Energia hoidis eelmisel aastal hindu languses

10.01.2016

Eesti Pank

  • 2015. aasta läks ajalukku toorme hindade järsu langusega
  • Valdava osa Eesti hinnalangusest põhjustasid mullu viis kaupa: mootorikütused, soojusenergia, elekter ning liha- ja piimatooted
  • Alates veebruarist kiirendavad inflatsiooni maksutõusud

Statistikaameti teatel odavnes tarbijakorv detsembris aasta võrdluses 0,9%, novembriga võrreldes langesid tarbijahinnad 0,7%. 2015. aasta kokkuvõttes langes Eesti hinnatase 0,5%. Euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon ulatus detsembris 0,2%ni ning eelmise aasta kokkuvõttes euroala hinnatase esialgsel hinnangul ei muutunud.

2015. aasta läks ajalukku toorme hindade järsu langusega, sest toiduained odavnesid maailmaturul 19% ja nafta hind langes 47%. Toorainete hinnakõikumises on suurt rolli mänginud nii naftatehnoloogia areng, sh kildanafta kasutuselevõtt ja nafta tootmismahu suurenemine, soodsad ilmaolud, ja arenevate turgude majanduskasvu aeglustumine, mille tulemusena on nõudlus toormete järele olnud oodatust kesisem. Kuigi nõudluse ja pakkumise ebakõla tõttu võivad toormed veelgi odavneda, on nende hinnad langenud praeguseks eelmise kümnendi keskpaiga tasemele ja edasiseks odavnemiseks on vähem ruumi.

Eesti tarbijahindade langus oli 2015. aastal kitsapõhjaline, st valdava osa hinnalangusest põhjustasid viis kaupa: mootorikütused, soojusenergia, elekter ning liha- ja piimatooted. Nende kaupade odavnemisel oli aga tarbijahinnaindeksile suur mõju, sest need moodustavad kokku umbes veerandi tarbijate ostukorvist. Ülejäänud tarbijakorv kallines eelmisel aastal 1,4%.

Toiduained, v.a alkohol ja tubakas, odavnesid 2015. aastal 0,5%. Piima- ja lihatoodete hinnalangus oli seejuures üks suurimaid Euroopa Liidu riikides. Eesti toiduainete tootja- ja tarbijahinnad on ka varem maailmaturu tõusu- ja langustsüklitega rohkem kaasa läinud kui enamikes teistes Euroopa Liidu riikides. Seetõttu võib eeldada, et kui toiduainete maailmaturuhinnad tõusule pöörduvad, siis on toiduainete hinnakasv Eesti tarbijate jaoks kiirem kui euroala riikides keskmiselt.

Uue aasta alguses aset leidnud nafta odavnemine hoiab hindade kasvule pöördumist vähemasti aasta esimestel kuudel tagasi. Alates veebruarist kiirendab inflatsiooni mootorikütuse- ja alkoholiaktsiisi tõus. Aktsiisitõusud kergitavad sel aastal inflatsiooni ligikaudu 0,7 protsendipunkti, kuigi tubakaaktsiisi tõstmine juunis hakkab laovarude tõttu jaehindadesse kanduma eeldatavasti alles teisel poolaastal. Administratiivsete tegurite mõju suureneb aasta teisel poolel ka seetõttu, et lõppeb kolm aastat väldanud tasuta kõrghariduse kehtestamise mõju, mis kahandas sel perioodil inflatsiooni 0,3–0,4 protsendipunkti. Kõiki tegureid kokku võttes jääb tarbijahindade kasv 2016. aastal aeglaseks, hinnatase tõuseb prognoosi kohaselt 1,2%.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

inflatsioon01_08012016

inflatsioon02_08012016

Consumer prices decreased by 0.5% in 2015

09.01.2016
  • SwedbankCheaper energy behind the decline in prices
  • Inflation expected at around 1% in 2016

Consumer prices decreased by 0.5% in Estonia in 2015. Consumer prices declined due to lower energy prices. Motor fuels were 14%, heat energy 4%, and electricity 4%, cheaper than in 2014. On global markets, crude oil prices were around 40% lower than in 2014 in EUR (around 50% cheaper in USD).

Food prices declined by 0.5% in Estonia in 2015. Food prices decreased around the world for the fourth year in a row in 2015, in USD terms, according to FAO. A decline in food prices by around a fifth last year was caused by abundant supplies in the face of a timid world demand and an appreciating US dollar. A hike in excise taxe rates lifted the prices of alcoholic beverages, which had the biggest positive contribution to the CPI in Estonia in 2015.

According to our estimates, in 2016, consumer prices are expected to grow by around 1%, of which 0.7 percentage point is a direct impact from higher excise taxes on alcohol, tobacco, motor fuels and natural gas. The prices of services will be pushed higher by a rapid growth in wages.

Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne 2013-2014

09.01.2016

Rahandusministeeriumriigi-kinnisvara-valitsemise-koondaruanne-2013-2014

Tarbijahinnaindeksit mõjutas detsembris enim energia

08.01.2016

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,7% ja võrreldes 2014. aasta detsembriga -0,9%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta detsembriga võrreldes 0,5% ja teenused 1,5% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta detsembriga võrreldes langenud 3,1% ja mittereguleeritavad hinnad 0,2%.

2014. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim elektri, soojusenergia ja kütte 8,8% odavnemine, kus soojusenergia oli 10,1%, gaas 20% ja kodudesse jõudnud elekter 8,3% odavam kui mullu samal ajal. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütus, mille hind oli 2014. aasta detsembriga võrreldes langenud 12,3%. Piim ja piimatooted olid 8,3% odavamad. Kallinejatest mõjutasid indeksit enim alkohoolsed joogid, mis olid aastataguse ajaga võrreldes 6,8% kallimad. Eelmise aasta detsembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kuivatatud puuvili ja pähklid (17%) ning suhkur (14%) ja odavnenud piim (17%) ning või (15%).

Viimati jäi tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes alla -0,9% 2009. aasta detsembris, mil muutus oli -1,7%.

Novembriga võrreldes oli detsembris tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja eluase, kus kodudesse jõudnud elekter odavnes 6% ja üür 5,3%. Suurem mõju indeksi kuumuutusele oli veel kuuga 6% odavnenud mootorikütusel.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, detsember 2015
Kaubagrupp Detsember 2014 – detsember 2015, % November 2015 – detsember 2015, %
KOKKU -0,9 -0,7
Toit ja mittealkohoolsed joogid -0,6 0,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas 5,4 -0,3
Riietus ja jalatsid 3,5 -1,2
Eluase -4,8 -2,3
Majapidamine 1,5 0,0
Tervishoid 2,3 -0,3
Transport -6,9 -2,4
Side -0,6 -0,1
Vaba aeg 3,3 0,8
Haridus ja lasteasutused -14,8 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 2,8 -0,5
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,9 0,7

Eluasemekulud langesid aastaga 1,5%

08.01.2016

StatistikaametTarbijahinnaindeks langes 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 0,5%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurim mõjutaja oli mootorikütuse 13,9% odavnemine. Suuremat mõju avaldasid veel kodudesse jõudnud elektri 4,3% ja soojusenergia 3,9% odavnemine ning alkohoolsete jookide 6,1% kallinemine.

2015. aastal kallinesid eelmise aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim kuivatatud puuvili ja pähklid (24%) ning kohv (13%) ja odavnesid suhkur (18%) ning või (13%).

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on tarbijahinnaindeksi aastamuutus olnud negatiivne veel 2009. ja 2014. aastal, mil see oli -0,1%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, 2015
Kaubagrupp 2014–2015, %
KOKKU -0,5
Toit ja mittealkohoolsed joogid -0,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas 5,1
Riietus ja jalatsid 2,0
Eluase -1,5
Majapidamine 1,2
Tervishoid 3,1
Transport -6,8
Side 1,0
Vaba aeg 2,0
Haridus ja lasteasutused -19,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 2,8
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,8

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 12-2015

08.01.2016

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Rimi ehitab Pärnu südalinna äri- ja eluhoone

08.01.2016

RimiRimi Baltic AB tütarettevõte Kinnisvaravalduse AS poolt Pärnu südalinna arendatav uus äri- ja eluhoone hakkab kandma Martensi maja nime. 2017. aasta kevadeks valmiva 4220 m² netopinnaga viiekordse hoone ehitushange kuulutatakse välja märtsis-aprillis.

Hoone I korrusel hakkab paiknema Rimi kauplus, II-IV korrusel äri- ja teeninduspinnad ning V korrusel korterid.

Arendusprojekti kinnisvarapartneriks oleva Kinnisvaraekspert Pärnu kontori maaklerteenuse juhi Janno Petersoni sõnul lähtuti nime valikul asukohast – paiknemine uue linnasüdame Martensi väljaku juures loob maja ja nime vahel loogilise sideme ning aitab äri- ja eluhoonet just selle asukohaga seostada.

Peterson lisas, et Martensi maja ehitamisega Pikk 12 krundile muutub Pärnu ühe vilkaima ristmiku ümbrus tuntavalt – rajatav 20 m kõrgune äri- ja eluhoone ulatub nii Ringi kui Pika tänava suunal tänavafrondini, asendades endise raudteetaristu hoone uue arhitektuurse väärika mahuga. Toetudes piirkonna ajaloole on Martensi maja fassaadikatteks valitud punased käsitöötellised, vana hoone sünergia edasiandmiseks eksponeeritakse raudteehoone otsafassaad välismahus ja säilitatakse kehand uue hoone sees.

Esimesena Pärnus ja esimeste seas Eestis saab Martensi maja omale innovatiivsed energiavaiad, mis kombineerituna keskkütte ja kaupluse seadmete poolt tekitatava jääkenergiaga teevad ärihoonest energia- ja keskkonnasäästliku hoone. Petersoni arvates on see märgilise tähtsusega samm Pärnu kinnisvaraarenduses, tähendades innovatsiooni kõrval ka madalamaid kütte- ja jahutuskulusid tulevastele omanikele ja üürnikele.

Martensi maja ehitamine täidab tühiku, mis Pärnu äri- ja teeniduspindade turul on alates buumiajast olnud, lisades südalinna kesksesse asukohta täiesti uues kvaliteedis äripindu ja vanalinna vaatega kortereid. Martensi maja valmimisega nihkub südalinna kese veelgi enam uute ärikeskuste piirkonda, kus täna paiknevad juba kaubanduskeskused Port Artur 1 ja 2, Pärnu Keskus ning kuhu aastaks 2018 planeerib linn uue ühistranspordi keskuse valmimist.

Martensi maja arhitektid on Margus Soonets, Jürgen Lepper, Anto Savi OÜ’st BOA, hoone tellijaks ja arendajaks Kinnisvaravalduse AS ning müügi- ja üüriga tegeleb Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ.

Tallinn rajab õpetajatele soodsad elamispinnad

07.01.2016

TallinnTallinna linnavalitsus jätkab munitsipaalkorterite ehitamist, sel aastal alustatakse Lasnamäele, kesklinna naabrusse õpetajate maja ehitamist.

Õpetajate maja kerkib aadressile Uuslinna tn 3a,ehitusprojekt valmib aprilliks ning ehitustöödega on kavas alustada suvel, üürnikud saavad majja sisse kolida 2017. aasta suvel-sügisel.

„Linna haridusasutuste noored õpetajad vajavad eluasemeprobleemi lahendamisel toetust, õpetajate maja annab neile võimaluse linnalt jõukohase üüriga munitsipaaleluruume taotleda,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Uuslinna tn 3a kinnistutele rajatavasse hoonesse on kavandatud 75 korterit. Valmiv elamu saab olema parimate võimalike energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiliste lahendustega. Tegemist on esimese liginullenergia korterelamuga Tallinna linnas ja ka kogu Eestis. „Võimalikult hea tulemuse saamiseks on kaasatud projekteerimisse TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid,“ ütles Võrk.

Õpetajate maja 1-2-toalised üürikorterid on mõeldud õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele. Hoonesse projekteeritakse ka ruumid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks ning mänguruum lastele. Projekti eelarveline maksumus on 8,5 miljonit eurot.

Riigihange korterelamute ehitaja leidmiseks korraldatakse kevadel ning ehitustöödega alustatakse eeldatavalt 2016. aasta juulis, sisustatud korterelamud valmivad 2017. aasta sügiseks. Õpetajate maja projekteerib AS Sweco Projekt.

Võrgu sõnul toetab Tallinn õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele üürikorterite ehitamisega linna jaoks vajalikke haridustöötajaid eluasemeprobleemide lahendamisel, nii nagu Mustamäele munitsipaalelamu rajamisega leevendati arstide ja õdede eluasememuret.

Lasnamäele rajatavate korterelamute eluruumid antakse üürile Tallinna Haridusameti haldusalas tegutsevates koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele. Uuslinna tänav on logistiliselt väga heas asukohas ning on seega sobilik ka teistes linnaosades töötavatele haridustöötajatele.

Elamumajanduse valdkonna investeeringuteks on 2016. aasta eelarvest eraldatud kokku 5 450 000 €. Lisaks õpetajatele korterite ehitamisele jätkub ühiselamu tüüpi hoonete renoveerimine ning valmivad Paljassaare tee 37 ja Sõpruse pst 5 hoonete renoveerimisprojektid, muudeks remonttöödeks ja soetusteks linnavaraameti haldusalas on kavandatud 200 000 €.

Arco Vara: Võlakirjaemissioon

07.01.2016

Arco VaraArco Vara AS viis läbi võlakirjaemissiooni, mille käigus emiteeris võlakirju kogumahus 1 120 000 eurot. Võlakirjade väljalaskepäev oli 07.01.2016 ja lunastamispäev on 06.01.2018. Emiteeriti 112 võlakirja nimiväärtusega 10 000 eurot, intressimääraga 12% aastas.

Emiteeritud võlakirjadele tagatist ei antud. Emiteeritud võlakirjade eest on tasutud täies ulatuses. Võlakirjaemissioon viidi läbi kooskõlas väärtpaberituru seaduse § 12 lg 2 p-ga 2, seega tegemist ei olnud väärtpaberite avaliku pakkumisega.

Võlakirjaemissiooni planeeritud mahuks oli 1 miljon eurot ja minimaalseks märgitavaks summaks 10 000 eurot. Arco Vara AS-i võlakirju märkis kokku 10 isikut. Emissioon märgiti üle. Arco Vara AS-i juhatus otsustas seoses ülemärkimisega rahuldada kõik võlakirjade märkimisavaldused ja suurendada emissiooni mahtu kuni 1 120 000 euroni.

Üks emissioonis osalenud investor AS Lõhmus Holdings on AS-ga Arco Vara seotud isik NASDAQ OMX Tallinna börsi reeglistiku tähenduses. AS Lõhmus Holdings juhatuse liige Rain Lõhmus on Arco Vara AS-i nõukogu liige.

Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse kinnisvara arendustegevuseks Eestis.

Arco Vara Tallinna osakonna uus juht on Daniel-Aleksander Chasan

07.01.2016

Arco VaraJaanuari algusest liitus Arco Vara kollektiiviga Daniel-Aleksander Chasan, kes hakkab juhtima Arco Vara Tallinna osakonda, kuhu kuuluvad peamiselt elukondliku- ja ärikinnisvara maaklerid ning hindajad.

Viisteist aastat kinnisvarasektoris tegutsenud Daniel-Aleksander Chasan on kutseline kinnisvaramaakler ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige ja aukohtu esimees. Viimased viis aastat juhtis ta osaühingut Euro Kinnisvarateenused, mis lõpetab oma tegevuse senisel kujul. Ettevõtte kuueliikmeline meeskond liitub Arco Varaga, mille tulemusena suureneb firma pakkumiste arv üle 300 kinnisvaraobjekti võrra.

„Otsustasin liituda Arco Varaga, et pakkuda klientidele kaasaegsemat ja personaalsemat kinnisvarateenust. Kaasajastamine nõuab järjest suuremaid investeeringuid ning ei piisa ainult nägusast kodulehest. Arco Vara on suuri arendusi teinud just infotehnoloogia vallas, et pakkuda moodsamat ja kvaliteetsemat kliendikogemust. Kui tavaliselt seostatakse kinnisvarabürood objektide arvuga, siis Arco Vara väärtustab eelkõige inimeste hulka, kellega oleme saavutanud hea kontakti. Kliendisuhet hoides ei ole kõige olulisem, kas klient ostab meilt konkreetse kinnisvaraobjekti, vaid tähtis on aru saada, millised on kliendi soovid, vajadused ja võimalused. Alles seejärel on meie ülesanne leida kliendile sobivad lahendused, kasutades selleks Arco Vara andmebaasi ja kontakte,“ kommenteeris Chasan.

Tarbimise kiire kasv võib sel aastal aeglustuda

07.01.2016

SwedbankJaemüügi mahu kasv aeglustus möödunud aasta novembris aastases võrdluses küll 6 protsendini (eelneval kuuel kuul oli kasv 7-9%), kuid seda näitajat võiks jätkuvalt tugevaks lugeda ning ühe kuu põhjal ei saa veel põhjapanevaid järeldusi elanike tarbimiskäitumise muutuse kohta teha. Kui vaadata aastat kokku, siis oli möödunud aastal jaemüügi mahukasv viimase 8 aasta kiireim.

Tarbimise kasvu toetas kiire palgakasvu, hinnalanguse ja tööjõu maksukoormuse vähenemise tõttu elanike suurenenud ostujõud. Samuti oli positiivne mõju madalatel intressimääradel, mis leevendasid võlgade refinantseerimist, tööpuuduse vähenemisel ning tööhõive ja tööjõus osalemise määra kasvul. Eesti elanikud on viimaste aastate jooksul muutunud märgatavalt rikkamaks- nende netofinantsvarad (ehk palga ja väärtpaberite ning laenukohustuste vahe) on inflatsiooniga kohandatuna kasvanud enam kui kaks korda.

Möödunud aastal panustas majanduskasvu enim just eratarbimine. Eesti ei ole selles suhtes kaugeltki erand. Tarbimine on üheks olulisemaks toeks majanduskasvule ka paljudes teistes riikides. Mitmed põhjused on samad nagu meilgi – tasapisi paranev tööturg, madal inflatsioon ja madalad intressimäärad. Kahtlemata on olulisem mõju siin naftahinna langusel, mis vähendab inimeste kulutusi küttele ja kütustele ning jätab rohkem raha muude kaupade ja teenuste ostudeks.

Kuigi palga nominaalkasv püsib Eestis ka sel aastal tugev, ootame siin mõningast aeglustumist. Samas pidurdab tagasihoidlik hinnakasv ja väiksem mõju tööjõumaksude mahaarvamisest tublisti netopalga reaalkasvu. See võib hakata tarbimise senist kiiret kasvu aeglustama, millel võib omakorda olla mõju ka jaemüügi kasvule. Samas tuleks siin arvestada, et sel aastal tõusevad pensionid ja peretoetused, alampalk ja maksuvaba tulu, mis toetavad eelkõige just madalama sissetulekuga inimeste tarbimist. Eesti tarbijate kindlustundeindikaator näitab, et meie elanike ootused järgnevaks 12 kuuks (majapidamiste finantsseis, majanduse üldine olukord, säästud ja suuremate ostude planeerimine) liiguvad kõik paranemise suunas.

Kui vaadata pikemalt ettepoole, siis tuleks arvestada, et Eesti elanikkond väheneb Statistikaameti prognoosi järgi 10 aastaga ligikaudu 40 tuhande inimese võrra, kusjuures ainukesed, mis inimesi juurde meelitavad on Tallinn ja Tartu. Ülejäänud maakondade ja linnade elanikkond ehk tarbijate arv väheneb kindlal sammul. Samuti suureneb üle 65-aastaste ehk pensioni saavate inimeste osakaal, mis tähendab suhteliselt väiksemat ostujõudu.

Eestis sõltub tarbimine üsna palju välisturistidest. Möödunud aastal moodustasid mitteresidentide kulutused Eestis hinnanguliselt juba 13% kogu eratarbimisest ehk ligikaudu 1,4 miljardit eurot. Tõsi küll, kõik need kulutused ei lähe kaubandusse, vaid ka näiteks hotellidesse, restoranidesse jm teenustesse, kuid see ei vähenda välisturistide positiivset mõju meie tarbimisele ja majanduskasvule tervikuna.

Veel üks teema, mis üha enam kaubandust mõjutab, on e-kaubandus kiire areng. Viimasel ajal on internetist kaupu või teenuseid ostnud üha rohkem inimesi. E-kaubanduse kiire areng annab inimestele täiendavaid tarbimisvõimalusi. Koos rahvaarvu vähenemisega maakondades võib see pikemas vaates hakata mõnel pool aga vähendama vajadust senise suurusega poepindade järele.

Elu korteriühistus: Lihtvolitus korteriühistu asutamiskoosolekul

07.01.2016

katri-sarapuuKüsimus: Kas KÜ asutamiskoosolekule saab omanik lihtkirjalikult volitada teist isikut koosolekul osalema ja hääletama KÜ moodustamise poolt või vastu.

Vastus: Korteriühistu asutamiskoosolekule saab korteri omanik lihtkirjalikult volitada teist isikut koosolekul osalema ja hääletama korteriühistu moodustamise poolt või vastu.

Kätri Sarapuu, jurist

Novembris tööstustoodangu maht vähenes

06.01.2016

StatistikaametstatistikaTööstusettevõtted tootsid 2015. aasta novembris 6% vähem toodangut kui 2014. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii energeetikas ja mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses.

Kui 2015. aasta alguses töötleva tööstuse toodang võrreldes varasema aasta sama kuuga kasvas, siis aasta teises pooles pöördus kasv languseks. Septembris toodeti töötlevas tööstuses 4%, oktoobris 1% ja novembris 5% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Novembris põhjustas toodangu mahu vähenemist eelkõige langus elektroonikaseadmete tootmises, kus 28% languse põhjuseks oli eelmise aasta novembri kõrge võrdlusbaas. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud eelmise aasta novembri mahtu. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang veel toiduainete, metalltoodete ning elektriseadmete tootmises. Toodang suurenes jätkuvalt puittoodete ja mööbli tootmises.

Välisturule müüdi novembris 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmetel vähenes 2014. aasta novembriga võrreldes toodangu müük ekspordiks 7% ja müük kodumaisele turule 5%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta novembris tööstuses kokku 3% vähem toodangut kui oktoobris, sealhulgas töötlevas tööstuses 2% vähem.

2014. aasta novembriga võrreldes toodeti elektrit 18% ja soojust 15% vähem.

002.et

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, november 2015 (protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU -2,6 -3,8 -6,2
Energeetika -4,0 -17,0 -18,1
Mäetööstus -8,4 -5,0 -6,9
Töötlev tööstus -2,3 -1,9 -4,6
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine -2,6 -25,7 -27,8
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine -1,4 7,1 4,6
toiduainete tootmine -1,2 0,6 -0,9
metalltoodete tootmine 5,7 0,6 -2,9
elektriseadmete tootmine -4,3 -0,8 -4,4
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 8,5 2,1 -1,0
mööblitootmine 2,1 15,8 11,7
mootorsõidukite tootmine -11,2 2,6 0,1
ehitusmaterjali tootmine 7,5 -0,4 -2,8
masinate ja seadmete tootmine -7,2 -6,0 -9,2

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.12.2015, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.12.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 12 tööpäevaga.

KV.EE: Korterimüüjate hinnaootused on aastaga kerkinud

06.01.2016

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti eelmise aasta viimasel kuul Eestis müügiks 16 519 korterit. See on umbes-täpselt sama palju kui aasta tagasi. Eesti korterite keskmine pakkumishind kasvas aastaga 6% ja jõudis tasemele 1413 €/m².

Harju ja Tartu maakondade kui kahe suurima turu piirkonna korterite müügipakkumiste arv jäi detsembris enam-vähem aastatagusele tasemele kasvades Harjumaal 2% ja vähenedes Tartumaal 1%.

Korteripakkumiste hindade valdav liikumine toimus tõususuunas. Vaid Saaremaal ja Võrumaal jäi detsembri korteripakkumiste keskmine hind portaali KV.EE andmetel aastatagusele allapoole.

Harjumaa korterite pakkumishind oli detsembris 1772 €/m² kasvades aastaga 5%. Tartumaa korterimüüjate hinnaootus kerkis aastaga 2% ja oli 1341 €/m². Pärnumaa senini aeglasem hinnaliikumine sai suurema hoo sisse. Pärnumaa korteripakkumiste keskmine hind oli 12/2015 1246 €/m², mis on aastatagusest 13% enam.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 12/2014 12/2015 Muutus, % 12/2014 12/2015 Muutus, %
Eesti 16 458 16 519 0% 1 330 1 413 6%
Harjumaa 9 173 9 345 2% 1 684 1 772 5%
Hiiumaa   14 NA 418 458 10%
Ida-Virumaa 1 737 1 890 9% 441 453 3%
Jõgevamaa 142 83 -42% 286 297 4%
Järvamaa 109 87 -20% 308 359 16%
Läänemaa 205 160 -22% 528 659 25%
L-Virumaa 312 236 -24% 406 469 16%
Põlvamaa 62 49 -21% 395 424 7%
Pärnumaa 1 042 1 159 11% 1 107 1 246 13%
Raplamaa 102 89 -13% 435 523 20%
Saaremaa 140 148 6% 891 860 -3%
Tartumaa 2 869 2 845 -1% 1 310 1 341 2%
Valgamaa 192 147 -23% 278 357 28%
Viljandimaa 239 152 -36% 625 705 13%
Võrumaa 134 115 -14% 409 408 0%
             
Narva 556 707 27% 649 609 -6%
Pärnu 867 1 008 16% 1 224 1 362 11%
Tallinn 7 951 8 196 3% 1 786 1 865 4%
Tartu 2 491 2 436 -2% 1 377 1 397 1%

 Korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

 

Arco Vara AS-i Bulgaaria kinnisvarafond sai litsentsi

06.01.2016

Arco VaraVastavalt 04.08.2015 börsiteatele asutas Arco Vara AS Bulgaarias kinnisvarafondi Arco Real Estate Fund REIT (edaspidi: Arco REIT). Arco REIT taotles Bulgaaria Finantsjärelevalve Komisjonilt kinnisvarafondi litsentsi ja luba osakute noteerimiseks Bulgaaria börsil.

28.12.2015 rahuldas Bulgaaria Finantsjärelevalve Komisjon taotluse ning väljastas Arco REIT-ile litsentsi ja loa noteerimiseks. 2016. aasta esimeses kvartalis on plaanis lõpetada kinnisvarafondi osakute Sofia börsil noteerimise tehnilised ettevalmistused ja seejärel osaleda järgnevas aktsiakapitali suurendamises läbi aktsiate avaliku pakkumise. Kinnisvarafondi investeerimistegevus peaks algama 2016. aasta lõpus.

Arco REIT fondivalitsejaks on kontserni tütarühing Arco Invest EOOD. Arco REIT-i fookuses on sellise mahuga arendused Sofias ja potentsiaalselt ka teistes Bulgaaria suuremates linnades, millesse investeeritav omakapitali maht on 5 miljonit eurot või enam. Arco REIT-is osalemise ja fondi valitsemise kõrval jätkab Arco Vara Grupp Bulgaarias iseseisvalt oma väiksemate arendustega, millesse investeeritav omakapitali maht on alla 5 miljoni euro.

1 2 3 … 1,056 1,057 1,058 … 1,574 1,575 1,576