2008. aastast. Kui vaadata ka väiksema osakaaluga Harju maakonna omavalitsusi, siis paistab silma, et 2015. aasta II poolaastal on võrreldes varasemaga märkimisväärselt tõusnud tehinguaktiivsus Saku ja Nissi vallas. Mõlemas omavalitsuses sõlmiti nii palju tehinguid (vastavalt 44 ja 31) viimati 2006. aastal. Seega on viimasel poolaastal tehingute asukoht nihkunud Tallinnast kaugemale, kuhu sageli kolitakse linnast rahulikuma elukeskkonna ootuses.

Joonis 9. Tallinna tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (%).

Korteriomandite tehingute osakaal Tallinna linnaosades on 2015. aasta teisel poolel olnud sarnane viimaste poolaastatega. Kõige rohkem tehinguid korteriomanditega (22,4%) on tehtud jätkuvalt Lasnamäe linnaosas, mis on üsna ootuspärane, kuna linnaosa on suurima elanike ja korterite arvuga. Kesklinna linnaosas on tehtud 19,9%, Põhja-Tallinna linnaosas 18,6% ja Mustamäe linnaosas 16,6% tehingutest. Enamuses linnaosades on tehingute arv võrreldes 2014. aasta teise poolega kasvanud. Tehingute arvu kasv on jäänud vahemikku 3,1%-22,8%. Suurim tehingute arvu kasv on olnud Nõmme, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosades. Korterite müük on viimasel poolasstal vähenenud Pirita (10,1%) ja Kesklinna (5,6%) linnaosas.

Harju maakonna korteriomandite tehingute ruutmeetri mediaanhinda on vaadeldud kahel erineval joonisel. Joonisel 10 on kujutatud Harju maakonna (v.a Tallinn) omavalitsuste korteriomandite ruutmeetri hindade muutust ning joonisel 11 Tallinna linnaosade korteriomandite ruutmeetri hindade muutust. Maakonna omavalitsustest on käsitlemist leidnud vaid need, kus on üle poole perioodidest tehtud vähemalt 5% tehingutest.

Joonis 10. Harju maakonna omavalitsuste (v.a Tallinn) tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (€/m²).

Kolmandat poolaastat järjest on Harju maakonna (v.a Tallinn) korteriomandite ruutmeetri mediaanhind püsinud samal tasemel, olles 2015. aasta teisel poolel 972 eurot. Võrreldes 2014. aasta II poolaastaga on korteriomandite ruutmeetri mediaanhind kasvanud enam Harku vallas (16,3%), Maardu linnas (12,1%) ja Saue vallas (9,7%). Seejuures on Saue valla korteriomandite hinnatase 2015. aasta teises pooles (1 400 €/m²) jõudnud samale tasemele kriisieelse ajaga ning ühtlustunud Rae (1 446 €/m²) ja Viimsi (1 409 €/m²) valla hinnatasemega. Enamus Saue valla tehingutest on toimunud Tallinna piiril Laagri alevikus uusarendustega, mis ongi peamiseks hinnatõusu põhjuseks. 3,6% võrra on vähenenud mediaanhind Keila linnas.

Joonis 11. Tallinna tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (€/m²).

Võrreldes 2014. aasta II poolaastaga on 2015. aasta II poolaastal kasvanud Tallinna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind 6,3% ning jõudnud 1 448 euroni. Kui vaadata uute korteriomandite esmamüügi ruutmeetri mediaanhinda, siis see on olnud märkimisväärselt kõrgem – 1 955 eurot. Korterite ruutmeetri mediaanhind on aastaga kasvanud kõikides linnaosades. Kõige suurem ruutmeetri hinna kasv on aastaga olnud Põhja-Tallinna (12,4%) ja Nõmme (11,6%) linnaosa korteriomanditel.

Kõige kõrgem ruutmeetri mediaanhind on 2015. aasta teisel poolel olnud endiselt Kesklinna linnaosas, kus see on jõudnud 2 019 euroni. Kesklinna korteriomandite ruutmeetri mediaanhinna kõrgem tase tuleneb soodsast asukohast ja eksklusiivsematest Vanalinna korteritest. Hinnatasemelt järgnevad Pirita (1 654 €/m²) ja Kristiine (1 550 €/m²) linnaosa. Pirital on kortereid võrreldes teiste linnaosadega vähem ning need on pigem uuemapoolsed, mis tingibki kõrgema ruutmeetri hinna. Kristiine linnaosa eeliseks seevastu on linnakeskuse lähedus. Ainsa Tallinna linnaosana on Põhja-Tallinna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind (1 505 €/m²) jõudnud kriisieelsele tasemele. Madalamad ruutmeetri hinnad on jätkuvalt olnud Lasnamäe (1 250), Haabersti (1 309) ja Mustamäe (1 333) linnaosades, kus paikneb arvukalt nõukogudeaegseid elamuid.

2.3. Tartu maakond ja Tartu linn

Kuivõrd linna tehingute arv moodustab rohkem kui 70% maakonna tehingutest, käsitletakse Tartu linna samuti maakonnast eraldi. Joonistel on käsitletud Tartu maakonna omavalitsuste (v.a Tartu linn, joonis 12) ja Tartu linnaosade (joonis 13) tehingute osakaalu muutust ajas. Seejuures on joonistel toodud vaid üksused, kus on toimunud vähemalt 5% tehingutest rohkem kui pooltel perioodidel.

Joonis 12. Tartu maakonna omavalitsuste (v.a Tartu linn) tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (%).

Viimasel poolaastal võrreldes eelneva aastaga on märgatavalt jätkanud kasvamist Tartu valla tehingute osakaal. 2015. aasta II poolaastal on Tartu valla tehingute arv olnud suurim ning moodustanud 22,2% Tartu maakonna (v.a Tartu linn) tehingutest. Üle 5% tehingutest on maakonnas tehtud veel Ülenurme (18,2%), Luunja (16,8%), Tähtvere (6,7%) ja Rõngu (6,7%) vallas ning Elva linnas (8,1%).

Joonis 13. Tartu linna linnaosade tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (%).

2015. aasta II poolaastal on Tartu linna erinevate linnaosade tehingute osakaal püsinud sarnane viimaste poolaastatega ning suuri muutusi toimunud ei ole. Tehingutest 26,5% on toimunud Annelinna, 17,0% Karlova, 11,0% Ülejõe, 10,9% Kesklinna ja 5,1% Vaksali linnaosas.

Tartu maakonna (v.a Tartu linn) ja Tartu linna omavalitsuste korteriomandite tehingute ruutmeetri mediaanhinda on vaadeldud joonistel 14 ja 15, millel on kajastatud vaid need piirkonnad, kus on rohkem kui pooltel ajaperioodidel toimunud vähemalt 5% tehingutest.

Joonis 14. Tartu maakonna omavalitsuste (v.a Tartu linn) tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (€/m²).

Tartu maakonna (v.a Tartu linn) korteriomandite ruutmeetri mediaanhind on 2015. aasta teisel poolaastal võrreldes 2014. aasta teise poolaastaga suurenenud 6,4%, olles 750 eurot. Luunja, Tartu ja Ülenurme valla korteriomandite mediaanhind on viimasel poolaastal olnud samal tasemel (1 138 €/m² – 1 195 €/m²). Kui Luunja valla mediaanhind on püsinud samas suurusjärgus alates 2013. aastast ning kriisieelse hinnatasemeni ei küündi, siis Tartu ja Ülenurme valdade mediaanhind on jätkanud kasvamist ning jõudnud kriisieelsele tasemele. Seejuures ületab Ülenurme valla mediaanhind juba olulisel määral kriisieelset hinnataset.

Joonis 15. Tartu linna tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (€/m²).

Tartu linna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind on samal tasemel püsinud juba neli viimast poolaastat, olles viimasel poolaastal 1 148 eurot. Uute korteriomandite esmamüügi ruutmeetri mediaanhind aga ulatub 1 602 euroni. 2015. aasta teisel poolaastal on kõrgeim ruutmeetri mediaanhind olnud Kesklinna linnaosas (1 567 €/m²) ning madalaim Annelinna linnaosas (955 €/m²). Võrreldes 2014. aasta teise poolega on enam kasvanud Ülejõe (8,5%), Kesklinna (7,0%) ja Karlova (4,4%) linnaosade korteriomandite ruutmeetri mediaanhind. Suurema tehinguaktiivsusega piirkondadest on vähenenud ruutmeetri mediaanhind Annelinna ja Veeriku linnaosas, kuhu ei ole lisandunud uusi korterelamuid.

2.4. Pärnu maakond ja Pärnu linn

Pärnu linna tehingud on vaadeldava ajaperioodi jooksul moodustanud üle 65% Pärnu maakonna tehingutest. Seetõttu on otstarbekas ka Pärnu linna tehinguid vaadelda eraldi maakonna tehingutest ning on koostatud joonised 16 ja 17.

Joonis 16. Pärnu maakonna omavalitsuste (v.a Pärnu linn) tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (%).

Pärnu maakonna omavalitsuste (v.a Pärnu linn) tehingute all kajastatakse vaid neid, mis on toimunud omavalitsustes, kus on tehtud vähemalt 5% tehingutest enam kui pooltel poolaastatel. Pärnu maakonnas on tehingud jaotunud üsna mitmete omavalitsuste vahel. 2015. aasta teisel poolel on Sauga valla tehingute osakaal olnud suurim, ulatudes 14,0%-ni. Tehingute osakaalu poolest järgnevad 2015. aasta II poolaastal Audru (11,7%), Tootsi (10,6%) ja Paikuse (10,1%) vald. Muutused on olnud viimasel poolaastal suurimad võrreldes 2014. aasta teise poolega Saarde vallas, kus on oluliselt tehingute arv langenud ning Tootsi vallas, kus on märkimisväärselt tehingute arv kasvanud.

Joonis 17. Pärnu linna tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (%).

Pärnu linnas on enamus tehinguid (61,0%) viimasel poolaastal teostatud jätkuvalt Kesklinna linnaosas. Viimasel poolaastal on võrreldes 2014. aasta teise poolega tehingute arv ja osakaal veidi tõusnud Kesklinna linnaosas ning langenud Rääma ja Ülejõe linnaosas. Ülejäänud linnaosades on viimasel poolaastal kokku sõlmitud vaid 6 korteriomandi ostu-müügitehingut.

Tehingute ruutmeetri mediaanhindade muutust Pärnu maakonnas (v.a Pärnu linn) ja Pärnu linnas on võrreldud joonistel 18 ja 19. Pärnu maakonna tehingute ruutmeetri hindasid on vaadeldud vaid omavalitsustes, kus on viimasel viiel aastal sõlmitud igal poolaastal vähemalt 5 tehingut.

Joonis 18. Pärnu maakonna omavalitsuste (v.a Pärnu linn) tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (€/m²).

Pärnu maakonna ruutmeetri mediaanhind on kasvanud 2015. aasta teisel poolel nii võrreldes aasta esimese poolega kui ka 2014. aasta teise poolega ning jõudnud tasemeni 229 eurot. Seejuures on Sauga valla korteriomandite ruutmeetri mediaanhind kasvanud aastaga 17,2% ning jõudnud 828 euroni, olles ühtlasi maakonna (v.a Pärnu linn) omavalitsustest kõrgeima hinnatasemega. Aktiivsematest Pärnu maakonna omavalitsustest on madalaim ruutmeetri mediaanhind viimasel poolaastal olnud Tootsi vallas, kus see on jäänud 50 euroni.

Joonis 19. Pärnu linna tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (€/m²).

Pärnu linna korteriomandite mediaanhind (844 €/m²) on 2015. aasta II poolaastal kasvanud võrreldes eelneva aastaga 11,1%. Kõrgeim on olnud Pärnu Kesklinna mediaanhind (984 €/m²), kus tehakse ka enim tehinguid. Viimasel poolaastal on Ülejõe ja Rääma linnaosa ruutmeetri mediaanhind võrdsustunud, olles 647-669 eurot. Võrreldes 2014. aasta II poolaastaga on 2015. aasta II poolaastal korteriomandite ruutmeetri mediaanhind kerkinud Rääma (10,3%) ja Kesklinna (8,6%) ning langenud Ülejõe (5,8%) linnaosas.

2.5.Ida-Viru maakond

Ida-Viru maakonna tehingute osakaal on toodud joonisel 20 ning tehingute mediaanhind joonisel 21. Joonistel on toodud vaid omavalitsused, kus on toimunud vähemalt 5% tehingutest rohkem kui pooltel poolaastatel.

Joonis 20. Ida-Viru maakonna omavalitsuste tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (%).

Ida-Viru maakonnas ei ole enamus tehinguid koondunud ühte suuremasse omavalitsusse, vaid on rohkem hajutatud. Kokku on Ida-Viru maakonnas tehinguid 2015. aasta teisel poolaastal tehtud sama palju kui 2014. aasta teisel poolaastal, kuid suurenenud on tehingute osakaal Jõhvi vallas ja Kohtla-Järve linnas ning vähenenud Narva ja Sillamäe linnas. Muutused on siiski väiksed ja jäävad paari protsendi piiresse. Kõige enam on viimasel poolaastal tehinguid tehtud Kohtla-Järve linnas (37,9%).

Joonis 21. Ida-Viru maakonna tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2011 I poolaasta – 2015 II poolaasta (€/m²).

Korteriomandite ruutmeetri mediaanhind Ida-Viru maakonnas on 2015. aasta teisel poolel jätkanud langemist. Maakonna mediaanhind on langenud aastaga 10,5%, mis näitab, et Venemaa kriis avaldab endiselt piirkonnale suurt mõju. Omavalitsustest, kus on piisaval hulgal tehinguid tehtud läbi erinevate aastate, on ainsana hinnakasv olnud Jõhvi vallas, mille koosseisu kuulub ka Jõhvi linn. Jõhvi vallas on korteriomandite ruutmeetri mediaanhind kasvanud aastaga 4,2% ning jõudnud 235 euroni. Endiselt on kõrgeim ruutmeetri mediaanhind olnud Narva linnas (449 €/m²), mis ületab maakonna keskmist 2,3 korda.

2.6. Aktiivsema korterituruga asulad

Linnade, alevike ja alevite kohta, kus on toimunud vähemalt 5 tehingut poolaasta lõikes, on koostatud tabel 2. Tabelis on näidatud 2014. aasta II poolaasta ja 2015. aasta II poolaasta tehingute arv, ruutmeetri mediaanhind, mediaanhinna aastane muutus ning ruutmeetrite arv, mida saab vastavas piirkonnas osta 2015. aasta II poolaasta Eesti keskmise kuu brutopalga eest. Kuu keskmine brutopalk on arvutatud Statistikaameti 2015. aasta teise poolaasta kalendrikuu palkade põhjal ning on 1 075 eurot.

Tabel 2. Asulate 2014 II poolaasta ja 2015 II poolaasta tehingute arv, ruutmeetri mediaanhind (€/m²), mediaanhinna muutus (%) ning Eesti keskmise kuu brutopalga eest saadav korteriomandi pind (m²).

Omavalitsus	Tehingute arv 2014 II	Tehingute arv 2015 II	Mediaan- hind 2014 II	Mediaan- hind 2015 II	Mediaan- hinna muutus	Keskmise kuu brutopalga eest saadav pind
			€/m²	€/m²	%	m²
Harju maakond
Aruküla alevik	8	14	670	708	5,8	1,5
Haabneeme alevik	97	79	1 389	1 407	1,3	0,8
Jüri alevik	40	46	1 249	1 310	4,9	0,8
Kehra linn	30	24	338	408	20,5	2,6
Keila linn	90	70	1 027	990	-3,6	1,1
Keila-Joa alevik	6	11	587	572	-2,4	1,9
Kiili alev	8	6	1 101	1 205	9,4	0,9
Kiiu alevik	6	5	416	492	18,2	2,2
Klooga alevik	12	8	313	296	-5,3	3,6
Kolga alevik	5	5	281	360	28,2	3,0
Kose alevik	11	18	639	561	-12,2	1,9
Kose-Uuemõisa alevik	13	6	384	495	29,1	2,2
Laagri alevik	47	65	1 379	1 440	4,4	0,7
Loksa linn	20	19	166	167	0,7	6,4
Loo alevik	23	20	893	963	7,9	1,1
Maardu linn	85	102	712	798	12,1	1,3
Paldiski linn	42	60	233	333	42,6	3,2
Peetri alevik	116	66	1 525	1 572	3,1	0,7
Riisipere alevik	9	10	277	216	-22,3	5,0
Rummu alevik	18	6	95	88	-7,4	12,2
Saku alevik	17	36	904	1 186	31,3	0,9
Saue linn	33	27	1 077	1 199	11,3	0,9
Tabasalu alevik	13	23	1 172	1 319	12,6	0,8
Tallinn	3 510	3 666	1 362	1 448	6,3	0,7
sh Haabersti	286	302	1 256	1 309	4,2	0,8
sh Kesklinn	772	720	1 918	2 018	5,2	0,5
sh Kristiine	259	287	1 494	1 555	4,1	0,7
sh Lasnamäe	796	821	1 171	1 250	6,7	0,9
sh Mustamäe	589	603	1 242	1 331	7,2	0,8
sh Nõmme	127	156	1 270	1 417	11,6	0,8
sh Pirita	89	80	1 584	1 656	4,5	0,6
sh Põhja-Tallinn	592	679	1 339	1 507	12,5	0,7
Turba alevik	9	18	137	158	15,0	6,8
Vaida alevik	9	10	642	809	26,0	1,3
Viimsi alevik	26	17	1 416	1 467	3,6	0,7
Ämari alevik	10	6	94	94	-0,9	11,5
Hiiu maakond
Kärdla linn	16	7	338	279	-17,5	3,8
Ida-Viru maakond
Aseri alevik	16	6	107	77	-27,5	13,9
Iisaku alevik	5	5	88	101	15,0	10,6
Jõhvi linn	92	114	228	245	7,5	4,4
Kiviõli linn	49	45	49	29	-40,1	36,6
Kohtla-Järve linn	366	392	88	80	-8,9	13,4
Kohtla-Nõmme alev	7	12	48	56	16,7	19,1
Narva linn	310	293	475	449	-5,3	2,4
Narva-Jõesuu linn	24	17	867	656	-24,3	1,6
Püssi linn	14	6	51	29	-42,8	36,9
Sillamäe linn	98	95	322	316	-1,9	3,4
Voka alevik	9	6	192	189	-1,4	5,7
Jõgeva maakond
Jõgeva linn	43	49	131	151	15,2	7,1
Kuremaa alevik	5	5	131	114	-12,8	9,4
Põltsamaa linn	27	16	304	325	7,1	3,3
Tabivere alevik	6	5	399	419	5,0	2,6
Järva maakond
Aravete alevik	10	13	57	58	1,8	18,5
Järva-Jaani alev	7	5	65	63	-3,0	17,0
Koeru alevik	6	8	121	91	-25,0	11,8
Paide linn	75	72	212	239	12,7	4,5
Särevere alevik	9	9	73	63	-14,3	17,1
Türi linn	32	46	252	240	-4,8	4,5
Lääne maakond
Haapsalu linn	79	97	505	450	-10,8	2,4
Palivere alevik	10	5	104	150	44,4	7,2
Taebla alevik	8	7	157	158	0,5	6,8
Lääne-Viru maakond
Hulja alevik	5	5	116	126	8,6	8,5
Kadrina alevik	18	21	194	191	-1,6	5,6
Kunda linn	27	37	58	78	35,4	13,8
Rakke alevik	9	6	24	55	131,2	19,4
Rakvere linn	109	138	487	453	-7,0	2,4
Sõmeru alevik	11	10	363	308	-15,2	3,5
Tamsalu linn	19	14	54	68	26,2	15,7
Tapa linn	68	61	83	113	36,0	9,5
Vinni alevik	11	10	219	305	38,9	3,5
Väike-Maarja alevik	13	12	129	197	53,1	5,4
Põlva maakond
Põlva linn	48	47	331	361	9,3	3,0
Räpina linn	11	8	148	183	23,7	5,9
Pärnu maakond
Audru alevik	5	6	123	365	197,3	2,9
Kilingi-Nõmme linn	7	5	109	347	219,4	3,1
Paikuse alev	16	14	778	700	-10,1	1,5
Pärnu linn	348	341	760	844	11,1	1,3
sh Kesklinn	200	202	905	988	9,1	1,1
sh Rääma	80	63	607	713	17,6	1,5
sh Ülejõe	61	48	687	734	6,8	1,5
Pärnu-Jaagupi alev	10	10	130	153	17,6	7,0
Sauga alevik	23	16	707	841	19,0	1,3
Sindi linn	9	13	459	401	-12,7	2,7
Tihemetsa alevik	12	7	25	48	91,0	22,5
Tootsi alev	12	19	48	50	5,3	21,4
Vändra alev	16	16	187	231	23,4	4,7
Rapla maakond
Järvakandi alev	12	15	64	61	-5,1	17,6
Kehtna alevik	15	13	151	163	8,1	6,6
Kohila alev	19	20	514	540	5,1	2,0
Märjamaa alev	10	11	281	309	9,7	3,5
Rapla linn	37	38	451	465	3,2	2,3
Saare maakond
Kuressaare linn	63	75	666	674	1,2	1,6
Tartu maakond
Elva linn	21	24	564	508	-9,9	2,1
Kambja alevik	12	6	379	565	49,4	1,9
Märja alevik	6	10	818	953	16,4	1,1
Tartu linn	695	827	1 157	1 148	-0,8	0,9
sh Annelinn	175	219	976	955	-2,2	1,1
sh Jaamamõisa	21	39	982	1 149	17,0	0,9
sh Karlova	115	122	1 227	1 290	5,2	0,8
sh Kesklinn	85	90	1 465	1 567	7,0	0,7
sh Raadi-Kruusamäe	40	31	1 170	1 055	-9,9	1,0
sh Ropka	15	26	1 279	1 115	-12,8	1,0
sh Ropka tööstuse	17	21	1 021	1 003	-1,8	1,1
sh Ränilinn	13	12	966	1 250	29,4	0,9
sh Supilinn	24	21	1 703	1 409	-17,3	0,8
sh Tammelinn	31	40	1 329	1 407	5,9	0,8
sh Tähtvere	19	16	1 204	1 443	19,8	0,7
sh Vaksali	41	42	1 217	1 241	1,9	0,9
sh Veeriku	24	33	1 165	1 059	-9,1	1,0
sh Ülejõe	67	91	1 215	1 318	8,5	0,8
Tõrvandi alevik	8	10	853	805	-5,6	1,3
Ulila alevik	6	5	164	148	-9,6	7,3
Vahi alevik	19	17	1 149	1 213	5,5	0,9
Ülenurme alevik	9	15	899	1 292	43,7	0,8
Valga maakond
Otepää linn	7	6	595	455	-23,5	2,4
Tõrva linn	8	7	135	181	33,6	5,9
Valga linn	93	114	102	88	-13,8	12,2
Viljandi maakond
Abja-Paluoja linn	5	8	134	105	-21,8	10,3
Karksi-Nuia linn	7	6	111	140	26,3	7,7
Ramsi alevik	8	6	260	441	70,0	2,4
Viiratsi alevik	11	9	329	287	-12,8	3,7
Viljandi linn	146	120	517	553	7,0	1,9
Võhma linn	12	14	66	69	4,6	15,6
Võru maakond
Antsla linn	7	9	123	57	-54,2	19,0
Võru linn	100	84	361	367	1,9	2,9

