Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

EKFL: Kinnisvarafirmad ootavad turu stabiliseerumist

30.05.2016 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) läbiviidud uuringu kohaselt ootavad kinnisvaraettevõtted kinnisvarahindade stabiliseerumist ja tehingute arvu kasvu ning näevad võimalust käibe ja töötajate arvu suurendamises.

“Uuringu alusel on kõrged hinnatõusuootused muutunud minevikuks. Kinnisvaraettevõtjad näevad kuue kuu perspektiivis ees pigem stabiilseid hindu, kuid aktiivset tehingute tegemise jätkumist,” kommenteeris uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.

Tehingute arvu suurenemist ootavad kinnisvaraettevõtted eeloleva poole aasta jooksul nii elamispindade kui äripindade sektorist. Suurim on tehingute arvu kasvuootus nii elamis- kui äripindade üüritehingute osas. Kinnisvaratehingute arvu suurenemise valguses on ettevõtjad optimistlikud ja loodavad leida uusi töötajaid ning kasvatada käivet.

„Varasemate uuringute käigus väljendatud kinnisvaraettevõtete positiivne meelestatus on tõeks osutunud ja kinnisvaraturg on viimastel aastatel olnud vägagi aktiivne igas sektoris. Eks aeg näitab, kas nüüdsed mõõdukamad prognoosid samuti tõeks osutuvad,“ ütles Tõnu Toompark.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub üle 50 juhtiva kinnisvarasektori ettevõtte.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

I kvartalis ehitusmahud suurenesid

30.05.2016 Statistikaamet

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2016. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 3% rohkem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 5%.

I kvartalis ehitati omal jõul 374 miljoni euro eest, sellest hooneid 289 miljoni ja rajatisi 85 miljoni euro eest. 2015. aasta I kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 12% ning rajatiste ehitamine vähenes ligi viiendiku võrra.

Kohalikku ehitusturgu mõjutab jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Seevastu hoonete uusehitus jätkas kasvutrendil.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2015. aasta I kvartaliga võrreldes 8% mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu I kvartalis 9%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2016. aasta I kvartalis kasutusse 990 uut eluruumi. Sama palju uusi eluruume valmis ka aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asusid korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2016. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba 1347 eluruumi ehitamiseks, mida on üle poole rohkem kui mullu I kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 304 mitteelamut kasuliku pinnaga 118 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus- ja laohoonepinda. Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Promenaadi majas valmis uue linnasüdame esimene korter

30.05.2016 Tõnu Toompark

Moodsaks linnasüdameks areneva Tallinna sadamaala esimene korter valmis Promenaadi majas. Kauneid vaateid ja luksuslikku sisu pakkuva näidiskorteriga on tutvuma oodatud kõik huvilised.

Promenaadi maja terviku moodustavad kolm erinevat, ent üksteise ja keskkonnaga harmoneeruvat maja: Linnamaja, Peremaja ja Kogukonnamaja, millest esimesena valmib Linnamaja. Just seal asub ka huvilisi ootav näidiskorter.

Promenaadi maja korterite müügiga tegeleva Liven Kinnisvara partneri Andres Aaviku sõnul on nii hoone kui korter esimeste külaliste seas tekitanud palju positiivset elevust. Enne, kui inimesed korteri detailidele tähelepanu pöörata jõuavad, valdab neid imestus akendest avanevate vaadete üle. Vanalinn ja rannavärava bastioni rohelus on justkui peopesal.

“Promenaadi maja rajamise esimestest hetkedest alates on pööratud erilist tähelepanu sellele, et igast detailist üldmuljeni oleks kõik esmaklassiline,” ütles Aavik. “Seniste külaliste tagasiside kinnitab, et oleme eesmärgi täitnud. Koos vaadetega on tõstetud esile maailma tasemel sisekujundust ja luksuslikku sisustust, vaikust, mida vaatamata asukohale linna südames pakuvad helipidavad aknad, maja südames asuvat valgusküllast siseaatrumi ning mitmed teisi nüansse.”

Promenaadi maja korterite sisekujunduse on loonud sisearhitektid Helen Kolks ja Kristiine Lõuk. Näidiskorteris on lahendused ja materjalid, mida on kasutatakse kõikides Linnamaja korterites. Näiteks kõrged peitehingede ja magnetlukustusega siseuksed, mobiilist juhitav kütte- ja jahutussüsteem, minimalistlikud seinasisesed dušisegistid, kivivann, moodne renntrapp ning saunaga korterites Eesti disainkerised Huumilt.

Korterites on Saksa tootja Berkeri pistikute ja lülitite sari, videofonolukk, väga heade heli- ja soojapidavuse näitajatega kolmekordsed puitalumiiniumaknad ning rõdu põrandal väärtuslik lehis.

Promenaadi maja on esimene kortermaja Eestis, kus lisaks kaugküttele kasutatakse maaküttevaiu. Prognoositav kokkuhoid küttekuludelt on selle lahenduse abil 25–30%. Ära kasutatakse ka hoone jahutussüsteemist vabanev soojus, mis tavaliselt õhku paisatakse. Selliste lahendustega on saavutatud korterite energiamärgis tasemel A.

“Promenaadi maja on mitmes mõttes unikaalne ning selles on kasutatud Eesti mõistes ainulaadseid lahendusi. Maaküttevaiad, kõrged ja avarad loft-korterid, kolm erilise hõnguga maja,” lisas Aavik. “Kuid olulisim on see, et Linnamajas ning järgmisena ehitatavas Peremajas ja Kogukonnamajas on hea elada. Neis on ruumi ja avarust, isiklikkust ja isikupära. Need harmoneeruvad inimese ja keskkonnaga.”

Promenaadi maja arendaja Capital Milli tegevjuhi Igor Mölderi jaoks tähendab Promenaadi maja ehitamine suurt vastutust, sest see kujundab suuresti kogu piirkonna nägu ja miljööd.

“Kõikjal Läänemere ääres on viimaste aastakümnete jooksul suurlinnade sadamaaladest kujunenud inim- ja keskkonnasõbralikud elu- ja töökeskkonnad, mis on elavad, uuenduslikud ja värsked,” lausus Mölder. “Neist ei ole kujunenud mitte ainult linna orgaaniline osa, vaid linna tähtsaim ja silmapaistvaim osa. Olen kindel, et selliseks saab ka Tallinna sadamaala.”

Capital Mill annab olulise panuse sadamapiirkonna kujundamisel Tallinna uueks linnasüdameks. Viimase kahe aasta jooksul on valminud esimese ärihoonena Baltimaades kõrge keskkonnasõbralikkuse sertifikaadi LEED Gold pälvinud Navigator ning sama kõrgete kriteeriumide järgi ehitatud Explorer.

Promenaadi maja maa-alune osa on üks, kuid maa peal koosneb see kolmest erineva ilme ja funktsionaalsusega hoonest. Esimesena valmiv Linnamaja on mõeldud eeskätt linnalikku eluviisi nautivatele inimestele. Kogukonnamaja sisehoov toetab kooselu hindavat eluviisi ning Peremaja, nagu nimigi viitab, arvestab enam perede vajadustega.

Promenaadi maja projekt on teostatud arhitektuuribüroos Arhitekt11. Hoone ehitaja on YIT Ehitus.

Liven Kinnisvara on värske, ent kogenud tegijate juhitav kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõte. Liven Kinnisvara loob asukohast lähtuvalt parima elukeskkonna, milles vorm järgib funktsiooni, kus hoone suhtub austusega ümbritsevasse ning peegeldab moodsat esteetikat. Liven panustab projekti ettevalmistamisse vähemalt sama palju energiat kui selle teostamisse, suheldes partneritega ausalt ja selgelt.

