Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Nordecon koos tütarfirmaga Nordecon Betoon hakkab ehitama Harku valda Eesti suurimat moodulmajade tehast

24.08.2016 Tõnu Toompark

Nordecon ja Nordecon Betoon sõlmisid osaühinguga ITT Capital lepingu Harku valda Kumna külla moodulmajade tootmishoone rajamiseks osaühingule Harmet. Lepingu kogumaht ületab 9 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks. Ehitusmaksumusele lisaks investeerib OÜ Harmet uue tootmisüksuse käivitamiseks veel ca 5 miljonit eurot.

„Oleme ehitanud moodulmaju ehk ruumielemente juba üle 15 aasta ning meie tööde kvaliteet on leidnud tunnustust nii Eestis, Lätis, Leedus kui Skandinaaviamaades,“ ütles OÜ Harmet juhatuse esimees Toomas Kalev. „Tellimuste maht on kasvanud, olemasolevad tootmispinnad on kitsaks jäänud ja ei vasta enam kaasaja nõuetele. Kui tahame olla efektiivsed, tagada parimat kvaliteeti, pakkuda tellijatele konkurentsivõimelist hinda ja parandada töötajate töötingimusi, on investeering möödapääsmatu.“

„Harmet on Eesti üks suuremaid moodulmajade ja ehitussoojakute tootjaid – meil on hea meel, et saame kaasa aidata nende arengule,“ ütles Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. „Tootmishooneid Eestis viimasel ajal väga palju ei rajata, seepärast on moodulmajade tehase ehitamine Nordeconi praegu suurim selletaoline projekt. Alustame töödega kohe augustis ning valmis hoone koos tehnovõrkudega anname tellijale üle vähem kui aasta pärast – juulis 2017.“

26 845 m² tootmishoone koosneb ühekorruselisest tootmispinnast, ühekorruselisest laopinnast ja kolmekorruselisest kontori- ja olmeruumide plokist. Lisaks tootmishoonele ehitatakse välja vajalikud juurdepääsuteed ja platsid koos tehnovõrkudega. Harmet OÜ moodulmajade tootmishoone rajatakse Kumna külla Harku vallas aadressile Puussepa tee 4.

OÜ Harmet (www.harmet.ee) on 1992. aastal loodud Eesti üks suuremaid moodulmajade s.t hoone ruumelementide tootja, pakkudes terviklahendust alates projekteerimisest lõpetades hoone paigaldamisega. Harmetil on kokku kolm tehast: Sauel, Tutermaal ja Pärnus. Harmetis saab tööd üle 400 inimese. Lisaks eelpoolmainitud kolmele tehasele on tehas Paljassaares, kus tegutseb eriprojektidele spetsialiseerunud OÜ Harmet tütarettevõte OÜ Harmet Constructions.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd lähes 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

KV.EE: Äripindade üüripakkumiste arv Tallinnas kasvab

24.08.2016 Tõnu Toompark

Juuli kuus otsis portaalis KV.EE üürniku 2748 Tallinna äripinda. Aastataguse ajaga võrreldes on üüripindade pakkumine suurenenud 6%.

Kõige enam äripindade pakkumisi asuvad kesklinnas. Juulis oli kesklinnas 1156 vaba üüripinda, mis on aastatagusest pakkumiste tasemest 1006 rohkem 15% võrra.

Enamuses Tallinna linnaosades on portaali KV.EE andmetel äripindade üüripakkumiste arv kerkinud. Äripindade üüripakkumisi on aastataguse ajaga võrreldes vähemaks jäänud Kristiines, Lasnamäel ja vanalinnas.

Juulikuine äripindade üüripakkumiste keskmine hind oli portaalis KV.EE 8,1 €/m². Aastataguse keskmise pakkumishinnaga 8,3 €/m² võrreldes on toimunud hinnalangus 2,4%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
	07/2015	07/2016	Muutus, %
Haabersti	54	78	44%
Kesklinn	1 006	1 156	15%
Kristiine	319	301	-6%
Lasnamäe	447	368	-18%
Mustamäe	282	368	30%
Nõmme	110	157	43%
Pirita	17	19	12%
P-Tallinn	220	223	1%
Vanalinn	92	63	-32%

Tallinn	2 582	2 748	6%

Eesti	3 295	3 536	7%
Harjumaa	2 836	3 004	6%
Narva	8	39	388%
Pärnu	35	39	11%
Tartu	290	329	13%

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Что делать, если у приобретенного дома или квартиры выявляются дефекты?

