Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Tallinn võitis kohtuvaidluse kompensatsiooni saanud ümberasuja vastu

TallinnRaekoja platsi äärne Troika restorani järgi tuntud hoone jääb endisele omanikule tagastamata.

„Otsus Raekoja plats 15 asuvat hoonet ja maad mitte tagastada on põhjendatud, kinnitas Riigikohus,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Riigikohus nõustus linna seisukohaga, et seadus ei näe ette vara tagastamist ümberasujatele, kes on saanud Saksa riigilt kompensatsiooni.“

Võrgu sõnul jättis Tallinna Linnavalitsus sellest seisukohast tulenevalt Raekoja plats 15 asuva hoone ja maa tagastamise taotluse rahuldamata. „Saksamaa arhiividokumentidega on tõendatud, et pärijatele on selle kinnisvara eest määratud hüvitis ja see on koos intressidega välja makstud,“ rõhutas Võrk.

„Tallinna linn on võitnud mitmeid ümberasujatega seonduvaid kohtuvaidlusi,“ rõhutas Võrk. „Oleme kindlalt seisukohal, et ümberasujate vara tagastamisele ei kuulu ning meie hinnangul on selline olnud seadusandja tahe algusest peale.“

Viidatud kohtuvaidluste tulemusena on kohtud kinnitanud, et seaduse mõtte kohaselt ei kuulu tagastamisele ümberasujate vara, mille eest on Saksa riik hüvitist maksnud. Vaatamata kohtulahenditele ei ole riik tagastamise regulatsioonis muudatusi teinud ega loonud võimalusi hüvitise maksmise fakti kontrollimiseks. Tõendite kogumise koormus on langenud linnale.

Ümberasujate varaga seoses on linn kohut käinud ja õiguse saanud näiteks Toompuiestee 13, Kaupmehe tn 10 ja Kentmanni tn 17, Lai tn 33// Suurtüki 2 ja Tina tn 3 tagastamise küsimuses, pooleli on vaidlus Pärnu mnt 26 osas.

Lisaks ümberasujate vaidlustele ei ole Vabariigi Valitsus tänaseks lahendanud mitmeid olulisi omandireformi küsimusi nagu nt Mustpeade maja ja Niguliste kirik.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eluasemelaenude keskmine intressimäär juulis tõusis

  • Eesti PankLaenu- ja liisinguportfell kasvas juulis endiselt suhteliselt kiiresti, 5% aastas
  • Laenude keskmised intressimäärad on viimastel kuudel pisut tõusnud
  • Hoiuste maht oli juulis 7,3% suurem kui aasta tagasi

Ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas 2016. aasta juulis – nagu ka eelmistel kuudel – suhteliselt kiiresti, aasta võrdluses 5,3%. Kuuga suurenes laenude ja liisingute kogumaht peaaegu 100 miljoni euro võrra, 16,6 miljardi euroni.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv oli juulis 5,8%. Pikaajalisi laene anti välja 199 miljoni euro väärtuses. Enam kui kolmandik pikaajalistest laenudest väljastati juulis kinnisvara- ja ehitusettevõtetele.

Majapidamiste laenuaktiivsus püsis eelmiste kuude omaga sarnasel tasemel. Uusi eluasemelaene anti juulis välja 88 miljoni euro väärtuses ning kogu portfell suurenes aastaga 4,4%. Ka autoliisingute maht kasvas juulis endiselt tempokalt, aasta võrdluses 16,4%.

Laenude keskmised intressimäärad on viimastel kuudel tõusnud. Suure osa laenude baasintressimäär EURIBOR on veelgi langenud, mis tähendab pankade jaoks väiksemat intressitulu. See annab pankadele võimaluse tõsta tulu hoidmiseks uute laenude intressimarginaale. Juulis väljastatud eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,4% ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks 2,5%.

Pikka aega maksetähtaega ületavate laenude maht on väike ja püsis samasugusel tasemel nagu eelmistel kuudelgi. Juulis oli üle 60 päeva viivises olevaid laene 195 miljonit eurot ehk 1,3% laenuportfellist.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht oli juulis 11 miljardit eurot, mida on 7,3% rohkem kui aasta tagasi. Keskmine palk on endiselt kasvanud suhteliselt kiiresti, tänu millele on ka majapidamiste hoiuste maht stabiilselt suurenenud. Ettevõtete hoiused olid juulis aastatagusest ajast 7,6% suuremad.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

Eesti-Pank-1

Eesti Pank

Eesti Pank

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Lasnamäele kerkib õpetajate kodu

TallinnReedel, 26. august kell 11 annab Tallinna abilinnapea Eha Võrk Lasnamäe linnaosas asuva Uuslinna tn 3a kinnistu üle ehitajale, eesmärgiga rajada tuleva aasta sügiseks kinnistule Õpetajate Kodu.

„Uuslinna tn 3a kinnistule on kavandatud Õpetajate Kodu, majja on planeeritud kokku 75 korterit, neist 40 ühetoalised ja 35 kahetoalist. Korterid antakse üürile linna koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele,“ ütles Võrk. „Uuslinna tänav on logistiliselt väga heas asukohas ning sobib seega ka teistes linnaosades töötavatele haridustöötajatele.“

Võrk lisas, et Õpetajate Kodu saab olema parima võimaliku energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogilise lahendusega. „Tegemist on Tallinna esimese liginullenergia korterelamuga, mis tähendab, et eesmärgiks on võimalikult madalad ülalpidamiskulud,“ ütles Võrk. Maja soklikorrusele ehitatakse lisaks panipaikadele ka ruumid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks ning mänguruum lastele.

Õpetajate Kodu ehitamise riigihankele esitas parima pakkumuse ühispakkuja RAMM Ehituse OÜ ja Mitt & Perlebach OÜ. Ehitustööde maksumus on 4 738 514,72 eurot. Õpetajate Kodu kortermaja projekteeris AS Sweco Projekt ning lisaks olid kaasatud TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid. Projekti kogumaksumus 5,4 miljonit eurot. Ehitustöödega lõpetatakse järgmise aasta augustis ning oktoobrist on sisustatud korterelamu valmis elanikke vastu võtma.

Õpetajate Kodu ehitamine on üks osa 2008. aastal alguse saanud Tallinna teisest elamuehitusprogrammist, mille raames on ehitatud elamispindasid noortele peredele, linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele ning arstidele ja õdedele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Gustav Adolfi Gümnaasium saab Kalamajja uue õppehoone

gustav_adolf2Gustav Adolfi Gümnaasium laieneb järgmisest õppeaastast Kalamajja, kus aadressil Vana-Kalamaja 9 avatakse uuenduslik renoveeritud õppehoone algklassidele.

„Praeguseks on valminud uue koolimaja eskiisprojekt, mille planeerimisele aitasid lisaks arhitektidele kaasa nii kooli esindajad, lapsevanemad kui ka Tallinna hariduseksperdid,“ ütles Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. „Peatselt kuulutame välja riigihanke ehitaja leidmiseks. Ehituse esimeses etapis valmib koolihoone. Loodame, et 2017. aasta 1. septembri aktuse saavad GAGi noorema kooliastme õpilased pidada juba uues majas. Tallinn saab juurde õpilaskohti kesklinna ja Kalamaja piirkonnas – see on lahenduseks senisele suurele probleemile. Koolide liitmine ja haridusvõrgu ümberkorraldamine annavad võimaluse suuremale hulgale lastele hea hariduse saamiseks turvalises ja motiveerivas õpikeskkonnas.“

„Äsja valmis saanud projekti joonised ja makett kajastavad meie unistuste kooli Vana-Kalamaja 9 miljööväärtuslikus majas,“ ütles Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. „Olulisteks märksõnadeks uue koolimaja kavandamisel on laste aktiivne liikumine, loovus ja õppimisrõõm. Õppetöös jätkame GAGi akadeemilise hariduse pakkumisega, põimides selle uuenduslike ideedega. Loome kooli, kus õpilasel on hea meel õppida ja õpetajal rõõm töötada. Kuna GAGi praegune ajalooline hoonestik paikneb vanalinnas, peame väga oluliseks kooli vaimsuse ja väärtuste jätkumist ning edasikandmist ka uude õppehoonesse nii, et me tunneksime end ühtse kooliperena. Kooli tegevusi kavandatakse nii, et teineteisest 800 meetri kaugusel paiknevate õppehoonete vahel toimub pidevalt aktiivne liikumine. Noorematel õpilastel on alati asja vanalinnas paiknevatesse hoonetesse ning progümnaasiumi õpilastel Vana-Kalamaja uude hoonesse.“

Traditsioonilisest koolihoonest eristab GAGi uut õppehoonet see, et maja koridorid pakuvad igal sammul liikumis- ja avastamisrõõmu – seal on jooksurajad, tegevusalad ja istumisalad. Füüsilist tegevust võimaldavad virtuaaltennis, tantsukonsool, põrandamale ja -kabe, ronimis- ja rippumisvõimalus. Koridorides on munatoolid, kott-toolid ja mesilaskärje tüüpi puhkealad, kus pikutada. Eraldatud istumisaladel on võimalus vaikselt mõtiskleda ja õppida.