Capital Mill asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Estonian real estate companies expect prices to stabilize soon

30.05.2016 Tõnu Toompark

Estonian real estate companies are expecting real estate prices to stabilize and the number of transactions to increase, and are hoping to grow their revenue and workforce, results of a survey conducted by the Association of Real Estate Companies of Estonia show, cites LETA/BNS.

“According to the survey’s results, high price rise expectations are a thing of the past. In the next six months, real estate companies are expecting prices to stabilize and active trading to continue,” member of the association’s board Tonu Toompark said in a press release.

Real estate companies are expecting the number of transactions to increase in the dwelling as well as office space sectors in the next six months. The biggest increase is expected to take place in the number of rental space transactions. Entrepreneurs are also hoping to find new employees and increase revenue.

“The positive attitudes shown in previous surveys had come true and the real estate sector has been very active in every sector. Time will tell if the more modest forecasts will also come true,” Toompark said.

The Association of Real Estate Companies of Estonia conducts a survey twice a year.

The association has more than 50 members.

http://www.baltic-course.com/eng/real_estate/?doc=121393

RKASi suurprojekt pälvis rahvusvahelist tähelepanu

30.05.2016 Tõnu Toompark

Eile õhtul anti Veneetsia biennaalil Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone projekteerinud arhitektidele üle maineka AFEXi arhitektuurivõistluse peaauhind. Tegu on esimese korraga Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ligi 15. aasta pikkuse tegevuse jooksul, kui ettevõtte poolt rajatud hoone pälvib rahvusvahelist tähelepanu.

RKASi ERMi projektidirektor Peeter Maueri sõnul on märkimisväärne see, et muuseumihoonet kavandanud arhitektid võitsid arhitektuurivõistlusel peaauhinna, saades kõigi žüriiliikmete üksmeelse poolehoiu osaliseks. „See näitab väga selgesti kõigi projektis osalenud partnerite väga head koostööd, mille tulemusena realiseerus erakordne hoone,“ lisas Mauer.

Auhinna üleandmise tseremoonial osales ka kultuuriminister Indrek Saar, kes pidas arhitekte tunnustava kõne. Kultuuriminister Indrek Saar ütles oma sõnavõtus, et iga rahvuslik muuseum rikastab ühtlasi kogu maailma kultuurilist mitmekesisust. Kultuuriminister lisas, et tänapäeva globaliseerunud ja jagatud väärtuste kontekstis on märgiline, et ka Eesti Rahva Muuseumi hoone sünni juures on meie kultuuriruumi rikastanud rahvusvahelised talendid, kes pärit Jaapanist, Liibanonist ja Itaaliast.

French Architects Overseas (AFEX) on organisatsioon, mis toetab Prantsusmaa arhitekte nende poolt välismaale projekteeritud hoonete eest. AFEX korraldades alates 2010. aastast arhitektuurivõistlust (Grand Prix), kus tunnustatakse oma ala parimaid.

Organisatsioon hindab kõiki hooneid, mis on valminud Prantsusmaalt pärit arhitektide kaasabil alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2015. Auhinda antakse välja iga kahe aastat tagant.

Žürii valis välja kümme tähelepanuväärsemat ehitist, mille hulgast kuulutati ühehäälselt võitjaks arhitektuuribüroo DGT (arhitektid Lina Ghotmeh, Dan Dorell ja Tsuyoshi Tane) Eesti Rahva Muuseumi uus hoone kavandamise eest. Kriitikute hinnates paistab muuseum silma kohalikul ja välismaisel tasandil, on tugeva iseloomuga, üllatades vaatajaid ainulaadse arhitektuurilise lahenduse poolest.

ERMi uue peahoone ehitas valmis Fund Ehitus OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Nipid koduostjale: turuolukorra selgitamine enne kodu ostmist

27.05.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Enne ülepeakaela kodu ostmist tuleb koduostjal endale selgeks teha, mis kinnisvaraturul tegelikult toimub. Ehk koduostja peab uurima, millise hinnatasemega millist vara pakutakse ja millise hinnatasemega toimuvad reaalsed tehingud.

Turuolukorra mõistmine annab koduostjale võimaluse hinnata, kas üks või teine pakutav elamispind on soodne, kallis või väga kallis. Turuolukorra mõistmine on vajalik, et mitte petta saada ja mitte maksta soetatava kinnisvara eest enam, kui on selle mõistlik hind.

Turuolukorrast ülevaate saamiseks on mitmeid võimalusi, mida käsitleme järgnevalt.

Kinnisvaramaaklerid

Kinnisvaramaakleritel on sageli päris hea ülevaade sellest, mida kinnisvaraturul nende tegevusnišis pakutakse. Aktiivne maakler, kelle vahendusel tehinguid ikka toimub, teab enamasti hinnatasemetest ja ostjate-müüjate soovidest mõndagi.

Maaklerite info puuduseks on tõsiasi, et maakler teeb reeglina paar-kolm tehingut kuus. Kui üks neist tehingutest on korteriga kesklinnas, teine maatükiga Peetri külas ja kolmas majaga Kakumäel, ei pruug tema Mustamäe korterituru teadmine kõige parem olla.

Kinnisvarahindajad

Kinnisvarahindaja annab sõltumatu osapoolena hinnangu kinnisvara turuväärtusele. Koduostja võiks silmas pidada, et leitud turuväärtusest kõrgema hinna maksmine võiks olla pigem erandlik, mis toimub olukorras, kus pakutav uus kodu talle väga meeldib ja tema vajadusi rahuldab.

Kinnisvarahindajad võrreldavaid tehinguid, et selgitada välja, mis on hinnatava objekti turuväärtus. Siin peab ostja teadma, et kinnisvara hindamise teenus on tasuline.

Turuülevaated

Erinevad kinnisvaraspetsialistid, kinnisvarabürood ja maa-amet avaldavad regulaarseid kinnisvaraturu ülevaateid ja -analüüse, mis on suurepäraseks infoallikaks mõistmaks kinnisvaraturu üldist olukorda, trende ja hinnatasemeid. Koduostjal ei tasu siiski neist turuülevaadetest otsida konkreetset hinnainfot konkreetse objekti kohta.

Küll võib arvata, et turuülevaated aitavad päris hästi selgitada üldist tehingu tegemise keskkonda ehk annavad infot, kas näiteks hinnad või tehingute aktiivsus on pigem kasvamas või kahanemas.

Konkreetse vara ostmise soovitusi või mahalaitmist ühestki kinnisvaraturu ülevaatest ei leia.

Kinnisvaraportaalid

Kinnisvaraportaalides olevad võrreldavad pakkumised on koduostja jaoks hea infoallikas, kuid sealsest infot ei tohi end liialt eksitada lasta. Kinnisvaraportaalist on lihtne vaadata, millised objektid pakkumises on, milline on nende kvaliteet ja hinnatase.

Elu näitab, et kinnisvaramüüjate ootused on ikka kõrgemal kui reaalne tehingute hinnatase. See tähendab, et kinnisvaratehinguid tehakse üldjuhul madalamate hindadega, kui on pakkumised kinnisvaraportaalides.

Maa-ameti hinnastatistika

Hindamatu allikana on kõikidel kinnisvarahuvilistel kasutada maa-ameti kodulehel www.maaamet.ee olev hinnastatistika andmebaas. Maa-ameti andmebaasis fikseeritakse kõik notariaalsed kinnisvaratehingud. Andmebaas võimaldab teha piirkondade tehingute arvu, keskmise hinna, mediaanhinna ja maksimaalse hinna väljavõtteid.

Maa-ameti tehingute hinnainfo aitab eelkõige uurida hindade dünaamikat. Samas peab silmas pidama, et keskmine hind ei sisalda infot tehingute struktuuri kohta ehk selle kohta, millise kvaliteediga varadega tehinguid tehti.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Väikeinvestoreil napib sobivaid kinnisvaraobjekte

27.05.2016 Marge Männistu

Kinnisvarainvestorite sõnul on häid pakkumisi üha raskem leida. Kui 2010. aastal oli neid portaalides kümnete kaupa, siis täna tuleb arvestada kuni paarisaja korteri vaatamisega enne, kui leiab sobiva.

Kinnisvaraturul on vaba raha ning investoreid, kellest osa käitub mõistlikult, kuid osa ei tea, mida teeb, kurdavad osalised, kelle sõnul olukord toob kaasa ebamõistlikult kõrge hinnaga ostmise, kirjutab 30. mai Äripäev kinnisvara rubriigis.

Inimeste jaoks on üha olulisem soov passiivset tulu teenida ja tulevikku kindlustada. Kinnisvara peetakse üheks lihtsamaks ja huvitavamaks investeerimissektoriks. Seda suuresti põhjusel, et erinevaid võimalusi on tänapäeval palju ja kinnisvaraga saab teenida peaaegu igaüks, isegi isiklikku kapitali omamata.

Ettevõtluse ning investeerimisega tegeleva OÜ Peeter Pärtel omaniku Peeter Pärteli hinnangul jagunevad kinnisvarasse investeerimise vastu huvi tundjad kahte suuremasse gruppi. Esiteks keskealised inimesed, kellel on säästud ning laenuvõime ning kes otsivad võimalust mõlema realiseerimiseks.

Teise suure grupi moodustavad noored, kes on saanud oma esimese palgatöö kogemuse ning jõudnud äratundmisele, et töö kellegi teise heaks ei tee neid jõukaks ega õnnelikuks. Seega otsivad nad võimalusi, kuidas alustada kinnisvarasse investeerimist üüritulu saamise eesmärgil, mis kataks nende elamiskulud ja vabastaks palgatöö vajadusest. Eriti huvipakkuv on võimalus investeerida kinnisvarasse ilma oma raha kasutamata.

Arco Vara maakleri Reimo Simsalu sõnul on huviliste profiil tegelikult väga lai. Kinnisvarasse soovivad investeerida nii eestlased kui välismaalased, huviliste seas on nii eraisikuid kui ettevõtjaid. Juurde on tekkinud ka mitmeid kinnisvarainvesteeringutega tegelevaid ettevõtteid.

Eraisik kehvemal maksupositsioonil

Kehtiva maksusüsteemi tõttu on kinnisvaramaastikul ettevõtjana mõistlikum toimetada – eraisikutel on kogu tulu maksustatav ning kulusid maha arvestada pole võimalik. Kui on soov omandada rohkem kui üks üüripind, tasub kindlasti mõelda eraldi äriühingu loomisele.

Investor Jaak Roosaare sõnul on alates sellest aastast eraisiku üüriäri tulumaks 16%, mistõttu tasub üüritulu palga asemel teenida küll. Lisaks saab iga kahe aasta tagant oma kodu tulumaksuvabalt võõrandada, nii et kui üüriärist asja ei saa, on võimalik seal mingi aeg elada ja hiljem maksusoodsalt realiseerida.

Simsalu sõnul võivad investeerimise eesmärgid olla väga erinevad. On kliente, kes soovivad osta rahavooga objekte, et teenida oma investeeringute pealt regulaarset tulu. On neid, kes ostavad kinnistuid tulevikuperspektiivist lähtuvalt, et seal hiljem midagi arendada või hoopis kasumiga maha müüa.

OÜ Kinnisvarakool konsultandi Tõnu Toomparki kogemusel on üüriinvesteeringute tegijad pigem kohalikud elanikud. “On ka väiksemaid investoreid välismaalt, kes on paar korterit andnud kohalikule haldajale majandada. Samuti on pisut suuremaid investoreid Eestist ja välismaalt, kes on valmis oma portfelli iga kuu või isegi iga nädal uue objekti soetama. Hoopis omaette grupp on ärikinnisvara ja sellesse investeerimine,” rääkis Toompark.

Investeerimise edukuses mängib rolli õige objekti valik. Roosaare sõnul tuleb eristada äri- ja elukondlikku kinnisvara, arendust ja üüriobjekte ning passiivset ja aktiivset juhtimist. Skaala ühes otsas on tema sõnul näiteks EfTEN Capitali kinnisvarafond ja teises otsas ise hallatav tubade kaupa välja üüritav neljatoaline korter Koplis.

Ajutine väljaüürimine töömahukam

Alustades on Roosaare sõnul riskide maandamise mõttes külaliskorter isegi turvalisem, sest seda saab pakkuda ka oma või sugulaste kodu aeg-ajalt välja üürides. Täna ongi üks tõusvaid trende oma eluaseme välja rentimine suveks või reisil viibimise ajaks, millele on palju kaasa aidanud rakendus Airbnb, mis lihtsustab lühiperioodiks elukoha välja üürimist. “Aastaringselt annab pikaajaline üürnik, kui Haapsalu ja Pärnu välja jätta, siiski paremat tootlust,” märkis Roosaare.

Objekti valikul soovitab Pärtel lähtuda eelkõige sellest, millist klienti plaanitakse tulevikus püüda. “Isiklikult eelistan n-ö Maxima-tüüpi klienti,” märkis Pärtel. “Sellisele kliendile tuleb osta vanemas majas asuv korter ja see korralikult kaasaegseks renoveerida. Eelkõige on oluline funktsionaalsus ehk korteris peab olema kõik eluks vajalik. Klient saabub ja lahkub kaks kätt taskus. Samas mingi lisaluksuse eest juurde maksta ei soovita,” kirjeldas Pärtel.

Pärteli sõnul on turul siiski rohkem investoreid, kes pakuvad kortereid n-ö Selveri-tüüpi kliendile ehk kortereid kas vanemasse soliidsesse majja või uude kortermajja. “Nende inimeste jaoks on oluline piirkond. Lisaks soovitakse kõrgemat sisustuskvaliteeti,” selgitas Pärtel.

Väikesele hulgale investoritele, kelle hulka kuulub suurem osa välismaalasi, on atraktiivne n-ö Stockmanni-tüüpi klient – soovitakse asukohta kesklinnas, eelistatult uues majas või siis väga hästi renoveeritud kesklinna või vanalinna majas. Oluline on kõrge kvaliteet, mugavusesemete olemasolu ning üürileandja kiire reageerimisvõime probleemidele,” selgitas Pärtel. Uusi maju arendatakse eelkõige Selveri- ja Stockmanni-tüüpi klientidele.

Investor eelistab odavamat

Uusmaa maakleri Kaija Kullati sõnul puutuvad nemad palju kokku klientidega, kes investeerivad vanematesse korteritesse, kuna see on väikeinvestorile taskukohasem. Vanema remonti vajava korteri puhul annab investeeringule lisaväärtust ka renoveerimisvõimalus. Uutesse objektidesse investeerivad pigem välismaalased ja ettevõtted, rääkis Kullat. Piirkondadest eelistatakse kesk- ja vanalinna, hea üüripotentsiaaliga on ka Mustamäe ja Lasnamäe algus.

Simsalu sõnul koguvad investeeringutena populaarsust ka mereäärsed piirkonnad nagu Rocca al Mare ja Stroomi, Kalamaja, Pirita ning Viimsi. “Kuna arendajad on üsna aktiivsed, tuleb uusi arendusi pidevalt juurde,” lisas Simsalu.

Kinnisvaraturg on pidevas muutumises ning investeeringuid planeerides tuleb arvestada mitme faktoriga. Pärteli sõnul on viimaste aastate muutustest tulenevalt mõistlikke tehinguid üha raskem teha. “Kui 2010. aastal leidis kinnisvaraportaalidest häid pakkumisi kümnete kaupa, siis täna tuleb arvestada kuni paarisaja korteri vaatamisega enne, kui leiad ühe mõistliku,“ märkis ta.

Ta lisas, et turule on lisandunud vaba raha ning investoreid, kellest osa käitub mõistlikult, kuid osa ei tea, mida teeb, mis toob kaasa ebamõistlikult kõrge hinnaga ostmise. “Kasvav turg annab sellised vead andeks, kuid kui turg peaks muutuma, paistavad “alasti ujujad” kohe silma,” nentis Pärtel.

Kinnisvarasse investeerimises on tsüklid, mis tihti on kinnisvarahindadele vastupidised. “Kui 2009. ja 2010. aastal olid hinnad madalad, siis eriti suurt huvi kinnisvarasse investeerimise vastu ei tuntud. Nüüd, mil hinnad on kõigi aegade kõrgemail tasemel, on huvi suur,” kirjeldas Pärtel.

Pikema kogemusega investorid on tema sõnul juba mõnda aega valmistumas uueks turulanguseks ning sisse võtmas stardipositsiooni. “Suures pildis oodatakse uusi majandusraskusi või probleeme krediiditurul, nii et hinnad liiguvad oluliselt allapoole. Tänane olukord sarnaneb väga 2007. aastale. Samuti raskendab tänane olukord noorematel inimestel enda eluaseme ostmist ning need, kes seda siiski teevad, võtavad tihti pikemas perspektiivis ülejõu käivaid kohustusi,” rääkis Pärtel.

Võimalused ühisrahastuses

Roosaare sõnul on flippimine – ostad, renoveerid-koristad, müüd – läinud raskemaks, sest hinnad on kerkinud ning ostjad eelistavad uusarendusi. “Samas on tekkinud rohkem võimalusi näiteks ühisrahastuseks. Täna on võimalik saja euro kaupa arendusporjektides osaleda,“ lisas Roosaare.

Võimalus on ka objekt üürida edasi üürimiseks. Roosaare sõnul on see ilma kapitalita alustajale hea võimalus. “Üüriäri on suhtlemisäri. Kui suuta näiteks Pärnus omanikult suveks maja üürida ning saada nõusolek selle edasiüürimiseks, võib ilma kapitalita korralikult teenida. Muidugi tuleb arvestada, et see on rohkem siiski ettevõtlus, kui investeerimine,“ selgitas Roosaare.

Lühiajaline üürikorterite pakkumine on kogu aeg olnud ja hotellide pakkumist täiendanud, kuid Airbnb on andnud massidele võimaluse sellesse ärisse väga lihtsalt siseneda. Kui algidee oli oma kodu vaba toa või diivani välja üürimine, siis täna on turul kortereid, mis ongi just selle suunitlusega äri otstarbeks omandatud.

Kullati sõnul on näha, et kui varem investeeriti pigem olemasolevat raha, siis nüüd kasutavad inimesed päris palju ka laenuvõimalusi. “Investeerimishuviga inimesed on hakanud ennast aktiivselt sel teemal harima,” märkis ta.

Taevas pole pilvitu

Üürituru kohal on siiski murepilved. Kui avalik sektor kavatseb üüriturule riigi raha tuua, on oht, et tänased üüriinvestorid lahkuvad turult. Selle tulemuseks on pakkumiste vähenemine, märkis kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. “Vähenev pakkumine võib viia üürihinnad üles ja algse soodsa hinnaga üüripindade pakkumise asemel saavutatakse vastupidine eesmärk,” selgitas ta.

Simsalu sõnul hakkavad Tallinna kesklinnas vabad hoonestamata krundid otsa lõppema, mis tähendab, et vaadata tuleb veidi kaugemale ja laiemalt. “Hea näitena võib tuua Ülemiste City arenduse ning kinnisvarateo laureaadi Ülemiste keskuse, kus loodud on täiesti n-ö uus linnaosa,” märkis ta.

Kinnisvarainvestori ABC

Eesmärkide selgus. Tee selgeks, miks ja mida teed – miks investeerimisega tegeleda/alustada?
Õpi investeerimist. Külasta üritusi, ammuta informatsiooni ja küsi küsimusi.
Arvesta oma finantsseisu. Kui finantsharjumused on kehvad, tegele enne nendega.
Enne investeerimist suurenda finantsvõimekust – säästa raha, alusta ettevõtlusega või leia lisatööd.
Leia sobiv investeerimisstrateegia. Küsimused, millele võiks alguses vastused leida, on: kas soovid pigem kapitalikasvule orienteeritud tulu või passiivset tulu? Sellele vastavalt hakka otsima objekti.
Mõtle läbi võimalikud riskid ja stsenaariumid. Analüüsi, milline on seis siis, kui asjad ei lähe nii, nagu planeeritud.
Investeeri alles siis, kui on tehtud korralik analüüs ja oled nõus riski ning potentsiaalse tootlusega.
Halda investeeringuid ja riske. Isegi kui investor on kõik riskid läbi mõelnud, võib turul tekkida ootamatuid väljakutseid, millega pole arvestatud.
Ole järjepidev ja ära anna alla.

Allikas: investeerimisklubi eestvedaja Tõnis-Denis Merkuljev

Pane tähele: Mida kinnisvarasse investeerimise alustamisel teada?

Alustaval investoril tasub end esmalt harida, mis on oluline, mis väga oluline.
Toimub mitmeid koolitusi, õpetusi jagavad Tõnu Toomparki “Korter üürile” või Jaak Roosaare “Kinnisvaraga rikkaks saamise õpik”.
Konsulteerida tasub mõne professionaali või asjatundjaga, see võib päästa mõnestki apsust, mis kinnisvaravaldkonnas on sageli suhteliselt kulukad.

Hea teada: Kinnisvarasse investeerimise kuldreeglid

Osta õige hinnaga.
Renoveerimisel kasuta usaldusväärset meeskonda ning arvesta enda valitud klientide vajadustega.
Üürimisel tee korralik üürijale taustauuring.
Müümisel arvesta potentsiaalse kliendi soovidega ja esitle korterit vastvalt sellele.

Marge Männistu, Äripäeva kaasautor
online@aripaev.ee

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/05/27/vaikeinvestoritel-napib-sobivaid-kinnisvaraobjekte

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Täna avati 3,5 miljonit eurot maksnud tulevikutehnoloogiaga soojusjaam

26.05.2016 Tõnu Toompark

Täna esitleti Järvamaa aasta suurimat keskkonnainvesteeringut – täielikult taastuvenergial töötavat soojusjaama, mis vähendab välisõhusaastet 668 protsenti aastas.

Enam kui sajale Eesti piimafarmerile kuuluva Epiima Järva-Jaani meierei jaoks ehitatud loodussäästlikule küttesüsteemile lähevad üle ka kohalik koolimaja ja spordihoone, mis tähendab kogu piirkonna jaoks õhukvaliteedi paranemist. “Varasemaga võrreldes väheneb välisõhusaaste aastas koguni 668 protsendi ulatuses,” rääkis Epiima juhatuse esimees Jaanus Murakas. Näiteks vääveldioksiidi emissioon väheneb aastas 100 protsenti, põlemisel eralduva heitgaasi NOx emissioon 78 protsenti ning süsihappegaasi heitkogus 571 tonni aastas.

Muraka sõnul on tegemist esimese hakkepuitu kasutava katlamajaga Eesti piimandustööstuses, mis toob ettevõtte jaoks kaasa olulise kulude kokkuhoiu. “Varem sõltusime oma tootmisprotsessis ainult nafta maailmaturuhinnast tulenevast põlevkiviõlist. Näiteks 2014. aasta kõrgete hindadega kulus Järva-Jaani meiereil õli ostmiseks üle miljoni euro aastas, kuid uue katla tarbeks kuluva hakkepuidu ostmiseks kulub meil aastas neli korda vähem,” selgitas Murakas ning lisas, et näiteks eksporditurgudele suunatud piimapulbritootmine on väga energiamahukas protsess. Efektiivsed energeetikalahendused tõstavad ettevõtte konkurentsivõimet ka rahvusvahelistel turgudel.

Projekti kogumaksumus ulatus 3,5 miljoni euroni, mille finantseerimisele aitasid kaasa DNB Pank ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. DNB finantseeris uut katlamaja 2,5 miljoni euro ulatuses. “Tegu on põhjalikult läbimõeldud finantseeringuga, millel on positiivne mõju nii keskkonnale kui ka ettevõttele endale. Vaatamata piimandustööstust viimasel ajal tabanud tagasilöökidele on tähelepanuväärne, et Epiim on leidnud võimaluse oma konkurentsivõimet suurendada,” ütles DNB ettevõtete panganduse juht Krõõt Kilvet.

Jaanus Muraka sõnul on Euroopa Liidus ja eriti põhjamaades tootmisettevõtetele seatud saastenormid järjest karmistumas ning suure tõenäosusega tõusevad need lähiaastatel veelgi. “Sellepärast on oluline juba täna kasutusele võtta tulevikutehnoloogiaid,” lausus Murakas lisades, et näiteks on uuel katlamajal kõrgeid keskkonnanõudeid tagav elektrifilter, mille abil heitgaasidest eraldunud tuhk on hiljem sobilik põldude väetamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Avaliku ja erasektori koostöös kerkib tervisemaja

26.05.2016 Tallinn.ee

Täna asetati nurgakivi linna ja erakapitali koostöös aadressile Linnamäe tee 3 kerkivale Lasnamäe Tervisemajale.

Linnamäe tee 3 asuvale linna omanduses olevale kinnistule on seatud arendaja kasuks hoonestusõigus. Lasnamäe Tervisemaja rajab kinnisvarainvesteeringuid juhtiv ettevõte Capital Mill. Linnapoolse panusena ehitatakse välja osa avalikest teedest ning kaasajastatakse teedevõrku.

„Täna näeme siin ühte suurt tühermaad, kuid juba järgmise aasta alguses avaneb siit hoopis teine vaade,“ ütles nurgakivi panekul osalenud Edgar Savisaar. „Siia, Lasnamäe, Kose ja Maarjamäe piirile kerkib ainulaadne Lasnamäe Tervisemaja, mis ühendab endas meditsiini täisteenuse, sportimisvõimalused, kaubanduse ning saab olema väga oluliseks kohaks Lasnamäe linnaosa elanikele.“

Savisaar tõdes, et Lasnamäe areng on olnud väga kiire ning see Tervisemaja käib selle kiire arenguga kaasas ning on hea näide sellest kuidas on võimalik Eestis midagi täiesti uut ja ainulaadset korda saata.

„Tähelepanuväärne on see, et esimest korda ehitatakse linna maale ühiskondlike funktsioonidega hoone, mille ehitamist finantseerib sajaprotsendiliselt erakapital,“ rõhutas Savisaar. „Sellest projektist võidavad meie inimesed, kes saavad juba lähiajal head arstiabi ühest kohast ning ei pea selleks sõitma linna teise otsa.“

Ehitustegevus algas märtsikuu lõpus ja lõpeb 2017. aasta veebruaris. Capital Milli tegevjuhi Igor Mölderi sõnul suurendab tervisemaja oluliselt piirkonna elanike võimalusi kvaliteetset arstiabi saada ning parandab tohtrite töötingimusi.

“Tervisemaja toob nii Lasnamäele kui selle ümber asuvatesse linnaosadesse ja omavalitsustesse uue kvaliteedi,” ütles Mölder. „Tänu väga heale koostööle Tallinna linnaga ei kahtle me selle sammu õigsuses ja olen kindel, et ka tulevikus teeme koos suuri asju.”

Tervisemaja koosneb kahest ühendatud hoonest. Meditsiiniteenused, sh pere- ja eriarstid, taastusraviteenused basseiniga, päevakirurgia ning uuringuvõimalused, hakkavad paiknema tervisemaja kuuekordses osas. Selle kõrvale rajatakse kahekordne hoone, kus hakkavad tegutsema spordiklubi, apteek, kauplus ja teised teenused.

Bussipeatuse lähedus võimaldab kiire ja sujuva ligipääsu ka mujalt Tallinna. Paiknemine Mustakivi tee ja Narva maantee ristumiskohas teeb selle hõlpsasti ligipääsetavaks Pirita ja Viimsi elanikele, aga ka Tallinna lähiasulate asukatele.

“Rajatava hoonekompleksi suurimaks väljakutseks on ehitustööd suhteliselt pingelises ajagraafikus,“ tõdes peatöövõtja YIT Ehitus ehitusdirektor ja juhatuse liige Toomas Rapp ning lubas, et ehitaja võtab ülesannet suurima tõsidusega. „Vastastikuses koostöös ja usalduses suudame ehituse tähtaegse valmimise kindlasti tagada,” lisas Rapp.

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul on Lasnamäe Tervisemaja projekti käivitamine julgustanud linna leidma sarnasel viisil arendajat ka teistele projektidele. “Oleme otsustanud seada läbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse veel kahele kinnistule – Akadeemia tee 30 kinnisasjale ja Õismäe tee 130 kinnisasjale,” viitas Võrk.

Võrk lisas, et ka neile kinnistutele on kavandatud tervist edendavad rajatised. “Mustamäele, Akadeemia tee 30 kinnistule kerkib spordi- ja vabaajakeskus koos avaliku ujula ja linnasaunaga ning Haaberstisse, aadressile Õismäe tee 130 plaanime rajada pallimängude keskuse,” ütles Võrk.

Lasnamäe Tervisemajas on viiel korrusel 4400 ruutmeetrit meditsiiniteenuste päralt ning teises hoones sama palju kaubanduse, spordivõimaluste jm teenuste tarbeks.

Meditsiiniteenuste hoonesse rajatakse kaks ravieesmärke täitvat basseini, kaks taastusravi kabinetti, ultraheli, röntgen ja magnetresonantstomograafia (MRT). Hinnanguliselt hakkavad perearstid tervisemajas vastu võtma 60 000 ja eriarstid 56 000 visiiti aastas. Tervisemajja on kavandatud ka munitsipaalperearstikeskus.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Käsiraamat kinnisvaramaakleritele: „Kinnivaramaakleri ABC“

26.05.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab tervikliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ kõneles käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Evi Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele tegutsevatele maakleritele või neile, kes alles mõtlevad selle ameti peale. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist ja selle nüanssidest annab võimaluse osutada kvaliteetset maakleriteenust.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, omavalitsuste töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Samuti on Kinnisvarakool kirjastanud mitmeid käsiraamatuid.

Lisad

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaramaakleri-abc-sisukord.pdf
Käsiraamatu soetamise võimalus: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Pro Kapital Grupp aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

26.05.2016 Tõnu Toompark

Teatame, et AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, asukoht Põhja pst. 21 Tallinn Eesti Vabariik) (edaspidi nimetatud kui Ühing) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 17. juunil 2016.a. algusega kell 14.00 Ühingu asukohas, Põhja pst. 21 Tallinn Eesti Vabariik. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 17. juunil 2016.a. kell 13.45 ja lõpeb kell 14.00 koosoleku toimumise kohas.

Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks on Ühingu 2015.a. majandusaasta aruande kinnitamise otsustamine, kahjumi katmise otsustamine, audiitori valimine, nõukogu liikmete valimine ja tasustamise otsustamine, Ühingu aktsiakapitali suurendamise otsustamine ja Ühingu põhikirja muutmine. Aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise ettepaneku tegi Ühingu juhatus.

Üldkoosoleku päevakord on järgmine

Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Nõukogu ja juhatuse ettepanek:

Valida üldkoosoleku juhatajaks Ervin Nurmela. Valida üldkoosoleku protokollija vastavalt üldkoosolekul tehtud ettepanekutele.

Ühingu auditeeritud 2015.a. majandusaasta aruande kinnitamine

Ühing on koostanud 2015 majandusaasta kohta majandusaasta aruande. Aruanne on läbinud audiitorkontrolli ja see on tehtud aktsionäridele kättesaadavaks. Aastaaruande kinnitamine on Ühingu aktsionäride pädevuses.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Kinnitada Ühingu auditeeritud 2015.a. majandusaasta aruanne

Kahjumi katmise otsustamine

Ühingu puhaskahjum 31. detsembril 2015 lõppenud majandusaastal moodustas 1 934 tuhat eurot. Vastavalt äriseadustikule on kasumi jaotamise / kahjumi katmise otsustamine aktsionäride pädevuses.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Katta 31. detsembril 2015 lõppenud majandusaasta kahjum summas 1 934 tuhat eurot eelmise perioodide jaotamata kasumi arvelt.

Audiitori valimine

AS Deloitte Audit Eesti osutas Ühingule 2015 majandusaastal teenust seoses Ühingu aastaaruande auditeerimisega.

Nõukogu hinnangul on audiitor täitnud oma kohustused vastavuses sõlmitud lepinguga ja nõukogul puuduvad etteheited osutatud teenusele.

Audiitor on vastavalt hea ühingujuhtimise tava nõuetele kinnitanud, et tal puudub tööalane, majanduslik või muu seos, mis võib mõjutada audiitori sõltumatust auditi teenuse osutamisel.

Juhatus on võtnud 2016. aastal erinevatelt audiitorbüroodelt hinnapakkumised järgneva kolme majandusaasta auditi läbiviimiseks. Auditikomitee ja nõukogu soovitus on jätkata koostööd AS-iga Deloitte Audit Eesti, kuna nende hinnapakkumine ja teenuse kvaliteet on parima suhtega.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Valida AS Deloitte Audit Eesti Ühingu audiitoriks 2016 majandusaasta audiitorkontrolli läbiviimiseks.

Kiita heaks audiitori tasustamise tingimused vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule. Kiita heaks audiitorile Ühingu ja Ühingu tütarettevõtete auditeerimise eest 2016 majandusaastal makstav tasu summas 45 700 eurot (käibemaksuta).

Nõukogu liikmete valimine

Seoses Ühingu nõukogu liikmete volituste lõppemisega 05.07.2016 on vajalik otsustada nõukogu liikmete valimise küsimus.

Juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Pikendada Nõukogu liikmete Pertti Huuskonen’i, Petri Olkinuora ja Emanuele Bozzone volitusi kolmeks aastaks kuni 05.07.2019.a.

Ühingu nõukogu liikmete CV ja tutvustusega on võimalik tutvuda Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotuses „Ettevõte“.

Nõukogu liikmetele tasu suuruse ja selle maksmise korra määramine

Juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Ühingu nõukogu liikmele makstakse kakskümmend viis tuhat (25 000) eurot aastas (brutosumma). Nõukogu esimehele makstakse kakskümmend seitse tuhat viissada (27 500) eurot aastas (brutosumma). Tasu makstakse igakuiste maksetena hiljemalt iga vastava kuu viimasel tööpäeval. Pooliku kuu eest makstakse nõukogu liikmele tasu proportsionaalselt päevade arvule, mil kehtisid nõukogu liikme volitused.

Lisaks tasutakse nõukogu liikmele, sealhulgas ka nõukogu esimehele, kuussada (600) eurot (brutosumma) iga nõukogu koosoleku eest, kus nõukogu liige osales.

Lisaks makstavale tasule hüvitatakse nõukogu liikmetele seoses nõukogu ja komitee koosolekutel osalemisega tekkinud reisi- ja majutuskulud.

Ühingu aktsiakapitali suurendamine ja aktsionäride eesõiguse välistamine

Ühingu ja Ühingu juhatuse liikme vahel sõlmitud juhatuse liikme lepinguga lepiti kokku tingimused Ühingu juhatuse liikmele tulemustasu maksmise kohta. Ühingul on õigus maksta tulemustasu Ühingu aktsiates. Nõukogu on teinud ettepaneku aktsia väljalaskehinna osas, võttes arvesse Ühingu aktsia keskmise hinna viimase 3 kuu jooksul.

Nõukogu ettepanek ja otsuse eelnõu:

Suurendada Ühingu aktsiakapitali uute aktsiate väljalaskmise teel, vastavalt järgmistele tingimustele:

Ühing emiteerib 67 784 aktsiat nimiväärtusega 0,20 eurot aktsia kohta. Aktsiakapital suureneb 13 556,8 euro võrra. Aktsiakapitali uus suurus 10 854 344,40 eurot.
Ühingu olemasolevate aktsionäride eesõigus märkida aktsiaid on välistatud kooskõlas äriseadustiku § 345 lõikele 1;
Aktsiate märkimise õigus on Ühingu juhatuse liikmel Paolo Vittorio Michelozzil (sündinud 26.01.1961);
Aktsiaid pakutakse märkimiseks järgmistel märkimisperioodidel ning need lastakse välja pärast märkimisperioodi lõppemist:
- Esimene märkimisperiood 20.06.2016 – 22.06.2016, mille kestel pakutakse märkimiseks 33 892 aktsiat;
- Teine märkimisperiood 25.11.2016 – 02.12.2016, mille kestel pakutakse märkimiseks 33 892 aktsiat, millele liidetakse esimesel märkimisperioodil märkimata jäänud aktsiate arv.
Aktsiate eest võib tasuda märkija nõude tasaarvestamisega Ühingu vastu. Mitterahalist sissemakset hinnatakse vastavalt seadusele ja Ühingu põhikirjale.
Iga aktsia eest tehtav mitterahaline sissemakse (märkimishind) on 2,37 eurot (millest 0,20 eurot on nimiväärtus ja 2,17 eurot on ülekurss).
Aktsiate märkimiseks esitab märkija Ühingule avalduse. Aktsiate eest tuleb Ühingule tasuda koos avalduse esitamisega hiljemalt märkimisperioodi viimaseks päevaks.
Kui vastava märkimisperioodi jooksul ei märgita kõiki uusi aktsiaid, on Ühingu juhatusel õigus:
- a) pikendada vastavat märkimisperiood kuni 15 päeva võrra; ja/või
- b) tühistada uued aktsiad, mida ei märgitud vastava märkimisperioodi jooksul.

Ühingu põhikirja muutmine

Võimaldamaks paindlikult kaasata täiendavat kapitali Ühingu majandustegevuseks, teevad Ühingu juhatus ja nõukogu ettepaneku muuta Ühingu põhikirja ja anda Ühingu nõukogule 3 aastaks õigus Ühingu aktsiakapitali suurendamiseks kuni 1 200 000 euro võrra. Õigus suurendada Ühingu aktsiakapitali oli Ühingu nõukogule antud 3 aastaks ka Ühingu aktsionäride 06.02.2013 üldkoosoleku otsuse alusel, kuid õiguse kasutamise tähtaeg on tänaseks möödunud.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

– Muuta aktsiaseltsi põhikirja punkt 5.8 ja kinnitada selle uus sõnastus järgmises redaktsioonis:

„Nõukogu võib kolme aasta jooksul alates käesoleva põhikirja redaktsiooni vastuvõtmisest suurendada ÜHINGU aktsiakapitali sissemaksete tegemisega kuni 1 200 000 euro võrra. Nõukogu väljalastud aktsiate eest võib tasuda rahaliste või mitterahaliste sissemaksetega vastavalt nõukogu otsusele. Mitterahaliste sissemaksete väärtust hinnatakse vastavalt seadusele ja käesolevale põhikirjale“.

– Kinnitada põhikirja uus redaktsioon eelnimetatud muudatusega

Korralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse vastavalt Äriseadustiku § 297 lg-le 5 kindlaks 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, so seisuga 10.06.2016. a kell 23:59.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Aktsionär võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist võivad aktsiaseltsile esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. Nimetatud õigust ei või kasutada hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist. Vastav eelnõu tuleb esitada kirjalikult aadressil: AS Pro Kapital Grupp, Põhja pst. 21, Tallinn, 10414.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist korralise üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada Ühingule esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalselt allkirjastatud teate e-posti aadressile prokapital@prokapital.ee või toimetades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate Ühingu kontorisse aadressil Põhja pst. 21, Tallinn hiljemalt 16.06.2016. a kell 16:00.

Korralise üldkoosolekuga seotud küsimuste tekkimisel palume võtta ühendust telefonil +372 6 144 920 või e-maili aadressil prokapital@prokapital.ee. Aktsionäride koosoleku päevakorda puudutavad küsimused ja vastused avaldatakse Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus „Investorile“ all.

Ühingu aktsionäridel on võimalus tutvuda korralise üldkoosoleku otsuste ettepanekute ja eelnõudega, auditeeritud majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, nõukogu kirjaliku aruandega 2015 majandusaasta kohta ja põhikirja projektiga Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus „Investorile“ all, või tööpäeviti ajavahemikus 09:00-17:00 Ühingu kontoris aadressil Põhja pst. 21, Tallinn.

Koosolekul osalemiseks vajalikud dokumendid

Füüsilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal palume kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument ja kehtiv kirjalik volikiri.

Juriidilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv registrikaardi väljavõte (või muu sarnane dokument) vastavast registrist, kus see juriidiline isik on registreeritud ning esindaja kehtiv isikut tõendav dokument. Juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks eespool nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri.

Välisriigi ametiisiku poolt väljastatud iga dokument peab olema kas legaliseeritud või kinnitatud dokumenditunnistuse apostille’iga ning tõlgitud inglise keelde.

Tööturg stabiliseerus eelmise aasta lõpus

25.05.2016 Tõnu Toompark

Madala tööpuuduse tingimuses palgasurved jätkuvad, mistõttu koos majanduse üldise elavnemisega kiirenes ka palgakasv tänavu aasta alguses. Kiire palgakasv tuli tõenäoliselt kasumite arvel, mis ei saa pikalt jätkuda.

Statistikaameti andmetel kasvas 2016. aasta esimeses kvartalis keskmine brutokuupalk 8,1 protsenti. Osaliselt olid palgakasvu kiirenemise taga aastatagusega võrreldes ligi kolmandiku võrra suuremad preemiad, kuid kasv kiirenes ka preemiaid arvestamata.

Majandusharude lõikes jätkus palgakasvu erinevuste suurenemine, kuid vähenenud on väga madala kasvuga või langeva palgaga harude hulk. Palgakasv oli kiirem keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, kus tööjõu nappus ning viimasel neljal aastal ligikaudu 10 protsendi võrra aastas suurenev miinimumpalk survestab keskmisest kiiremini töötasusid tõstma. Kasv on taastunud ehitussektoris ning turismiga seotud harudes – mõlemas harus oli eelmisel aastal madalseis ning seetõttu töötasud vähenesid, kuid selle aasta alguses on nõudlus taastunud.

Palgakulud kasvavad endiselt kiiremini kui majandus üldiselt. See viitab ettevõtete kasumlikkuse langusele ning tööturu tasakaalustamatuste püsimisele. Aasta alguses makstud tavapärasest oluliselt suuremad lisatasud ja preemiad ei ole hästi kooskõlas ettevõtete eelmise aasta majandustulemustega, sest kasumid kasvasid vaid üksikutes harudes.

Osaliselt aitab ettevõtetel kiire palgakasvuga toime tulla ebakindlast majanduskeskkonnast tulenev madal investeeringute tase ning sellest tulenev rahastamisvajaduse langus. Palgakasv kasumite arvel ei saa lõputult jätkuda, mistõttu võivad ettevõtted oma konkurentsivõime parandamiseks vähendada töötajate arvu. Samas on selge, et väheneva tööealise rahvastiku, madala tööpuuduse ning meist oluliselt kõrgema palgatasemega Soome läheduse tõttu ei ole lähiajal oodata palgasurvete olulist taandumist.

Erki Lõhmuste
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja

Tartu linn müüb Tartu Elamuhalduse ASi aktsiad

25.05.2016 Tartu.ee

Linnavalitsus kuulutas täna välja avaliku kirjaliku enampakkumise Tartu linna omandis olevate Tartu Elamuhalduse ASi aktsiate võõrandamiseks.

Linnale kuulub 400 aktsiat nimivä ärtusega 64 eurot, mis kokku moodustavad 100% Tartu Elamuhalduse ASi aktsiakapitalist suurusega 25 600 eurot.

Aktsiate alghind on 300 000 eurot, osavõtutasu 500 eurot ja tagatisraha 10 000 eurot.

Tartu Elamuhalduse ASis osalemise l õpetamise ja aktsiate võõrandamise otsustas Tartu linnavolikogu eelmise aasta lõpul.

Aktsiate müüki korraldab Tartu linnavalitsuse linnavarade osakond.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Preemiate kasv on vastuolus kasumite vähenemisega

25.05.2016 Orsolya Soosaar

Palkade tõus ja tarbijahindade langus suurendasid majapidamiste tarbimisvõimet
Töötleva tööstuse keskmise palga kasv kiirenes eelmise aasta neljanda kvartali 5,4%lt 8%ni
Viimaste aastate jooksul on ettevõtted pidanud palkadena välja maksma järjest suurema osa loodud lisandväärtusest
Palgajaotus on viimaste aastate jooksul muutunud ühtlasemaks

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 8,1%. Keskmise palga kasv oli seega kiirem kui 2015. aasta lõpus. Keskmise kuupalga kasv kiirenes rohkem kui keskmise tunnipalga oma ja see näitab, et kasvu hoogustumisse panustasid ajutise loomuga palgakomponendid nagu preemiad ja lisatasud. Palkade tõus ja tarbijahindade languse mõju suurendasid majapidamiste tarbimisvõimet.

Tööandja omaniku liigi järgi kiirenes palgakasv kõige enam välisomanikega eraettevõtetes, kus see ulatus 10,2%ni. Siiski jäi välisomandisse kuuluvate ettevõtete palgakasv 2014.–2015. aastal Eesti eraomanikega ettevõtete omale alla. Avalikus sektoris keskmise brutokuupalga kasv ei kiirenenud. Riik on viimaste aastate jooksul suutnud oma haldusalas palgakasvu ohjata, kohalike omavalitsuste haldusalas jätkus aga viimaste aastate üsnagi kiire, 8% lähedane kasv.

Tegevusalade kaupa oli keskmise palga muutus küllaltki erisugune ning jäi –5,1% ja 22.9% vahele. Kiireim oli palgakasv haldus- ja abitegevuse tegevusalal, mis hõlmab selliseid teenindusvaldkondi nagu rentimine, tööjõuvahendus, reisikorraldus, turvatöö, hooldustööd (sh koristustööd) jms. Tõenäoliselt mängib mitme nimetatud tegevusala puhul olulist rolli miinimumpalga tõus, mis oli sel aastal 10,3%, kuid see selgitab vaid osa kasvu kiirenemisest. Ettevõtlusstatistikast on näha, et selle tegevusala kasumid 2015. aastal suurenesid, mis tõenäoliselt andis ettevõtetele võimaluse preemiaid maksta. Keskmise palga kasv kiirenes ka töötlevas tööstuses eelmise aasta neljanda kvartali 5,4%lt 8%ni, seda hoolimata asjaolust, et mullu kasumid kahanesid ja lisandväärtuse kasv oli nõrk.

Palgajaotus on viimaste aastate jooksul muutunud ühtlasemaks. Maksu- ja tolliameti andmed näitasid, et 2015. aastal moodustas mediaanpalgaväljamakse keskmisest 80%, mis on 2 protsendipunkti enam kui 2009. aastal. Keskmist või sellest suuremat väljamakset sai 37% palgasaajatest ehk 2009. aastaga võrreldes 2% rohkem inimesi. Ka statistikaameti hiljuti avaldatud andmed keskmise brutotulu kohta näitavad, et aja jooksul on sugudevahelised tuluerinevused vähenenud. Sellele on tõenäoliselt kaasa aidanud miinimumpalga kiirem tõus võrreldes keskmise palgaga, keskmisest kiirem palgakasv hariduses ja tervishoius ning konkurents välismaiste tööandjatega, sest välismaal töötamisest tulenev suhteline palgavõit on suurim palgajaotuse madalamas osas.

Viimaste aastate jooksul on ettevõtted pidanud palkadena välja maksma järjest suurema osa loodud lisandväärtusest. Juba 2014. aastal oli tööjõukulude osakaal lisandväärtusest Eestis suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt – võttes arvesse majanduse struktuuri erinevusi – ning palgakasvu kiirenemine 2016. aasta alguses tähendab, et erinevus suurenes veelgi. Siiski pole heldem preemiate maksmine kooskõlas kahanevate kasumitega, mis viitab võimalusele, et ettevõtetel läheb veidi paremini, kui statistika näitab.

Mediaanpalk – palk, millest pooled palgatöötajad teenivad vähem ja pooled rohkem

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Teaduspargi Tehnopol uus büroohoone kompleks sai nurgakivi

25.05.2016 Tõnu Toompark

Mustamäel asuv Tallinna Teaduspark Tehnopol alustas koos arenduspartneriga Astlanda Ehitus uue büroohoone kompleksi Tehnopol 2KV arendusega, millele asetati täna nurgakivi. Üritust käis avamas Eesti Vabariigi ettevõtlusminister Liisa Oviir.

„Täna on ajalooliselt tähtis päev – ühes Baltimaade suurimas ja kiiremini arenevas teaduspargis saab nurgakivi järjekordne tehnoloogiaettevõtete kodu, kus sünnib innovatsioon, teadmistepõhine majandus ja selle eksport maailma, mis on Eesti majandusarengule täiendavaks võtmeks“ lausus ürituse avasõnadeks minister Liisa Oviir.

Mullu suvel jõulisemalt linnaku arendamisega algust teinud Teaduspargil Tehnopol on tänaseks lõpusirgel legendaarse Küberneetika maja rekonstrueerimistööd. Tehnoloogiaettevõtete suure huvi tõttu alustati tänavu koostöös Astlanda Ehitusega uue büroohoone kompleksi Tehnopol 2KV arendusega aadressil Mäealuse tn. 2/2.

„Teaduspargi Tehnopol linnakus on tänaseks tegutsemispaiga leidnud juba ligi 200 tehnoloogiaettevõtet ning üha suurenev huvi lubas linnaku laienemisplaanidega edasi minna. Uus ärihoone on jätkuarendus aastal 2012 valminud Mäealuse tn. 2/1 büroohoonele. Ehitustöödega alustas Astlanda Ehitus juba tänavu veeburaris ning hoone oodatav valmimisaeg on aprill 2017“ kommenteeris linnaku laienemist Teaduspargi Tehnopol juhataja Jaak Raie.

Astlanda Ehituse juhatuse liige Kajar Kruus lisas: „Tehnopol 2KV näol on tegemist tipptehnoloogilistele nõuetele vastava büroohoone kompleksiga. Üüripinnad projekteeritakse ja ehitatakse lähtudes kliendi soovidest ja vajadustest. Võimalik on paindlik ruumilahendus – korrustele saab planeerida nii avatud büroo e. „open office“ kui ka kabinettidega büroopindu. Juba on võimalik teha broneeringud ja sõlmida üürilepinguid uutele büroopindadele“.

Uus büroohoone kompleks on projekteeritud vastavaks B-energiaklassi nõuetele, mis hoiab hoone energiakulud madalal. Hoone koosneb kahest omavahel maa-aluse parkimiskorrusega ühendatud korpusest, milles on väljaüüritavat pinda 7500 m²: A korpuses 3600 m² ja B korpuses 3900 m². Hoone mõlemas korpuses on 2 trepikoda ja 2 reisijatelifti. 0-korrusele on planeeritud töötajate jalgrattaparkla ja parkimiskohad autodele. Tehnopol 2KV projekteerimis- ja ehitusstandardid võimaldavad hoonesse rajada lisaks büroopindadele ka uuringu- ja arenduskeskusi.

SA Tallinna Teaduspark Tehnopol on teadus- ja ärilinnak, mis pakub kasvu- ja tegutsemiskeskkonda ning äriarendusteenuseid tehnoloogiaettevõtetele. Tehnopol toetab uute perspektiivsete tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kiirendab tehnoloogiapõhiste ettevõtete arengut läbi Prototroni ja Startup Inkubaatori programmi ning IKT, rohetehnoloogia ja tervisetehnoloogia valdkonna äriteenuste. Rohetehnoloogia valdkonda arendatakse aastast 2010 koostöös PAKRI Teadus-ja Tööstuspargiga. Ärilinnak on pidevas arengus ning täna tegutseb siin ligi 200 kasvavat tehnoloogiaetevõtet, millele lisandub igal kuul uusi alustavaid startup ettevõtteid. Tehnopol asutati aastal 2003 Eesti Vabariigi, Tallinna Linna ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt.