Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
 

Tartu uue üldplaneeringu eskiis on valmis avalikustamiseks

TartuVolikogu kiitis heaks Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse ning suunas selle koos keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga avalikule väljapanekule.

Linna uue üldplaneeringu eskiislahenduse aluseks on praegu kehtiva üldplaneeringu ülevaatamise tulemused, mille volikogu kinnitas 2014. aasta juunis.

Ülevaatamise käigus selgitati välja peamised teemad ja valdkonnad, mis üldplaneeringus lahendamist või täpsustamist vajavad, sealhulgas linna arengu parem sidumine lähiregiooni ruumilise arenguga, kesklinna eelisarendamine, miljööväärtuslike alade kaitse- kasutustingimuste terviklik lahendamine, arhitektuurivõistluste tingimuste täpsustamine, energeetika, liiklus ja paljud muud küsimused.

Muudatusi on toonud kaasa ka uus planeerimisseadus, mis suurendab tunduvalt üldplaneeringu täpsusastet ning rolli ehitusõiguse andmisel ilma detailplaneeringu koostamise vajaduseta.

Võrreldes kehtiva üldplaneeringuga rõhutatakse uues eskiislahenduses enam kesklinna arengu prioriteetsust, Maarjamõisa paremat sidumist kesklinnaga, ettevõtlustegevuse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramutele seni hoonestamata aladel. Uues üldplaneeringus väheneb elamumaade osa ja kasvab rohealade ning ettevõtlusmaade osakaal.

Üldplaneeringu eskiislahendus on avalikustamisel 2. maist kuni 29. maini, sellega saab tutvuda Tartu infokeskuses raekojas, Küüni ja Poe tänava nurgal asuvatel stendidel ning linna kodulehel.

Eskiislahenduse tutvustamiseks toimub avalik arutelu 9. mail ning avaliku väljapaneku tulemuste arutelu on 30. juunil. Mõlemad avalikud arutelud toimuvad algusega kell 17:00 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna koosolekute ruumis (Raekoja plats 3, III korrus, ruum 303).

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

UUS KOOLITUS KINNISVARAKOOLIS! “Kinnisvara korrashoiu alused” toimub 26/05/2016

26/05/2016 toimub Kinnisvarakoolis esmakordselt koolitus Kinnisvara korrashoiu alused. Koolituse lektorid on Birgit Hüüs, Meelis Pääro ja Andry Krass.

Koolituse eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele. Koolitus annab ülevaate kinnisvara korrashoiu normatiivsetest alustest, tutvustatakse kinnisvara korrashoiu alaseid kutsepädevuse nõudeid, iseloomustatakse korrashoiu osapooli ja vastutuse jaotust nende vahel ning antakse soovitused korrashoiu tegevuste loetelu koostamiseks ja korrashoiukulude normeerimiseks.

Koolitus Kinnisvara korrashoiu alused toimub teisipäeval 26/05/2016 Pärnu mnt 102, B-korpuses Haja Autokooli ruumides.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Arco Vara AS aktsionäride korraline üldkoosolek

Arco VaraArco Vara AS-i (registrikood 10261718; aadress Rävala pst 5, Tallinn) aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 10. mail 2016 kell 10.00 Tallinnas, aadressil Rävala pst 3, Radisson Blu Sky Hotel saalis Lübeck+St Peterburg.

Korralise üldkoosoleku päevakord

1. 2015. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

Kinnitada Arco Vara AS-i 2015. aasta majandusaasta aruanne.

2. Kasumi jaotamine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

Jaotada 31.12.2015 lõppenud majandusaasta puhaskasum summas 467 tuhat eurot alljärgnevalt:

  • maksta dividendi 0,01 eurot aktsia kohta, kokku summas 61 170,12 eurot. Aktsionäride, kellel on õigus saada dividendi, nimekiri fikseeritakse seisuga 25. mai 2016 kell 23.59. Dividend makstakse aktsionäridele 30. mail 2016 ülekandega aktsionäri pangaarvele.
  • suunata 406 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.

3. Vahetusvõlakirja emiteerimine (seoses juhataja motivatsioonisüsteemisga)

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

  • suurendada Arco Vara AS-i aktsiakapitali tingimuslikult, lastes välja ühe vahetusvõlakirja nimiväärtusega 1 000 eurot vastavalt üldkoosoleku materjalide hulgas olevatele ja aktsionäridele kättesaadavaks tehtud vahetusvõlakirja tingimustele;
  • vahetusvõlakiri annab selle omanikule õiguse alates 10. maist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 märkida kuni 390 000 Arco Vara AS-i aktsiat hinnaga 0,7 eurot aktsia;
  • Arco Vara AS-i juhatus võib aktsiate märkimisel aktsiakapitali suurendada maksimaalselt 273 000 euro ulatuses, s.t. 390 000 aktsia võrra.
  • olemasolevad Arco Vara AS-i aktsionärid loobuvad vahetusvõlakirja märkimise eesõigusest ja selle vahetamise tulemusena välja lastavate aktsiate märkimise eesõigusest.

4. Vahetusvõlakirjade emiteerimine (seoses Arco Vara grupi üksuste juhtide motivatsioonisüsteemiga)

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

  • suurendada Arco Vara AS-i aktsiakapitali tingimuslikult, lastes välja kuni 12 vahetusvõlakirja nimiväärtusega 500 eurot vastavalt üldkoosoleku materjalide hulgas olevatele ja aktsionäridele kättesaadavaks tehtud vahetusvõlakirjade tingimustele;
  • eeldusel, et Arco Vara grupi puhaskasum aastatel 2016-2018 moodustab vähemalt 5,5 miljonit eurot, annavad vahetusvõlakirjad nende omanikele õiguse alates 10. maist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 märkida kokku kuni 200 000 Arco Vara AS-i aktsiat hinnaga 0,7 eurot aktsia;
  • Arco Vara AS-i juhatus võib aktsiate märkimisel aktsiakapitali suurendada maksimaalselt 140 000 euro ulatuses, s.t. 200 000 aktsia võrra.
  • olemasolevad Arco Vara AS-i aktsionärid loobuvad vahetusvõlakirjade märkimise eesõigusest ja vahetusvõlakirjade vahetamise tulemusena välja lastavate aktsiate märkimise eesõigusest.

5. Audiitori valimine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

  • Valida üheks aastaks (kuni järgmise aktsionäride korralise koosolekuni) üks audiitor ja nimetada selleks AS PricewaterhouseCoopers. Maksta audiitorile tasu Arco Vara AS-i 2016. a majandusaasta majandustegevuse auditeerimise eest vastavalt Arco Vara AS-i ja AS-i PricewaterhouseCoopers vahel sõlmitud lepingule.

Arco Vara AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku materjalid on kättesaadavad Arco Vara AS-i kodulehel aadressil www.arcorealestate.com või Arco Vara AS-i kontoris Tallinnas, Rävala pst 5, tööpäevadel kell 9.00-17.00.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse Arco Vara AS-i koduleheküljel. Aktsionäril on õigus kooskõlas seadusega saada üldkoosolekul juhatuselt teavet Arco Vara AS-i tegevuse kohta. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Arco Vara AS-i aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, esitades vastava nõude hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 25.04.2016, samuti võivad nad esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõusid, tehes vastavad ettepanekud hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 07.05.2016. Aktsionäride nõuded ja ettepanekud tuleb esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee ning need avaldatakse seadusega ettenähtud korras.

Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 03.05.2016 kell 23.59 seisuga.

Korralisest üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab 10.05.2016 kell 9.45. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid. Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Arco Vara AS-i esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile info@arcovara.ee hiljemalt 09.05.2016.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tartu Kaubamaja sai loa keskuse neljanda korruse väljaehitamiseks

Tartu KaubamajaTäna, 14. aprillil kehtestas Tartu linnavolikogu Tartu Kaubamaja keskuse detailplaneeringu, mis annab loa ehitada välja keskuse neljas korrus ning avada katuseterrass vaatega Vanemuise teatri poole. Planeeritud katusekorrusega lisandub keskusele ligikaudu 3600 m2 kaubanduspinda ning kuni 900 m2 terrass.

Tartu Kaubamaja tegevjuhi Katre Plaani sõnul on keskusel hea meel, et pärast ligi neli aastat kestnud põhjalikku protsessi on vajalikud eeldused loodud ja luba plaanidega edasi liikuda olemas. „Kuna katuselt avaneb fantastiline vaade ja sedalaadi kohti Tartus napib, on meie suur soov olnud rajada keskuse katusele mõnus terrass, kust avaneb vaade vanalinnale ja Vanemuise teatrile ning kus tartlastel oleks võimalik suvepäevi ja –õhtuid nautida. Samuti annab neljanda korruse lisandumine võimaluse laiendada teenuste ja kaupade valikut. Detailplaneeringu kehtestamine on üldine eeldus, mis annab õiguse selles kirjeldatud moel ehitusmahtusid rajada. Nüüd vaatame plaanid üle ja töötame neljanda korruse kontseptsiooni välja võttes arvesse praegust turuolukorda ning klientide ja üürnike tagasisidet,“ lisas Plaan.

Arhitekti Raivo Puusepa sõnul, kes on loonud nii keskuse kui ka neljanda korruse eskiisi, kasutatakse planeeringu järgi ära katusel asuvate tehniliste ruumide vahele jäävad alad. „Katusekorrus sobitub olemasoleva arhitektuuri ja keskkonnaga ning loob hoonega ühtse terviku,“ lisas Puusepp.

Tartu Kaubamaja keskus viis möödunud kuul lõpule 10. juubeliaasta puhul alustatud ning kaheksa kuud väldanud ehitustööd koguinvesteeringuga 4 miljonit eurot, mille käigus uuendati suurem osa üüripindadest, keskuse sise- ja välisilme. Põhjaliku uuenduskuuri käigus kaasajastati tehnosüsteemid, valgustid, üüripindade fassaadid, põrandakatted ja laed. Lisaks hoonesisestele töödele sai uue ilme ka hoone välisfassaad. Keskuse renoveerimistööd toimusid kokku 14 000 ruutmeetril, millest 7000 ruutmeetrit moodustab kaubanduspind ja 7000 ruutmeetrit parkla.

Tartu Kaubamaja keskust külastas 2015. aastal 5,2 miljonit inimest, kaupluste müügitulu samal aastal oli kokku 48 miljonit eurot. Tartu Kaubamaja keskuses on 16 600 m2 väljaüüritavat kaubanduspinda, 60 kaubandus- ja teenindusasutust, 236-kohaline siseparkla autodele ning 70-kohaline jalgrattaparkla. Keskus annab püsivalt tööd ligi 500 inimesele.

Paljud olemasolevad kauplused läbisid renoveerimistööde käigus uuenduskuuri ning lisandusid mitmed maailmakuulsad kaubamärgid nagu Stenders, Laura Ashley, Tom Tailor, Cortefiel, Morgan ja women’secret. Täieliku muutuse on läbis ka keskuse suurüürnik Kaubamaja naiste- ja ilumaailm. Keskusesse lisandusid Tartu esimene Gustavi kohvik, Apollo raamatupoe kohvik Muinasjutt ning bistroo Romaan.

Tartu Kaubamaja on Lõuna-Eesti juhtiv moekeskus, mis avati Tartu südalinnas 2005. aasta sügisel ning tähistas mullu oktoobris 10. sünnipäeva. Keskus kuulub Tallinna Kaubamaja Grupi AS ettevõtete hulka. Rohkem informatsiooni www.tartukaubamaja.ee/.

Tallinna Kaubamaja Grupi ASi (http://www.tkmgroup.ee) kuuluvad Selver AS, Selver Latvia SIA, Kulinaaria OÜ, Viking Security AS, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, SIA TKM Latvija, KIA Auto AS, AS Viking Motors, KIA Auto UAB, Forum Auto SIA, TKM Auto OÜ, OÜ TKM Beauty, OÜ TKM Beauty Eesti, AS TKM King ning Rävala Parkla AS. Tallinna Kaubamaja Grupi 2015. aasta müügitulu oli 555 miljonit eurot. Ettevõtte aktsiad on alates 1996. aastast noteeritud Tallinna Börsil.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kas müüa kinnisvara otse omanikult, mitme maakleriga või sõlmida ainuesindusleping?

DomusTõenäoliselt leiab iga inimene end ühel hetkel elus olukorrast, kus tuleb alustada oma kinnisvara müüki. Selleks võib olla erinevaid põhjuseid – sündinud on perelisa, tekib soov kolida teise piirkonda, olemasolev kodu jääb suureks või hoopis midagi muud. Kui selline olukord tekib, tuleb teha otsus, kas tegeleda müügiga ise või palgata selleks professionaalne maakler.

Kui otsustatakse usaldada oma kinnisvara müük oma ala spetsialistile, on selleks on mitmeid erinevaid mooduseid – kas sõlmida ainuesindusleping ehk määrata oma kinnisvaraga tegelema üks kindel isik, sõlmida tavaline maaklerileping jätkates müügiga ka ise ja näiteks veel mõnel maakleril või anda oma kinnisvara müük kõigile, kes seda soovivad.

Mõistagi on tegemist raske valikuga – tegemist on ju siiski Sinu kinnisvaraga ning Sa soovid teha enda jaoks parima otsuse. Seetõttu selgitatakse järgnevalt kõigi nelja eelnevalt mainitud variandi positiivseid külgi ning võimalikke varjukülgi.

Tänapäeval on kinnisvara iseseisev müük tehtud võrdlemisi lihtsaks – Sa võid teha enda kinnisvarast pildid, võrrelda enda soovitud saadavat hinda teiste müügis olevate objektidega, vastata kõikide klientide küsimustele ning ka neile oma kinnisvara iseseisvalt esitleda.

Küll aga tasub meeles pidada Eesti vanasõna: „Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde“. Kuigi pealtnäha võib kinnisvara müük tunduda väga lihtsana, on ka selles valdkonnas oma nišid ning küljed, mida aitab näha just professionaalne kinnisvaramaakler.

Mitu maaklerit ei ole hea lahendus

Kui oled otsustanud maaklerteenuse kasuks, on valikuid mitmeid. Esialgu võib tunduda hea mõttena volitada oma kinnisvara müügiga tegelema mitu maaklerit. Küll aga kleebib see kohe Su kinnisvarale üle-linna-objekti maine külge ning esialgselt loodetud suur tõenäosus kinnisvara müüdud saada võib pöörduda vastupidiseks.

Nimelt tekitab mitme maakleri käes müügis olev objekt inimestes vastakaid arvamusi, kuna see ei tekita usaldust ning on näha, et kinnisvara ei saa müüdud tõstatades küsimusi, et mis on valesti.

Seetõttu võivad potentsiaalsed ostjad pakkumise portaalis alateadlikult kohe kõrvale lükata ning mitte sellele üldse tähelepanu pöörata. Ühtlasi on üle-linna-objekti puhul seda müüvate maaklerite motivatsioon palju madalam kui seda oleks muudel juhtudel.

Seda põhjusel, et kuigi nad ühel hetkel võivad pakkuda väga kvaliteetset teenust korraldades kliendipäevi ning koostada läbimõeldud müügiraporteid, -strateegiaid ja -analüüse, siis võib hetkega keegi nende tehtud töö olematuks muuta.

Üle-linna-objekti puhul ei saa maakler üldiselt pakkuda kliendile täisteenust, kuna mõjuv reklaam, silmapaistvad plakatid ning müügivideod, nõuab tavaliselt suurt lisakulutust ning sellise müügivormi puhul ei ole maakleril kindlust, et need kulutused saavad müügi korral kaetud.

Sõlmi korralik maaklerileping, kuid ka siin on omad riskid

Teine variant on sõlmida korralik maaklerileping, kuhu märgitakse üles kõik, milles kokku lepitakse. Levinud on eksiarvamus, et maaklerileping on tüütu kohustus ning ainus võitja sellest on maakler, kellega leping sõlmitakse. Tegelikult kaitseb maaklerileping müüja huve ning sinna märgitakse kõik ootused maaklerile ning tema kohustused. Kui maakler lepingus märgitud kohustusi ei täida, on tema lepingu suhtes eksinud ning tal ei ole õigust nõuda kokkulepitud tasu.

Seetõttu kehtib tugev soovitus vaadata maaklerileping üle ka kinnisvara müüjal, kuna see on võimalus panna maakler enda heaks tööle. Paraku tuleb aga tõdeda, et ka maaklerileping ei pruugi olla kõigi maaklerite puhul suurim motivatsioon objekti müügiga süvitsi tegeleda, kuna tavapärane maaklerileping võimaldab objekti müügiga tegeleda ka omanikul endal ning teistel maakleritel, mis omakorda võib põhjustada probleeme, mida üle-linna-objektki.

Küll aga on siinkohal kaitstud müüja huvid ning ta teab, et need kokkulepped ja kohustused, mis maaklerilepinguga sätestatud said, on jõus ning täidetud.

Kõige turvalisem on ainuesindus maaklerileping

Kõige turvalisem valik nii maaklerile kui ka kinnisvara omanikule on sõlmida ainuesindus maaklerileping. See erineb tavapärasest maaklerilepingust vaid lihtsa ühe punkti võrra – andes maaklerile selle kinnisvaraobjekti ainumüügiõiguse.

Ainuesinduslepingu positiivseteks poolteks on kõik juba eelnevalt maaklerilepingu osas kirjeldatud plussid, kuid ühtlasi lisandub siia väga tugev maakleri motivatsioon tõesti tehinguga esimesel võimalusel ning parimatel tingimustel lõpuni minna.

Ainuesindusleping on maaklerile suur vastutus. Ainuesinduslepingu sõlmimine tähendab, et kinnisvara müüjal on maakleri vastu tugev usaldus, mis ühtlasi ei lase ka maakleri tähelepanul kaduda, kuna tema on üks ainsaid, kellest sõltub tehingu edu parimatel tingimustel.

Teisalt annab ainuesindusleping maaklerile kindluse, et tema tehtud investeeringud saavad hea töö puhul kaetud ning ta ei saa vaadata ühtegi (mõistlikku) investeeringut kui liigset kulutust.

Professionaalne maakler töötab pühendunult vaatamata sõlmitud lepingu liigile

Kuigi paljudele võib olla maaklerileping ükskõik mis kujul esmapilgul hirmutav, siis tegelikkuses tasub meeles pidada, et just maaklerileping on võimalus kasutada parimat ning kvaliteetseimat maaklerteenust.

Siiski sellele vaatamata pöörab professionaalne maakler tähelepanu kõikidele oma müüdavatele kinnisvaraobjektidele vaatamata sõlmitud (või sõlmimata) lepingu liigist. Küll aga on ka iga maakleri töös kiiremaid perioode, mistõttu tasub end sellegi poolest kindlustada ning sõlmida maakleriga konkreetseid kokkuleppeid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Swedbank: Eesti majandus vajab rohkem investeeringuid

SwedbankViimastel kuudel on Euroopa majanduskasvu väljavaadet korrigeeritud järjest allapoole. Sealjuures on ebakindlus ja negatiivsete riskide realiseerumise tõenäosus jätkuvalt kõrge. Seetõttu oleme Eesti majanduskasvu prognoosi veidi allapoole viinud ning ootame, et sel aastal kasvab majandus 2% ning järgmisel 2,5%.

Vaatamata kasvu korrigeerimisele on majanduse peamised mõjurid jäänud samaks. Välisnõudlus ja eksport peaksid tasapisi paranema ning hinnakasv taastuma. Netopalga reaalkasvu järsk aeglustumine hakkab aga tarbimist järk-järgult piirama, rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina täna toimunud panga kevadise majandusprognoosi esitlusel. Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks sel aastal paranema Möödunud aastane Eesti kaupade ekspordi vähenemine tuli peamiselt Rootsi (elektroonikatooted), Läti (elekter), Belgia (põlevkiviõlitooted) ja Venemaa turu arvelt.

Eesti eksportijad suutsid küll mitmetel turgudel oma ekspordikäivet kasvatada, kuid see ei kompenseerinud ekspordi vähenemist teistesse riikidesse. Eestis toodetud ja Venemaale suunatud kaupade ekspordi osakaal koguekspordis on kahanenud (eelmisel aastal 2,8% kogu ekspordist), mis vähendab oluliselt mõju Eesti majandusele. Samas avaldab Venemaa turul toimuv tugevat mõju meie transpordiettevõtetele, sest läbi Eesti Venemaale re-eksporditavate kaupade osakaal on väga kõrge.

Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks sel aastal aeglaselt paranema, mis loob rohkem ekspordivõimalusi Eesti ettevõtetele. Swedbanki tööstusettevõtete uuringu kohaselt plaanivad Eesti eksportöörid sel aastal oma turuosa eksporditurgudel suurendada. Sealjuures on lisaks Skandinaaviamaadele fookuses eksport Saksamaale, Suurbritanniasse ja Taani. Oodatav välisnõudluse paranemine peaks suurendama ettevõtete nõudlust investeeringute järele Vaatamata sellele, et koguinvesteeringute vähenemise tempo eelmise aasta lõpus aeglustus, ei näidanud ettevõtete investeeringud veel selgeid paranemise märke.

Selle peamiseks põhjuseks oli tavapäratult väiksemad investeeringud transpordivahenditesse. Oodatav välisnõudluse paranemine peaks suurendama ettevõtete nõudlust investeeringute järele. Investeeringutele on toeks jätkuvalt madalad laenuintressid. Enim plaanivad Eesti tööstusettevõtted investeerida efektiivsuse tõstmisse ja üha enam ka tootearendusse, et parandada oma konkurentsivõimet. Tööjõukulude jätkuv surve ettevõtete kasumlikkusele, aeglaselt paranev nõudlus ja hinnakasvu loid taastumine võivad aga lähitulevikus ettevõtete investeerimisvalmidust takistada.

Hinnad kasvavad sel aastal aeglaselt tänu madalatele toorainete hindadele Meie hinnangul taastub tarbijahindade kasv sel aastal vaid 0,5 protsendini. Näiteks toornafta hind jääb eurodesse arvestatuna kuni sügiseni eelmise aasta tasemest allapoole. See alandab Eestis kütuste ja kütte hinda. Muudatused maksupoliitikas tõstavad nii sel kui ka järgmisel aastal alkoholi, tubaka ja kütuste hindu. Järgmisel aastal kiireneb hindade kasv 2,6 protsendini, peamiselt tänu toorainete kallinemisele ja planeeritud aktsiisitõusudele.

Hõive peaks sel ja järgmisel aastal vähenema Ühelt poolt väheneb tööjõud ja teiselt poolt vajavad ettevõtted tehnoloogilise arengu tõttu järjest vähem töötajaid. Hõive peaks langema ka mõnes eksportivas harus, kus nõudlus on nõrk ja/või hinnad oluliselt langenud. Riigireform vähendab töötajate arvu avalikus sektoris. Juulis 2016 käivituv töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Ootame eelpool toodud arengute tõttu tööpuuduse väikest tõusu nii sel kui järgmisel aastal (vastavalt 6,5 ja 6,7 protsendini).

Palgakasv püsib kiire Palgakasv püsib kiire, kuna sobivate töötajate leidmine on ettevõtete jaoks endiselt keeruline. 10-protsendiline miinimumpalga tõus 2016. ja 2017. aastal tõstab keskmist palka täiendava 0,5 protsendipunkti võrra kummalgi aastal. Reaalse ostujõu kasv aastatel 2016-2017 aeglustub, kuna nominaalne palgakasv aeglustub (sel aastal 4,8 ja järgmisel aastal 5,5 protsendini), hinnad tõusevad ja tööjõu maksukoormuse alanemine on väiksem kui 2015. aastal. See hakkab tarbimise kasvu järk-järgult piirama.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn pani enampakkumisele mitmeid eluruume

TallinnMustamäe linnaosas on enampakkumisel kolm eluruumi. Akadeemia tee 70-73 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 30,2 m2, on enampakkumisel alghinnaga 40 200 eurot.

A. H. Tammsaare tee 71-39 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 43,4 m2, alghinnaga 38 800 eurot. Nõmme tee 112-3 korteriomand alghind on 43 100 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 40,1 m2.

Lasnamäe linnaosas asuva M. Härma tn 1-34 korteriomandi alghind on 41 800 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 32,7 m2. Kristiine linnaosas asuv Paldiski mnt 59-11 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 52,80 m2, on enampakkumisel alghinnaga 67 200 eurot. Põhja-Tallinna linnaosas asuv Lõime tn 7-4 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 46 600 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 41,6 m2. Enampakkumisel on ka Sõle tn 18-64 korteriomand, 11,8 m2 suuruse eluruumi alghind on 6600 eurot.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Swedbank Economic Outlook April 2016

SwedbankGlobal recovery threatened by political risks

  • Global growth is gradually regaining strength…
  • …but risks are mainly political
  • Different strokes in the Nordic-Baltic area

Swedbank Economic Outlook

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kasutusluba ja –otstarve ehk miks ei saa endisesse kingapoodi niisama lihtsalt kohvikut rajada

Uus MaaÄrikinnisvara vahendamisel puutun aegajalt kokku kasutusloa ja -otstarbe teemadega, mis on tihti nii äripindade omanike kui ka üürnike jaoks suhteliselt tundmatu ala.

Omanike seas on levinud arvamus, et ei ole vahet, mis äritegevus pinnal toimub ja kas see vastab kasutusotstarbele. Tegelikult aga ei ole see kaugeltki nii lihtne – vähemalt mitte seaduse silmis.

Esiteks on küsimus tehnilistes nõuetes ja võimalustes. Toidukohta ei saa rajada selleks mitte ettenähtud ruumesse, kus puudub vajalik ja tugev ventilatsioon. Ja teiseks toob ebaseaduslik tegevus kaasa trahvi, mis füüsilise isiku puhul on kuni 300 trahviühikut ja juriidilise isiku puhul ulatub trahv kuni 32 000 euroni. Lisaks võidakse ettevõtte äritegevus peatada päevapealt kuni kõik vastab kasutusnõuetele.

Kohalik omavalitsus teostab pidevat järelevalvet, kontrollides ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoidu ja kasutamise nõuetele vastavust.

Äripinnaomanikele, kes sooviksid oma ruumides senisest kasumlikumat tegevust, soovitaksin vajadusel kasutusotstarbe muutmist. See võiks olla sobiv lahendus neile, kelle pind asub esimesel korrusel.

Väga populaarne on uute söögikohtade avamine ning kui Teie ruumid asuvad selleks heas asukohas, kuid need ei vasta nõuetele, võiksite võimalusel asja käsile võtta.

Mis ja kuidas

Kasutusluba antakse hoonele, mille ehitamine vastab ehitusloale ning mida ekspluateeritakse kasutusotstarbe ja -nõuete kohaselt. Teisisõnu on äripinnale määratud kasutusotstarve, millist äritegevust konkreetsel pinnal viljeleda tohib.

Otstarbeks võib olla büroo, kaubandus, toitlustus, toidukauplus või midagi muud, kuid neil kõigil on omad nõuded, millele nad vastama peavad.

Näiteks toitlustuspinnal on vaja eriventilatsiooni ja evakuatsiooniplaani ning kõik ruumid peavad vastama sanitaar- ja hügieeninõuetele. Büroopinnal on nõuded aga oluliselt leebemad.

Kui soovite muuta äripinna kasutusotstarvet, siis selleks tuleb teha nõuetekohane projektimuudatuse ettepanek, mis tuleb kooskõlastada päästeameti ja linnaosavalitusega. Mõnevõrra keerukam olukord on äripindadega, mis asuvad elamute all.

Nende puhul ei piisa vaid isiklikust tahtest kasutusotstarvet muuta, vaid on vaja ka korteriomanike kirjalikku nõusolekut.

Kui kõik muudatused on projektiga kooskõlas, saab taotluse esitada linnaplaneerimisametile, mis võtab taotluse menetlusse. Tallinnas on menetluse tähtajaks kuni 40 päeva, pärast mida jõustub kasutusotstarbe muudatus.

Lõpetuseks soovitan äripindade omanikel ja ka üürnikel veenduda, et äritegevus vastab äripinnale määratud otstarbele, vastasel korral võite end vastutahtmist leida riigikassat täitmast.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Veskimöldre sõlmis koostöölepingu Omataloga

Brave CapitalBrave Capitali kontserni kuuluv BC Arenduse OÜ ja põhjamaiseid maju tootev Omatalo sõlmisid koostöölepingu Veskimöldre edasiarendusse 10-ne eramaja ning ridaelamute ehitamiseks. Samuti pakutakse koostöös Omataloga majade ehitust kinnistu ostnud klientidele.

Brave Capitali juhatuse liikme Veljo Kuuse sõnul on oluline, et Veskimöldre I ja II etapp sulanduksid ühte tervikusse. “Veskimöldre esimese etapi käigus kerkis elurajooni just palju Omatalo maju, mis andsid elukeskkonnale näo.

Lisamaks uudsust korraldasime arhitektuurikonkursi, mille tulemusena teeme koostööd PIN Arhitektidega, kelle ideed mõjuvad värskena nende poolt projekteeritud ühe ja kahekorruseliste lamekatusega majade kujul.”

“Koostööpartnerite leidmisel olid meie jaoks olulised märksõnad nagu kvaliteet, professionaalsus, usaldusväärsus ning pikaajalise garantii andmine püstitatud majadele. Kõike seda on Omatalo suutnud oma 77 tegutsemisaasta jooksul kodurajajatele pakkuda.

Lisanduv PIN Arhitektide nägemus suudab iga pere omanäolisemadki unistused kodu projekteerimisel tänapäevastele tingimustele vastavaks teha,” lisas Kuusk.

Veskimöldre on Eesti suurim era- ja avaliku sektori koostöös valmiv elukeskkonnaarendus, mille raames lisandub elurajooni 159 kinnistut ja 91 ridaelamuboksi.

Esimese Omatalo maja valmimine Veskimöldre uude ossa on planeeritud tulevasse aastasse. Lisaks rajatakse koostöös vallaga uus kool ja lasteaed ning Maanteeamet ehitab Laagri möödasõidu.

“Kõikidel Omatalo majadel on kõrgelthinnatud CE kvaliteedisertifikaati ning kõikide majakonstruktisoonidega kaasneb 10 aastane garantii. Esimesed 10 maja ehitame Veskimöldresse viie erineva projekti järgi.

Neid maju saab järgmisest aastast koheselt soetada ja ennem müüki nendega lähemalt tutvuda,” lisas Omatalo Eesti juht Raju Söödor.

Brave Capital on Eesti ja väliskapitalil põhinev investeeringute juhtimise ettevõte, mis tegeleb erinevate varade ja osaluste soetamisega ning projektide finantseerimisega ja arendamisega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

BIM-konverentsil toimub avalik ja tasuta loeng uudsetest võimalustest ehituses

BIM Summit Estonia 2016Eestis seni suurim ja uudse lähenemisega BIM-teemaline konverents BIMsummit 2016 raames toimub avalik loeng, kus jagavad oma kogemusi ülemaailmselt tunnustatud BIM-visionäär Fred Mills Inglismaalt ja Jeremy Thibodeau – kogenud BIM-manager USAst.

Loengul saab täpsema ülevaate BIMi olulisusest ehitussektoris ning selle rakendamisest praktikas. Avalik loeng on tasuta ning toimub 20. aprillil, rohkem infot www.bimsummit.ee.

„Kõikides ehitusettevõtetes mõeldakse, kuidas muuta töö efektiivsemaks, säästa aega ning vähendada vigu ehitusprotsessis.

BIM-tehnoloogia ja sellest tulenevate uudsete juhtimismeetodite kasutuselevõtt on üks potentsiaalsetest lahendustest,” ütles Nordeconi BIM-projektijuht ja BIMsummiti korraldaja Miina Karafin.

„Avalik loeng, mis toimub kahepäevase BIMsummiti raames, on mõeldud kõigile, kes ehitusega kokku puutuvad. Ka neile, kes BIMist veel midagi ei tea, aga tahaksid teada.

”Huvi konverentsi vastu on olnud suur – osalevad suurimad ehitusfirmad,projekteerijad, tellijad ning tudengid. Samuti on suurt huvi avaldanud Riigi Kinnisvara AS ja Maanteeamet, andes tugeva signaali sellele, et ka riiklikul tasandil on tegemist olulise teemaga.

„Riigi Kinnisvara ASis (RKAS) on BIM juba tänane päev ja me tellime kõigi uute hoonete projekteerimise BIMis, selle mittekasutamine on pigem erand,“ ütles RKASi BIM projektijuht Silver Ader.

„RKAS on võtnud selge suuna, et BIM-tehnoloogia jõuaks projekteerijate töölaualt ka ehitusplatsile ja mis veelgi olulisem – sealt edasi ka kinnisvara haldusesse ja hooldusesse.

RKASis on juba algatatud Eestis esimene pilootprojekt BIM haldusmudeli loomiseks Eesti Rahva Muuseumi uue hoone põhjal,“ lisas Ader.

MTÜ BIMsummit sai kokku ühtsest huvist tutvustada Eestis seda, mis selle liikmed Miina Karafin, Kairi Sülla, Priit Ulmas ja Risto Vahenurm on näinud töötades ja õppides Ameerikas, Saksamaal ja Rootsis.

Grupp noori spetsialiste näeb, et eriti oluline on õppida just praktikute kogemusest – see inspireerib ning lisaks on võimalik seeläbi vältida juba teiste läbi tehtud vigu.

Kahepäevasel konverentsil kuuleb lisaks välismaisele kogemusele ka edulugudest, mis meil siin Eestis juba tehtud on. „Proovime leida vastuse küsimusele, mis ikkagi motiveerib ehitajat Eestis BIMi rakendama.

Kuigi termin BIM ei ole enam Eestis uus, siis just selle rakendamine ja väärtuse tõstmine nii ehituse tellija kui peatöövõtja silmis on see, mis MTÜ BIMsummiti liikmete meelest vajab enim tähelepanu,“ rääkis Risto Vahenurm.

BIMsummitil jagavad oma kogemusi näiteks René Schumann, Erik Sanford, Jeremy Thibodeau, Fred Mills, Reet Kalmet, Silver Neemelo, Andrus Kõresaar, Avo Ambur, Virgo Sulakatko ja teised. Konverentsil osalemine annab 26 EEL-i täiendõppe punkti.

Vaata konverentsi ajakava: http://www.bimsummit.ee/kava.

Saadaval on veel piiratud arv pileteid kahepäevasele konverentsile. Avalik loeng on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine.

BIMsummit Estonia (www.bimsummit.ee) on praktikult praktikule suunatud rahvusvaheline konverents, kus otsitakse reaalsetele probleemidele reaalseid lahendusi. BIMsummiti eesmärk on inspireerida Eesti peatöövõtjaid ja ehituse tellijaid läbi teiste praktikute kogemuse.

BIMsummitit aitavad korraldada Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskond ja Baltic American Freedom Foundation. Üritust sponsoreerivad Nordecon, Novarc, Projekt Kuubis, Sirkel ja Mall, AruCAD, Trimble Solutions, Hochtief, Tehnopol, Reminet, Archibus ja Reaalprojekt.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tunnustus: Eestlased ehitasid Rootsi parima klaashoone

MetusEesti klaasfassaadide tootja Metuse poolt teostatud töö kuulutati Stockholmi ehitusmessil Rootsi parimaks klaashooneks 2016.

Metuse ehitatud klaasfassaad konkureeris 20 tippkvaliteediga tööga ning võitis esikoha. Tegemist on esimese korraga, mil auhind omistati Eesti ettevõtte poolt teostatud tööle.

Võidu toonud hoone asub Göteborgis, Johanneberg Teaduspargis (Johanneberg Science Park) ning kuulub Chalmersi tehnilisele kõrgkoolile. See on kohtumispaigaks ettevõtetele, omavalitsusele, üliõpilastele ja teadlastele ehk meie mõistes on tegemist ettevõtlusinkubaatoriga.

Põhja-Euroopa suurimal Stockholmi ehitusmessil kohtub igal aastal ligi 900 eksponenti kokku 30 riigist. Auhinna „ Rootsi parim klaashoone 2016“ kuulutas messil välja Rootsi Klaasitootjate Liit. Auhinnale kandideerivad viimasel kahel aastal Rootsis teostatud projektid.

Zhürii hinnangul on võidutöö parim kõikides kriteeriumites: arhitektuur, funktsionaalsus ja innovatsioon. Metuse müügidirektor Juhan Tootsi sõnul oli selles projektis suur roll tellija, arhitekti, peatöövõtja ja Metuse vahelisel koostööl.

„Metus paigaldab pea 90% oma klaasfassaadidest Skandinaavias ning peamiseks eduteguriks on hea koostöö tellijaga ning vastastikune mõistmine,“ avaldas Toots lihtsa saladuse. „Kõnealuses projektis toimis see peaaegu laitmatult, “ lisas ta.

Auhind on suur erialane tunnustus ning tähendab Metuse jaoks seda, et Skandinaavia oma ala spetsialistid tunnustavad ettevõtte tööd ja kvaliteeti kõrgeimas kategoorias.

  • Tellija: Chalmersi Tehnikakõrgkool
  • Peatöövõtja: Skanska Sverige AB
  • Arhitekt: White Arkitekter AB

Hoone spetsifikatsioon: Fassaadid on teostatud Metuse Eesti tehases valmistatud monteeritavatest elementidest. Elementide välispindu katavad nii prinditud, taustvärvitud kui ka peegeldava efektiga klaasid. Täpne ning kvaliteetne eeltöö tehases tagas kiire ja probleemivaba fassaadide paigalduse.

Fassaadi ümarad nurgad ja korruste astmelisus on inspireeritud vette kukkunud veetilga tekitatud lainetest. Sellise fassaadi projekteerimine nõudis tihedat koostööd juba algstaadiumis arhitektidega ning Skanskaga, et saavutada tellija soovidele majanduslikult ja välisilmelt vastav tulemus.

Hoone on klassifitseeritud säästliku arendustegevuse Green Building* tasemega Kuld ning sellel on erakordselt madal energiatarbimine – alla 30 kWh/m2 kohta aastas.

AS Metus-Est on juhtiv alumiinium – ja terasprofiilidest klaasitud avatäiteid valmistav ning paigaldav ettevõte. Metus-Est tegutseb alates 1992. aastast ning kuulub Eesti omanikele. Suurima osa ettevõtte käibest moodustab erinevate klaasfassaadide valmistamine. Pea 90% toodetest paigaldatakse Skandinaavia riikides. Ka Eestis on Metus teinud mitme tuntud hoone klaasfassaadid nagu näiteks Eesti Kunstimuuseum KUMU, Tammsaare Ärikeskus jpt.

*Green Building Council on pühendunud positiivsele ja jätkusuutlikule tulevikule kinnisavaraarenduse, ehituse, planeerimise, disaini ja taastuvenergia valdkonnas.

 

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Uusarendus mere ääres nõuab ehitajalt meisterlikkust

Arco VaraTallinna Merimetsa piirkonda kerkiv Kodulahe uusarendus pakub oma asukoha, uuenduslike lahenduste ning materjalidega heas mõttes tõsise väljakutse ehitajale. Arvestama peab nii mere läheduse kui ka kortermaja ümbritseva rohealaga.

Arco Vara arendatava Kodulahe elukeskkonna suurim eelis võrreldes teiste projektidega on kahtlemata asukoht. Looduslähedane elu, sportimisvõimalused ja kaunid vaated on ühendatud transpordivõimaluste, kaupluste, lasteasutuste ja kesklinna lähedusega.

Kodulahe paikneb lühikese jalutuskäigu kaugusel Stroomi rannast, kuid meri on vaid üks osa kortereid ümbritsevast loodusmaastikust. Lähedusse jäävad veel tuulevarju ja rahu pakkuvad metsaalad ning arendaja haljastab pea pool kinnistust. Selle kõige igapäevaseks nautimiseks kuuluvad enamike korterite juurde suured rõdud ja terrassid ning maast-laeni aknad.

Taolise tulemuseni jõudis Arco Vara põhjalike otsingutega, kaardistades 2012. aastal Tallinna vabad arenduspiirkonnad, kuhu oleks võimalik rajada terviklik elukeskkond, kus domineeriks ainult inimene ja loodus.

Ettevõtte juhi Tarmo Silla sõnul sündis valik Kodulahe kasuks kohe – Stroomi rannapark ja piki rannapromenaadi Rocca al Mare suunas liikuvad rõõmsad jalutajad, jalgratturid ning rullitajad andsid märku, et asukoht on rahvale tuntud ja meele järgi.

Põnev väljakutse ehitajale

„Arco Vara arendatava Kodulahe ehitamiseks on asukoht täpselt õige – piisavalt ruumi ja hea ligipääsetavus. Kindlasti tuleb esile tõsta projekti mastaapsust nii netopinnalt kui maksumuselt,“ kommenteeris Ramm Ehituse projektijuht Lauri Männiste.

Mereäärses piirkonnas peab arvestama kõrge pinnasevee tasemega. See asjaolu ja geoloogilised tingimised on ehitajale varasemast kogemusest lähtudes ka peamisteks väljakutseteks. Selleks, et tagada kõrgeim kvaliteet ja vastupidavus, rajatakse hoone vaivundamendile, hoone karkass koosneb monteeritavatest raudbetoonelementidest.

Hoone välisviimistluses on kasutatud kolme põhimaterjali – telliseplaat, puit ja klaas. Materjalid on valitud mereäärsesse piirkonda sobivad – oluline on kestvus tuulises ja niiskes keskkonnas ning esteetiline harmoonia mere ja metsaga.

Parima päikesevalguse ning vaadete saavutamiseks Kodulahe hoonestusalas tuli arhitektidel luua hoonele tavapärasest erinev kuju. „Hoone kuju antakse konstruktiivsete elementidega. Ehitajale meeldivad küll täisnurgad ja sirged jooned, aga Kodulahe projekti puhul hoone kuju erilist keerukust ei lisa,“ rääkis Männiste.

Samuti sooviti planeeringu raames anda lagedele maksimaalsed võimalikud kõrgused. Viimasel korrusel on lagede kõrguseks kolm meetrit.

Esindatud on ka sellised väärtuseid nagu eraldi köögiruumid, võimalus eraldada esik kahepoolsete ustega elutoast ja anda vannitoale loomulikku valgust läbi siseakna. Sõltub kliendi valikust, kas ta soovib neid võimalusi kasutusele võtta.

Elanike kodukulud on arendaja südameasi

Ehitaja sõnul muudavad projekti eriliseks veel taastuvenergia kasutamine ja säästvad energialahendused.

Kuna energiatõhusus ja tulevaste korteriomanike kulud on uusarenduse puhul oluline teema, siis peab rajatav hoone täitma B-energiaklassi nõudeid. Vesipõrandaküte on selleks mugav ja energiasäästlik lahendus. Lisaks kaugküttele varustavad hoonet õhk-vesisoojuspumbad ja katusel asuvad päikesepatareid.

Kulud eluasemele olid juba Kodulahe projekteerimisel väga oluliseks lähtepunktiks. Arendaja kirjutas varakult lähteülesandesse energiatõhususe nõuded ning alternatiivenergia rakendamise soovid. Tulemuseks on uusarenduse hästi soojustatud seinad, kolmekordse paketiga puit-alumiiniumaknad, päikeseenergia kasutamine ja mugav küttekulu mõõtmine kauglugemisega soojusmõõtjatega.

Kodulahe kokkuvõtteks jäävad kõlama märksõnad: avar, ruumikas ja energiasäästlik kodu mere ja metsa lähedal, samas ikkagi kesklinna kõrval.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tartu ülikooli IT-keskuse arhitektuurse lahenduse võitis töö ICONICUM

Tartu ÜlikoolTartu ülikool valis Narva maanteele ehitatavale IT-keskusele kuue võistlustöö seast välja arhitektuurse lahenduse nimega ICONICUM.

Ideelahenduse autorid selguvad 19. aprillil 2016 kell 15.00 Ülikooli kohvikus, mil avatakse võidutööde nimekaardi ümbrikud.

Võidutööd ICONICUM premeeritakse 10 000 euroga, teise koha pälvinud tööd TUUM 8000 euroga. Ideekavandid KERNEL ja ASTMELINE saavad žürii soovitusel kumbki ergutuspreemia summas 4000 eurot julgete, iseloomuga ja hea plaaniga lahenduste eest.

Valitud arhitektuurne lahendus koondab hästi kokku IT-erialade, matemaatika ning majandusõppe ühes hoones, soodustades head valdkonnaülest koostööd nii õppetöös kui ka teadustegevuses.

Ideekonkurss korraldati eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuste hankeleping. Kui kõik tingimused on täidetud kuulutab ülikool järgmise sammuna välja IT-keskuse projekteerimise riigihanke.

Uus IT-keskus hakkab koosnema kahest osast, millest esimeses järjekorras projekteeritakse ja ehitatakse põhikorpus ja hiljem võimalik juurdeehitus pindalaga ca 5000 m2. Arhitektuurne lahendus peab võimaldama hilisema etapi väljaehitamisel lihtsa ja loogilise omavahelise ühenduse, tagamaks hoone igapäevase toimimise ning liikumise.

Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid TÜ kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel, TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus ning arhitektid Andres Kadarik, Jüri Siim ja Andres Lunge.

IT-keskuse passiivmaja elementidega hoone on planeeritud Tartus kinnistutele aadressidel Narva mnt 4, Narva mnt 10, Narva mnt 2b ja 2d. Projekti sujuva kulgemise korral saavad üliõpilased ja õppejõud uutes ruumides õppe- ning teadustööd alustada hiljemalt 2019. aasta sügissemestril.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN Capital suurendas 2015. aastal turuosa

EftenFinantsinspektsiooni 2015. aasta Eesti finantsteenuste turu ülevaatest selgub, et kinnisvara- ja riskikapitali fondide hulgas kasvas möödunud aastal EfTEN Capital AS-i turuosa 63 protsendini.

Muidu stabiilsel ja muutumatuna püsinud fondisektoris suutis EfTEN Capital AS ainsana fondivalitsejatest suurendada varade mahtu ja seeläbi kasvatada turuosa 5 protsendini.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine