Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega lahendatakse talumistasu kõige teravamad probleemid, nähes ette selged koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enimkoormatud maaomanikele senisest suurema talumistasu maksmise.
„Talumistasud selle eest, kui maaomaniku kinnistul asub mingi tehnorajatis, mistõttu ta enda maad sihtotstarbeliselt kasutada ei saa, on praegusel hetkel ebaõiglaselt madalad. Seni on tehnorajatiste talumise eest tasu maksmise praktika olnud väga erinev ja paljudel juhtudel on talumistasu olnud aastaid sisuliselt olematu,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu.
Probleemi lahendamiseks on eelnõus välja pakutud maaomanikele täiendava iga-aastase hüvitise maksmine, mis hüvitab omanikule ka saamata jäänud tulu. Selle hüvitise suurus on viis protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega.
„Seega, kui tegemist on maaga, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, saab maaomanik lisaks maamaksu hüvitisele täiendavat iga-aastast hüvitist viis protsenti kaitsevööndi aluse maa maksustamishinnast,“ selgitas minister.
Talumistasu selgemaks arvestamiseks on eelnõus välja pakutud ka eelduslike koefitsientide kehtestamine kitsenduse sisulise ulatuse määramiseks. Kui tegemist on sellise maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100%. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik (näiteks tegemist on maatulundusmaaga, mida faktiliselt haritakse), siis on kitsenduse sisuline ulatus 50%. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0, st sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta.
Kitsenduse eeldusliku ulatuse kehtestamine tähendab, et konkreetse olukorra asjaolusid arvestades saab koefitsiendist ka kõrvale kalduda.
Tehnovõrkude hulka kuuluvad elektrivõrk, gaasivõrk, elektroonilise side võrk, ühisveevärk ja kanalisatsioon ning kaugküttevõrk.
