Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Investeeringute kasv ennustab majanduskasvu kiirenemist

30.09.2016 Tõnu Toompark

Eesti Pank avaldas neljapäeval Eesti majanduse teise kvartali ülevaate
Teises kvartalis põhjustasid aeglast majanduskasvu üksikud tegevusalad
Ettevõtete investeerimisaktiivsuse tõus esimesel poolaastal ennustab majanduskasvu kiirenemist
Tööjõumahukate tegevusalade osakaal majanduses suureneb, surve tööjõu kallinemisele püsib tugev
Tarbijahinnad oli augustis samal tasemel kui 2013. aasta alguses, kuid hinnakasv lähikuudel kiireneb

Eesti majanduse aastakasv püsis ka teises kvartalis aeglane. Majanduskasvu nõrgestas lisandväärtuse vähenemine energeetikas ja mäetööstuses ning kinnisvaraalases tegevuses, samas kui ülejäänud tegevusalade lõikes oli kasv laiapõhjaline. Kasvu vedasid tööjõumahukamad sektorid ning see selgitab vähemalt osaliselt, miks aeglase majanduskasvu koondnumbri taustal on kiirelt kasvanud nii hõivatute hulk kui ka keskmine palk. Seejuures tõendab suurenenud vabade ametikohtade hulk, et tööjõupuudusest tulenevad riigisisesed palgakasvu surved ei ole ilmselt veel taandunud.

Eksportivad ettevõtted hindavad oma konkurentsipositsiooni nii Euroopa Liidu turul kui ka väljaspool tugevamaks kui aasta alguses. Sellega on kooskõlas ka Eesti kaubavahetuse elavnemine teises kvartalis. Teises kvartalis kasvasid ka investeeringud põhikapitali. Lisaks majapidamiste elamuinvesteeringute mahu suurenemisele kasvasid ka ettevõtete investeeringud, mis suurendab tõenäosust, et viimastel aastatel püsinud lõhe majandus- ja palgakasvu vahel sulgub tööjõu tootlikkuse suurenemise, mitte palgakasvu järsu aeglustumise teel.

Pärast enam kui kaks aastat kestnud hindade langust muutus augustis tarbijahindade inflatsioon taas positiivseks. Samas on kuises arvestuses hinnatase alates käesoleva aasta algusest püsivalt kerkinud ning pisut enam kui poole aastaga on tarbijahinnad tõusnud ligi 2%. Hoolimata kiiresti kasvavatest palgakuludest ja nõudlusest on hinnasurve püsinud nõrk. Ühest küljest on see tulnud kasumimarginaalide vähenemise arvelt, teisalt on sellele kaasa aidanud ka toormete, sh nafta madal hinnatase ja importtoodete aeglane hinnakasv. Energia odavnemise mõju inflatsioonile on taandumas ning see hoogustab lähiajal hinnakasvu.

Vahepealse hinnalanguse tulemusena olid tarbijahinnad selle aasta augustis võrdväärsed 2013. aasta alguse tasemega. Samas kasvas keskmine brutokuupalk sel perioodil umbes 20%, st elanike keskmine ostujõud on viimase kolme aastaga suurenenud umbes viiendiku võrra ning see on väljendunud kiires jaemüügi ja eratarbimise kasvus.

Jõudsalt kasvanud palgatulu ja tarbimine on soodustanud maksutulude laekumist. Maksutulu on suurendanud ka kõrgemad aktsiisimäärad alkoholile, tubakatoodetele ja kütusele. Aasta esimeses pooles ületasid valitsemissektori tulud kulusid ning ka aasta kokkuvõttes peaks eelarve jääma ülejääki. Valitsemissektori kulude kasvu on oluliselt piiranud investeeringute vähenemine, kuid lisaks sellele on mõju hakanud avaldama ka valitsusasutuste töötajate arvu vähendamine, millega püütakse riigisektori suurust hoida vastavuses kahaneva rahvastikuga.

Eesti majanduse uue prognoosi avaldab Eesti Pank 13. detsembril.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

05/10/2016 toimub Kinnisvarakoolitus „Ehitus-ja kasutusload“

30.09.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 05/10/2016 koolitus “Ehitus- ja kasutusload”. Lektor advokaat Raul Keba.

Koolitus käsitleb 11. veebruaril 2015 vastu võetud uue ehitusseadustiku kohast protsessi projekteerimistingimuste taotlemisest hoonele kasutusloa väljastamise ja riikliku järelevalve tegemiseni.

Koolitusel saab ülevaate olulisematest muudatustest uues ehitusseadustikus ning käsitletakse uusi põhimõtteid, ehitiste ja ehitamise liike, uusi loamenetlusi ja riikliku järelvalvet.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub kolmapäeval 05/10/2016 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara: Rõdu, lodža või terrass annavad kodule mõnusa aktsendi

30.09.2016 Indrek Servinski

Kes meist ei sooviks tükikest õueala oma hoovis? Kuigi rõdu ei ole hoov, on sellel siiski häid omadusi nagu võimalus juua hommikukohvi, nautida õhtupäikest, kuivatada pesu või vaadata, milline on õues ilm, kirjutab Arco Vara maakler Indrek Servinski.

Enamasti ei tee inimesed vahet, milline pind nende elamise juurde kuulub ja nii räägitakse ainult rõdudest. Seega peaks esmalt selgeks tegema mõned mõisted.

Rõdu on hoone välisseinast välja ulatuv ja rinnatisega piiratud platvorm.

Lodža ei ulatu hoonest välja ja on avatud reeglina ühest küljest, kuid võib olla avatud ka mitmest küljest.

Prantsuse rõduks võib nimetada piirdega aknarinnatist.

Terrass on majast väljapoole ehitatud tasapind, mis avaneb loodusesse. On olemas ka katuseterrassid, mis asuvad lamekatustel.

Rõdu, kas neto- või brutopind?

Kui osta korter, siis tasub kindlasti uurida, kas rõdu on üldpinna sisse arvestatud või mitte. Vanemates majades on rõdud ja lodžad reeglina üldpinnast välja jäetud, aga uusarendustes lisavad arendajad rõdud pahatihti üldpinna sisse, et ruutmeetri hinda soodsamaks saada.

Ostjale on see reeglina ebameeldivaks üllatuseks, kui ruume vaadates avastatakse, et eluruumi on hoopis vähem kui esialgu arvati olevat. Lisaks võib talvisel perioodil omanik avastada, et korteriühistu soovib raha saada ka rõdu ja terrassi kütmise eest, kuna küte on arvestatud kõigi korteri ruutmeetrite peale, mitte üksnes eluruumi ruutmeetrite kohta.

Hooldamine on elementaarne

Rõdu on nagu iga teine ruum elamises, mille eest tuleb hoolitseda. Seinu tuleb pesta ja vajadusel värvida, põrandat puhastada. Sageli suhtuvad oma korteri müüjad rõdusse kui mõtetusse ruumi – kodu on küll puhas ja korras, aga rõdud on koristamata ning räämas.

Kuigi rõdu ei pruugi korteri hinda mõjutada, siis korras rõdu annab potentsiaalsele ostjale positiivse emotsiooni ja tõenäosus tehinguks on suurem.

Rõdu kinniehitamine ei ole omalooming

Vanemates majades on rõdud ja lodžad tihti kinni ehitatud. Sellisel juhul peab arvestama, et taoline ehitamine on reeglina ebaseaduslik ja uus omanik võib olla sunnitud rõdude aknad eemaldama. Kõikidele ümberehitustöödele, mis on korteris tehtud, peab olema projekt ja ehitusluba, kaasa arvatud rõdude kinniehitamise kohta.

Paljudel majadel on ka just rõdude tõttu probleeme fassaadiga, sest kasutatakse väga erinevaid materjale ja nii on mõni hoone ikka päris kirju. Hea on vaadata maju, kus on ette võetud renoveerimine ja peetakse kinni korrast, kus rõdule paigaldatud asjad ei tohi ulatuda piirdest kõrgemale.

Ostes kodu, millel on rõdu, lodža või terrass, veenduge peamiselt, et ruutmeetrid oleks õigesti arvestatud ja ümberehituste korral olemas kõik vajalikud dokumendid. Tundke mõnu oma isiklikust väikesest „sisehoovist“ kus saab nautida värsket õhku.

Rikkaks üüriäris: Kas üürniku leidmiseks tasub kasutada maaklerit

30.09.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Eluruumi üürniku leidmiseks maakleriteenuse kasutamise mõistlikkus sõltub eeskätt turukonjunktuurist. Kui üüriturul on suur nõudlus ja üürikortereid rabatakse kui sooje saiu, ei ole suurt mõtet kinnisvaramaaklerit palgata.

Pigem tasub üürileandjal esmalt ise katsetada, kas portaali pandud ja lisaks sotsiaalmeediasse paistatud kuulutus üürniku kätte aitab tuua. Seejuures peab üürileandja olema kindel, et tal on piisavalt hea üürileping, mis teda tulevikus võimalike probleemide tekkel kaitseb.

Iseseisvalt üürniku leidmise eelis on üürniku jaoks madalam kulu. See võimaldab üürnikult tavapärase ühe kuu üürisumma ulatuses oleva tagatisraha asemel nõuda tagatisraha kahe kuu üürisumma ulatuses. Suurem tagatisraha on võimalike riskide maandamiseks sageli isegi heast lepingust parem tagatis.

Loiu üürituru puhul või olukorras, kus üüripakkumine ületab nõudlust tasub üürileandjal maakleritele suuremat tähelepanu pöörata. Maakleri teenust kasutades on mõttekas kokku leppida, kes ja kus üürikorterit kuulutab, sest dubleerivad kuulutused üksteisele suurt lisaväärtust ei anna. Pigem tekitavad sama korteri erinevad üürikuulutused üürnikes segadust ja arusaamatus, mis võib potentiaalsed kliendid eemale peletada.

Kui aga üürileandjal ei ole aega või tahtmist ise üürniku otsimisega tegeleda, võib ta selle töö täielikult maakleritele delegeerida. Seda kuni selleni, et anda maaklerile üürikorteri võti ja lasta viimasel n-ö täisteenust osutada. Selline käitumine eeldab muidugi üürileandja täielikku usaldust maakleri vastu.

Investor peab arvestama, et maakleriteenus on ka mugavusteenus. Maakler võtab omanikult mure ja vaeva, mis eluruumi väljaüürimisega seondub. Teenuse eest tuleb aga maaklerile tasuda.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ üürikoolitusele.

Arco Vara: Büroopindade ülepakkumine sunnib leidlikkusele

29.09.2016 Reimo Simsalu

Plahvatuslikult suurenenud uute büroopindade pakkumine ärgitab kinnisvaraomanikke olemasolevatele äriotstarbelistele ruumidele alternatiivseid kasutusi otsima.

Seda, mida me igapäevaselt turul näeme, toetavad ka Tallinna büroohoonete turu dünaamikat kirjeldavad graafikud. Täna, kus kolmanda kvartali statistikat ei ole veel avaldatud, võib öelda, et uusi büroohooneid ehitatakse massiliselt ning pakkumine ületab nõudlust.

Ma ei soovitaks kinnisvaraarendajatel praegu enam sellele karusellile hüpata. Usun, et büroohoonete arendusega on juba kolm kuni viis aastat hilinetud. Pigem võiks otsida olemasolevatele büroopindadele muid väljundeid.

Juba praegu kavandatakse büroo- ja tööstushooneid potentsiaalsete üürnike nappuse tõttu ümber majutusasutusteks, kortermajadeks või isegi tantsusaalideks.

Büroohoonete ehitusbuum läks lahti 2014. aastal ega ole siiani vaibunud. Selle tulemusel valmib 2016. aasta teises pooles tõenäoliselt rekordiliselt palju ruutmeetreid kaasaegset üüripinda. Samas on näha, et mitmed alles ehitatavad ning büroopindu pakkuvad projektid on üürnike leidmise ja ehituse jätkamisega algselt plaanitud graafikust maas.

Võrreldes aastatel 2011-2015 kavandatud ja teoks tehtud büroode laiendamisega on praegune laienduste maht äärmiselt tagasihoidlik. Büroohoonete rekonstrueerimise lube on küll välja võetud, kuid nii tehniliselt kui ka moraalselt amortiseerunud hoonete omanikud ei kiirusta kulukate ehitustöödega alustama.

Tallinna uute büroohoonete turu dünaamika

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco vara: Viljandi ja Viljandimaa kinnisvaraturu ülevaade 2016-09

29.09.2016 Tõnu Toompark

Korterid

2016. aasta esimesel poolaastal näitas Viljandis tõusutrendi nii korteritehingute arv, korteritehingu keskmine väärtus kui ka keskmine ruutmeetri hind. Ligi pool tehinguist toimus seejuures enne 1970. aastat valminud kortermajades. Poole aastaga osteti Viljandis 123 korterit ehk ligi 14% rohkem kortereid kui mullu samal ajal. Keskmine tehinguhind kasvas 7,9% ehk 29 400 euroni ja ruutmeetrihind 7,3% ehk 568 euroni. 2016. aasta teises kvartalis kaubeldi Viljandi korteritega enam-vähem sama aktiivsemalt, kui läinud aasta samas kvartalis. Ka keskmine tehinguhind püsis samal tasemel. Viljandi maakonnas toimus teises kvartalis mullusest rohkem korteritehinguid ja keskmine hind näitas kerget tõusu. Poole aasta lõikes vormistati 230 ostumüügitehingut hinnatasemel 371 €/m². Korterite keskmine tehinguhind kasvas 19 307 euroni ehk 6%.

Viljandi ja Viljandimaa korterituru dünaamika II kvartalis

Allikas: Maa-amet

Väikelinnades ja maapiirkondades on olulisimaks korterituru mõjutajaks elanikkonna väljaränne. Tugevate kultuurikeskuste nagu Viljandi puhul võib täheldada elanikkonna koondumist maakonnakeskusse. Kolmandas kvartalis oli Viljandis aktiivses müügis ligikaudu 70 ja üüris paarkümmend korterit. Aastatagusega võrreldes on märgatavalt kasvanud nii müügi- kui ka üüripakkumiste arv. Tasub arvestada, et võrreldes eelmise aasta augustiga kasvas Viljandi korterite keskmine müügipakkumiste arv tänavu augustis 33,3% ning pakkumishind 5,8%. Keskmine üüripakkumiste arv kahekordistus, kuid üürihind ruutmeetri kohta kasvas sellegipoolest 20%. Viljandi korterite kuuüür jäi 120 ja 520 euro vahele.

Korterite orienteeruvad pakkumishinnad Viljandi linnas

Tehingu tüüp	1-toalised		2-toalised		3- ja enamatoalised
Pakkumisel	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)
Müük	15	550-950	40	300-1050	60	250-1300
Üür	10	6,00-10,70 (140-240 €/kuus)	5	4,90-5,30 (180-320 €/kuus)	10	2,70-6,30 (180-500 €/kuus)

Allikad: kv.ee, Arco Vara. Tulemused on esitatud ümardatult

Erinevalt suurlinnade korteriturust, kus tehinguhinnad on pakkumishindadest oluliselt madalamad, sarnaneb Viljandi tüüpkorterite keskmine hinnatase pakkumishindadega.

Hoonestatud maad

Viljandis müüdi 2016. aasta esimeses pooles 28 elamut ehk täpselt sama palju, kui aasta varem. Elamu maksis keskmiselt 62 321 eurot, mida oli mullusest 7,1% rohkem. Viljandi maakonnas toimus hoonestatud elamumaadega 96 ja maatulundusmaadega 42 tehingut. Seda oli vastavalt 17,9% ja 8,7% vähem. Hoonestatud elamumaade hind kasvas seejuures 13,4%, 36 150 euroni. Hoonestatud maatulundusmaade hind langes 7,4%. Keskmiseks tehinguhinnaks oli 40 128 eurot.

Hoonestamata maad

Viljandi linnas vahetas poole aastaga ostu-müügitehingus omanikku 10 elamumaad hinnatasemel 5,23 €/m². Eelmisel aastal tehinguid ei tehtud. Tuleb arvestada, et tegu ei olnud vabaturutehingutega, kuna vaadeldud perioodil leidsid aset mitmed hoonestusõiguse väljaostutehingud ning enampakkumised. Viljandimaal osteti 36 hoonestamata elamumaad, mida oli mullusest üle kahe korra rohkem. Elamumaade keskmine ruutmeetrihind hind tõusis 36,4% ehk 2,51 euroni.

Maatulundusmaade tehinguaktiivsus langes 26,5%, kuid pinnaühiku hind langes sellest vaid 4%. Keskmiselt maksti hektari eest 2 400 €. Tavapäraselt maksavad ostjad raiehooajal ehk esimeses ja neljandas kvartalis raieküpse puistu eest paremat hinda, kui teises ja kolmandas kvartalis. Esimesel poolaastal leidis aset 48 tehingut metsamaaga ja keskmiseks hinnaks kujunes 2 583 €/ha. Haritavat maad müüdi 42 korral ning keskmiseks hinnaks oli 2 786 €/ha. Põllu- ja metsamaid müüakse vähe ning need liiguvad sageli käest kätte. Ostjateks ja rentijateks on kas naaberkinnistu omanikud või varasemad rentnikud, kes sageli soovivad põllumaid osta.

Äriotstarbega maad

Viljandi linna piires toimuvad üksikud hoonestatud ja hoonestamata tootmis- ning ärimaa tehingud. Maakonna piires toimub tootmis- ja ärimaadega rohkem tehinguid, kuid nende põhjal arvutatud keskmist hinda ei saa teistele sama otstarbega maadele üldistada, kuna hind sõltub suuresti konkreetse maa väärtusest potentsiaalse ostja jaoks.

Poolaasta- ja kvartalistatistika põhjal ei saa teha üldistavaid järeldusi. Tuleb arvestada, et keskmise pinnaühiku hinna võivad paigast nihutada üksikud väga kõrge või madala hinnaga tehingud. Kinnisvara hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Prognoos

Vastu talve muutub Viljandi ja Viljandimaa kinnisvaraturg rahulikumaks, kuna õppurid on omale eluasemed juba leidnud ning inimesed keskenduvad igapäevatoimingutele. Kinnisvaraturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil, kuid enam nõutud vara puudus kergitab nii üüri- kui müügihindu. Järelturu korterite soetamisel jälgivad ostjad vara seisukorda, elujõulise korteriühistu ja korrektse dokumentatsiooni olemasolu. Viljandist kaugemal asuvat kinnisvara võib olla keeruline müüa, kuna maapiirkondade rahvastik ning majanduslik aktiivsus väheneb.

Aime Opermann, Arco Vara Viljandi osakonna juht

Viljandimaa korterite turg aktiveerus tänu investoritele. Üürikorterite nõudlus oli suur ning pakkumine väga väike. Seda tingisid nii õpilased, noored pered, kes ei saa või ei taha laenu võtta, kui ka Viljandisse saabuv tööjõud. Viimastel aastatel võis märgata, et vanemad eelistasid oma lastele kooliajaks korteri pigem osta kui üürida. Korterite ostmist soosivad kõrged üürihinnad ning madalad laenuintressid. Kuna Viljandis valmis mitu üürikorteritega arendust ning juurde on tulnud ka palju erainvestoreid, on üüripakkumiste arv suurenenud. Üürikorterid jäänud seisma ning hindu on tulnud alandada.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

RKAS ütles Rapla riigimaja väliala ehitajale lepingu üles

28.09.2016 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) lõpetas täna Rapla riigimaja väliala ehitustööde töövõtulepingu osaühinguga Viskari seoses lepingu tingimuste olulise rikkumisega ning esitas ehitajale leppetrahvinõude.

Ehituslepingu täitmise käigus selgus, et töövõtja ei suuda järgida ehituslepingus sätestatud tähtaegu ega lubadust lõpetada ehitustööd 27. septembriks. Sellest tulenevalt on jäänud lõpuni välja ehitamata hoone peasissepääs koos invateega.

„Oleme korduvalt pöördunud töövõtja poole ja juhtinud tähelepanu nende poolt koostatud tööprojekti puudustele ning olulisele mahajäämusele ehituslepingus sätestatud tähtaegadest, mis seavad ohtu välitööde tähtaegse valmimise,“ ütles RKASi ehitusjuht Priit Püss. „Andsime ehitajale võimaluse tööde teostamisel tekkinud mahajäämuse likvideerimiseks, kuid paraku ei pidanud ehitaja antud lubadustest kinni, mistõttu olime sunnitud lepingu lõpetama,“ lisas Püss.

RKAS ja OÜ Viskari sõlmisid tänavu märtsis ehitustööde töövõtulepingu Rapla riigimaja välitööde teostamiseks summas 125 951 eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd pidid esialgse ajakava kohaselt lõppema käesoleva aasta 19. augustiks.

RKAS teostab tehtud tööde ülevaatamise, mõõtmise ja hindamise ning seejärel kuulutab oktoobris välja uue riigihanke ehitaja leidmiseks. Rapla riigimaja välitööd on kavas lõpetada tuleval suvel.

RKAS vabandab tekkinud ebamugavuste pärast kõigi hoones töötavate ja seda külastavate inimeste ees.

Kinnisvarakonverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

28.09.2016 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös CGI Eesti AS-ga „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 6. oktoobril 2016.

Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses, Viru Väljak 4

Päevakava ja esinejad:

9.00 – 9.30 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.30 – 9.35 Konverentsi avamine

Moderaatorid:

Kalev Roosiväli, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees
Tõnis Rüütel, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor

9.35 – 10.25 Seis eluasemeturul: buum või hinnalangus?

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Tõnu Toompark

Osalejad:

Mart Saa, LAAM Kinnisvara OÜ juhatuse liige
Timo Riismaa, Bonava Eesti OÜ juhatuse liige
Ero Viik, Swedbanki kinnisvarasektori juht

10.25 – 11.25 Kuidas on rakendunud ehitusseadustiku muudatused

Ando Leppiman, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ando Leppiman

Osalejad:

Eva Vanamb, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja, õigusosakonna juhataja
Martina Proosa, Advokaadibüroo Teder jurist
Sulo Nigul, Metro Capital OÜ partner

11.25 – 11.40 „Tõusev kinnisvaratäht“ laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine

11.40 – 12.30 Lõuna

12.30 – 13.00 Kinnisvaravahendus ilma maaklerita. Kas tuleviku trend?

Ott Heidmets, Kinnisvara24.ee tegevjuht

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ott Heidmets

Osalejad:

Annely Sermat, Pindi Kinnisvara OÜ eluruumide vahendusvaldkonna juht
Joonas Põder, Konku.ee juhatuse liige

13.00 – 14.00 Võrdlev pilt Baltikumi kinnisvaraturgudest

Mihkel Pärtel, BPT Real Estate AS nõustamisvaldkonna juht

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Mihkel Pärtel

Osalejad:

Tarmo Kase, Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimees
Ülo Kallas, Colonna Kininsvara OÜ finantsjuht

14.00 – 14.30 Kinnisvaraarendajate mured ja rõõmud infotehnoloogia vaatevinklist

Fred Viidul, CGI Eesti AS majandustarkvara tiimijuht

14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 15.30 Ärikinnisvarast, sügavuti metsa- ja põllumaast

Mart Erik, Kinnistu OÜ ja Rajoon.ee asutaja

15.30 – 16.15 Ühisrahastusest, ausalt!

Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ardi Roosimaa

Osalejad:

Marek Pärtel, EstateGuru OÜ partner
Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ tegevjuht
Kaia Kask, Tartu Ülikooli rahanduse ja majandusarvestuse õppetooli rahanduse teadur
Andre Nõmm, Finantsinspektsiooni juhatuse liige
Kristjan Mitt, Mitt&Perlebach OÜ juhatuse liige

Konverentsi tasu 145 €, EKFL liikmesfirma töötajale 95 € (lisandub käibemaks).

Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

KV.EE: Tallinnas otsib ostjat 481 äripinda

28.09.2016 Tõnu Toompark

Augustis otsis portaalis KV.EE ostjat 481 Tallinna äripinda. Tallinna äripindade müügipakkumiste arv on aastaga kasvanud 14%. Äripindade müügipakkumiste keskmine hind oli augustis 1591 €/m² ehk eelmise aasta augustist 14% kõrgemal-

Kõige enam äripindasid on ilmselgelt müügis kesklinnas. Kesklinna linnaosas pakuti augustis üürile 222 äripinda keskmise hinnaga 1942 €/m². Kesklinna müügipakkumine on aastaga kerkinud 19 ja hinnad 13% võrra.

Pakkumise arvust lähtuvalt järgmised turupiirkonnad on Põhja-Tallinn ja Lasnamäe, kus pakuti augustis müügiks vastavalt 55 ja 54 äripinda, mis on pisut aastatagusest vähem. Põhja-Tallinna ja Lasnamäe äripindade müügipakkumiste hinnad portaalis KV.EE oli vastavalt 1280 ja 772 €/m² ehk aastatagusest vastavalt 15 ja 2% enam.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	08/2015	08/2016	Muutus, %	08/2015	08/2016	Muutus, %
Haabersti	15	24	60%	1 122	1 523	36%
Kesklinn	186	222	19%	1 715	1 942	13%
Kristiine	25	18	-28%	956	981	3%
Lasnamäe	57	54	-5%	760	772	2%
Mustamäe	18	24	33%	1 164	1 474	27%
Nõmme	27	37	37%	946	716	-24%
Pirita	15	17	13%	1 708	1 614	-6%
P-Tallinn	59	55	-7%	1 115	1 280	15%
Vanalinn	14	28	100%	2 471	2 709	10%

Tallinn	421	481	14%	1 398	1 591	14%
Narva	15	14	-7%	408	406	0%
Pärnu	14	20	43%	762	674	-12%
Tartu	23	24	4%	1 230	1 370	11%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõuanded kinnisvaramüüjale käsiraamatus: “Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused”

28.09.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ kirjastamisel on ilmunud käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Praktiline käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk alates esmastest müügimõtete tekkimisest kuni kinnisvara valduse üleandmise vormistamiseni. Raamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müümise protsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kuidas-muua-kinnisvara-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Arco Vara: Kinnisvara broneerimisel järgi võlaõigusseadust

28.09.2016 Tarvo Tamme

Korteri või maja broneerimine enne kinnisvaratehingut on tavapärane, kuid broneerimislepingu sõlmimisel tuleb arvestada võlaõigusseadusega, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Kinnisvara broneerimist kasutatakse peamiselt siis, kui ostuhuviline valib omale meelepärase eluaseme välja ja läheb selle jaoks pangast laenu küsima. Sealt edasi käituvad müüjad erinevalt, mõni jääb ootama koos kliendiga panga vastust, teine näitab ostuhuvilistele objekti edasi, aga tingimusel, et broneerinul on eelisostuõigus.

Broneerimine tuleb kõne alla ka juhul, kui potentsiaalsel ostjal on raha kinni kuskil fondides või hoiustes ja selle kättesaamine võtab peamiselt lepingulistel põhjustel aega. Broneerimislepingu sõlmimisel makstakse poolte kokkuleppel käsiraha, mis jääb müüjale, kui klient vara ära ei osta.

Siin tasub kindlasti tähele panna, et lihtkirjalik broneerimisleping on õigustühine. Nii mõnigi müüja on üllatunud, kui peab kliendile broneeringutasu tagasi maksma, sest ainus seaduslik leping on notari juures sõlmitud võlaõiguslik leping.

Üldiselt tasub kinnisvara müüjatel broneerimisega olla pigem ettevaatlikum, sest klientide pangalaenuotsuste ootamisega võib kaotada nii potentsiaalseid ostjaid kui kallist müügiaega.

Mis puudutab üüritehinguid, siis nendega broneerimisi eriti ei kaasne, kuna üüriturg on võrreldes ostuturuga kordi kiirem.

Elu korteriühistus: Dokumentatsiooni üleandmine korteriühistus

27.09.2016 Kätri Sarapuu

Probleem selles, et KÜ vana juhatus keeldub KÜ-ga seotud dokumentatsiooni üle andmast. Uus juhatus astus ametisse ligi pool aastat tagasi, ning vanad olijad lubasid dokumentatsiooni kokku korjata ja üle anda. Nüüd hakati vastu, et nemad ei pea midagi andma. Kuidas oleks minul, kui uue juhatuse ühel liikmel, kõige korrektsem dokumentatsiooni nõuda?

Juhul, kui vana juhatus keeldub korteriühistuga seotud dokumentatsiooni üleandmisest, võite nõuda dokumente kohtu kaudu, nimelt asjaõigusseaduse § 80 lõike 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning lõige 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Käesoleval juhul on uus juhatus korteriühistu kui omaniku esindaja ning saab vastava avalduse kohtule esitada.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Muinasvrakkide leiukohal valmisid esimesed Tivoli kortermajad

27.09.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvaraarendusettevõte Metro Capital avastas 2015 suvel mereäärse Tivoli elurajooni ehitustööde käigus muinasaegsed laevavrakid, millest üks paikneb täna Tallinna Lennusadamas, oodates rekonstrueerimistööde algust ning teine uputati ajutiliselt Tallinna lahte, säilitamaks selle seisukorda. Nüüdseks, kui laevade väljakaevamisest on möödunud ligemale aasta, on esimesed kaks Tivoli elamurajoonis asuvat kortermaja valminud ning esimesed elanikud sisse kolinud. Järgmised majad valmivad juba loetud kuude pärast.

Metro Capitali partneri Ain Kivisaare sõnul on tagantjärgi laevavrakkide leidmist tore meenutada, kuigi esialgne ehmatus oli suur. „Kui sarnane asi oleks juhtunud mõnel väiksemal ehitusplatsil, oleks projekt kardetavasti pikemaks ajaks külmutatud. Kuna leidmise ajaks oli hulk kortereid juba müüdud, siis Metro Capital ei saanud endale projekti seiskamist lubada“, meenutab Kivisaar. Edaspidi tuletab laevavrakkide leiukohta meelde laste mänguväljakule rajatud laevakujuline atraktsioon.

Kadriorus asuv Tivoli elamurajoon paikneb 200 meetri kaugusel merest, Kadrioru pargi naabruses. Koos esimeste majadega ehitas Metro Capital valmis ka Tuukri tn. pikenduse koos kergliiklusteega, mistõttu algab Pirita promenaadiga paralleelselt kulgev kergliiklustee nüüd Tivoli elurajoonist. See on eriti meeltmööda kõikidele aktiivset eluviisi harrastavatele inimestele.

Kokku on Tivoli elurajooni arendusmaht 122 korterit, millest tänaseks on müüdud 70%. Värskelt valminud majades on saadaval veel vaid kolm korterit. Tivol ehitusjärgus olevatest etappidest leiavad huvilised nii ruumikaid merevaatega perekortereid kui avarate terrassidega penthause.

Lisaks asukohale on eeskujulikud ka Tivoli hoonete arhitektuur, rõdude ja terrassidega korteriplaneeringud ning ka tehniline sisu. Kõigis korterites on vesipõrandaküte, autonoomne soojustagastusega sundventilatsioon, päikesepaneelid katustel ning Z-Wave targa maja lahendus, mis võimaldab kütet, jahutust, ventilatsiooni ja muid seadmeid mobiilselt juhtida.

Metro Capital on 2004. aastal asutatud kinnisvaraarendusettevõtte, mis on oma tegevuses keskendunud eksklusiivse kinnisvara arendamisele miljöövärtuslikesse piirkondadesse. Metro Capitali projektide hulka kuuluvad Meerhofi Kvartal Pirita tee ääres koos kolme eksklusiivse tornmajaga, Metro Plaza Tallinna kesklinnas, paljud valminud uuselamud Kalamajas ning Kadriorus. Metro Capitali missiooniks on arendada elukeskkondi, mille väärtus püsib üle põlvkondade.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

KPMG uuring: ehitusfirmad ei kasuta tehnoloogia pakutavaid võimalusi

27.09.2016 Tõnu Toompark

Vaatamata olulistele investeeringutele ei ole ehitussektor suutnud täielikult rakendada tehnoloogia pakutavaid eeliseid, sealhulgas andmeanalüüsi, mobiilitehnoloogia, automatiseerimise ja robootika vallas. Sellisele järeldusele jõuab KPMG uuring Building a technology advantage – Global Construction Survey 2016.

Vaid 8 protsenti enam kui 200st ehitussektori tippjuhist arvab, et nende ettevõte kuulub tehnoloogia vallas „visionääride esirinda”, samas kui 64 protsenti ehitusfirmadest ning 73 protsenti arendajatest peab end tehnoloogia vallas “järgijateks” või “mahajääjateks”, teatas KPMG Baltics.

“Uuringu tulemus näitab, et tehnoloogia osas valitseb ehitussektorile omane konservatiivsus, nii et enamus firmadest on valmis pigem teistele järgnema kui olema eestvedajaks,” ütles KPMG Baltics OÜ seeniorpartner Andris Jegers. „Paljudel puudub selge tehnoloogiastrateegia ning vaid 20 protsenti märgib, et nad vaatavad radikaalsel moel ümber oma ärimudeli, et püsida konkurentsis.“

Kaks kolmandikku vastajatest usub, et projektide riskid on kasvamas. “Projektid muutuvad üha suuremaks, ambitsioonikamaks ja keerulisemaks ning sellega kasvavad riskid. Uuendused nagu kaugjälgimine, automatiseerimine ja visualiseerimine omavad tohutut potentsiaali, et stimuleerida projekti edenemist, parandada täpsust ja turvalisust,“ märkis Jegers.

Uuringu kohaselt ei kasuta ehitussektori ettevõtted täielikult nende valduses olevaid andmekogusid – kaks kolmandikku küsitletutest ei kasuta tipptasemel andmeanalüütikat projektide edenemise hindamisel ning tulemuste monitoorimisel. Veelgi enam, vaid neljandik vastanutest märgib, et nad saavad “nupuvajutusega” kõik projekti informatsiooni.

Mobiilitehnoloogial on meeletu potentsiaal, et analüüsida ja jälgida suurte ehitusprojektide kulgu kaasaskantavate seadmete kaudu. Rõhuv enamus vastanutest kasutab ehitusobjektide jälgimiseks kaugjälgimist, kuid alla 30 protsendi märgib, et nad kasutavad mobiiliseadmeid igapäevaselt kõigis projektides – samas suurusjärgus on neid, kes ei kasuta mobiiliplatvorme üldsegi mitte. Kolmandik rakendab oma sõnul robootikat ja automatiseerimist.

Tööjõu ja materjali kallinemine ei ulatu üle 6 protsendi

Tööjõu ja materjali olulist kallinemist vastanud lähema aasta jooksul ette ei näe: ligi 80 protsenti nii arendajatest kui ka ehitajatest arvab, et tööjõu kallinemine ei ulatu üle 6 protsendi ning sarnane pilt avaneb materjalide hinnaprognoosides.

Arendajatest ja ehitajatest peavad ligikaudu pooled suurte ehitusprojektide suurimaks probleemiks kulude kärpimist ja eelarvepiiranguid, millele järgnevad talentide kaasamine ja ressursipuudus ning regulatiivne ja majanduskeskkond. Kõige väiksem mure on konkurents, mida peab probleemiks vaid 12 protsenti arendajatest ning 22 protsenti ehitusettevõtetest.

KPMG Internationali uuringule Building a technology advantage – Global Construction Survey 2016 vastas üle 200 tippjuhi, kes esindavad suuri kinnisvaraarenduse ettevõtteid ning inseneri- ja ehitusettevõtteid. Kümnendat aastat järjest läbi viidud uuringus vastanud ettevõtete aastakäive ulatus ligi 1 miljardist USA dollarist enam kui 20 miljardi dollarini. Esindatud olid Euroopa ja Lähis-Ida, Aasia ja Vaikese ookean piirkonna ning Ameerika ettevõtted.

Uuringuga saab tutvuda siin: Global Construction Survey 2016

Eesti eluruumid Euroopa viimaste hulgas

27.09.2016 Tõnu Toompark

Hoogne ehitustegevus Eesti kinnisvaraturul on ratsionaalselt põhjendatav enam kui ülejäänud Euroopas. Nimelt näitab Euroopa Parlamendi tellitud analüüs seda, et eestlaste elumajad on ühed Euroopa kehvemad.

Juba mõnda aega tagasi refereeriti ka Eesti ajakirjanduses üleeuroopalise uuringu tulemusi, mille viis läbi Euroopa Liidu agentuur Eurofound. Analüüsi tulemid Eesti jaoks iseenesest üllatavad pole, eluruumide kvaliteedi poolest kuulume pigem Ida-Euroopasse, mitte aga Põhja-Euroopasse. Ligikaudu viiendikus Eesti eluruumides on probleeme liigniiskuse ja mädanikuga, ligi neljandikus on probleem küttega.

Kolm või enam probleemi on 21 protsendis eluruumides, selle näitaja poolest on meist Euroopas kehvemas seisus vaid naabrid Lätist. Seega, viiendikul majadest on midagi viga, mida tuleks remontida. Omapärase faktina võib veel välja tuua, et veeklosett puudub 14 % eluruumidest ja pesemisvõimalust pole ca 16 % Eesti kodudes. Samuti on sagedaseks probleemiks asjaolu, et eluruumid pole piisava suurusega. Taani riigini, kus 0 % elanikest pole pesemisvõimalust, on meil veel väga pikk tee minna.

Seega vajadust uute eluasemete järele on enam kui küll. Uusarendus Eestis ei teki lihtsalt tühjale kohale ega pole põhjustatud kasumiahnete arendajate saamahimust, vaid sellel on olemas sügavad juurpõhjused. Nõudlus on olemas ja põhjendatud. Vananev elamufond pole kasvõi ruumide suuruse kontekstis pelgalt mugavuse küsimus või lausa suurushullustuse ilming, vaid tõsine probleem näiteks inimeste tervisele.

Nimetatud Eurofoundi uuring juhib tähelepanu, et halvas seisukorras majadel, kus on hallitus, niiskus ja külm, on väga otsene mõju inimeste tervisele ja tervishoiukuludele. Suuremad kulud tervishoiule on aga probleemiks nii igale indiviidile kui ka kogu riigile. Riigi roll selles kontekstis on kriitilise tähtsusega. Mis võiks üldse olla riigi ülesanne ja mõte? Et tema kodanikud oleksid terved, õnnelikud, kaitstud, kindlustatud.

Selge on see, et kogu riigi eluruumide taseme, mis on ühel ilusal hetkel võrreldav unistuste Põhja-Euroopaga, saame tõsta uude kvaliteediklassi vaid era- ja riigisektori koostöös. Riik on selles osas mõned sammud astunud, millest võib välja tuua erinevad Kredexi meetmed, aga ka näiteks munitsipaalmajad. Riik ja kohalik omavalitsus võiksid aga nii sõnas kui teos rohkem kaasa aidata sellele, et erasektor ehitaks juurde uusi eluruume, läbi mille oleksid riigi kodanikud nii terved kui õnnelikud.

Seadusi on küll püütud viimastel aastatel lihtsustada ja näiteks planeerimisprotsesse kiirendada, kuid kui idealistlik mõte ei jõua kohale ametnikuni, kes otsustab uue kortermaja ehitusloa väljastamise või mitteväljastamise, siis pelgalt loosungite abil uued majad ei kerki ning Eesti elumufond jääbki kogu ülejäänud Euroopa sabas sörkima. Uuring on läbi viidud ja analüüs teostatud, nüüd on riigil käes aeg näidata initsiatiivi probleemide leevendamiseks.