Raamatukogu koolis eraldi ei ole, vaid kogu majas on koridoridesse paigaldatud raamaturiiulid ning kõikidel õpilastel on igal ajal võimalik huvi pakkuv raamat võtta ja lugeda. „Inimestel seisab kodudes palju raamatuid, mis on juba läbi loetud või mille lugemiseks aega napib,” ütles Hendrik Agur. „Leidsime koos lapsevanematega suurepärase lahenduse – toome raamatud kooli ja teeme need kõigile lastele kättesaadavaks. Nii tekib tore raamaturinglus, mille käigus ehk tänapäeva nutimaailmaga harjunud lapsed avastavad taas raamatute lugemise võlu.“

Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside õppehoonesse tuleb 30 klassiruumi, igale klassile oma „koduklass“. Eraldi on aatriumis „rippuvad“ keeleklassid, muusika-, käsitöö- ja tööõpetuse klassid ning õppeköök. Viimasele, neljandale korrusele tuleb inspireeriv ja hubane loovala, kus on ruumi kunstile, multimeediale, robootikale, arvutiklassile, salvestamisruumile, õpilastele isetegevuseks ja rühmatöödeks – kõigele, mis aitab lennukad ideed reaalsuseks muuta.

Kooli südames on läbi nelja korruse avatud astmestikuga aatrium, mis on ühtlasi ka einestamis- ja puhkeala. Vajadusel modelleeritakse see ümber aktuste- ja kontserdisaaliks, kus on muuhulgas võimalik korraldada orelikontserte.

Kooli ümber on jooksurada, mis on maja taga 60 meetri ulatuses tartaankattega ja läbib maja ees olevat pandust. Hiljem hakkab jooksurada liikumisrõõmu pakkuma kahel eri tasapinnal, ehituse teises etapis pikeneb see koolimaja kõrvale valmiva võimla katusele ja saavutab kogupikkuse 500 meetrit. Võimla katusel on pallimänguväljak ja hoone küljel paikneval astmestikul väliauditoorium.

Kooli hoovi rajatakse loodusaed, mänguala ja rattaparkla. Hoovi ümbritseb ronitaimedega aed. Väliõppeks on avatud aatriumi katus ja mööda keerdtreppe ligipääsetav katuseterrass. Koolil on oma tähetorn. Vastandina viimasel ajal levinud trendile kasutada koolide renoveerimisel PVC-d ning muid tehismaterjale, on GAGi uue maja projektis looduslikud siseviimistlusmaterjalid puitparkettidest keraamiliste plaatideni.

Koolimajas hakkavad õppima 1.-6. klassi lapsed, kokku 30 klassikomplekti. Õpilaste arv klassis on 24 ja kogu koolis 720 õpilast.

Uue koolihoone planeerimisel osalesid Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, Tallinna Haridusameti esindajad, Arhitektibüroo Salto, sisearhitektibüroo Pink, Gustav Adolfi Gümnaasiumi vanematekogu esindajad, arhitektidest lapsevanemad, õpetajad ja kooli juhtkond.

Eskiisprojekti koostas Salto Arhitektuuribüroo OÜ ja sisearhitektuurse eskiisprojekti Pink OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Nordecon AS ja Kaitseministeerium sõlmisid ehituslepingu

NordeconNordecon AS ja Kaitseministeerium sõlmisid töövõtulepingu Tapa linnakusse rajatava soomusmanöövervõime taristu, söökla ning kasarmu ehitustöödeks.

Tööde lepinguline maksumus koos reserviga on 19 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd lõpevad sügisel 2017.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakoolis toimub Üürikoolitus 13/09/2016

Kinnisvaraooli lektorid: Tõnu Toompark, Evi HindpereTallinnas toimub 13/09/2016 Üürikoolitus. Koolitust viivad läbi koolitaja ja kinnisvarabüroo Raid & Ko jurist Evi Hindpere ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Koolitus annab Sulle põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, seda ilmestavad praktilised näited üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis.

Samuti selgitatakse eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ning ülevaadet riskidest. Koolitusel osalejad saavad praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest.

Üürikoolitus toimub teisipäeval 13/09/2016 kell 10.00-17.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistika: Eluasemelaenude arv on 168 300

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜTehinguterikas elamispindade turg, mida kannustab aktiivne uusarendus, kergitavad eluasemelaenu võtnute arvu. Eesti panga andmetel olid 2016 II kvartali lõpu seisuga Eestis väljastatud 168 300 eluasemelaenu.

Eluasemelaenude arv on aastataguse ajaga võrreldes kerkinud 2%. Viimased kaks aastat on laenude arvu aastane kasv olnud üsna samas tempos jäädes 1,9 ja 2,1% vahele.

Laenude arvu kõrval kasvad laenude keskmine jääk. See oli 2016 II kvartalis 38 300 € ehk aastatagusest tasemest 2,4% kõrgemal.

Laenude käive küll kasvab ja eluasemelaenude kogujääk kerkib, kuid endiselt oleme allpool kinnisvarabuumist tingitud keskmise laenujäägi tippmargist. Keskmine eluasemelaenu jääk oli tipus 2008 III kvartalis, mis see oli 38 975 €.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude arve ja keskmine jääk

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude arve ja keskmine jääk

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Nordecon AS sõlmis ehituslepingu Dollimer Invest OÜ-ga

NordeconNordecon AS ja Dollimer Invest OÜ sõlmisid töövõtulepingu elu- ja ärihoone ehitamiseks Tallinna kesklinna Rotermanni kvartalisse.

R18 hoone maa-aluse osa kaks korrust on valmis, Nordecon AS rajab selle maapealse osa. Kahest hoonest koosnevas kompleksis on suletud netopinda 10 917 m². Hoone esimesele korrusele tulevad kaubanduspinnad ning korrustele 2 kuni 6 osaliselt bürood. Lisaks tuleb hoonesse 58 korterit.

Tööde maksumus on ligi 9 miljoni eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd valmivad juulis 2017.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Rotermann City arendamine jõuab lõpusirgele

RotermannSeptembris algavad Rotermann City viimase Ahtri tänava poolse hoone, eksklusiivse äri- ja kortermaja R18 ehitustööd. 2017. aasta sügiseks aadressile Rotermanni 18 kerkiv kahest hoonest ehitus kujuneb kogu kvartali jaoks oluliseks tähiseks, sest selle valmimise järel saab aastakümneid suletuna püsinud ala linlastele ja turistidele avaneda tervikliku ja moodsa linnaosana.

R18 ehitamiseks sõlmis selle arendaja Dollimar Invest OÜ lepingu ehitusfirmaga AS Nordecon. Tööde maksumuseks kujuneb ligikaudu 9 miljonit eurot.

Dollimar Invest OÜ juhatuse liikme Martin Ühtegi sõnul sobitub R18 oma modernse, õhulise ning omapärase arhitektuuriga Rotermann Citysse suurepäraselt, olles osa kvartali terviklikust elukeskkonnast.

„Oleme Rotermann Cityt arendanud selge visiooniga kujundada sellest Tallinna ja kogu Eesti visiitkaart nii väliselt kui sisuliselt, luua sellest hubane, turvaline ja autovaba linnasüda. Oleme selle sihi täitumisele väga lähedal,” ütles Martin Ühtegi. „Nordecon on pikaajaliste kogemustega usaldusväärne ehitaja – ma usun, et ehitustööde jaoks planeeritud 12 kuud on intensiivsed ja tulemus saab kvaliteetne.”

R18 maa-aluse osa kaks korrust on valmis. Ka varem Rotermann City valmimisse panuse andnud Nordecon rajab selle maapealse osa. Ehitusettevõtte juhatuse esimees Jaano Vink märkis, et R18 projekti eesmärk on säilitada võimalikult palju vaateid olemasolevatele vanadele hoonetele, mis kvartali eriliseks teevad.

„Ehitus- ja arendusturu konkurents on Tallinnas väga tihe, silma paistmiseks on vaja teha midagi erilist,” lausus Jaano Vink. „Rotermannist kui väärika ajalooga keskkonnast on saanud moodne linnasüda: inimkeskne, jalakäijate tänavatega asum, kus autod on viidud maa alla ning kaunid vaated ajaloolistele hoonetele säilitatud – see on täna Tallinnas midagi üsna tavapäratut.”

„Hoone esimesele korrusele tuleb kuni 15 kauplust, kaubanduspinnad on omavahel ühendatavad. Kuna Rotermanni kvartalis on täna büroode vakantsus null, siis proovime vastu tulla turu nõudlusele, mistõttu rajame R18 Ahtri tänava poolsesse ossa tänavalt hästi nähtavad ning osaliselt merevaatega büroopinnad kogumahus ca 2000 m²,“ rääkis Martin Ühtegi. „Nõudlus korterite järele on Rotermannis samuti väga suur – kokku tuleb hoonesse 58 modernset korterit, millest 17 on juba enne ehituse algust broneeritud. Ka R14 hoones, mis valmib tänavu novembris, on 41-st korterist 39 juba müüdud.“

R18 korterite lõunapoolsed rõdud avanevad kvartali sisemusse, jäädes nii tänavakärast eemale. Ülemistelt korrustelt avanevad enamikul korteritel ka merevaated. Hoonete arhitektideks on Hanno Grossschmidt ja Sander Treijar büroost HG Arhitektuur OÜ. Säilitamaks vaated vanadele hoonetele, on kõrge äripindadega esimene korrus kavandatud tagasiastetega. Rotermann City üks uhkus, vana muinsuskaitsealune korsten keset kvartalit jääb tänu majadevahelisele kujale Ahtri tänava poolt hästi vaadeldavaks.

Rotermanni 18 hoonetes on suletud netopinda 10917,39 m². Korterite ja büroode sissepääsud on planeeritud Ahtri tänava poolt. Mõlemal hoonemahul on üks trepikoda. Suuremal on 2 lifti ja esimesel korrusel 2 fuajeed – üks korteritele, teine büroodele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tootjahinnaindeks juulis langes

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juulis võrreldes juuniga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta juuliga -1,0%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juulis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning mäetööstuses, samuti hindade tõus elektroonikaseadmete, kütteõlide ja kemikaalide tootmises.

2015. aasta juuliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, mäetööstuses ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuli 2016
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Juuli 2016 –
juuni 2016, %
Juuli 2016 –
juuli 2015, %
KOKKU -0,3 -1,0
Töötlev tööstus 0,9 0,1
Mäetööstus -11,1 -13,1
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -9,5 -8,1
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 3,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juulis võrreldes juuniga -0,2% ja võrreldes 2015. aasta juuliga -1,1%.

Eelmise kuuga võrreldes langes juulis keskmisest enam turbatoodete, naftasaaduste ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hind, samas tõusis elektrienergia, ehitusmaterjalide ja elektroonikaseadmete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juulis võrreldes juuniga -0,8% ja võrreldes 2015. aasta juuliga -3,4%.

Eelmise kuuga võrreldes langes juulis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja mööbli hind, samas tõusis põllumajandussaaduste, ehitusmaterjali, väärisesemete ja muude toodete hind.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Taavi Aas: Reidi tee projekt arvestab kõigi linlaste huvidega

TallinnReidi tee projekti peatamiseks ei ole mitte ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, projekteerimisel on arvestatud kõigi liikumisviiside vajaduste rahuldamisega, ütles Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas.

„Nüüdseks lõppjärku jõudnud projektis on olemas lahendused nii ühistranspordile, kergliiklusele kui ka jalakäijatele,“ ütles Aas. „Reidi tee rajamine ei võta linlastelt võimalust ranna ääres vaba aega veeta. Vastupidi – praegusele söötis rannaalale rajatakse promenaad ning otse mere äärde alad aktiivselt vaba aja veetmiseks, ühtlasi rajatakse sõidutee ja promenaadi vahele ka haljasribadega eraldatud kergliiklustee.“

Aas tõdes, et Reidi tee põhieesmärk on tõepoolest raskeveokid sujuvalt linnast välja suunata. „Seeläbi väheneb märkimisväärselt teiste sadamaga külgnevate peateede liikluskoormus ning südalinnas saab olema senisest märksa hõlpsam ja mõnusam liigelda,“ rõhutas Aas. „Alusetu on aga väide, justkui oleks Reidi tee projekteerimisel arvestatud üksnes või eeskätt autoliiklusega.“

Aas lisas, et kogu kesklinna liiklust tuleb vaadelda kompleksselt. „Kui soovime ellu viia peatänava projekti ehk Pärnu maantee ja Narva maantee alguses autoliikluse minimeerida, siis tuleb autodele paratamatult alternatiivid luua,“ selgitas Aas. „Reidi tee ongi üheks alternatiiviks, mis autoliikluse südalinnast eemale juhib.“

Aas rõhutas, et projekteerijad on püüdnud võimaluste piires arvestada ka kõigi eskiisi menetlemise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega. „Reidi tee projekteerimisega ei ole kiirustatud ja ka kaasamise protsess on läbi tehtud,“ rõhutas Aas. „Seega on väide, et asjatundlikke arvamusi ja ettepanekuid ei ole arvesse võetud, alusetu.“

Aas lisas, et põhimõtteliselt on Reidi teest räägitud juba vähemalt 15 aastat – esialgu küll Põhjaväila nime all, samuti on kõnealune ühendustee kajastatud ka Russalka ja Paljassaare vahelise rannaala teemaplaneeringus.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Arco Vara AS sõlmis turutegemise lepingu

Arco VaraArco Vara AS sõlmis AS-ga LHV Pank turutegemise lepingu (edaspidi „Leping“). Leping jõustub 1. septembril 2016 ning Lepingu põhitingimused on järgmised.

  • Lepingu kehtivusaeg – 1 aasta, s.o kuni 31. august 2017.
  • Maksimaalne hinnavahe – maksimaalne ostu- ja müügipakkumiste vahe on 4% kalkuleerituna ostupakkumise hinnast.
  • Kauplemisperiood – LHV tagab, et ostu- ja müügikorraldused esitatakse kooskõlas Lepingu tingimustega vähemalt 85% ulatuses Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirja kauplemisajast.
  • Minimaalne päevane korralduste maht – ostu- ja müügikorralduste minimaalne päevane maht on 2000 EUR.
  • Maksimaalne maht – maksimaalne LHV poolt lepingu alusel Nasdaq Tallinna börsi kauplemispäeva jooksul läbiviidud tehingute rahaline väärtus on 10 000 EUR.
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Arco Vara: Kodu ostmine ja müümine samal ajaperioodil pole kübaratrikk

Arco VaraUude kodusse kolimine ning samal ajal vana müümine on üsna sage ja kiire protsess, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Anna Roostar.

Eluaseme vahetamine sellisel moel, et soetatakse uus ning sobivam pind ja asutakse sellele elama, müües samal ajal vana, eeldab reeglina vabu finantsvahendeid või siis pangalaenu võtmist. Näiteks on meie partner Swedbank välja töötanud koduvahetuse lahenduse nii klientidele, kellel on olemasoleva kodulaen kui ka neile, kellel koduga seotud laenukohustust ei ole (kuid kes teatud ajaks laenu ikkagi vajavad).

Laenuplaani korral tasub veel enne kodu otsimist pidada nõu pangatöötajaga, et välja selgitada optimaalne laenusumma. Pank analüüsib projekti tervikuna ja kliendil on seetõttu nii laenurahade liikumisest kui ka maksekoormusest selge ülevaade. Üldjuhul kasutatakse olemasoleva vara müügiperioodina kuni 12 kuud, mis tähendab, et selle aja jooksul tuleb laenusaajal tegeleda enda ühe vara müügiga. Kui ostja on leitud, siis laen kustutatakse osaliselt või täielikult, olenevalt sellest, kuidas oli algselt kokku lepitud.

Lisaks ostuhinnale on oluline alati mõelda ka sellele, kui suured on muud koduga seotud kulud: kütte- ja halduskulud, igakuised remondifondi maksed jms püsikulud ning ka uude koju kolimise ja sisustamise kulud.
Meie soovitame oma potentsiaalsetel klientidel minna panka nõustamisele, kui koduvahetuse plaan on tekkinud ning on selgunud, et laenuvajadus tõenäoline.

Anna Roostar
Vanemmaakler

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

07/10/2016 toimub kinnisvarakoolitus Haldusmenetluse läbiviimine ehitamisel ja planeerimisel

Martina ProosaKinnisvarakoolis toimub esmakordselt koolitus “Haldusmenetluse läbiviimine ehitamisel ja planeerimisel“. Koolituse viib läbi Teder Law Firm jurist Martina Proosa. 

Ehitusseadustiku rakendamisel tuleb kohalikul omavalitsusel läbi viia mitmeid menetlusi, sh otsustada ehitus- ja kasutusloa andmine, keskkonnamõju hindamise algatamine, ehitus- ja kasutusloa kehtetuks tunnistamine jms. Sellistel juhtudel tulenevad üldised menetluse reeglid haldusmenetluse seadusest, sest ehitusseadustik sätestab vaid mõned ehitusvaldkonnale omased juhised.

Koolituse Haldusmenetluse läbiviimine ehitamisel ja planeerimisel eesmärgiks on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja koos mõju teistele seadustele.

Koolituse käigus saab teada millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel ja kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Arco Vara: 5 soovitust kinnisvara kiiremaks müügiks

Arco VaraKui oma kodu müües natuke vaeva näha ja mõnede põhitõdedega arvestada, võib müügiprotsessi oluliselt kiirendada, kirjutab Arco Vara maakler Maksim Makejev.

Alljärgnevalt viis soovitust, kuidas kinnisvara müügile hoogu juurde anda.

Suhtle normaalselt

Oma kodu müümine algab juba esimesest telefonikõnest – ole avatud ja aus, kuula potentsiaalse ostja soove ja esitle korterit või maja parimast küljest, kuid too esile ka olulised vead, kui neid on.

Kui klient soovib tulla oma silmaga vara üle vaatama, siis ole aegades paindlik, võimalda seda ka õhtuti ja nädalavahetustel.

Dokumendid korda

Kontrolli ja valmista ette kõik varaga seotud dokumendid, näiteks projektijoonised ja paberid, mis kirjeldavad ümberehitusi, samuti ehitusload ning kasutusload. Hea oleks mustvalgel ette näidata igakuiste kommunaalkulude suurus.

Tihti saab kiire tehinguni jõudmisele saatuslikuks just puudulik dokumentatsioon – ostja võib loobuda või tuleb hinnas alla tulla, aja- ja närvikulu veel lisaks.

Loe lisaks: http://www.arcovara.ee/et/ettevottest/uudised/kinnisvaraturu-uudised/101698-vaeikesemahulisi-ehitustoeid-aera-tee-uisapaeisa

Veendu, et omandisuhted oleks paigas

Selgita juba aegsasti välja müüdava kinnisvaraga seonduvad juriidilised aspektid. Väga levinud on probleemid ühisomandiga, mis ei lahene nii lihtsasti näiteks abielulahutuse korral.

Kui korter on jäänud ühisomandisse, siis tehingu kinnitamisel nõutakse notari juures allkirju mõlemalt endiselt abikaasalt või siis notariaalselt kinnitatud volitust ühe või teise abikaasa kasuks. Taoliste küsimuste lahendamine võib võtta väga palju aega, eriti kui üks osapooltest on reisinud või elama asunud teise riiki või on üleüldse raske välja selgitada teise poole elukohta.

Jäta hinnas kauplemisruumi

Ole aldis kauplema, sest kauplemine on normaalne. Määra oma kodule õige turuhind, aga jäta hinnas kindlasti väike kauplemisruum, sest paljudele ostjatele on emotsionaalselt oluline hinnas veidi võita.

Löö kord majja

Loo klientide tulekuks meeldiv ja kodune atmosfäär – värsked lilled, meeldivad lõhnad. Küpseta maitsev pirukas.

Kui näitate potentsiaalsele ostjale kodu, kus elatakse sees, siis on kindlasti vaja seda eelnevalt tuulutada, sest inimeste lõhnameeled on erinevad. Omanik võib olla oma kodu lõhnadega harjunud, aga inimene tänavalt võib tunda vastikustunnet.

Kõrgeim pilotaaž on täita korter äsja jahvatatud kohvi, küpsetatud leiva leiva või vanilje lõhnaga. Need tekitavad ostjas mugavust ja aitavad ostuotsust positiivselt mõjutada.

Enne ostjate tulekut peaks kindlasti koristama ja vabastama läbikäigud, näiteks panema jalanõud kappi. Akendele võiks olla vaba juurdepääs. Vajadusel võib teha ka kerge remondi. Peamine, et ei jääks räpast muljet. Sisustus võib olla vana, aga räpasust ei vabanda millegagi.

Hoolitse, et ruumid oleksid korralikult valgustatud – pimedad toad ja nurgad näevad välja eemaletõukavad. Töötama peaksid kõik valgustid, aga kui see pole võimalik, siis peaks objekti ostjatele näitama päevasel ajal.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine