Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: majade müügipakkumisi jääb vähemaks ja hinnad kerkivad

13.07.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti juunis Harjumaal müügiks 2085 maja keskmise hinnaga 1254 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on majade müügipakkumiste arv vähenenud 4% ja pakkumiste keskmine hind on tõusnud 8% võrra.

Harjumaa aktiivsemates turu piirkondades ehk Tallinnas-Viimsis-Harku vallas on majade müügipakkumiste arv aastataguse ajaga võrreldes vähenenud. Erandina võib siin välja tuua Rae valla, kus majade müügipakkumine on aastataguse ajaga võrreldes kerkinud 69% ehk 243 pakkumisele.

Sõltumata müügipakkumiste arvu suurenemisest või vähenemisest on pakkumiste keskmine hind üksikute eranditega kasvanud. Majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE on eelmise aasta juuniga võrreldes vähenenud vaid Raasiku ja Saku vallas. Kõikides teistes Harjumaa valdades on majade müügipakkumiste hinnad kerkinud 3 kuni 22%.

Majade müügipakkumiste arvu vähenemine ja hinna kerkimine viitab kauaoodatud korterituru aktiivsuse kandumisele majade sektorisse.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	06/2015	06/2016	Muutus, %	06/2015	06/2016	Muutus, %
Harku vald	255	239	-6%	1 019	1 129	11%
Jõelähtme vald	46	27	-41%	912	941	3%
Keila linn	18	17	-6%	774	879	14%
Keila vald	96	90	-6%	829	1 025	24%
Kernu vald	80	83	4%	430	466	8%
Kiili vald	14	21	50%	989	1 208	22%
Kose vald		13	NA		738	NA
Kuusalu vald		8	NA		847	NA
Loksa	12	9	-25%	628	641	2%
Maardu linn	66	72	9%	1 023	1 177	15%
Paldiski	12	13	8%	331	361	9%
Raasiku vald	15	12	-20%	971	862	-11%
Rae vald	144	243	69%	1 412	1 549	10%
Saku vald	101	64	-37%	912	777	-15%
Saue linn	25	22	-12%	943	978	4%
Saue vald	65	71	9%	1 052	1 192	13%
Tallinn	955	811	-15%	1 324	1 392	5%
Viimsi	277	270	-3%	1 327	1 443	9%

Eesti	3 412	3 336	-2%	970	1 028	6%
Harjumaa	2 181	2 085	-4%	1 165	1 254	8%
Narva	25	31	24%	428	441	3%
Pärnu	57	62	9%	930	987	6%
Tallinn	955	811	-15%	1 324	1 392	5%
Tartu	321	329	2%	933	989	6%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinna korteriturg langes juunis terve kümnendiku

13.07.2016 Christian Ayrer

Võrreldes maiga langesid juunis tuntavalt nii Tallinnas omanikku vahetanud korterite arv kui tehingute kogumaht, keskmine ruutmeetrihind püsis aga samas suurusjärgus varasemaga, selgub Center Kinnisvara kuuülevaatest.

Kui maikuus tehti Tallinnas 797 korteritehingut, siis juunis 714, mis teeb languseks 10%. Tehingute kogumaht langes 71 miljonilt eurolt 65,2 miljonini ehk 8%. Keskmine ruutmeetrihind kerkis kuuga pisut – 1574lt eurolt 1583ni.

Center Kinnisvara tegevjuht Christian Ayrer: „Tallinna korteriturg on juba mõnda aega näidanud stabiliseerimise märke, pikk kasv on ilmselt läbi ning tasakaalupunkt leitud. Samas ei anna see kuine ebatavaliselt suur langus veel põhjust paanikaks, sest tuleb vaadata ka kalendrisse – tänavu oligi juunis vähem tööpäevi kui mais.“

Võrdluses möödunud aasta juunikuuga kasvasid nii tehingute arv (+6%), kogumaht (+11%) kui ka keskmine ruutmeetrihind (+3%).

Kui võrrelda Tallinna linnaosasid, siis toimus kõikjal peale Põhja-Tallinna ja Lasnamäe juunikuus suur langus. Aastataguse perioodiga võrreldes on suurimas plussis Kristiine, Lasnamäe ja Mustamäe.

„Viimast aastat iseloomustabki Tallinnas kinnisvaraturu fookuse pöördumine kesklinnast mägedele. Kesklinna hinnatase on muutunud paljudele juba üle jõu käivaks. Samas kui otsitakse võimalust investeerimiseks, siis kesklinna piirkonnas on pikaajalised riskid paremini maandatud ja seda isegi tänase hinnataseme juures. Seetõttu jääb Tallinna kesklinn alati Eesti kõige magusamaks kinnisvarapiirkonnaks,“ iseloomustas Ayrer korteriturul toimuvat. Samas tõi Ayrer välja, et kesklinna ruutmeetrihind on linnaosadest ainsana järjest langenud neli viimast kuud.

Center Kinnisvara Tallinna korterituru kuuülevaates kasutatavad algandmed on päris Maa-ameti tehingute andmebaasist.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Инвестиция в недвижимость как альтернатива накоплению на пенсию: возможности и риски

13.07.2016 Viivika Eljand

Результаты проведенного SEB исследования готовности к пенсии (2016) свидетельствуют о том, что многие люди видят в качестве источника дополнительного дохода к пенсии сдачу в аренду или продажу недвижимости. Какие потенциальные риски и возможности необходимо учитывать в этом случае?

Долгосрочная инвестиция

Если вы хотите получать на пенсии доход от недвижимости, об этом стоит позаботиться заранее. Чтобы приобретенное жилье имело ценность даже, например, через 20 лет, следует тщательно выбирать его местоположение. Стоит ознакомиться с прогнозами рынка недвижимости и планами развития города или волости. Это, конечно, потребует дополнительных сил и времени, но поможет принять продуманное и выгодное в долгосрочной перспективе решение.

Единовременный или регулярный доход: продать недвижимость или сдать ее в аренду?

Преимущество продажи квартиры заключается в том, что вы сразу получите крупную сумму. При этом нужно подумать о том, насколько велика эта сумма и как воспользоваться ею: например, инвестировать во что-то другое, чтобы деньги не потеряли своей ценности из-за инфляции. Или же лучше сдавать недвижимость в аренду и продать непосредственно перед выходом на пенсию? Обязательно подсчитайте, как долго можно жить на эти средства на пенсии.

Плюс сдачи недвижимости в аренду – регулярный ежемесячный доход. Кроме того, у вас всегда будет возможность при необходимости продать жилье. Но, к сожалению, зачастую доход с аренды тратится на покрытие повседневных расходов, и накопить деньги к пенсии вряд ли получится.

Дополнительные расходы

Если вы покупаете недвижимость в кредит, то до его полной выплаты или продажи квартиры следует учитывать сопутствующие расходы: платежи по кредиту, страхования жилья и др. Сдавая недвижимость, вы, конечно, получаете прибыль, но хватит ли ее, чтобы покрыть связанные с инвестицией расходы и накопить на пенсию?

Не забудьте о том, что квартира амортизируется, и в какой-то момент придется вкладывать в нее дополнительные деньги. Сдаваемая квартира требует косметического ремонта в среднем раз в пять-семь лет, но иногда расходы на ее обслуживание возникают чаще.

Рассейте риски – повысите уверенность

Согласно результатам недавно проведенного банком SEB исследования, лишь малая часть нынешних пенсионеров получает доход от продажи недвижимости или сдачи ее в аренду. Это говорит о том, что не стоит полагаться только на недвижимость. Будет разумным обеспечить свое будущее, совмещая инвестиции и накопление денег. Накопление – гибкий процесс, не требующий от вас большого начального капитала. Кроме того, в случае непредвиденных расходов быстрее, проще и удобнее всего воспользоваться именно сбережениями.

Вийвика Эльянд
журналист

http://www.seb.ee/node/13271

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Põhja-Tallinnas avati Kalarannast Noblessnerini kulgev beetapromenaad

13.07.2016 Tallinn.ee

Täna avati Põhja-Tallinnas beetapromenaad – kahe kilomeetri pikkune mereäärne jalgrada, mis kulgeb piki Põhja-Tallinna rannajoont alates Tallinna Kalasadamast kuni Noblessneri sadamalinnakuni, möödudes Kalarannast, Patareist ja Lennusadamast.

Merekultuuriaasta ettevalmistamise käigus välja käidud Linnalabori ja Noblessneri sadamalinnaku mõte on ellu viidud tänu Pro Kapitali, Riigi Kinnisvara ASi, Lennusadama, Põhja-Tallinna valitsuse ja Tallinna Linnavalitsuse kaasabile.

Mitmed mereäärt suletud hoidnud väravad on nüüdseks avatud. Tallinna Linnavalitsus eraldas Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse ettepanekul 50 000 eurot, et muuta promenaadilõik Kalaranna ja Patarei vangla vahel ohutult läbitavaks.

Põhja-Tallinna vanema Raimond Kaljulaidi sõnul on beetapromenaad Põhja-Tallinna jaoks kõige toredam uudis sel suvel.

„Paljudele vanematele inimestele on see esimene võimalus nõukogude ajal täiesti suletud mereäärsel alal vabalt jalutamiseks. Mind rõõmustab väga kui kiiresti kogukond, arendajad, riik, linnaosa ja linnavalitsus leidsid ühise keele, et see projekt ellu viia. Linnavalitsus eraldas vajaliku raha oma viimasel istungil enne suvepuhkusi, et promenaad Merepäevadeks avada. Muidugi hoidsime linnaosas neil päevil hinge kinni ja lootsime, et jõuame õigeks ajaks. Jõudsime!“ sõnas Kaljulaid.

Beetapromenaadi idee algataja Teele Pehk Linnalaborist ütles, et projekti kiire elluviimine näitas, et Tallinnas tasub unistada ja katsetada.

Minu jaoks oli see imeliselt kiiresti realiseerunud projekt. Ühest koosviibimisest piisas, et kõik maaomanikud arendusega nõustuksid. Koostöö linnaga sujus samuti suurepäraselt. Loodan, et sama koostöövaim jätkub ka edaspidi,“ lausus Pehk.

Avamisel osalesid promenaadi valmimisse panustanud osapooled, kes läkitasid ühiselt teele Mere Kirja. Rännakul mööda beetapromenaadi läbiti mitmeid kontrollpunkte, kus külalisi ootasid erinevad etteasted.

Promenaad jääb kuni sügiseni avatuks kella 8–23ni. Turvalisuse huvides suletakse ööseks Kalasadama ja Patarei vangla ning Lennusadama ja Noblessneri vahelised väravad. Beetapromenaadi nimigi viitab, et tegemist on nö testpromenaadiga, mis jääb kasutusse niikauaks, kuni linn ehitab välja ametliku promenaadi kogu vajaliku infrastruktuuriga.

Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas kinnitas, et linnal on selline plaan olemas.

„Tallinna merele avamine on linna suur prioriteet ja kindlasti toetame ka edaspidi selliseid ideid, mis võimaldaksid merele parema ligipääsu,“ ütles Aas.

Beetapromenaad avati Merekultuuriaasta raames, et avada Tallinn senisest veelgi enam merele.

Eha Võrk: Mustpeade maja on üldrahvalik kultuuriobjekt

12.07.2016 Tallinn.ee

Mustpeade maja peab jääma tagastamata ning hooned koos nende aluse maaga tuleb anda munitsipaalomandisse, ütles abilinnapea Eha Võrk.

„Mustpeade maja on kultuuriobjekt ja selle olulisus kultuurikeskusena ei kahane ka kaugemas ajalises perspektiivis,“ rõhutas Võrk rahandusministrile saadetud kirjas.

Võrk nentis, et Harju Maavalitsus lükkas Pikk tn 26 // Pühavaimu tn 9 maa munitsipaalomandisse andmise taotluse tagasi. Kuniks Vabariigi Valitsus ei ole rahuldanud Tallinna Linnavolikogu ettepanekut Mustpeade maja hoonetekompleks õigustatud subjektile tagastamata jätta, ei ole Tallinna linnal õigust maa munitsipaalomandisse andmist taotleda, põhjendas maavalitsus.

„Seega ootame jätkuvalt Vabariigi valitsuselt hoonetekompleksi tagastamata jätmise otsust ning palume Tallinna Linnavolikogu otsusega esitatud taotluse Mustpeade maja tagastamata jätta õiguspäraselt ja kiiresti lahendada, et saaksime teha vastavalt omandireformi aluste seadusele hiljemalt 31. detsembriks 2016 vara kompenseerimise otsuse,“ ütles Võrk.

Võrk rõhutas, et Vabariigi Valitsus kaotas kohtuvaidluse Mustpeade maja tagastamise küsimuses kõigis kohtuastmetes. „Seega on kohus kinnitanud, et Tallinna linna soov Mustpeade maja kui oluline kultuuriobjekt tagastamata jätta, on põhjendatud, sest selleks on olemas ülekaalukas avalik huvi,“ ütles Võrk. „Linna omandis olles jääb see ülelinnalise tähtsusega hinnaline kultuuriobjekt Tallinna linnaelanike avalikku kasutusse ning täitma kultuurialaseid eesmärke.“

Vabariigi Valitsus on Tallinna taotluse jätta ajalooline hoonetekompleks kui kogu Eesti jaoks oluline kultuuriobjekt tagastamata kaalukate vastuargumentide puudumisele vaatamata lausa kahel korral tagasi lükanud, kuigi tagastamise korral ei pruugi olla tagatud Mustpeade Maja kasutamine tallinlaste ja kõigi teiste kultuurisõprade hüvanguks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Pärnus valmis rahvusvahelistele nõuetele vastav linna esindusstaadion

12.07.2016 Tõnu Toompark

Laupäeval, 9. juulil avati Pärnu Rannastaadion. Linna esindusstaadioni koos uue tribüünihoonega ehitas Eventus Ehitus OÜ, tööde maksumuseks kujunes 5,62 miljonit eurot.

Aastaid kavas olnud ja viimaks eelmisel suvel alguse saanud Pärnu Rannastaadioni rajamine kujutas endast tellijale ja ehitajatele väljakutset nii juriidilisest kui ehituslikust aspektist.

„Kohtuvaidluse tõttu lükkus Eesti jaoks olulise spordirajatise valmimine peaaegu aasta võrra edasi ja sellest vägikaika veost ei võitnud keegi. Lõpuks läks nii, et Pärnu Rannastaadioni ehitas valmis ikkagi see ehitusfirma, kelle pakkumine oli parim ja selle üle peaks kõigil hea meel olema,“ ütles Eventus Ehitus OÜ juhataja Lauri Kaska.

“KAMP Arhitektid poolt loodud tribüünihoone väljakutsuv arhitektuur, staadionirajatisele omane spetsiifika ja Eesti „klassikaliselt hea“ ilm tegid ehitamise meie jaoks parasjagu põnevaks,“ märkis Kaska ja lisas, et väljatoomist väärib ka Pikoprojekt OÜ konstruktorite töö.

Pärnu Rannastaadion valmis vastavuses jalgpalliväljaku UEFA 2. kategooria nõuetele ja on kasutatav IAAFI 2. sertifikaadi tasemel kergejõustiku areenina.

Lisaks sai staadion Eesti Olümpiakomitee tunnustatud spordirajatise märgi, mis näitab, et see on nüüdisaja nõuetele vastav, kvaliteetse taristu ja teenustega spordirajatis. Staadion on varustatud nelja 30-meetri kõrguse valgusmastiga ja staadioni peatribüün mahutab 1501 pealtvaatajat.

Tribüünihoone kätkeb endas lisaks jõusaalile, rattaklubile, 3-realisele tartaankattega sisejooksurajale ka üle poolesaja kohaga hostelit ja kohvikut.

2005. aastal asutatud Eesti kapitalil põhineva Eventus Ehitus OÜ peamisteks tegevusaladeks on ehituse peatöövõtt ja ehituse projektijuhtimine.

Kasutusluba – mis, kellele ja milleks?

12.07.2016 Mariel Aim

Oma kodu ost on iga inimese elus tõenäoliselt üks suurimaid ning olulisemaid tehinguid. Kujuta ette – oled välja valinud oma unistuste kodu ning oma mõtetes toimub juba selle sisustamine ja planeerimine. Tore, eks? Sa arvad, et kõik läheb sujuvalt ning kenasti kuni selgub üks tõsiasi, mis varjutab hinnanguliselt 60 protsenti olemasolevatest eramajadest – majal puudub kasutusluba.

Esmapilgul võib tunduda kasutusluba ebavajaliku formaalsusena ning seda kinnitab Sulle ka maja samaaegne omanik – tema elab ju seal ise sees ning kõik on hästi. Küll aga on tegemist Sinu jaoks probleemiga näiteks olukorras, kus soovid endale soetada maja pangapoolse finantseeringuga. Tänasel päeval on pangad üldiselt seisukohal, et nemad kasutusloata kinnisvara ostu ei finantseeri.

Kui nad seda aga teevad, siis vaid juhul, kui kasutusloa puudumine on mõjuvalt põhjendatud või lisatakse laenulepingusse klausel, et näiteks ühe aasta jooksul peab kinnisvara saama endale kasutusloa. Paraku on aga kasutusloa puudumine enamasti asjaajamise taga, mida ei saa lugeda selle puudumise mõjuvaks põhjuseks. Sellisel juhul võib paljudel juhtudel leida end olukorrast, kus omavahendeid napib, pank laenu ei anna ning unistuste kodu jääb soetamata.

Miks on pangad oma tingimustes niivõrd karmid?

Peamiselt seisneb põhjus selles, et kinnisvaraturg on väheselt reguleeritud ning teisiti ei saa turul asjad korda. Seega on pank võtnud endale eesmärgiks kinnisvaraturgu korrastada teostades seda läbi nõuete karmistamise. Arvestades, et enamustel majadel puuduvad kasutusload just suhtumise „elan sees, kõik on hästi“ tõttu, siis on paljudele taotlemise protsess üsna lihtne. See võtab küll oma aja ning kulu, kuid tulevik muutub neile palju lihtsamaks.

Isegi juhul, kui oled maja ehitanud või ostnud näiteks omavahenditega enda tarbeks ning plaanid seal aastakümneid või isegi elu lõpuni sees elada, võib ette tulla ootamatusi ning see tuleb maha müüa. Kasutusloa olemasolu on sellisel juhul äärmiselt oluline ning selle puudumine võib eemale peletada väga suure hulga klientidest.

Suurim risk on kindlustusjuhtumid

Kui kinnisvaral puudub kasutusluba, on üheks suurimaks riskiks kindlustusjuhtumid. Kui objektiga juhtub õnnetus ning sellel puudub kasutusluba, võib kindlustusettevõte suure tõenäosusega keelduda kulude kompenseerimisest. Seda põhjusel, et kasutusloata ehitis on seadustamata ning pole täpselt teada, kas õnnetus juhtus lähtuvalt ehitise nõuetele mittevastavusest või millestki muust.

Eriti ohtlikud on siinkohal tulest tingitud õnnetused, kuna kasutusloa taotlemise üheks vajalikuks osaks on elektriauditi teostamine, mis kontrollib elektrisüsteemi vastavust nõuetele ning kui õnnetus juhtub sellest lähtuvalt, mis on ühtlasi tihti üheks tulekahju põhjustest, võib olla üsna kindel, et kahju tuleb enda taskust kinni maksta.

Puutumata ei ole ka korteriomanikud

Kui valdavalt räägitakse kasutusloa probleemidest majade puhul, siis ei ole tegelikkuses puutumata ka korteriomanikud. Ka kortermajadel võib tihti olla kasutusloaga probleeme, näiteks kui peale ehitusluba ning ehituse lõppu pole mingil põhjusel tegeletud hoone kasutusele võtmisega. Kui kortermaja aga renoveeritakse ning ehitustööd on pooleli, kasvõi juhul, kui ehitustöösid teostatakse väga aeglases tempos, on tegemist mõjuva põhjusega kasutusloa puudusele ning see ei tekita probleeme.

Küll aga kui asi on taaskord puhtalt asjaajamise taga või on ehitus teostatud nõuetele mittevastavalt, võib pank keelduda ostu finantseerimast. Kasutusluba ei väljastata korterelamus üldiselt vaid ühele korterile, vaid kogu majale ühiselt. Seega, kui korterelamul puudub kasutusluba, tasub selle tagamaid uurida ühistult või haldusfirmalt. Ühtlasi tasub tähele panna, et kaasomandis kinnisvara puhul on protsess palju
keerulisem, kuna taotlemiseks on vaja kõigi omanike nõusolekut ning allkirja, mille saamine võib osutuda üsna keeruliseks.

Kontrolli oma kinnisvara kasutusloa olemasolu

Probleemide ennetamiseks on otstarbekas kontrollida oma kinnisvara kasutusloa olemasolu ning alustada vajadusel taotlemisega juba täna. Seda saab teha kõige lihtsamalt Ehitisregistrist minnes veebilehele https://www.ehr.ee, sisestades seal kinnisvara aadressi ning vaadates avanevalt leheküljelt ehitise üldandmetest viimati esitatud ehitusalast dokumenti. Kui viimaseks dokumendiks on kasutusluba või kasutusteatis, on sellel kinnisvaral dokumentatsiooni poole pealt tõenäoliselt kõik korras.

Kui seal on aga ehitusluba või ehitisteatis, puudub kinnisvaral kasutusõigus ning tasub uurida selle tagamaid. See võib olla mõjuvalt põhjendatud, kui objektil käibki parasjagu ehitustöö, kuid probleemi võib aimata juhul, kui sellest märke ei ole. Ühtlasi ei tasu täieliku tõena võtta, kui ehitise seisundiks on märgitud „kasutusel“, kuna tegemist võib olla aegunud informatsiooniga. Juhul, kui avastad kasutusloa osas puuduse, tasub pöörduda vastava piirkonna omavalitsuse ehitusspetsialisti poole, kes suunab Sind vajalike toiminguteni, et see luba kinnisvarale saada.

Mariel Aim
Pärnu kontori maakler

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Arco Vara: Kommentaar suvekodude teemal

12.07.2016 Diana Nõmme

Pärnu-ja Läänemaa suvekodude/suvilate müügipakkumiste hinnad on olenevalt vara olemusest ning piirkonnast vägagi erinevad. Merega piirnevate või ranna läheduses paiknevate hoonestatud kinnistute hinnad võivad ulatuda kuni 150 000 euroni. Kuna eelmainitud suvekodud/suvilad on eksklusiivne kaup siis pigem aja jooksul hinnad tõusevad.

Samas linna- ning asulalähedased suvilad on pakkumisel ~ 15 000 – 40 000 euroga ning keskusest olulisemalt kaugemal paikneva renoveerimist vajava suvekodu võib soetada ~ 10 000 – 20 000 euroga. Selliste varade hinnatase on püsinud viimastel aastatel stabiilsena ning olulist müügihindade muutust ei prognoosiks.

Nagu eelnevalt sai mainitud on merega piirnevad hoonestatud kinnistud või mere läheduses paiknevad suvilad/suvekodud nõutud kaup. Tänasel päeval võib väita, et nõudlus ületab selliste varade puhul pakkumist. Populaarsemate piirkondadena võiks välja tuua Tahkuranna, Häädemeeste, Audru ning Varbla valla, samuti tooks esile omapärase loodusega Pivarootsi ning Paatsalu piirkonna.

Tavapäraselt soovib klient head ligipääsu kinnistule mööda avalikus kasutuses teed, pesemisvõimaluse (kommunikatsioonid) olemasolu, merele juurdepääsu sh ujumiskoha olemasolu, minimaalseid ilmast tulenevaid riske ning privaatsust. Hoone kvaliteet ei ole selliste varade puhul esmatähtis, küll aga soovitakse, et suvekodu oleks aastaringseks kasutamiseks sobilik ning ehitisi puudutav dokumentatsioon korras.

Linna lähedal paiknevate suvilate/suvekodude pakkumisi leidub turul mitmeid. Siinkohal eelistatakse kõrghaljastuse olemasolu, head juurdepääsu, kommunikatsioonide olemasolu, bussipeatuste kaugust ja samas privaatsust. Selliste soodsate suvilate soetamisel tihtilugu klient plaanib vara kasutama hakata elamuna, tavapäraselt jääb selliste varade kaugus keskustest 10 – 25 km kaugusele. Samuti on jätkuvalt nõudlus soodsate omanäoliste rekonstrueerimist vajavate talukohtade järgi, mida soovitakse omal käel taastada ning kuhu tullakse vabadel hetkedel linnakärast peitu.

Diana Nõmme
Arco Vara Pärnu osakonna juht / Kutseline hindaja

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused

12.07.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ kirjastamisel on ilmunud käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Praktiline käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk alates esmastest müügimõtete tekkimisest kuni kinnisvara valduse üleandmise vormistamiseni. Raamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müümise protsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kuidas-muua-kinnisvara-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Mainor Ülemiste kaasas 2,5 miljonit unikaalsete tehasehoonete restaureerimiseks

12.07.2016 Tõnu Toompark

Baltikumi suurima ärilinnaku Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste sõlmis Nordea pangaga 2,5 miljoni euro suuruse finantseerimislepingu, mille abil restaureeritakse unikaalsed vanad tootmishooned uue MyFitness spordiklubi ja Gourmet Coffee restorani jaoks.

Baltimaade suurima spordiklubide keti MyFitnessi moodsaim klubi hakkab tegutsema 1920.-1930. aastatel ehitatud endises Dvigateli tehase mehaanika-montaažitsehhi hoones. Majal taastatakse täies mahus ajalooline raudbetoonist saehambaid meenutava kujuga saagkatus, mille näiteid on Eestis vähe säilinud. 2760-ruutmeetri suuruses hoones on 8,5 meetri kõrgused laed, milles on kasutatud ligi tuhat ruutmeetrit klaasi. Spordiklubis saab olema suur jõusaal ja rühmatreeningute ruumid, 25-meetrine ujumisbassein, massaažibasseinid ning erinevad saunad.

Täna Tallinnas Kadriorus ja Pärnu maanteel kohvikuid opereeriva ning kvaliteetkohvi valmistava Gourmet Coffee uus restoran tuleb kõrvalasuvasse kolmekordsesse punastest tellistest endisesse tööstushoonesse, milles on kokku 995 ruutmeetrit restaureeritavat pinda. Metropoliitse restorani põnevas sisekujunduses hakkab võimenduma kontrast industriaalse vana ja radikaalselt uue vahel.

MyFitness spordiklubi ja Gourmet Coffee restoran Ülemiste Citys on plaanis külastajatele avada järgmise aasta alguses.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuv endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 100 000 ruutmeetrit üüritavat kontoripinda. 2025. aastaks plaanitakse lisaks uuele spordiklubile ja restoranile rajada kokku 300 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Koolitus “Detailplaneeringute menetlemine” toimub 22/09/2016

12.07.2016 Margot Toompark

22/09/2016 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Detailplaneeringu menetlemine”. Koolituse lektor on Advokaadibüroo Cobalt advokaat Raul Keba.

Koolitus annab ülevaate planeerimist reguleerivatest õigusaktidest, teadmised detailplaneeringu reguleerimisala ja ülesannete põhimõtetest ning ülevaate planeeringu menetlemise protsessi käigust.

Planeeringu koostamise käigus tuleb kohalikul omavalitsusel tasakaalustada erinevate osapoolte huvid, sealjuures arvestades avalike huvide ja väärtustega. Planeeringumenetlus on võrdlemisi keeruline protseduur, mille juures on tihti probleemiks erinevate osapoolte arusaamad ning puudulik teadmine kehtiva õiguse nüanssidest.

Koolitus “Detailplaneeringute menetlemine” toimub neljapäeval 22/09/2016 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: kinnisvarainvesteeringuid jääb vähemaks

12.07.2016 Tõnu Toompark

2016 I kvartali põhivarainvesteeringute maht oli statistikaameti andmetel 443 miljonit eurot ehk aastatagusest 4,8% vähem.

Kinnisvaravaldkonnaga seonduvate investeeringute maht oli samal ajal 155 miljonit eurot. Kinnisvarainvesteeringuid jäi eelmise aastaga võrreldes 18,6% vähemaks.

Olulisemal määral vähenesid ettevõtete investeeringud ehitiste soetamisse. 2016 I kvartalis kulutasid ettevõtted selle jaoks 29 miljonit eurot, mis on 2015 I kvartalist 46% vähem.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Mais kaubavahetus kasvas

11.07.2016 Statistikaamet

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 4% ja kaupade import 11%, teatab Statistikaamet. Kaupade sisseveo suurem kasv võrreldes väljaveoga suurendas kaubavahetuse puudujääki.

Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,0 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 159 miljonit eurot (2015. aasta mais 83 miljonit eurot) ning seda suurendas enim kaubavahetus Saksamaa ja Hollandiga.

Mais olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi (21% Eesti koguekspordist), Soome (16%) ja Läti (10%). Eksport suurenes enim Rootsi, Togosse, Mehhikosse ja Soome. Rootsi eksporditi eelmise aasta maiga võrreldes rohkem elektriseadmeid, puittooteid ja kokkupandavaid puitehitisi, Togosse mootorikütust, Mehhikosse telekommunikatsiooni seadmeid ning Soome mehaanilisi masinaid ja kokkupandavaid puitehitisi. Enim vähenes eksport Lätti.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ja mitmesuguseid tööstustooteid. Samad kaubajaotised mõjutasid enim ka ekspordi kasvu. Elektriseadmete jaotises suurenes telekommunikatsiooni seadmete ja trafode väljavedu, mitmesuguste tööstustoote jaotises suurenes patjade ja tekkide ning kokkupandavate puitehitiste väljavedu ning puidu ja puittoodete jaotises suurenes enim puusepatoodete väljavedu. Enim kahanes mineraalsete toodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 73% kogu ekspordist. Enim kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Rootsi (22 miljoni euro võrra), Togosse (12 miljoni euro võrra), Mehhikosse (9 miljoni euro võrra) ja Belgiasse (8 miljoni euro võrra). Eesti päritolu toodete osatähtsus oli suurim puidu ja puittoodete (98%), paberi ja pabertoodete (92%) ning mitmesuguste tööstustoodete (89%) ekspordis.

Mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%), Leedust ja Lätist (kummastki 9%). Võrreldes eelmise aasta maiga kasvas kõige enam import Saksamaalt, Hollandist ja Kanadast. Saksamaalt toodi eelmise aasta maiga võrreldes rohkem mehaanilisi masinaid, Hollandist elektriseadmeid ja Kanadast transpordivahendeid. Enim kahanes import Poolast.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning mehaanilisi masinaid. Teist kuud järjest suurenes impordi väärtus peaaegu kõigis kaubajaotistes, v.a mineraalsete toodete sisseveos. Enim mõjutas impordi kasvu transpordivahendite (kasv 24 miljonit eurot), mehaaniliste masinate ja elektriseadmete (kasv mõlemas 18 miljonit eurot) sisseveo suurenemine.

Võrreldes aprilliga kahanes mais eksport 5% ja import 4%.

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, mai 2016
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	1 000,1	100	4	KOKKU	1 158,8	100	11
EL-28	756,5	76	3	EL-28	964,8	83	10
EA-19	457,6	46	-2	EA-19	697,5	60	12
EL välised riigid	243,6	24	7	EL välised riigid	194,0	17	17
1.Rootsi	206,6	21	17	1.Soome	153,2	13	1
2.Soome	163,7	16	6	2.Saksamaa	134,9	12	16
3.Läti	96,2	10	-12	3.Leedu	109,1	9	3
4.Leedu	60,3	6	11	4.Läti	99,7	9	9
5.Venemaa	53,2	5	-13	5.Rootsi	96,9	8	11
6.Saksamaa	52,1	5	3	6.Holland	75,0	6	28
7.Norra	36,6	4	-8	7.Poola	74,1	6	-8
8.USA	35,8	4	25	8.Venemaa	49,7	4	21
9.Taani	30,3	3	16	9.Hiina	48,4	4	4
10.Suurbritannia	26,2	3	7	10.Itaalia	34,5	3	35

Eksport ja import kaubajaotise järgi, mai 2016
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	1 000,1	100	4	1 158,8	100	11	-158,6
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	75,1	8	-16	120,8	10	7	-45,6
Mineraalsed tooted (V)	69,9	7	-25	93,5	8	-5	-23,6
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	49,3	5	11	93,6	8	15	-44,2
Kummi- ja plasttooted (VII)	34,6	3	6	66,4	6	11	-31,8
Puit ja puittooted (IX)	106,9	11	8	41,4	4	19	65,5
Paber ja pabertooted (X)	27,3	3	3	23,6	2	9	3,7
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	30,7	3	7	53,0	5	26	-22,3
Metall ja metalltooted (XV)	79,0	8	3	97,6	8	10	-18,6
Mehaanilised masinad (84)	68,9	7	11	128,2	11	17	-59,3
Elektriseadmed (85)	238,8	24	18	204,6	18	9	34,2
Transpordivahendid (XVII)	65,5	7	12	130,5	11	22	-65,0
Mitmesugused tööstustooted (XX)	85,7	9	12	30,9	3	18	54,8
Muu	68,5	5	3	74,8	6	4	-6,4

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.06.2016, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.06.2016. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 12 tööpäevaga.

Tallinna vanemad munitsipaalmajad läbivad noorenduskuuri

11.07.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet tellis Põhja-Tallinna linnaosas asuva kuue sotsiaal- ja munitsipaalmaja fassaadide renoveerimistööd, kokku kulub töödele ligi pool miljonit eurot.

„Tööde tulemusena saavad need enam kui tosina aasta eest sotsiaal- ja munitsipaalmajadeks renoveeritud hooned värske välisilme ja energiat säästva täiendava tänapäevase soojustuse,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Neis majades on kokku 300 korterit. Tegemist on aastail 2000-2003 rekonstrueeritud majadega, 15 aasta eest käivitunud linna elamuehitusprogrammi nö esimeste pääsukestega.“

Alasi tänaval asuva kolme maja fassaadide ja soklite renoveerimisele lisaks paigaldatakse pööningutele lisasoojustus, pannakse uued vihmaveerennid ja -torud ning remonditakse koridorid. Erika tn 9 ja 11 munitsipaalmaja renoveerimistööde käigus tehakse fassaadipesu ja -remont, pannakse uued aknaplekid, korrastatakse ja vajadusel asendatakse fassaadi puitdetailid ja remonditakse karniis.

Maleva tn 2a munitsipaalmaja puhul on lisaks eelöeldule plaanis metallkonstruktsioonide viimistlemine, galerii võrgu montaaž ja uue katusekatte paigaldamine ühes lisasoojustuse paigaldamine ja katuse tuulutuse paigaldamise ning katuse räästaste väljaehitamisega. Töid teostavad Best Building OÜ, Viking Art OÜ, Akfort OÜ, OÜ Rober Ehitus ja OÜ Baltisigma.

„Tallinna linnal on munitsipaalmajade ehitamiseks ja renoveerimiseks kulunud aastatega kokku üle 60 miljoni euro,“ ütles Võrk. „Riik on pealinna munitsipaalelamuehitust ehk tuhandete abivajajate eluasemeprobleemi lahendamist toetanud läbi Kredexi vaid 4,56 miljoni euroga.“

Tallinna linnal on eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku 53 tervikmaja (kokku 4408 korterit), neist 34 tervikmaja kuulub linnale ning koostöös erasektoriga on kasutusse võetud 19 tervikmaja. Lisaks tervikmajadele kuulub Tallinna linnale üle 400 üksikkorteri.

Lisaks on Tallinna linn rajanud kuus sotsiaalmajutusüksust, kus on 510 voodikohta. Euroopa Liidu rahalisi vahendeid on elamumajandusse – sotsiaalmajutusüksuste ja lastekodulaste asenduskodude ehitamiseks – paigutatud 4,81 miljonit eurot.

Mais suurenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv

11.07.2016 Statistikaamet

Majutusettevõtetes peatus 2016. aasta mais 280 000 sise- ja välisturisti, mida oli 4% enam kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 191 000 välis- ja 89 000 siseturisti. Eelmise aasta maiga võrreldes suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv kumbki 4%. Naaberriikidest Soomest, Lätist ja Venemaalt saabus 59% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest. Eelmise aasta maiga võrreldes suurenes Soomest saabunud turistide arv 4%, Läti ja Venemaa turistide arv aga vähenes.

Rohkem turiste saabus ka mitmest Euroopa riigist – Saksamaalt, Rootsist, Leedust, Poolast jt. Jätkuvalt suureneb majutusettevõtete teenuseid kasutanud Aasia riikidest saabunud turistide arv. Jaapani turiste saabus 10% ja Hiina turiste 8% rohkem kui eelmise aasta mais. 30% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus väljaspool Tallinna, nendest omakorda 30% Pärnu, 20% Tartu ja 12% Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes.

32% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Puhkusereisil oli 57% ja tööreisil 29% siseturistidest. Harju maakonnas peatus 27%, Pärnu maakonnas 13%, Tartu maakonnas 12% ning Ida-Viru maakonnas 10% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Enamiku maakondade majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta mais.

Mais pakkus külastajatele teenust 1108 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 20 000 tuba ja 46 000 voodikohta ehk 800 voodikohta rohkem kui eelmise aasta mais. Täidetud oli 46% tubadest ja 36% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 38 eurot, mis oli kaks eurot enam kui aasta varem mais. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 44 eurot, Tartu maakonnas 32 eurot, Pärnu maakonnas 31 eurot ja Ida-Viru maakonnas 30 eurot.

Majutamine piirkonniti, mai 2016
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 108	210	65	121	374	338
Toad	19 977	8 018	1 243	1 593	5 147	3 976
Voodikohad	45 911	17 243	2 753	4 025	11 984	9 906
Tubade täitumus, %	46	66	39	23	35	32
Voodikohtade täitumus, %	36	54	32	18	28	23
Majutatud	279 540	162 544	15 649	12 676	48 224	40 447
Ööbimised	515 136	290 167	27 734	22 574	105 168	69 493
Eesti elanikud	147 550	39 627	13 940	14 159	38 840	40 984
väliskülastajad	367 586	250 540	13 794	8 415	66 328	28 509
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	38	44	30	28	31	29

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.06.2016. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 18 tööpäevaga.