Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Swedbank: Participation rate increased even further

12.08.2016 Tõnu Toompark

The number of inactive decreased by 19,000 people, over the year, in the second quarter of this year. In addition to tight labour market, inactivity declined due to state reforms – an increase in the retirement age and the rearrangement of the social benefits system of the people with disabilities, who are now entitled to certain benefits only if they work or actively look for work. At the end of June, there were 5,000 people with reduced working ability looking for a job through the Estonian Unemployment Insurance Fund.

Employment growth remained surprisingly strong (+2.6%, after +1.1% in the first quarter, year-on-year). Estonian enterprises have handled the combination of low export demand, falling output prices and a strong wage growth relatively well, at least so far. One of the reasons behind the still rapid employment growth is the labour intensive part of the economy, i.e., the services sector, where 2/3 of the employees work, and which has enjoyed strong sales growth due to a rapid growth in consumption.

Employment decreased in the mining and energy sectors where output volumes have decreased substantially due to low output prices. Employment growth should continue in the second half of the year as enterprises plan to raise the number of employees in industry as well as in the services sector.

The number of unemployed stayed at the same level as last year and unemployment rate was 6.5% in the second quarter, the same as in the previous quarter and in the second quarter of 2015. Unemployment rate might have reached its bottom (excluding seasonal decline in the third quarter).

Majanduskasvu mõjutas aktsiisikaupade senisest suurem varumine

12.08.2016 Madis Aben

Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas Statistikaameti esialgsel hinnangul aastases võrdluses 0,6%. Tagasihoidliku kasvu taga on valdavalt kütuse ja alkoholi varude suurenemine osaliselt teise kvartali arvelt. Nii sissetulekute, kui tarbimise kasv jätkus teises kvartalis siiski esimese kvartaliga võrreldavas tempos ning majandususalduse koondindeks püsis ajaloolise keskmise tasemel.

Teise kvartali majanduskasvu näitajat mõjutas negatiivselt netotootemaksude komponent, mis andis aktsiiside laekumise tõttu olulise negatiivse panuse. See oli seotud aktsiisikaupade varude kogumisega jaanuaris enne aktsiisitõusu, mistõttu tuleks esimese ja teise kvartali tulemusi vaadata koos. Erasektori sissetulekuid see ei mõjutanud, küll aga nihutas riigieelarve tulusid osaliselt teisest kvartalist esimesse ning moonutas aastaseid kasvumäärasid.

Lisandväärtuse kasv võis teises kvartalis kiireneda, kuid seda valdavalt siseturule orienteeritud tegevusalade toel. Positiivse panuse andsid jaekaubandus, hästi läks automüügis, info- ja sidevaldkonnas ning majutuses–toitlustuses. Kasvu toetas ka töötlev tööstus, kus toodangu maht taas suurenes. Majanduskasvu pidurdas endiselt logistikasektor, kus jätkus kaubavoogude vähenemine sadamates ning raudteel, mis tõi kaasa töömahtude languse ka laondust ja veondust abistavatel tegevusaladel.

Palgatulu kasv jätkus Maksu- ja Tolliameti andmetel esimese kvartaliga samas tempos (6%) ning kaubandusettevõtete müügitulu kasv kiirenes. Tarbimisjulguse püsimist võib oodata ka lähitulevikus, kuna tarbijate kindlustunne on kasvutrendis. Elanike laenujääk kasvab mõõdukas, kuid stabiilses tempos.

Eesti eksporditurgudel on mõningaid paranemise märke – Soome ja Rootsi import kasvab ning Venemaa majanduslangus on peatumas. Pärast aasta kestnud langust pöördus Eesti kaupade eksport teises kvartalis kasvule (5%). Paranenud ekspordi taga olid siiski mõned üksikud tegevusalad, kus valdava osa moodustasid suure osakaaluga sideseadmed.

Rahandusministeerium avaldab oma järgmise majandusprognoosi septembri keskel.

Viimsi Keskus tähistab esimest sünnipäeva 200-kilose tordiga

12.08.2016 Tõnu Toompark

Möödunud aastal Haabneeme südames avatud Viimsi Keskus ootab sel laupäeval kõiki meeleolukale sünnipäevapeole, kust ei puudu ka maitsev ning sõna otseses mõttes suurejooneline tort. Pidupäeva puhul esineb superstaarisaatest tuntud laulja Mikk Mäe, lisaks on külastajatele mitmeid üllatusi ning eripakkumisi.

Keskuse turundusjuhi Piret Kulli sõnul on esimene aasta möödunud kiirelt ning meeleolukalt. “Viimsi Keskus on kohalike poolt väga hästi vastu võetud, mida kinnitab suur külastajate arv – aastaga on keskuses käidud üle 1,7 miljoni korra,” sõnas Kull. “Siia tullakse nii igapäevaseid oste sooritama, mitmesuguseid teenuseid kasutama kui ka meeleolukalt aega veetma – teisel korrusel asuvad söögikohad, lastekeskus ning bowlingu- ja piljardisaal on väga populaarsed.”

Viimsi Keskuse 1. sünnipäeva tähistatakse sel laupäeval, 13. augustil kell 11-16. Päeva juhib Kristjan Annuk, lauludega astub üles Mikk Mäe (kell 13 ja kell 14). Keskuse kauplused teevad sünnipäeva puhul mitmeid eripakkumisi ning üllatusi. 200-kilone tort lõigatakse lahti ning jagatakse kõikidele külastajatele laiali kell 12.

2015. aastal 13. augustil avatud Viimsi Keskuse suurimateks üürnikeks on Selver ning My Fitness spordiklubi, lisaks asuvad seal erinevad söögi- ja meelelahutuskohad, kauplused ja teenuspakkujad.

Tallinna Kaubamaja Grupi ASi (http://www.tkmgroup.ee) kuuluvad lisaks Viimsi Keskusele Kaubamaja AS, Selver AS, Selver Latvia SIA, Kulinaaria OÜ, Viking Security AS, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, SIA TKM Latvija, KIA Auto AS, AS Viking Motors, KIA Auto UAB, Forum Auto SIA, TKM Auto OÜ, OÜ TKM Beauty, OÜ TKM Beauty Eesti, AS TKM King ning Rävala Parkla AS. Tallinna Kaubamaja Grupi konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 555,4 miljonit eurot ja puhaskasum on 22,1 miljonit eurot. Ettevõtte aktsiad on alates 1996. aastast noteeritud Tallinna Börsil. 2015. aastal töötas grupi ettevõtetes keskmiselt 3 946 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 12/09/2016

12.08.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 12/09/2016 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Seminari “Kinnisvaraturu ülevaade” eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade ülevaade ning väljatuua trendid ning prognoosid kinnisvaraturul. Seminaril vaadeldakse detailselt kinnisvaraturu hetkeseisu ja analüüsitakse põhjuslikke tegureid, millised võiksid olla turu arengud poole-pooleteistaastases perspektiivis.

Olulist infot saavad kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi ja finantseerijad, et aru saada elamispindade turu pikematest arengusuundadest. Samuti on oodatud kõik eraisikud ja teised kinnisvaravaldkonna spetsialistid.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub esmaspäeval 12/09/2016 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Baltic Horizon on allkirjastanud turutegemise teenuslepingud Swedbank’i ning Orion Securities’ga

11.08.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvarafond Baltic Horizon, mis noteeriti Nasdaq Balti fondinimekirjas 6. juulil, allkirjastas turutegemise teenuslepingud ettevõtetega Swedbank AS ja Orion Securities UAB. Partnerluse eesmärk on suurendada fondiosakute likviidsust.

Lepingute järgselt pakuvad Swedbank AS ja Orion Securities UAB likviidsust nii ostu kui müügi poole pealt vähemalt 85% kauplemise ajast Nasdaq Tallinna turul kasvatades nii turu sügavust. Turutegemisega alustatakse 10-12. augustil 2016.

Baltic Horizon on lepinguline kinnine kinnisvarafond, mis investeerib Eestis, Lätis ja Leedus asuvasse kinnisvarasse keskendudes pealinnadele Tallinn, Riia ja Vilnius. Baltic Horizoni sümbol Nasdaq turul on NHCBHFFT.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Riik toetab lasteaedade rekonstrueerimist ligi 14 miljon euroga

11.08.2016 Tõnu Toompark

KIK valmistab koostöös Rahandusministeeriumiga ette avatud taotlusvooru kohaliku omavalitsuste lasteaedade rekonstrueerimiseks. Eesmärk on parandada lasteaiahoonete energiatõhusust ja vähendada ülalpidamiskulusid.

Taotluse esitamise eelduseks on hoone energiaaudit, mille koostamisel järgitakse Elamu energiaauditile esitatavad nõudeid ja Tervisekaitsenõudeid koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule.

„Kuna hoone energiaauditi koostamine võtab kaua aega, palume potentsiaalsetel taotlejatel sellega juba peale hakata,“ ütles KIKi projektikoordinaator Aivi Allikmets.

Meetme eeldatav maht on ligi 14miljonit eurot ning taotlusi on võimalik hakata E-toetuse süsteemi sisestama alates oktoobrist 2016. Taotluste esitamise tähtaeg on 16. jaanuar 2017. Tegevust rahastatakse CO2 heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust (EL ETS). Täpsem info toetatavate tegevuste, taotlemise ja taotluste hindamiskriteeriumite kohta on toodud meetme määruses.

Toetuse taotlejatele mõeldud infopäev toimub 8. septembril 2016 Rahandusministeeriumi saalis E212, aadressil Endla 13, Tallinn. Infopäeval osalemiseks on vajalik registreerida hiljemalt 1. septembriks. Info taotlusvooru avamise kohta avaldatakse KIKi kodulehel ning ka üleriigilises päevalehes hiljemalt septembris 2016. Meetme kontaktisik KIKis on Aivi Allikmets, telefon 627 4116, e-post: aivi.allikmets@kik.ee.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud august 2016

11.08.2016 Urmas Tehver

Kui mitmed eelnevad kuud on meie jälgitavad Tallinna korterituru põhinäitajad – tehingute arv ja m2 keskmine müügihind, käitunud üsna ettearvatult, siis juuli kohta tuleb nentida, et toimus väike üllatus. Seda eelkõide m2 keskmise müügihinna osas, mis juulis tõusis eelneva kuuga võrreldes 90 EUR/m2 ehk 5,7% ja aasta võrdluses lausa 10,5%.

Juulis oli m2 keskmiseks müügihinnaks 1662 EUR/m2, juunis 1572 EUR/m2 ja eelmise aasta juulis 1504 EUR/m2. Sellist hinnamuutust ei ole olnud juba rohkem kui aasta. Millest selline ootamatu hinnahüpe tingitud selgub kui analüüsida tehingute arvu näitajaid ja tehingute struktuuri.

Juulikuus tehti Tallinnas 725 korteri müügitehingut, mis vastas oodatule. Juunis oli tehingute arv 713 (kasv 1,7%) ja 2015 aasta juulis 741 (langus 2,2%). Tehingute arvust ca 190 puhul oli tegu uute korterite müükidega – toimus mitmete valminud kortermajade müügilepingute vormistamine. See moodustab ca 26% kogu tehingute arvust.

Viimastel kuudel on olnud uute korterite vormistamine vahemikus ca 120…140 tk kuus, ehk ca 17…18% tehingute koguarvust. Seega oli juulis selliseid tehinguid ligi 50% tavapärasest rohkem ja kuna uute korterite m2 müügihind on üldjuhul järelturu tehingute korterite omast suurem põhjustas selline tehingute struktuur ka m2 keskmise müügihinna kasvu.

Jättes kõrvale uute korteritega tehtud tehingud saab väita, et järelturu osas oli Tallinna korteriturg juulis vaiksem kui varasemal kolmel-neljal kuul.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud-august-2016

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara: Sofia linnavolikogu kehtestas Iztok Parkside detailplaneeringu

11.08.2016 Tõnu Toompark

Sofia linnavolikogu kehtestas 28.07.2016 istungil Arco Vara AS-i 100% tütarühingule Iztok Parkside EOOD-le kuuluvate Iztok Parkside kinnistute detailplaneeringu. Planeeringuga hõlmatud kinnistute pindala on 2470m².

Kehtestatud planeeringu kohaselt rajatakse Iztok Parkside kinnistutele kolm kortermaja kuni 68 korteriga ja kogu müüdava pindalaga (GSA) 7700 m², millele lisanduvad parkimiskohad ja panipaigad.

Arco Vara omandas kinnistud 10.05.2016. Juba alustatud projekteerimistööd lõpevad kolmandas kvartalis ning ehituse ja eelmüügiga alustab kontsern 2016. aasta neljandas kvartalis.

Arco Vara AS-i juhataja Tarmo Sild’i kommentaar:

„Hindan väga Bulgaaria arendustiimi senist head tööd. Meie üks lisaväärtusi on luua planeeringulahendusi, mis ühelt poolt loovad Sofiast kaasaegset metropoli ja teenivad tema elanikke, ning teiselt poolt annavad aktsionäridele optimaalse kapitalipaigutuse vastu korraliku tootluse. Elanike ostuhuvi näeme juba praegu, aga projekti reaalsed tulemused avalduvad kontserni kasumiaruandes 2018. aasta alguses. Meie oodatud müügitulu ületab 7 miljonit eurot ja aktsionäride puhaskasum võiks ületada ühte miljonit eurot“.

II kvartalis kasvas majandus 0,6%

11.08.2016 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta II kvartalis võrreldes 2015. aasta II kvartaliga 0,6%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas I kvartaliga võrreldes 0,3% ja 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 0,5%.

Välisnõudlus oli II kvartalis tugev. Kogumajanduse kaupade väljavedu suurenes II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 5%. Kaupade väliskaubandust mõjutas II kvartalis enim elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo suurenemine. Lisaks mõjutas oluliselt kaupade ekspordi suurenemist elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasv. Samuti suurenes kogumajanduse kaupade sissevedu, olles hinnamõjusid arvesse võttes 7% suurem kui 2015. aasta II kvartalis.

Esialgsetel andmetel mõjutasid neto-tootemaksud II kvartalis SKP reaalkasvu negatiivselt. Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga suurenes jooksevhindades nii käibemaksu kui ka aktsiiside laekumine, kuid samas kasvasid ka subsiidiumite väljamaksed.

Majanduskasvu esialgne hinnang arvutatakse ainult tootmise meetodil. Arvutuste aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide info ja hinnangu koostamise hetkeks laekunud Statistikaameti erinevate statistikatööde andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse vastava kvartali andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil.

2016. aasta II kvartali täpsustatud SKP avaldab Statistikaamet 8. septembril. Samal kuupäeval avaldatakse tavapärase revisjoni käigus pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal muudetud 2012.–2015. aasta ja 2016. aasta I kvartali näitajaid. Samuti uuendatakse vastavalt pakkumise ja kasutamise tabelite muutustele 2010. aasta näitajad.

Alates 2017. aastast avaldab Statistikaamet kvartaalse SKP täpsustatud näitajad 10 päeva varem ning SKP kiirhinnangut enam ei avaldata. Täpsem info on kättesaadav Statistikaameti veebilehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

11.08.2016 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 840 184 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG3 10.08.2014“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG3) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 10.08.2018 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev).

Kõik vahetusvõlakirjade PKG3 omanikud nõustusid AS Pro Kapital Grupp ettepanekuga pikendada vahetusvõlakirjade lunastustähtaega.

AS Pro Kapital Grupp on 10.08.2016 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG3 lunastustähtaja muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 2 352 515,20 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Swedbank: Deceleration of economic growth was expected

11.08.2016 Tõnu Toompark

According to the flash estimate of Statistics Estonia, GDP growth in Estonia decelerated to 0.6% in the second quarter of 2016 (in the first quarter, Estonian economy grew by 1.7%). Deceleration of the growth rate was expected.

First quarter economic growth was largely supported by strong private consumption and a rise in excise taxes on alcohol and motor fuels (part of net taxes on products). At the same time, the contribution of other economic activities to GDP growth remained rather low. According to the flash estimate of the Q2, net taxes on products have decreased in the second quarter, having a negative effect on economic growth.

Even though the annual growth in export volume of goods has accelerated to 5%, it has been quite narrow-based, mostly originating from the electronics sector. Unfortunately, the value added on products in this sector is quite low and the growth in export volume has not had an effect on GDP growth yet. In addition, import grew two percentage points more than export, which has a negative impact on economic growth. During the last few months, expectations of industrial companies on the growth of export turnover have improved, although they are not too confident about their competitiveness in foreign markets.

Strong private consumption supported the growth of the value added in whole and retail sales. According to preliminary data, value added in the manufacturing sector increased after 4 quarters of decline. On the other hand, value added in the transportation sector has been declining for the past two years.

Investments, most probably, decreased (or the growth was very weak). Corporate sector credit portfolio has increased fast this year. Although new credit goes primarily to commercial real estate, capital investments have increased, as well. Due to an increase in the imports of capital goods and a decent credit growth in the business sector, we expect a decline in investment volumes to recede.

We expect that the GDP growth will accelerate in the second half of this year, supported by robust consumption, exports and an improvement in investment volumes. However, due to the stronger-than-expected imports and weaker-than-expected investments, we shall revise down our current GDP forecast (2%) for this year.

Sõle Spordikeskus saab neljapäeval nurgakivi

10.08.2016 Tallinn.ee

Neljapäeval, 11. augustil kell 11 saab Sõle Spordikeskus (Sõle 40 a) sümboolse nurgakivi.

Tegemist on multifunktsionaalse spordikeskusega, mis valmib 2017 aasta sügisel ja mis ehitatakse endise Sõle Põhikooli kõrval asuvale kinnistule. Seega saab ka Põhja-Tallinn endale moodsa spordirajatise

Spordikeskusesse tuleb 25-meetrine 8 rajaga ujula, lastebassein, kolme väljakuga pallimängusaal, üheksa püsirajaga vehklemissaal, jõusaal, spordisaal judo, maadluse ja võitluskunstide harrastajatele ning veel üks universaalne saal.

Lisaks ehitatakse välja kunstmurukattega jalgpalliväljak, kuhu talvel püstitatakse peale täispuhutav hall. Jalgpalliväljakul on 385 istekohaga tribüün.

Sõle Spordikeskuse detailplaneering algatati 2003. aastal ja see kehtestati 2009. aastal. Projekti arhitektid on Kadarik ja Tüür Arhitektid OÜ, projekti tehnilised joonised koostas Est-Konsult OÜ.

Ehituse riigihanke võitjaks osutusid ühispakkujad Nordlin Ehitus OÜ ja OÜ Astlanda Ehitus, nende pakkumuse maksumuseks on 6,8 miljonit eurot.

Kogu spordikeskuse ehituse ja sisustuse lõplikuks kogumaksumuseks kujuneb 8,5 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

East Capital suurendab kinnisvaraportfelli 600 miljoni euroni

10.08.2016 Tõnu Toompark

Täna Hilton Tallinn Park hotellihoone ostutehingu lõpule viinud fondivalitseja East Capital kavatseb lähemail aastail oma kinnisvaraportfelli kogumahtu suurendada 600 miljoni euroni, teatas East Capital Real Estate tegevjuht Madis Raidma.

Raidma sõnul on pärast Hilton Tallinn Park hotellihoone ostutehingu edukat lõpuleviimist East Capitali hallatavete fondide kinnisvarainvesteeringute portfell ligikaudu 400 miljoni euro suurune. “Oleme suutnud koondada Baltimaades premium-klassi varadest koosneva hästi tasakaalustatud kinnisvaraportfelli, mille mahu tahame lähiaastail kasvatada 600 miljoni euroni,” kinnitas Raidma.

Vastvalminud Hilton Tallinn Park hoone müügitehing avalikustati tänavu juuli keskel, kui teatati, et fondivalitseja East Capitali hallatav East Capital Baltic Property Fund III ostab 48 miljoni euro eest Olympic Entertainment Groupilt (OEG) Tallinna kesklinnas paikneva hoonekompleksi, milles asuvad Hilton Tallinn Park hotell ja Olympic Park Casino. OEG kontserni kuuluvad ettevõtted jätkavad hotelli ja kasiino pikaajalise operaatori ja varade omanikuna.

Tehingut nõustasid Triple Net Capitali juhtivpartner Heiti Riisberg ja advokaadibüroo Primus müüja poolelt ning advokaadibüroo Raidla Ellex ja audiitorbüroo Ernst & Young ostja poolelt. Tehingut finantseeris Swedbank.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Millest alustada oma maja projekti ehk lähteülesanne või näidisprojekt?

10.08.2016 Eno Pappel

Kuidas alustada oma maja projektiga, mis peaks olema esimene samm? Mis peaks olema esimene tegevus? Kas tormata näidisprojekte vaatama või rahulikult lähteülesandesse kirja panna panna oma soovid ja valikud?

Vaatame lähemalt neid variante ja võrdleme mõlema eeliseid.

Lähteülesanne on loogiliselt võetuna oma maja kavandamisel kõige esimene dokument, millesse koondatakse põhiinfo, missugust maja soovitakse ehitada. See on alusdokument, millest peaks kogu majaehitus alguse saama. Kuigi see kõlab loogiliselt siis praktikas rakendatakse seda peamiselt individuaalprojektide puhul ja arhitekti poole pöördumisel.

Kuna inimestel on järjest kiirem elutempo, siis on välja kujunemas justkui lihtsam viis oma majaprojekti leidmisel. Levinumaks on kujunemas majaehituse projekti käivitamine mõne nn. näidisprojekti alusel. Näidiste abil omale maja / majaprojekti valik tundub paljudele kiirem ja mugavam variant, kuna võimaldab kohe hoida silme ees maja kui tervikut. Ka see tundub loogiline argument.

Lähteülesande eelised

Võimaldab arvestada kõigi soovidega (vähemalt esmases lähteülesande versioonis), mida inimene oskab oma peas välja mõelda, oma uue maja osas. Ei teki nii lihtsalt mõtlemise piiranguid nagu mõnda valmisprojekti aluseks võttes, kus juba teatud ruumiplaanilised ja arhitektuursed valikud on tehtud.
Sunnib inimesi algetapis juba paremini kaasa mõtlema oma tegelikele majaga seotud vajadustele, nii jõutakse just nende mõtete ja ideedeni, mis muudavad oma kodu unikaalseks ja eriliseks.
Lähteülesande küsimustik puudutab ka neid küsimusi, mis näidisprojektidel ei kajastu nagu näiteks erinevad tehnosüsteemid ja näiteks küttelahendus, haljastus, piirdeaiad, sisustus jne. Mida varem tehnilistele valikutele hakatakse mõtlema seda läbimõeldum saab projekt.
Aitab kohe alguses saada ülevaate majaehitusega seotud töödest, millega maja ehitamisel tuleb kokku puutuda ning varem sellele tähelepanu pöörates on aega paremaid ja läbimõeldud lahendusi leida.
Lähteülesanne annab parema ettekujutuse orienteeruva majaprojekti tervikmaksumuse ning lase väga varajases etapis hinnata oma majaehitusega seotud kulusid.
Lähteülesanne võimaldab algandmetega lihtsalt “mängida”, otsida sobivaimat lahendust enne projekteerimisega alustamist.
Lähteülesande lõpptulemus annab projekteerimiseks piisava sisendi ja võib vähenda projekteerimisele kuluvat aega, sest on eelnevalt läbimõeldud ning projektis saab keskenduda nendele põhieesmärkidele, mida on tellija eriliselt soovinud ja rõhutanud.

Näidisprojektide eelised

Hea terviklik ettekujutus nii maja ruumiplaanist kui ka arhitektuurist, mis aitab visuaalse tajumise teel kiiremini leida sobilikku projektilahendust. Annab ennekõike kiire ülevaate erinevatest arhitektuursetest lahendustest ja stiilidest ning aitab tellijal tunnetada milline arhitektuur temale sobib.
Maja ruumiplaanid ja funktsionaalsus on tüüpprojektide arhitektide poolt põhjalikult läbi mõeldud ning maja ruumikasutus on enamasti hea.
Näidisprojektidega sageli kaasnevad 3D ruumilised vaated nii seest kui väljast, aitavad paremini tajuda maja ja ruumide proportsioone ning väljanägemist.
Näidisprojektide väga suur arv annab suure valikuvõimaluse, kuigi toob kaasa ka väga suure töö väga paljude projektide läbivaatamisel, kuid mis aitab enda jaoks välja kujundada sellise majatüübi, mis enda vajadusega ja eelistustega kõige paremini sobib.
Näidisprojektid võimaldavad leida uusi ideid ja mõtteid nii ruumiplaani kui ka välise arhitektuuri osas.
Väga suur näidis- ja tüüpprojektide arv, mida saab üldjuhul kasutada ka pöördpildis annab sisuliselt võimaluse täiesti unikaalse majaprojekti koostamiseks.

Kokkuvõttes saab öelda, et tegelikult oleks mõistlik alati koostada nii projekti lähteülesanne kui ka kasutada tüüpprojekte ideede ning mõtete saamiseks nii ruumiplaani kui ennekõike maja arhitektuurse väljanägemise kujundamiseks.

Mõlemad variandid täiendavad teineteist ja aitavad kokkuvõttes kiiremini ja paremini teha oma maja osas läbimõeldud valikuid ja otsuseid. Stardi oma majaehitusega läbimõeldult koostades nii lähteülesande kui ka kasutades näidisprojektide eeliseid!

Juunis majutusettevõtetes peatunud turistide arv kasvas

10.08.2016 Statistikaamet

Majutusettevõtetes peatus 2016. aasta juunis 345 600 sise- ja välisturisti, mida oli 7% enam kui eelmise aasta juunis, teatab Statistikaamet. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 223 500 välis- ja 122 100 siseturisti. Eelmise aasta juuniga võrreldes suurenes välisturistide arv 6% ja siseturistide arv 8%. Välisturistidest 43% saabus Soomest, 10% Saksamaalt, 7% Venemaalt ning 6% Lätist. Eelmise aasta juuniga võrreldes suurenes Soomest ja Lätist saabunud turistide arv vastavalt 1% ja 17%, Venemaa turistide arv aga vähenes 2%. Rohkem turiste saabus ka mitmest Euroopa riigist – Saksamaalt, Leedust, Rootsist, Prantsusmaalt jt. Jätkuvalt suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud Aasia riikidest saabunud turistide arv. Kolmandik majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus väljaspool Tallinna, nendest omakorda 35% Pärnu, 17% Tartu ja 12% Saare maakonna majutusettevõtetes.

35% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Puhkusereisil oli 66% ja tööreisil 21% siseturistidest. Harju maakonnas peatus 22%, Pärnu maakonnas 15%, Ida-Viru maakonnas 11% ning Saare maakonnas 8% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Juunis pakkus külastajatele teenust 1291 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 22 000 tuba ja 53 000 voodikohta ehk 1300 voodikohta rohkem kui eelmise aasta juunis. Täidetud oli 50% tubadest ja 41% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 35 eurot, mis oli euro võrra rohkem kui aasta varem juunis. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 43 eurot, Pärnu maakonnas 33 eurot, Tartu maakonnas 32 eurot ja Saare maakonnas 28 eurot.

Majutamine piirkonniti, juuni 2016
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 291	228	76	132	483	372
Toad	22 297	8 427	1 506	1 669	6 239	4 456
Voodikohad	53 063	18 319	3 554	4 300	15 692	11 198
Tubade täitumus, %	50	70	43	31	39	36
Voodikohtade täitumus, %	41	59	39	26	33	28
Majutatud	345 630	181 853	20 716	17 790	76 622	48 649
Ööbimised	653 758	326 487	41 900	33 068	157 530	94 773
Eesti elanikud	230 442	48 528	26 882	24 140	67 132	63 760
väliskülastajad	423 316	277 959	15 018	8 928	90 398	31 013
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	35	43	25	24	31	25

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.07.2016. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 22 tööpäevaga.