23.08.2016 Tõnu Toompark

Покупка своего жилья, с одной стороны, эмоциональное решение, с другой же, – оно требует практичности. И, несмотря на то, что может показаться, будто на квартиру имеются все разрешения, комнаты выглядят приятно, а все технологические системы функционируют, все же позднее могут выявиться скрытые дефекты. Как поступать в этом случае?

Письменно сообщите о скрытых дефектах

При выявлении скрытых недочетов первым делом следует сообщить о них продавцу, конечно, это нужно сделать в письменном виде. Во время переговоров постарайтесь достигнуть соглашения об устранении дефектов. Если продавец все же не сделает этого в разумный срок, новый собственник может самостоятельно провести ремонтные работы и потребовать у продавца возмещения расходов, потребовавшихся для устранения недочетов.

Если продавец отказывается их возместить, у продавца есть право обратиться в суд, однако, как правило, подобные процессы сложны и занимают продолжительное время. Поэтому, чтобы их предотвратить, при покупке квартиры или дома следует быть внимательным и по возможности для оценки жилья пользоваться помощью эксперта.

Фотографии являются доказательным материалом

Будьте предусмотрительны, и сделайте фотографии своего будущего дома еще до заключения договора, а также непосредственно после этого. Если позднее возникнет спор, фотографии помогут Вам подтвердить свои утверждения.

Сделку можно аннулировать

Если предыдущий владелец виновен в сокрытии строительных дефектов, например, без соответствующего разрешения он убрал несущую стену, поднял крышу или другим способом изменил недвижимость так, что она стала опасной для проживающих и находящихся в ней людей, можно рассмотреть возможность аннулирования сделки. В этом случае покупателю возвращаются деньги, и Вы можете приступать к поиску нового дома.

В законе не предусмотрен единый список строительных ошибок и конкретных скрытых дефектов, при выявлении которых у покупателя есть право представить свое требование. Однако четко сказано, что продавец здания отвечает за его безопасность.

На новые здания действует двухлетняя гарантия

В случае покупки нового здания все гораздо проще: по закону, на новые здания действует двухлетняя гарантия, по которой все выявившиеся дефекты устраняет строитель. В спорных случаях ответственность может нести также лицо, осуществлявшее надзор, которое, следуя закону, играет крайне важную роль в строительстве дома и несет ответственность за то, чтобы пожелания заказчика были реализованы в соответствии с нормами и законодательством.

За качество строительных материалов новых построек строители несут ответственность в течение пяти лет, что дает покупателю реальное основание требовать ликвидации выявившихся в этот период проблем.

Выявление дефектов до заключения договора купли-продажи

В интересах обеих сторон следует письменно оформлять все обещания и соглашения. Если скрытые дефекты обнаруживаются до заключения сделки, и продавец обещает ликвидировать их в течение определенного времени, нужно заключить письменное соглашение о том, что он сделает это за свой счет. Если договор купли-продажи оформляется без указанных отметок, предполагается, что покупатель согласен с выявившимися недостатками, а у продавца отсутствует обязательство по их устранению.

Читайте также: http://www.seb.ee/ru/forum/dom/nado-li-zaklyuchat-predvaritelnyy-dogovor-pri-pokupke-nedvizhimosti-i-esli-da-kakoy

Существуют дефекты, о которых предыдущий владелец, несомненно, знает (такие как дефекты вентиляционной системы или сломанная печь), но новые собственники могут обнаружить их только спустя несколько месяцев. В этом случае расходы на ремонт покрывает продавец, поскольку он скрыл недочеты, о которых должен был знать. И все же, зачастую стороны не приходят к соглашению – в этом случае суд решает, какие дефекты были скрыты специально, а какие нет. Чтобы предотвратить возникновение подобной ситуации, к осмотру недвижимости стоит привлекать эксперта в определенной области.

Статья подготовлена с помощью Евы Метсис, члена правления Kulden Grupp OÜ.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tallinn võitis kohtuvaidluse kompensatsiooni saanud ümberasuja vastu

23.08.2016 Tallinn.ee

Raekoja platsi äärne Troika restorani järgi tuntud hoone jääb endisele omanikule tagastamata.

„Otsus Raekoja plats 15 asuvat hoonet ja maad mitte tagastada on põhjendatud, kinnitas Riigikohus,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Riigikohus nõustus linna seisukohaga, et seadus ei näe ette vara tagastamist ümberasujatele, kes on saanud Saksa riigilt kompensatsiooni.“

Võrgu sõnul jättis Tallinna Linnavalitsus sellest seisukohast tulenevalt Raekoja plats 15 asuva hoone ja maa tagastamise taotluse rahuldamata. „Saksamaa arhiividokumentidega on tõendatud, et pärijatele on selle kinnisvara eest määratud hüvitis ja see on koos intressidega välja makstud,“ rõhutas Võrk.

„Tallinna linn on võitnud mitmeid ümberasujatega seonduvaid kohtuvaidlusi,“ rõhutas Võrk. „Oleme kindlalt seisukohal, et ümberasujate vara tagastamisele ei kuulu ning meie hinnangul on selline olnud seadusandja tahe algusest peale.“

Viidatud kohtuvaidluste tulemusena on kohtud kinnitanud, et seaduse mõtte kohaselt ei kuulu tagastamisele ümberasujate vara, mille eest on Saksa riik hüvitist maksnud. Vaatamata kohtulahenditele ei ole riik tagastamise regulatsioonis muudatusi teinud ega loonud võimalusi hüvitise maksmise fakti kontrollimiseks. Tõendite kogumise koormus on langenud linnale.

Ümberasujate varaga seoses on linn kohut käinud ja õiguse saanud näiteks Toompuiestee 13, Kaupmehe tn 10 ja Kentmanni tn 17, Lai tn 33// Suurtüki 2 ja Tina tn 3 tagastamise küsimuses, pooleli on vaidlus Pärnu mnt 26 osas.

Lisaks ümberasujate vaidlustele ei ole Vabariigi Valitsus tänaseks lahendanud mitmeid olulisi omandireformi küsimusi nagu nt Mustpeade maja ja Niguliste kirik.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Eluasemelaenude keskmine intressimäär juulis tõusis

23.08.2016 Mari Tamm

Laenu- ja liisinguportfell kasvas juulis endiselt suhteliselt kiiresti, 5% aastas
Laenude keskmised intressimäärad on viimastel kuudel pisut tõusnud
Hoiuste maht oli juulis 7,3% suurem kui aasta tagasi

Ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas 2016. aasta juulis – nagu ka eelmistel kuudel – suhteliselt kiiresti, aasta võrdluses 5,3%. Kuuga suurenes laenude ja liisingute kogumaht peaaegu 100 miljoni euro võrra, 16,6 miljardi euroni.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv oli juulis 5,8%. Pikaajalisi laene anti välja 199 miljoni euro väärtuses. Enam kui kolmandik pikaajalistest laenudest väljastati juulis kinnisvara- ja ehitusettevõtetele.

Majapidamiste laenuaktiivsus püsis eelmiste kuude omaga sarnasel tasemel. Uusi eluasemelaene anti juulis välja 88 miljoni euro väärtuses ning kogu portfell suurenes aastaga 4,4%. Ka autoliisingute maht kasvas juulis endiselt tempokalt, aasta võrdluses 16,4%.

Laenude keskmised intressimäärad on viimastel kuudel tõusnud. Suure osa laenude baasintressimäär EURIBOR on veelgi langenud, mis tähendab pankade jaoks väiksemat intressitulu. See annab pankadele võimaluse tõsta tulu hoidmiseks uute laenude intressimarginaale. Juulis väljastatud eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,4% ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks 2,5%.

Pikka aega maksetähtaega ületavate laenude maht on väike ja püsis samasugusel tasemel nagu eelmistel kuudelgi. Juulis oli üle 60 päeva viivises olevaid laene 195 miljonit eurot ehk 1,3% laenuportfellist.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht oli juulis 11 miljardit eurot, mida on 7,3% rohkem kui aasta tagasi. Keskmine palk on endiselt kasvanud suhteliselt kiiresti, tänu millele on ka majapidamiste hoiuste maht stabiilselt suurenenud. Ettevõtete hoiused olid juulis aastatagusest ajast 7,6% suuremad.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Lasnamäele kerkib õpetajate kodu

23.08.2016 Tallinn.ee

Reedel, 26. august kell 11 annab Tallinna abilinnapea Eha Võrk Lasnamäe linnaosas asuva Uuslinna tn 3a kinnistu üle ehitajale, eesmärgiga rajada tuleva aasta sügiseks kinnistule Õpetajate Kodu.

„Uuslinna tn 3a kinnistule on kavandatud Õpetajate Kodu, majja on planeeritud kokku 75 korterit, neist 40 ühetoalised ja 35 kahetoalist. Korterid antakse üürile linna koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele,“ ütles Võrk. „Uuslinna tänav on logistiliselt väga heas asukohas ning sobib seega ka teistes linnaosades töötavatele haridustöötajatele.“

Võrk lisas, et Õpetajate Kodu saab olema parima võimaliku energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogilise lahendusega. „Tegemist on Tallinna esimese liginullenergia korterelamuga, mis tähendab, et eesmärgiks on võimalikult madalad ülalpidamiskulud,“ ütles Võrk. Maja soklikorrusele ehitatakse lisaks panipaikadele ka ruumid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks ning mänguruum lastele.

Õpetajate Kodu ehitamise riigihankele esitas parima pakkumuse ühispakkuja RAMM Ehituse OÜ ja Mitt & Perlebach OÜ. Ehitustööde maksumus on 4 738 514,72 eurot. Õpetajate Kodu kortermaja projekteeris AS Sweco Projekt ning lisaks olid kaasatud TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid. Projekti kogumaksumus 5,4 miljonit eurot. Ehitustöödega lõpetatakse järgmise aasta augustis ning oktoobrist on sisustatud korterelamu valmis elanikke vastu võtma.

Õpetajate Kodu ehitamine on üks osa 2008. aastal alguse saanud Tallinna teisest elamuehitusprogrammist, mille raames on ehitatud elamispindasid noortele peredele, linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele ning arstidele ja õdedele.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Gustav Adolfi Gümnaasium saab Kalamajja uue õppehoone

23.08.2016 Tallinn.ee

Gustav Adolfi Gümnaasium laieneb järgmisest õppeaastast Kalamajja, kus aadressil Vana-Kalamaja 9 avatakse uuenduslik renoveeritud õppehoone algklassidele.

„Praeguseks on valminud uue koolimaja eskiisprojekt, mille planeerimisele aitasid lisaks arhitektidele kaasa nii kooli esindajad, lapsevanemad kui ka Tallinna hariduseksperdid,“ ütles Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. „Peatselt kuulutame välja riigihanke ehitaja leidmiseks. Ehituse esimeses etapis valmib koolihoone. Loodame, et 2017. aasta 1. septembri aktuse saavad GAGi noorema kooliastme õpilased pidada juba uues majas. Tallinn saab juurde õpilaskohti kesklinna ja Kalamaja piirkonnas – see on lahenduseks senisele suurele probleemile. Koolide liitmine ja haridusvõrgu ümberkorraldamine annavad võimaluse suuremale hulgale lastele hea hariduse saamiseks turvalises ja motiveerivas õpikeskkonnas.“

„Äsja valmis saanud projekti joonised ja makett kajastavad meie unistuste kooli Vana-Kalamaja 9 miljööväärtuslikus majas,“ ütles Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. „Olulisteks märksõnadeks uue koolimaja kavandamisel on laste aktiivne liikumine, loovus ja õppimisrõõm. Õppetöös jätkame GAGi akadeemilise hariduse pakkumisega, põimides selle uuenduslike ideedega. Loome kooli, kus õpilasel on hea meel õppida ja õpetajal rõõm töötada. Kuna GAGi praegune ajalooline hoonestik paikneb vanalinnas, peame väga oluliseks kooli vaimsuse ja väärtuste jätkumist ning edasikandmist ka uude õppehoonesse nii, et me tunneksime end ühtse kooliperena. Kooli tegevusi kavandatakse nii, et teineteisest 800 meetri kaugusel paiknevate õppehoonete vahel toimub pidevalt aktiivne liikumine. Noorematel õpilastel on alati asja vanalinnas paiknevatesse hoonetesse ning progümnaasiumi õpilastel Vana-Kalamaja uude hoonesse.“

Traditsioonilisest koolihoonest eristab GAGi uut õppehoonet see, et maja koridorid pakuvad igal sammul liikumis- ja avastamisrõõmu – seal on jooksurajad, tegevusalad ja istumisalad. Füüsilist tegevust võimaldavad virtuaaltennis, tantsukonsool, põrandamale ja -kabe, ronimis- ja rippumisvõimalus. Koridorides on munatoolid, kott-toolid ja mesilaskärje tüüpi puhkealad, kus pikutada. Eraldatud istumisaladel on võimalus vaikselt mõtiskleda ja õppida.

Raamatukogu koolis eraldi ei ole, vaid kogu majas on koridoridesse paigaldatud raamaturiiulid ning kõikidel õpilastel on igal ajal võimalik huvi pakkuv raamat võtta ja lugeda. „Inimestel seisab kodudes palju raamatuid, mis on juba läbi loetud või mille lugemiseks aega napib,” ütles Hendrik Agur. „Leidsime koos lapsevanematega suurepärase lahenduse – toome raamatud kooli ja teeme need kõigile lastele kättesaadavaks. Nii tekib tore raamaturinglus, mille käigus ehk tänapäeva nutimaailmaga harjunud lapsed avastavad taas raamatute lugemise võlu.“

Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside õppehoonesse tuleb 30 klassiruumi, igale klassile oma „koduklass“. Eraldi on aatriumis „rippuvad“ keeleklassid, muusika-, käsitöö- ja tööõpetuse klassid ning õppeköök. Viimasele, neljandale korrusele tuleb inspireeriv ja hubane loovala, kus on ruumi kunstile, multimeediale, robootikale, arvutiklassile, salvestamisruumile, õpilastele isetegevuseks ja rühmatöödeks – kõigele, mis aitab lennukad ideed reaalsuseks muuta.

Kooli südames on läbi nelja korruse avatud astmestikuga aatrium, mis on ühtlasi ka einestamis- ja puhkeala. Vajadusel modelleeritakse see ümber aktuste- ja kontserdisaaliks, kus on muuhulgas võimalik korraldada orelikontserte.

Kooli ümber on jooksurada, mis on maja taga 60 meetri ulatuses tartaankattega ja läbib maja ees olevat pandust. Hiljem hakkab jooksurada liikumisrõõmu pakkuma kahel eri tasapinnal, ehituse teises etapis pikeneb see koolimaja kõrvale valmiva võimla katusele ja saavutab kogupikkuse 500 meetrit. Võimla katusel on pallimänguväljak ja hoone küljel paikneval astmestikul väliauditoorium.

Kooli hoovi rajatakse loodusaed, mänguala ja rattaparkla. Hoovi ümbritseb ronitaimedega aed. Väliõppeks on avatud aatriumi katus ja mööda keerdtreppe ligipääsetav katuseterrass. Koolil on oma tähetorn. Vastandina viimasel ajal levinud trendile kasutada koolide renoveerimisel PVC-d ning muid tehismaterjale, on GAGi uue maja projektis looduslikud siseviimistlusmaterjalid puitparkettidest keraamiliste plaatideni.

Koolimajas hakkavad õppima 1.-6. klassi lapsed, kokku 30 klassikomplekti. Õpilaste arv klassis on 24 ja kogu koolis 720 õpilast.

Uue koolihoone planeerimisel osalesid Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, Tallinna Haridusameti esindajad, Arhitektibüroo Salto, sisearhitektibüroo Pink, Gustav Adolfi Gümnaasiumi vanematekogu esindajad, arhitektidest lapsevanemad, õpetajad ja kooli juhtkond.

Eskiisprojekti koostas Salto Arhitektuuribüroo OÜ ja sisearhitektuurse eskiisprojekti Pink OÜ.

Nordecon AS ja Kaitseministeerium sõlmisid ehituslepingu

23.08.2016 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja Kaitseministeerium sõlmisid töövõtulepingu Tapa linnakusse rajatava soomusmanöövervõime taristu, söökla ning kasarmu ehitustöödeks.

Tööde lepinguline maksumus koos reserviga on 19 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd lõpevad sügisel 2017.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakoolis toimub Üürikoolitus 13/09/2016

23.08.2016 Margot Toompark

Tallinnas toimub 13/09/2016 Üürikoolitus. Koolitust viivad läbi koolitaja ja kinnisvarabüroo Raid & Ko jurist Evi Hindpere ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Koolitus annab Sulle põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, seda ilmestavad praktilised näited üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis.

Samuti selgitatakse eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ning ülevaadet riskidest. Koolitusel osalejad saavad praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest.

Üürikoolitus toimub teisipäeval 13/09/2016 kell 10.00-17.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Statistika: Eluasemelaenude arv on 168 300

23.08.2016 Tõnu Toompark

Tehinguterikas elamispindade turg, mida kannustab aktiivne uusarendus, kergitavad eluasemelaenu võtnute arvu. Eesti panga andmetel olid 2016 II kvartali lõpu seisuga Eestis väljastatud 168 300 eluasemelaenu.

Eluasemelaenude arv on aastataguse ajaga võrreldes kerkinud 2%. Viimased kaks aastat on laenude arvu aastane kasv olnud üsna samas tempos jäädes 1,9 ja 2,1% vahele.

Laenude arvu kõrval kasvad laenude keskmine jääk. See oli 2016 II kvartalis 38 300 € ehk aastatagusest tasemest 2,4% kõrgemal.

Laenude käive küll kasvab ja eluasemelaenude kogujääk kerkib, kuid endiselt oleme allpool kinnisvarabuumist tingitud keskmise laenujäägi tippmargist. Keskmine eluasemelaenu jääk oli tipus 2008 III kvartalis, mis see oli 38 975 €.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude arve ja keskmine jääk

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Nordecon AS sõlmis ehituslepingu Dollimer Invest OÜ-ga

22.08.2016 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja Dollimer Invest OÜ sõlmisid töövõtulepingu elu- ja ärihoone ehitamiseks Tallinna kesklinna Rotermanni kvartalisse.

R18 hoone maa-aluse osa kaks korrust on valmis, Nordecon AS rajab selle maapealse osa. Kahest hoonest koosnevas kompleksis on suletud netopinda 10 917 m². Hoone esimesele korrusele tulevad kaubanduspinnad ning korrustele 2 kuni 6 osaliselt bürood. Lisaks tuleb hoonesse 58 korterit.

Tööde maksumus on ligi 9 miljoni eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd valmivad juulis 2017.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Rotermann City arendamine jõuab lõpusirgele

22.08.2016 Tõnu Toompark

Septembris algavad Rotermann City viimase Ahtri tänava poolse hoone, eksklusiivse äri- ja kortermaja R18 ehitustööd. 2017. aasta sügiseks aadressile Rotermanni 18 kerkiv kahest hoonest ehitus kujuneb kogu kvartali jaoks oluliseks tähiseks, sest selle valmimise järel saab aastakümneid suletuna püsinud ala linlastele ja turistidele avaneda tervikliku ja moodsa linnaosana.

R18 ehitamiseks sõlmis selle arendaja Dollimar Invest OÜ lepingu ehitusfirmaga AS Nordecon. Tööde maksumuseks kujuneb ligikaudu 9 miljonit eurot.

Dollimar Invest OÜ juhatuse liikme Martin Ühtegi sõnul sobitub R18 oma modernse, õhulise ning omapärase arhitektuuriga Rotermann Citysse suurepäraselt, olles osa kvartali terviklikust elukeskkonnast.

„Oleme Rotermann Cityt arendanud selge visiooniga kujundada sellest Tallinna ja kogu Eesti visiitkaart nii väliselt kui sisuliselt, luua sellest hubane, turvaline ja autovaba linnasüda. Oleme selle sihi täitumisele väga lähedal,” ütles Martin Ühtegi. „Nordecon on pikaajaliste kogemustega usaldusväärne ehitaja – ma usun, et ehitustööde jaoks planeeritud 12 kuud on intensiivsed ja tulemus saab kvaliteetne.”

R18 maa-aluse osa kaks korrust on valmis. Ka varem Rotermann City valmimisse panuse andnud Nordecon rajab selle maapealse osa. Ehitusettevõtte juhatuse esimees Jaano Vink märkis, et R18 projekti eesmärk on säilitada võimalikult palju vaateid olemasolevatele vanadele hoonetele, mis kvartali eriliseks teevad.

„Ehitus- ja arendusturu konkurents on Tallinnas väga tihe, silma paistmiseks on vaja teha midagi erilist,” lausus Jaano Vink. „Rotermannist kui väärika ajalooga keskkonnast on saanud moodne linnasüda: inimkeskne, jalakäijate tänavatega asum, kus autod on viidud maa alla ning kaunid vaated ajaloolistele hoonetele säilitatud – see on täna Tallinnas midagi üsna tavapäratut.”

„Hoone esimesele korrusele tuleb kuni 15 kauplust, kaubanduspinnad on omavahel ühendatavad. Kuna Rotermanni kvartalis on täna büroode vakantsus null, siis proovime vastu tulla turu nõudlusele, mistõttu rajame R18 Ahtri tänava poolsesse ossa tänavalt hästi nähtavad ning osaliselt merevaatega büroopinnad kogumahus ca 2000 m²,“ rääkis Martin Ühtegi. „Nõudlus korterite järele on Rotermannis samuti väga suur – kokku tuleb hoonesse 58 modernset korterit, millest 17 on juba enne ehituse algust broneeritud. Ka R14 hoones, mis valmib tänavu novembris, on 41-st korterist 39 juba müüdud.“

R18 korterite lõunapoolsed rõdud avanevad kvartali sisemusse, jäädes nii tänavakärast eemale. Ülemistelt korrustelt avanevad enamikul korteritel ka merevaated. Hoonete arhitektideks on Hanno Grossschmidt ja Sander Treijar büroost HG Arhitektuur OÜ. Säilitamaks vaated vanadele hoonetele, on kõrge äripindadega esimene korrus kavandatud tagasiastetega. Rotermann City üks uhkus, vana muinsuskaitsealune korsten keset kvartalit jääb tänu majadevahelisele kujale Ahtri tänava poolt hästi vaadeldavaks.

Rotermanni 18 hoonetes on suletud netopinda 10917,39 m². Korterite ja büroode sissepääsud on planeeritud Ahtri tänava poolt. Mõlemal hoonemahul on üks trepikoda. Suuremal on 2 lifti ja esimesel korrusel 2 fuajeed – üks korteritele, teine büroodele.

Tootjahinnaindeks juulis langes

22.08.2016 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juulis võrreldes juuniga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta juuliga -1,0%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juulis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning mäetööstuses, samuti hindade tõus elektroonikaseadmete, kütteõlide ja kemikaalide tootmises.

2015. aasta juuliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, mäetööstuses ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuli 2016
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Juuli 2016 – juuni 2016, %	Juuli 2016 – juuli 2015, %
KOKKU	-0,3	-1,0
Töötlev tööstus	0,9	0,1
Mäetööstus	-11,1	-13,1
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-9,5	-8,1
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	3,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juulis võrreldes juuniga -0,2% ja võrreldes 2015. aasta juuliga -1,1%.

Eelmise kuuga võrreldes langes juulis keskmisest enam turbatoodete, naftasaaduste ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hind, samas tõusis elektrienergia, ehitusmaterjalide ja elektroonikaseadmete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juulis võrreldes juuniga -0,8% ja võrreldes 2015. aasta juuliga -3,4%.

Eelmise kuuga võrreldes langes juulis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja mööbli hind, samas tõusis põllumajandussaaduste, ehitusmaterjali, väärisesemete ja muude toodete hind.

Taavi Aas: Reidi tee projekt arvestab kõigi linlaste huvidega

22.08.2016 Tallinn.ee

Reidi tee projekti peatamiseks ei ole mitte ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, projekteerimisel on arvestatud kõigi liikumisviiside vajaduste rahuldamisega, ütles Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas.

„Nüüdseks lõppjärku jõudnud projektis on olemas lahendused nii ühistranspordile, kergliiklusele kui ka jalakäijatele,“ ütles Aas. „Reidi tee rajamine ei võta linlastelt võimalust ranna ääres vaba aega veeta. Vastupidi – praegusele söötis rannaalale rajatakse promenaad ning otse mere äärde alad aktiivselt vaba aja veetmiseks, ühtlasi rajatakse sõidutee ja promenaadi vahele ka haljasribadega eraldatud kergliiklustee.“

Aas tõdes, et Reidi tee põhieesmärk on tõepoolest raskeveokid sujuvalt linnast välja suunata. „Seeläbi väheneb märkimisväärselt teiste sadamaga külgnevate peateede liikluskoormus ning südalinnas saab olema senisest märksa hõlpsam ja mõnusam liigelda,“ rõhutas Aas. „Alusetu on aga väide, justkui oleks Reidi tee projekteerimisel arvestatud üksnes või eeskätt autoliiklusega.“

Aas lisas, et kogu kesklinna liiklust tuleb vaadelda kompleksselt. „Kui soovime ellu viia peatänava projekti ehk Pärnu maantee ja Narva maantee alguses autoliikluse minimeerida, siis tuleb autodele paratamatult alternatiivid luua,“ selgitas Aas. „Reidi tee ongi üheks alternatiiviks, mis autoliikluse südalinnast eemale juhib.“

Aas rõhutas, et projekteerijad on püüdnud võimaluste piires arvestada ka kõigi eskiisi menetlemise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega. „Reidi tee projekteerimisega ei ole kiirustatud ja ka kaasamise protsess on läbi tehtud,“ rõhutas Aas. „Seega on väide, et asjatundlikke arvamusi ja ettepanekuid ei ole arvesse võetud, alusetu.“

Aas lisas, et põhimõtteliselt on Reidi teest räägitud juba vähemalt 15 aastat – esialgu küll Põhjaväila nime all, samuti on kõnealune ühendustee kajastatud ka Russalka ja Paljassaare vahelise rannaala teemaplaneeringus.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Arco Vara AS sõlmis turutegemise lepingu

22.08.2016 Tõnu Toompark

Arco Vara AS sõlmis AS-ga LHV Pank turutegemise lepingu (edaspidi „Leping“). Leping jõustub 1. septembril 2016 ning Lepingu põhitingimused on järgmised.

Lepingu kehtivusaeg – 1 aasta, s.o kuni 31. august 2017.
Maksimaalne hinnavahe – maksimaalne ostu- ja müügipakkumiste vahe on 4% kalkuleerituna ostupakkumise hinnast.
Kauplemisperiood – LHV tagab, et ostu- ja müügikorraldused esitatakse kooskõlas Lepingu tingimustega vähemalt 85% ulatuses Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirja kauplemisajast.
Minimaalne päevane korralduste maht – ostu- ja müügikorralduste minimaalne päevane maht on 2000 EUR.
Maksimaalne maht – maksimaalne LHV poolt lepingu alusel Nasdaq Tallinna börsi kauplemispäeva jooksul läbiviidud tehingute rahaline väärtus on 10 000 EUR.