Kokku on olnud 100 asulat, kus nii 2014. aasta II poolaastal kui ka 2015. aasta II poolaastal on tehtud vähemalt 5 korteriomandi ostu-müügitehingut. Tehinguid on enam tehtud suuremates linnades – Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Pärnus ja Narvas. Aastaga on suurenenud kõige rohkem tehingute arv Saku (2,1 korda) ja Turba alevikus (2,0 korda). Vähenenud on kõige rohkem tehingute arv Rummu (3,0 korda) ja Aseri (2,7 korda) alevikus ning Püssi (2,3 korda) ja Kärdla (2,3 korda) linnas. Kuna tehinguid on mõnes piirkonnas sõlmitud vähe, peab arvestama, et andmed ei ole üheselt võrreldavad.

Korteriomandite ruutmeetri mediaanhinnad on 2015. aasta II poolaastal olnud kõrgemad Tallinnas ja selle ümbruses paiknevates Peetri, Viimsi, Laagri ja Haabneeme alevikus. Tallinna lähiümbruses paiknevate asulate korteriomandite ruutmeetri mediaanhind on kõrgem tänu uute ja kallimate korterite suuremale osakaalule neis piirkondades. Kõige väiksemad ruutmeetri mediaanhinnad (alla 50 €/m²) on olnud Püssi ja Kiviõli linnas ning Tihemetsa alevikus. Ruutmeetri mediaanhinnad on kasvanud kõige rohkem Kilingi-Nõmme linnas (3,2 korda) ning Audru (3,0 korda) ja Rakke (2,3 korda) alevikus. Tehingute vähesuse tõttu ei tohiks aga nimetatud asulate mediaanhinna muutust üldistada. Vaadeldud asulatest on üle kahe korra mediaanhind vähenenud vaid Antsla linnas.

Analüüsitud asulatest saab kõige rohkem Eesti keskmise kuu brutopalga eest osta korteriomandi pinda Ida-Viru maakonnas Püssi ja Kiviõli linnas (36,6-36,9 m²) ning Pärnu maakonnas Tihemetsa alevikus ja Tootsi alevis (21,4-22,5 m²). Vähem kui ühe ruutmeetri korteriomandit saab soetada kolmes Tartu ja kümnes Harju maakonna üksuses. Kõige vähem saab keskmise brutopalga eest osta korteriomandit Peetri, Viimsi ja Laagri alevikus ning Tallinnas, vaid 0,7 m². Kui vaadata eraldi Tallinna linnaosasid, siis kõige kõrgem ruutmeetri mediaanhind ja seega ka väikseim kuu brutopalga eest omandatav pind (0,5 m²) on Kesklinnas.

Kokkuvõte

Võrreldes 2014. aasta II poolaastaga on 2015. aasta II poolaastal kasvanud korteriomandite tehingute arv 3,7%, koguväärtus 6,8% ning ruutmeetri mediaanhind 7,7%. Viimasel poolaastal on toimunud rohkem kui pooled tehingutest ja vahetanud omanikku ligikaudu kolmveerand tehingute koguväärtusest Harju maakonnas.

Maakondadest on kõrgeima ruutmeetri mediaanhinnaga olnud Harju maakond (1 376 €/m²). Harju maakonnas omakorda on kõrgema ruutmeetri hinnaga Tallinnas ja selle lähiümbruse omavalitsustes asuvad korteriomandid.

Tallinnas on suurenenud nii tehingute arv (4,4%) kui ka ruutmeetri mediaanhind (6,3%), Tartu linnas on tehingute arv suurenenud (19,0%), kuid ruutmeetri mediaanhind jäänud samaks ning Pärnu linnas on tehingute arv vähenenud (2,0%) ja ruutmeetri mediaanhind suurenenud (11,1%). Ida-Viru maakonna omavalitsustes on tehingute arv jäänud samaks, kuid vähenenud ruutmeetri mediaanhind (10,5%).

2015. aasta II poolaastal on tehtud vähemalt 5 korteriomandi ostu-müügitehingut 100. asulas. Kui nende asulate põhjal võrrelda, mitu ruutmeetrit korteriomandit saaks osta Eesti keskmise kuu brutopalga eest, siis mahuvad need vahemikku 0,5 m²-36,9 m². Rohkem saab korteripinda osta Ida-Viru maakonna omavalitsustes ja vähem Harju maakonna omavalitsustes.

Britt Suits, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Colliers: 2016. aasta investeerimismaht võib kujuneda rekordiliseks

31.05.2016 Tõnu Toompark

Colliersi analüütikute koostatud uudiskirjast ilmneb, et kõige aktiivsem on hetkel investeerimisturg. Investeeringute kogumaht ületas I kvartalis 150 miljonit eurot ja sama tempo jätkudes võib 2016. aasta kujuneda taas rekordaastaks.

Büroopindade turul on arendamine Tallinnas täies hoos ning 2016. aasta mais on Tallinnas ca 122 700 m2 ehitusjärgus pinda. Kuigi huvi uute pindade järele on siiani olnud suur ja uute büroohoonete täituvusmäär on olnud suhteliselt hea, on juba näha märke võimalikust turuküllastumisest ja ülepakkumisest. Peamiseks eduks konkurentide ees on üürihind, mis peab vastama ruumide asukohale ja kvaliteedile. „Heaks näiteks siinkohal on rekonstrueeritavate Kompassi ja Numeral büroohoonete võrdlus. Kompassi büroohoone tagas hea täituvuse juba enne ümberehituse lõppu sellega, et südalinnas pakuti keskmist üüri 12-13 EUR m2 kuus, samas kui Numeral, mis asub väljaspool kesklinna ärikvartalit, ei ole sama hinnataseme juures endale nii palju üürnikke leidnud,“ kommenteeris Colliers International Advisors partner Margus Tinno.

„Hindu ning lubatud kuluefektiivsust jälgivad kliendid väga hoolega ja uue tendentsina soovivad kliendid soovitud tulemust näha mitte ainult paberil, vaid ka reaalsuses. Alternatiivsete võimaluste jälgimist kasutatakse paljuski ka selleks, et olemasoleva rendilepingu pikendamisel omale paremaid tingimusi kaubelda, mitte konkreetsest huvist kolimise vastu,“ lisas Tinno.

Kaubanduspindade turul on peamisteks märksõnadeks – arendused, laienemised, värskendamised. Peaaegu kõik toidukauplused püüavad oma turuosa tugevdada ja kaubanduskeskused püüavad natukenegi teistest erineda. Kuigi jaekaubandus on Eestis 2010. aastast alates stabiilselt kasvanud, on suurenev konkurents turul juba jaemüüjate kasumlikkust mõjutama hakanud. Hoolimata sellest, et jaemüük kasvas Eestis 2015. aastal eelmise aastaga võrreldes püsivhindades 8%, langes nt Rocca al Mare ja Kristiine Keskuse üürnike müügikäive samal perioodil 6%, seda eelkõige ilmselt tulenevalt laiendatud Ülemiste Keskuse avamisest.

Investeerimistegevus oli Eestis 2016. aasta esimeses kvartalis intensiivne – investeeringute kogumaht ületas 150 miljonit eurot, mille taga oli eelkõige Geneba portfelli (SEB panga hooned), Vesse kaubanduspargi, Mustamäe Keskuse ja Magistrali kaubanduskeskuse müük. Võib eeldada, et kui investeerimistegevuse tempo ei lange, mida võib pidada pigem vähetõenäoliseks, võib 2016. aastal ületada ka rekordilise 2015. aasta taseme. Positiivse tendentsina on turule ilmunud uued Euroopa investorid, kes on huvitatud Eestisse ja Balti piirkonda investeerimisest. Kui varem keskendusid investorid peamiselt Tallinnale, siis langeva tootlusmäära tõttu on mõned neist juba hakanud huvi tundma nt ka tugevate rentnikega jaemüügipindade vastu väiksemates Eesti linnades, kus kapitalisatisoonimäärad ja oodatav omakapitali tootlus on kõrgemad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko alustab Noblessneri Kodusadama arendusprojekti ehitusega

31.05.2016 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus on alustanud Tallinnas Noblessneri Kodusadama arendusprojekti esimese etapi ehitust, mis koosneb Staapli tn 4 kortermajast ja kogu elamukompleksi ühendavast maa-alusest parklast. 2017. aasta lõpuks valmib vahetult mere kaldale 225 parkimiskohaga maa-alune parkla ning 6-korruseline 66 korteriga kortermaja, mille esimesel korrusel paikneb üle 1000 m² äripinda.

Kokku hõlmab Kodusadama arendusprojekt (http://noblessner.merko.ee/) nelja kortermaja 208 korteri ning ligi 3700 m² büroo- ja kaubanduspinnaga. Teine etapp koosneb kolmest kortermajast aadressidel Staapli tn 3, 8 ja 12.

Noblessneri Kodusadam asub vaid 7 meetrit merest. Arhitektuurse lahenduse autor on rahvusvahelise kutsutud arhitektuurikonkursi võitnud Eesti Arhitektuuribüroo Pluss, kes on seadnud fookusesse inimeste elamis-, liikumis- ja tegevusvõimalused. Autod viiakse maa-alusele tasandile, mis tagab ruumi jalgsi ja jalgrattaga liikujatele. Majade sisehoovidesse luuakse privaatsed ja poolprivaatsed mängu- ja puhkealad, jalakäijate juurdepääsuks rajatakse Kalaranna tänava mere poolsele nõlvale trepid.

B-energiaklassiga kortereid iseloomustavad kaunid vaated, korteripõhine soojustagastusega sundventilatsioonisüsteem ja põrandaküte. Korteritel on klaasitud rõdud, valitud korteritel ka saun ja kaminavalmidus. Korteriostja saab valida kuue siseviimistluspaketi vahel, mis on välja töötatud koostöös sisearhitektide Eeva Masso ja Katrin Tammsaarega. Korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 2390–4350 eurot.

Kogu Noblessneri sadamalinnaku ala arendava BLRT Grupi eesmärk on luua terviklik ja noobel elu-, äri- ja vabaajakeskkond, mis väärtustab ajaloolist pärandit ning maalilist mereäärset asukohta. Vahetus läheduses asub Lennusadam, Kalamaja park ning 2017. aasta lõpuks valmiv Euroopa IT-agentuuri peakontor. Esimese kortermaja valmimise ajaks lõpetatakse laevaremonditööd ajalooliselt siin paiknenud tehases. Lisaks lammutab BLRT tootmishoone, ehitab välja promenaadiosa koos uue linnaväljakuga, rekonstrueerib jahtklubi ja korrastab Valukoja ümbruse. Lisaks tänasele ligipääsule Tööstuse tänava kaudu rajatakse täiendav ligipääs otse Kalaranna tänavalt, sealhulgas kergliiklusteed, mis tagavad ühendused kergliiklustunneli, linnaväljaku, rannapromenaadi ja Kalaranna teega. Parkimise korraldamiseks rajatakse parklad ning hiljem parkimismajad.

Noblessneri Kodusadamat arendab 2014. aasta detsembris AS-i Merko Ehitus ja BLRT Grupp AS-i poolt loodud ühisettevõte Kodusadam OÜ, millest kumbki osanik omab 50%.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Üliõpilaste rakendus vahendab üüripindu maakleritasuta

31.05.2016 Tõnu Toompark

Tartu ülikooli äri- ja projektiideede võistluse „Kaleidoskoop“ võitis meeskond Konku, kelle veebirakendusest (www.konku.ee) leiab vahendustasuta üürikuulutused. Võitjatiim on mõelnud nii koduotsija kui ka korteriomaniku peale ning kasutab mõlemal juhul väga personaalset lähenemist.

Tartu ülikooli geenitehnoloogia eriala tudengi Karl-Sander Erssi ja õigusteaduse üliõpilase Joonas Põdra loodud rakenduses leiab oma tulevase kodu kas hinna, asukoha, tubade arvu või muude tingimuste järgi.

„Eduka tehingu korral palume inimesel korteriomanikule oma hinnang anda – kas kokkulepitust peeti kinni, kas korter vastas piltidele ja kirjeldusele. Nii teavad järgmised üürnikud korteriomaniku usaldada või vältida,” kirjeldasid noormehed teenuse personaalset külge.

Konku testperioodil on oma üüripinna rakendusse lisamine tasuta. Noormehed on kindlad, et korteri omanik saab Konku rakenduse abil tutvuda oma tulevase üürnikuga paremini kui ühegi maakleri vahendusel. „Meie lehelt saab potentsiaalsete üürnike kohta lugeda soovitusi ja hoiatusi – kes jättis korteri nii nagu see talle anti, kellest jäi tuppa suitsuhais ja kriibitud tööpinnad,” kirjeldasid ettevõtlikud Tartu ülikooli üliõpilased, olles kindlad, et personaalse tagasisidega leiab korteriomanik endale kõige meelepärasema üürniku.

Tartu ülikooli ideelabori juht, „Kaleidoskoobi“ korraldaja Maret Ahonen rääkis, et peaauhinna saajad alustasid ideelabori eelinkubatsiooniprogrammis idee tasandilt: „Visa töö tulemusel, mis tähendab pidevat tööd oma idee testimisel ja potentsiaalsete kasutajate ning klientidega suhtlemist, selgines arusaam ärimudelist ja pakutavast teenusest, mis oli lõpuks ka nende tugevuseks.“

„Kaleidoskoobi“ võitjad, Konku eestvedajad Karl-Sander Erss ja Joonas Põder sõidavad Helsingis toimuvale auhinnareisile Põhjamaade suurimale idufirmade konverentsile SLUSH ning saavad idee edasiarendamiseks ideelabori poolt arengunõustaja.

Jagati ka mitmeid eriauhindu. Näiteks sai Tartu linnavalituse ja ökoinnovatsiooni auhinna meeskond Gleather, kuhu kuulusid TÜ materjaliteaduse, ettevõtlus- ja tehnoloogiajuhtimise üliõpilased ja Eesti kunstiakadeemia disain ja rakenduskunsti tudeng. Meeskond töötab välja alternatiivset nahka, mis on valmistatud želatiinist. Seega tulevikus võib igas teises kodus olla diivan, mille nn nahkkate on želatiinist.

Ahonen lisas, et kõik finaalis osalenud 14 ettevõtlikku tiimi paistsid silma julge esinemise ja enesekindluse poolest: „Nad on eeskujuks kaasüliõpilastele ja toetavad ettevõtliku ülikooli kujunemist nii õppetöös kui õppetöö väliselt. Kõik osalejad on tulevikus väga head partnerid mõnele ettevõttele või ise ettevõtjad, kes julgevad katsetada ja tuua turule uusi ideid, mis teevad inimeste igapäevaelu mugavamaks ja rutiinsed toimingud muretumaks.”

Uute ideedega ettevõtlikud noored on 22. septembril 2016 oodatud sügisesele ideelabori avaüritusele „Ideede raju“. Tutvu kõikide eripreemia saajate ja žürii liikmetega ideelabor.ut.ee. „Kaleidoskoopi“ rahastab Euroopa sotsiaalfond.

Nordecon ehitab Lasnamäele kanali äärde 16-korruselise korterelamu

31.05.2016 Tõnu Toompark

Nordecon ja Liven Kinnisvara sõlmisid lepingu Lasnamäele Virbi 10 Central Residence’i teise etapi – 16-korruselise kortermaja ehituseks. Virbi tänav 10 esimesele korrusele tulevad äripinnad, majja kokku 75 korterit. Lepingu maht on ligi 6,5 miljonit eurot koos käibemaksuga.

„Virbi tänava soodne asukoht ning mugav ühendus, sh ühistranspordiühendus kesklinnaga, on kaasa toonud väga suure klientide huvi siia, Lasnamäe keskpunkti elama asuda,“ ütles Liven Kinnisvara partner Andero Laur. „Central Residence’i iseloomustab kõrge ehitus- ja viimistluskvaliteet, samuti oleme erilist rõhku pannud turvalisusele. Üks oluline põhjus, miks valisime ehitajaks Nordeconi, oli ka see, et kõrget kvaliteeti aitab tagada BIM-tehnoloogiate kasutamine ehitusprotesessis.“

„Liven Kinnisvara on kogenud arendaja, oskab nõuda kvaliteetset ehitusteenust ning seda me kindlasti ka pakume,“ rääkis Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Ehitame praegu Central Residence’i esimest etappi – Virbi 8 viiekordset korterelamut, nüüd rajame selle kõrvale ka suurema, 16-kordse korterelamu. Ehitustöödega alustame juunis, valmis ja sissekolimiseks sobiv on maja 2017. aasta oktoobris.“

Central Residence’i ) arhitekt on Raiko Reinson. Hoonetekompleksis on kokku pea 11 000 m2 brutopinda. Maa-aluses parklas on kahel tasandil kokku 118 parkimiskohta, tõkkepuuga eraldatud hooviparklas 24 kohta. Hoovi rajatakse mänguväljak. Hoonetel on B-energiaklass, igal korteril on oma ventilatsiooniseade, koostöös turvafirma G4Siga on kavandatud läbimõeldud valveteenus.

Liven Kinnisvara (www.liven.ee) on värske, ent kogenud tegijate juhitav kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõte. Liven Kinnisvara loob asukohast lähtuvalt parima elukeskkonna, milles vorm järgib funktsiooni, kus hoone suhtub austusega ümbritsevasse ning peegeldab moodsat esteetikat. Liven panustab projekti ettevalmistamisse vähemalt sama palju energiat kui selle teostamisse, suheldes partneritega ausalt ja selgelt.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd rohkem kui 650 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tallinna linn tunnustab teisipäeval parimaid restaureerijaid

31.05.2016 Tallinn.ee

Tallinna muinsuskaitsjad on enam kui kümne aasta jooksul esile tõstnud parimaid muinsuskaitse- ja miljööväärtuslike objektide restaureerimisega seotud isikuid. Homme tunnustatakse eelmise aasta silmapaistvamate restaureeritud hoonete omanikke, projekteerijaid ja ehitajaid. Pidulik tunnustamine toimub 31. mail, restoranis Tuljak, algusega kell 14.

Parimaks restaureeritud mälestiseks Tallinnas 2015. aastal tunnistati Pirita teel asuv restoran Tuljak, mis valmis Valve Pormeistri projekti järgi 1965. aastal. Osaühing Baltek Arendus alustas restaureerimise ettevalmistusi 2014. aastal. Apex Arhitektuuribüroo koostatud projekti järgi taastati hoone oma algses funktsioonis.

Parimaks restaureeritud interjööriks vanalinnas hinnati Pika ja Pühavaimu tänava nurgal asuva Maiasmoka kohviku teine korrus. AS Kalev tellimusel koostas sisekujunduse projekti T-Linnaprojekt.

Tallinna parimateks korrastatud majadeks miljööväärtuslikel hoonestusaladel tunnistati kolmest elamust koosnev hoonetekompleks ja korterelamu Kassisabas (Luise tn 25 ja 27) ning korterelamu Raua 18. Miljöötundliku korrastamise eest tunnustatakse Perton Ehitust ja Arhitektuuribürood RAF ning Endover Kinnisvara ja Apex Arhitektuuribürood. Kaht viimast tunnustatakse ka Toompuiestee 13 hoovihoone korrastamise eest. Esiletõstmist väärisid ka korteriühistud Köie tn 8 ja Niinemaja (Niine tn 4), kes on oma majad miljöötundlikult korda teinud.

„Restaureerimine väärib tähelepanu ja tunnustust, sest väärtuslikele hoonetele algse välimuse tagasiandmine või nende hävimisest päästmine nõuab kannatlikkust, teadmisi ning omanikult soovi leida piisavad rahalised vahendid,“ rõhutas muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik.

LAEV sai nurgakivi

31.05.2016 Tõnu Toompark

Eile sai nurgakivi Rocca al Mare väravasse kerkiv elu- ja ärihoone LAEV. Merest inspireeritud majale panid nurgakivi Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, arhitekt Raivo Kotov, Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson ning arendaja ja ehitaja esindajad. Hoone nurgakivi jääb tähistama ühtlasi ka merekultuuri aastat, mille auks paigutatakse tulevikus hoone fuajee põrandasse ka vastav tahvel.

Kõigepealt toimunud arutelus rääkisid arhitekt Andrus Kõresaar, Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dresen ja Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd merest, merekultuuriaastast ning Tallinna mereäärsete piirkondade arengust. Eraldi käsitleti Rocca al Mare kui ühe Tallinna kiiremini areneva piirkonna visiooni lähima 5 aasta perspektiivis. Linna peaarhitekt Endrik Mänd ütles, et Tallinna olulisemad arendused on pealinna avamine merele, kesklinna tihendamine ning lokaalsed projektid, millest peaarhitekt tõi välja kolm olulisemat: Ülemiste City, Järve Selveri ja Väike-Õismäe piirkonnad. LAEVa projekt ongi märgilise tähendusega just Väike-Õismäe piirkonna arendamisel, ütles Mänd.

Uuenduslikule ja kaasaegsele hoonele kohaselt toodi silinder nurgakivisse asetamiseks trooniga. Nurgakivi panekul osalesid Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson, hoone arhitekt Raivo Kotov (KOKO arhitektid) Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, arendaja Triestate juhid Kalev Raidjõe ja Kuldar Gil ning Embach Ehituse esindajad.

LAEV on selgelt eristuva, merest inspireeritud arhitektuuriga elu- ja ärihoone, milles on maksimaalselt kasutatud kaasaegseid energiatõhususe- ja targa maja lahendusi. Näiteks võib tuua tavapärasest kõrgemad laed, suured puhtad klaaspinnad, avatava välisseinaga siseterrassid, katusele sõitvad liftid jpm, mida elu-ja ärihoonetes seni harva või siis täiesti esmakordselt kasutatud on. Elu- ja ärihoone LAEV asub Vabaõhumuuseumi tee 1, selles saab olema 29 korterit ning 17 äripinda. Hoone arhitektuurse lahenduse autoriks on Raivo Kotov ja arhitektuuribüroo KOKO. Maja valmimisajaks on planeeritud 2017. aasta jaanuar ning ehitajaks on Embach Ehitus OÜ, arendajaks on Triestate OÜ

Statistika: I kvartalis valmis 990 eluruumi

31.05.2016 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel valmis 2016 I kvartalis 990 eluruumi. See on umbes-täpselt sama palju kui aasta tagasi, mil kasutusloa sai 973 eluruumi.

Kasutusloa saanud eluruumide kogupindala oli 102 500 m² ehk aastatagusest 6% rohkem.

Nii jätkab uute eluruumide valmimine rekordite rada. On üsnagi tõenäoline, et käesoleval 2016. aastal valmib kokku rohkem eluruume kui 2015. aastal. 2015. a valmis Eestis kokku ligi 4000 eluruumi.

Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (m²) kvartalite lõikes

Kasutusloa saanud keskmine pind, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Ehituslubadest lähevad töösse vaid pooled

30.05.2016 Virge Haavasalu

Väljastatud ehituslubadest jõutakse vaid pooltel juhtudel ehituseni, mistõttu ei tohiks ehituslubade arvu suurt kasvu tänavu ületähtsustada, leiavad kinnisvaraarendajad.

“Ehituslubade väljastamises on toimunud võrreldes möödunud aastaga oluline kasv, kuid see arv ei näita veel tegelikku ehitustegevust,” lausus Tallinnas muu hulgas luksuslikke elamuid arendava Liven Kinnisvara partner Andres Aavik „Ehitusse lähevad võib-olla pooled väljastatud ehitusloaga objektidest.”

Samuti tõi ta välja, et võrdlusbaas on väga madal. 2010.–2011. aastal väljastati aastas vaid paar tuhat ehitusluba ning taastumine on olnud vaevaline. Aaviku sõnul võiks Tallinnas ja Harjumaal uusi eluasemeid lisanduda aastas 2500–3000. „Vaadates praegust ehituslubade väljastamise tempot ja uute projektide alustamist, siis me sel aastal ka sellesse vahemikku jõuame. Tallinn on kasvav keskus ning kasvu toetab ka elanike soov oma elamistingimusi parandada,“ lausus ta.

Statistikaamet teatas, et ehitisregistri andmetel lubati tänavu esimeses kvartalis kasutusse 990 uut eluruumi. Sama palju uusi eluruume valmis ka aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asusid korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. Tänavu esimeses kvartalis väljastati ehitusluba 1347 eluruumi ehitamiseks, mida on üle poole rohkem kui mullu esimeses kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kortermajade ehitus on Liven Kinnisvara partneri sõnul peamiselt koondunud Tallinnasse ja Tartusse, üksikuid projekte rajatakse ka teistesse linnadesse. Võimalike turu ülekuumenemisega seotud riskide maandamiseks on pangad Aaviku sõnul seadnud arendajatele eelmüügi nõuded. „Pangapoolne finantseerimine ei avane enne, kui 20–50% korteritest on müüdud,“ märkis ta. Selline nõue on Aaviku sõnul Põhjamaades kasutusel olnud juba aastakümneid ning sealne turg on sellega harjunud.

“Korteriomaniku jaoks tähendab see seda, et ta teeb küll broneeringu või võlaõigusliku lepingu, kuid ehitus ei alga enne, kui panga seatud eelmüügi nõue on täidetud. Arendaja jaoks tähendab see vajadust suur hulk kortereid müüa nii-öelda paberi pealt,” lisas ta.

Kas hakkame nägema rohkem verd ja pisaraid?

Kinnisvaraalase nõustamisega tegeleva Adaur Grupi juhatuse liikme Tõnu Toompargi sõnul näitab suur ehituslubade arv, et luuakse potentsiaali elamispindade pakkumise kõrgel tasemel hoidmiseks ehk kinnisvaraarendajate plaanid on optimistlikud. Ka tema sõnul peab arvestama, et kõik ehitusload ei jõua ehitusse. “Seega loob ehitusluba ainult potentsiaali pakkumise suurenemiseks,” märkis Toompark.

Tarbijate seisukohast on tema hinnangul olukord samuti positiivne, sest valikuvõimalus elamispindade turul püsib lai.

Riskide poole pealt nägi Toompark, et suur ehituslubade arv võib tekitada ülepakkumise, mis toob endaga kaasa hinnakonkurentsi. „Arendusturul praegu ringi vaadates on hinnakonkurents tegelikult juba selgelt olemas. Võimsamad allahindlused küündivad kümnete tuhandete eurodeni,“ tõi ta näiteks.

Küll võib kinnisvaranõustaja sõnul öelda, et kõik pakkumises olevad arendusprojektide korterid leiavad omale ostjad – seisva müügiga projekte praktiliselt ei ole. „On suur küsimärk, kas pakkumise suurenemine või võimalus pakkumise suurenemiseks loob olukorra, kus tekib ülepakkumine ning tänane pankrottideta arendusturg näeb rohkem verd ja pisaraid,“ märkis Toompark.

Kinnisvarafirmade liidu juhti Tõnis Rüütlit üllatas see, et nõudlus uusarenduste korterite järele on olnud uskumatult kõrge. Ta ei oleks sellist nõudlust enda sõnul prognoosinud. Rüütel pani suure huvi selle arvele, et me ei saa üle finantsolukorrast, mis meid viimased aastad on kollitanud. Nimelt inflatsioon ja negatiivsed intressid söövad inimeste säästusid ja neile ei ole head väljundit.

Rüütli sõnul ostetakse täna umbes 40% kogu elamukinnisvarast ilma finantsvõimenduseta ehk ilma pangalaenuta. „See kõneleb konkreetselt säästude realiseerimisest,“ lausus Rüütel.

Elukondlik kinnisvara on tema sõnul saavutanud masueelse taseme, ehk meil on tasapisi buumiaegne tase käes. Vahepeal on kümmekond aastat aega ka läinud.

TASUB TEADA

Tänavu 21. märtsil hakkasid kehtima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ja võlaõigusseaduse muudatused. Erinevalt varasemast nõutakse pankadelt uusarenduste puhul eksperthinnangut, mille tellimise kulu võib jääda laenuküsija kanda. Kui varem said pangad uute korterite tagatisväärtuse määramisel arvesse võtta ka arendajate müügipakkumisi, siis värske seadusemuudatuse kohaselt sellest üksi enam ei piisa.

Seadus ootab veel ministri määrust, mis täpsustaks elamukinnisvaraga seotud laenude puhul tagatiste hindamise nõudeid. Selle määruse väljatöötamine aga alles käib. Kuna turuosalistel on selles suhtes erinevad nägemused, siis läbirääkimised veel käivad ja määrus võiks valmis saada suveks.

TAUST: Hoonete ehitus kasvatas ehitusmahte

Eesti ehitusettevõtted ehitasid tänavu esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 3% rohkem. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 5%.
Hoonete ehitamine suurenes 12% ning rajatiste ehitamine vähenes ligi viiendiku võrra.
Kohalikku ehitusturgu mõjutab jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Seevastu hoonete uusehitus jätkas kasvutrendil.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 8%, mida mõjutasid põhiliselt hooneehitustööd. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 9%.
Allikas: statistikaamet

Virge Haavasalu
virge.haavasalu@aripaev.ee

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/05/30/ehituslubadest-realiseeruvad-vaid-pooled