Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Aasta betoonehitise eriauhinna sai KODA

17.03.2016 Tõnu Toompark

Eesti Betooniühing valis eile aasta betoonehitist. Aasta betoonehitise eriauhinna betooni teemalise innovatsiooni eest sai KODA maja. Žürii hinnangul on KODA maja suurepärane näide ühiskondlikust algatusest, mis õigete inimeste kokku sattudes võib mägesid liigutada.

Žürii kommentaar: „Koda avaldas muljet, kui väike (mahult), aga tubli katse lihtsustada eramuehitust ning leida uusi, kaasaegseid ja laialdaselt kätte saadavaid lahendusi eluasemeprobleemidele. Koda näitab, et betoonehitis ei pea tingimata olema suuremahuline ja staatiline, betooni saab koos teiste materjalidega edukalt kasutada ka selliste väikeehitiste puhul.”

KODA maja betooni lahenduse üks autoritest Kalev Ramjalg ütles auhinna kohta: “Tore, et KODA märgati. Oleme oma puit-betoon komposiitpaneeli õhukest 60 millimeetri paksust kandvat betoonseina arendanud juba enam kui kaks aastat. Kui meie betooniinnovatsioon leiab ka laiemalt kasutust, on üks meie eesmärkidest – innovatsioon majade ehitamises, täidetud.”

Tegemist on uudse betooni kasutusviisiga kogu maailmas. Õigemini on kopeeritud häid ideid erinevatest valdkondadest. Paneelide valmistamine meenutab Gutenbergi poolt leiutatud raamatute trükkimise viisi. KODA seinad ja lagi on paneelidest, mis on üksiti nii kandvad, soojustus- kui disainielemendid. Inimsõbralik puit siseruumes, vastupidav ja nõtke betoon õues. Kuna seina paksus on alla 18 cm, ei raisata kallist eluruumi seintele. Uudne soojustus tagab hoolimata õhuksusest vastavuse passiivmaja nõuetega. Lisaks võimaldab betooni trükkimise meetod hoone välisseinu kaunistada erinevate mustritega, näiteks purjestruktuuriga.

KODA on ainuke omalaadne betoonist moodulmaja maailmas. Selles on ühendatud kasutuse lihtsus ja kaasaegne disain. KODA maja ei ole kinnisasi, seda saab mõne tunniga lihtsasti lahti võtta ja teise kohta üles panna – ilma kuudepikkuse ehitusplatsi ettevalmistuse ebamugavusteta. KODA ei kuluta vaid toodab energiat – annab (elektri) võrku rohkem kui toimimiseks ise vajab. KODA maja on võimalik kasutada nii elamiseks, äripinnana kui ka klassiruumina. Esimesed majad lähevad seeriatootmisse käesoleva aasta teises pooles ja seatakse üles Tallinnas ja Pärnus.

Žüriil oli hindamiseks KODA esimene prototüüpmaja.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Värske tööstusuuring: ettevõtted jätkuvalt optimistlikud, kuid investeeringud hädavajalikud

17.03.2016 Tõnu Toompark

Vastvalminud Swedbanki tööstusettevõtete uuring näitab, et tööstusettevõtted on 2016. aastal mõõdukalt optimistlikud. 60% ettevõtetest prognoosib käibe kasvu ning pea pooled ka kasumlikkuse paranemist.

Käibe kasvu allikana näevad ettevõtjad ekspordi kasvu. Ekspordi sihtriikide hulgas hinnatakse jätkuvalt kõrgelt Skandinaaviat, sealjuures on fookus pöördunud Rootsi poole, mida peab olulisimaks uueks sihtriigiks 40% uuringus osalenud tööstusettevõtetest.

Swedbanki tööstusosakonna juhi Raul Kirsimäe sõnul on tööstus Eesti suurim majandussektor, mis annab tööd igale viiendale töötajale Eestis. „Möödunud aasta oli tööstussektorile keeruline mitmete tagasilöökide tõttu nõudluses (elektroonika, keemia – ja naftatooted) kui ka välisturgudel (Venemaa),“ ütles Kirsimäe. „Seetõttu teeb rõõmu, et ettevõtjad näevad keerulistes oludes võimalusi käibe kasvatamiseks ja ambitsiooniks on kasvatada käesoleval aastal ekspordimahtusid 6%.“

Raul Kirsimäe märkis, et olukord tööjõuturul püsib muutusteta: „Tööjõupuudust tunnetab arengut piirava tegurina 42% ettevõtetest. Enim tuntakse puudus spetsialistidest. Järjest enam oodatakse tööstusesse hea tehnilise taibu ja arvutioskusega töötajaid. Eelnevatel aastatel teostatud efektiivsusinvesteeringud on vähendanud nõudlust lihtsamate töörollide järele – see tendents jätkub.“

Palgakasvu tempo on viimastel aastatel olnud tööstuses kiire – 2015. aastal kasvas tööstuses keskmine palk 5,8%. 2016. aastal plaanivad tööstusettevõtted keskmisena palkade kasvu 3%. Kirsimäe rõhutas, et tööjõukulude kasv kombineerituna tõsise konkurentsiga uutel turgudel on tekitanud vajaduse investeeringute suurendamiseks, et murda kasumlikkuse languse trendi.

„Ettevõtete bilansid on tugevad ning investeeringute teostamisel on abiks jätkuvalt madalad intressimäärad ja varade hinnad – see vähendab investeeringute tasuvusaega,“ ütles Kirsimäe. „Alla 5-aastase tasuvusajaga projektid on mõistlik kohe ette võtta, sest rahvusvahelises konkurentsis leiavad samad kokkuhoiu või väärtuse kasvatamise võimalused üles ka konkurendid.“

Eesti üks uuendusmeelsemaid tööstusettevõtteid, AS Favor, näeb oma lähiaastate tulevikku tihedamas koostöös partneritega, et liikuda keerukamate ja suurema lisandväärtusega toodete ja koostude poole. AS Favor on üks suuremaid õhukese lehtmetalli töötlemisele spetsialiseerunud ettevõtteid Eestis. Aastas töödeldakse ligi 27 000 tonni erinevaid lehtmaterjale. Ettevõtte juht Mart Proos ütles, et konkurentsis püsimiseks tuleb pidevalt tootlikkust kasvatada, investeerida tootmise automatiseerimisse ja laiendada kompetentside valikut. „Panustame väga palju arendustegevusse ja koolitame pidevalt oma töötajaid,“ sõnas Proos.

Swedbank korraldab tööstusettevõtete uuringut juba viiendat aastat järjest. Uuringus osales sel aastal 370 ettevõtet, kes nii käibe kui töötajate arvu osas moodustavad ca 1/3 kogu töötlevast tööstusest. Uuring keskendub ettevõtjate prognooside kaardistamisele käibe, kasumlikkuse, ekspordi, investeeringute ja tööjõuga seonduvatel teemadel.

“Aasta Tehasemaja 2016” konkursil on võistlemas 22 hoonet nii Eestist kui välismaalt

16.03.2016 Tõnu Toompark

Eesti Puitmajaliit ja –klaster korraldavad juba kuuendat korda konkurssi, mille eesmärk on tõsta esile ja tunnustada Eesti tehastes toodetud puitmaju. Sel aastal on konkursist osa võtmas 22 hoonet millest 10 paiknevad Eesti ning 12 välisriikides.

Konkursil osalevad nii masintoodetud- kui käsitöö palkmajad, puitelement- ning puitmoodulmajad, mille hulgas on nii eramuid, paarismaju kui suuri korrusmaju nii Eestist kui välismaalt.

Eesti puitmajaklastri juhi Lauri Kivili sõnul annab selleaastane konkurss väga hea ülevaate puidu kasutuse erinevatest võimalustest ning meie ettevõtete juhtivast rollist globaalses puitmajaäris: “Võime julgelt väita, et võistlustööde hulgas on hooneid, mille tehnilised lahendused on maailmas täna ainulaadsed” sõnas Kivil.

Aasta tehasemaja valib mainekas žürii, kuhu kuuluvad arhitekt Rajmund Sebök, TTÜ Ehitusfüüsika professor dr Targo Kalamees, kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik dr Veronika Valk, TTÜ professor, Ehitiste projekteerimise instituudi direktor dr Jarek Kurnitski, RKAS Teadus- ja arendusosakonna juhataja Margus Sarmet, arhitekt Markus Kaasik ja ajakirjanik Eva Kiisler.

Võistluse võitjad kuulutatakse välja kuuendal aprillil Ehitusmessi avagalal, peaauhinna annab üle keskkonnaminister Marko Pomerants.

Kategooriad ja auhinnad:

Peaaauhind — B&B Tools Estonia AS
Parim puitkarkassmaja — Akzo Nobel Baltics AS
Parim masintoodetud palkmaja — B&B Tools Estonia AS
Parim käsitööpalkmaja — B&B Tools Estonia AS
Isoveri eenergiatõhusaima hoone eripreemia — Saint-Gobain Ehitustooted AS
Parim aiamaja — B&B Tools Estonia AS
Parim puidu kasutus — B&B Tools Estonia AS
Parim valguslahendus — VELUX Eesti OÜ
Parim kivikatus tehasemajal — Monier OÜ
Ruukki toote kasutamise eripreemia — Ruukki Products AS
Delfi moodnekodu.ee lugejate lemmiku eripreemia — Optimera Estonia AS

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Eestis terendab lauge kasv ja väiksem võlakoormus

16.03.2016 Tõnu Toompark

Nordea värske majandusprognoosi Economic Outlook kohaselt on maailma majanduskasvu väljavaade detsembris prognoositust märkimisväärselt nõrgem.

Globaalmajanduse riskide tõttu alandasime euroala kasvuväljavaadet, seda hoolimata madalatest toornafta hindadest. 2016. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 2 protsendi ulatuses, kasvuriskid on seotud ekspordiga. Eesti majanduse põhinäitajad püsivad head, tagasihoidlikku kasvu kompenseerib valisussektori väike võlakoormus, langenud välisvõlg ning laenude hea kvaliteet. Väiksem investeeringunõudlus ja kasvavad säästud tõid kaasa jooksevkonto rekordilise ülejäägi ca 2% SKTst.

Maailmamajanduse nõrgema väljavaate tõttu kujuneb Eesti eksporditulude taastumine aeglaseks, laiemapõhjaline kasv ei leia aset enne järgmist aastat. Eesti jaoks oluline eksporditurg- euroala majandus- kasvab käesoleval aastal kõigest 1,3 protsendipunkti, see on 0,4 protsendipunkti varem oodatust vähem. ”Eesti eksporditulude kasv sõltub üha rohkem ettevõtete tegevushaarde laiendamisest stabiilsema kasvu ja kõrgema elatustasemega Euroopa eksporditurgudele,” ütles Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

”Eksporditulude langust on võimendanud siiani ekspordihindade langus. Globaalne deflatsiooniline keskkond taandub arenevate turgude riskide taustal aeglaselt. Eksporditurgude mitmekesistamine, tootearendus ja nihe allhanke ahelates kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste suunas on tegurid, mis toetavad pikemas perspektiivis kõrgemaid ekspordihindasid. Tehnoloogia, IKT ja muude teadusmahukate sektorite osakaal peab olulisel määral kasvama,” kommenteeris Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Venemaa osakaal Eesti kaubaekspordis küündis käesoleva aasta jaanuaris kõigest 4,3%ni võrreldes Põhjamaade 44 protsendise osakaaluga. Lisaks lähinaabritele on kasvanud Eesti eksport Suurbritanniasse ja Saksamaale.

Eesti majandust iseloomustab madal riigivõlg, kahanenud välisvõlgnevus ja pankade krediidiportfellide kõrge kvaliteet. Eesti on eelistanud sisemajandust mitte stimuleerida ja seetõttu on valitsussektori võlg püsinud stabiilne (erinevalt euroalast) ja langenud alla 10% sisemajanduse kogutoodangust. Lisaks on erasektori säästud viinud välisvõla vähenemisele.

“Eesti majanduskasv on püsinud nõrk, kuid selle-eest ei ole majanduse võlakoormus kasvanud. Alates 2009. aastast on euroala riigivõla tase kasvanud 16 protsendipunkti võrra 93%ni SKTst. Euroala võlataseme kasv on olnud neli korda suurem kui Eestis, ”konstanteeris Palm.

”Lisaks on tugevnenud majapidamiste finantsseis – hoiuste mahu kasv ületab jätkuvalt laenumahtude kasvu ja laenude hea kvaliteet soodustab investeeringute taastumist kui eksport kasvule pöördub. Halbade laenude osakaal on langenud rekordmadalale – 1,2%ni, ” ütles Palm.

Eesti majanduskasv tugineb täna eratarbimisele ning püsib seega heitlik. Ekspordipotensiaali arendamiseks on vaja elavdada investeeringuid. Esimesest kuni kolmanda kvartalini 2015 moodustas kapitali kogumahutus kõigest 24% SKTst, euroala sama näitaja oli 19,5%. ”Kahe protsendipunkti võrra pikaajalisele keskmisele alla jääv investeeringute tase on majanduse jaoks, mis soovib Euroopa keskmisele läheneda, ebapiisav, ” kommenteeris Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm. Tagasihoidlikum investeeringute maht on seotud osaliselt laonduse ja veonduse ning energeetikasektoriga, kus lõppesid suured taristuinvesteeringuprojektid.

Põhjamaade ja Baltikumi majanduse väljavaated

Balti riikide kasv on välisturgude mõju tõttu aeglasem. Läti majandust veab eratarbimine ja valitsussektori lõpptarbimiskulutused. Eratarbimist toetab jõuline reaalpalga kasv (7,4% 2015). Leedu majandus oleks ilma Venemaa sanktsioonide mõjuta kasvanud ca 4% (Venemaa mõju 2,6% SKTst). Majanduskasvu mootoriteks on jõuline eratarbimine ja investeeringud. Elamukinnisvara investeeringute maht püstitas rekordi.

Rootsi jõuline majanduskasv püsib laiapõhjaline, kasvu panustavad ekspordi kõrval üha rohkem investeeringud, samas kui energiasektor jahutab Norra majanduskasvu. Soome nõrka majanduskasvu veab sisenõudlus, seejuures ehitussektori toel on pöördunud investeeringud taas kasvule. Taani majanduse taastumine jätkub mõõdukas tempos. Sarnaselt teistele avatud majandustele mõjutab ekspordi väljavaadet globaalse majanduse ja kaubanduse kasvanud riskid.

Aasta betoonehitis on Ihaste sild

16.03.2016 Tõnu Toompark

Eesti Betooniühing kuulutas tänasel betoonipäeval Tallinna Kultuurikatlas välja konkursi „Aasta betoonehitis 2015” võitjad.

Aasta betoonehitis 2015 – Ihaste sild Tartus. Konkursi peaauhind – Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ (Juhan Idnurm ja Siim Idnurm).

Tellija auhind – Tartu Linnavalitsus;
Ehitustööde auhind – AS TREF;
Betoonitööde auhind – AS K-Most;
Betooni auhind – AS Rudus;
Raketiste auhind – Doka Eesti OÜ.

Uue tehnoloogia, kvaliteetsete insenerilahenduste, looduskaitselisi kaalutlusi arvestava ning meeldiva välislahendusega silla rajamise eest.

Žürii kommentaar: „Eriliseks teeb silla see, et ta asub nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt kõvera peal, pakkudes sellega korraliku väljakutse nii projekteerijale kui ka ehitajale. Betoonarhitektuuri kõverused ja kumerused kogu silla ulatuses koos vaateplatvormide ja trepiga demonstreerivad ehedalt betooni kui struktuurmaterjali eeliseid.”

Ihaste silla 90 meetri pikkuse peaava ehitusel kasutati esmakordselt Balti maades DOKA mobiilset rippraketise süsteemi.

Žürii esimees Aadu Kana: „Varasemalt ei ole Baltikumis sellises mahus konsoolse valuna rajatisi ehitatud. Selle tehnoloogia kasutus võimaldas efektiivset ja ökonoomset teostust silla peaava ehitusel üle Emajõe, rääkimata ehituskoormuse mõju vähendamisest keskkonnale ja mõlemal pool silda asuvatele Natura looduskaitsealadele.”

Juhan Idnurm ja Siim Idnurm on ka 2007. aastal võitnud konkursi „Aasta betoonehitis” peaauhinna – Puurmani kaarsilla eest.

Eriauhind betooniinnovatsiooni eest – KODA, Kodasema OÜ.

Suurepärane näide ühiskondlikust algatusest, mis õigete inimeste (spetsialistide) kokku sattudes võib mägesid liigutada.

Žürii kommentaar: „Koda avaldas muljet, kui väike, aga tubli katse lihtsustada eramuehi-tust ning leida uusi, kaasaegseid ja laialdaselt kätte saadavaid lahendusi eluasemeproblee-midele. Koda näitab, et betoonehitis ei pea tingimata olema suuremahuline ja staatiline, betooni saab koos teiste materjalidega edukalt kasutada ka selliste väikeehitiste puhul.”

Eriauhind tellijale: Anders Anderson – Eramu Tabasalus, Harku vallas, Harjumaal.

Pühendumuse, eesmärgipärasuse ja otsustusjulguse eest betooniga tegelemisel.

Žürii esimees Aadu Kana: „See on maja, mis erinevatest külgedest vaadates absoluutselt erineva mulje jätab. Kui tänava poolt on see kui kindlus, kastell, keskaegne kaitserajatis, siis õue poolt avarate klaaspindadega kodu.

Erakordselt hästi õnnestunud kompleksne betoonivalu. Betoon on õnnestunult eksponeeritud nii eksterjööris kui interjööris.”

Ajakirja “Ehitaja” eriauhind – Primekss OÜ: Maxima logistikakeskuse kvaliteetsed betoonpõrandad ja laadimisalad.

Tänavu kuueteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja hästivormitavat betooni.

Tänavusele konkursile laekus 14 tööd. Konkursile sai esitada 2015. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

„Aasta Betoonehitis 2015” võistluse žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest: Eesti Arhitektide Liidust – Mihkel Tüür, Eesti Betooniühingust – Johannes Pello, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Heiki Meos, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidust – Andres Saar, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust – Enno Rebane, Aadu Kana, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike esindajad – Eva Kiisler ajakirjast „Ehitaja”, Liivi Tamm ajakirjast „EhitusEST”, ning Soome arhitekt Maritta Koivisto ajakirjast „Betoni”.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 52 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 61 ettevõtet.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Olukord majanduses on soosinud töövõtjaid

16.03.2016 Mihkel Nestor

Eesti majanduse käekäik on viimastel aegadel olnud vastuoluline. Tavainimese seisukohast on põhjust rõõmustada – tööhõive püsib kõrge, keskmine palk kasvab kiires tempos ja hinnad kallinemise asemel odavnevad. Ettevõtete jaoks on olukord muutnud aga pingeliseks – müük väheneb, konkurents tiheneb ja töötajate palganõudmistele on aina raskem katteallikat leida.

Töötajate vaatenurgast oli 2015. aasta üks aegade parimaid. Osakaaluna tööealisest elanikkonnast ei ole Eestis varem tööhõive nii kõrge olnud – 65 protsenti. Töötuse määr kahanes eelmisel aastal 6,2 protsendini, Harju ja Saare maakonnas lausa 5 protsendini. Et uute töötajate värbamine vaba tööjõu puudumise tõttu aina raskemaks muutus, olid tööandjad vastutulelikud palganõudmiste täitmisel. Keskmine palk kasvas eelmisel aastal 6 protsenti jõudes 1065 euroni. Seejuures oli palgakasv laialdane, puudutades ka mitmeid tegevusalasid, kus palgatase on riigi keskmisest madalam. Võrdluseks – lõunanaabrite juures Lätis oli keskmine palk 2015. aastal vaid 818 eurot.

Kui töötajate jaoks oli aasta edukas, siis tööandjate jaoks pigem mitte. Ettevõtete müügitulu kahanes 2015. aastal eelmise aastaga võrreldes 2,5 protsenti, kasumid 4 protsenti. Kahjuks ei saa öelda, et halva tulemuse tõi mõni üksik sektor. Suurtest tegevusaladest vähenes müük transpordisektoris ja laonduses. Kauba¬vahendusega seotud tegevusalade jaoks põhjustas raskusi Venemaa majanduskriis. Tooraine¬ekspordist sõltuval Venemaal on nafta püsivalt madal hind ja Lääne kehtestatud sanktsioonid tarbimist tugevalt piiranud. Eesti eksport Venemaa suunal vähenes eelmisel aastal 35 protsenti. Küll tuleb tähele panna, et peamiselt on Venemaa-suunalise ekspordi puhul tegemist kauba¬vahendusega. Kohalikku päritolu kaup moodustas eelmisel aastal ekspordist Venemaale vähem kui kolmandiku.

Eesti majanduse käekäiku mõjutab suurel määral ehitusettevõtete olukord. Ehitussektor annab tööd pea kümnendikule kogu Eesti tööjõust ja loob üle 6 protsendi SKP-st. Kahjuks oli 2015. aasta ehituse jaoks kesine. Koos sissetulekute ja sisetarbimise jõudsa kasvuga hoogustus küll elamuehitus, kuid sektorile tervikuna ei suutnud see piisavat positiivset mõju avaldada. Tõeliselt suuri ehitusprojekte saab Eestis endale peamiselt lubada vaid riik, kes kasutab selleks Euroopa Liidu poolt antavaid vahendeid. Kahjuks ei ole struktuurifondide rahastus aga stabiilne, vaid sõltuv nii Brüsseli kui Tallinna bürokraatiamasina pööretest, mis sektori käekäigu küllaltki tsükliliseks muudab. Õnneks tundub, et riiklikud tellimused on sellel aastal suurenemas, mis on ettevõtjate kindlustunnet parandanud.

Majanduse suurt pilti on viimastel aegadel mõjutanud deflatsioon ehk hinnalangus. Kui esmapilgul võiks soodsamate hindade üle rõõmustada, tähendab pikaajaline hinnalangus ka sissetulekute vähenemist ja töökohtade kadu. Eesti tarbijahindasid mõjutasid eelmisel aastal peamiselt välised tegurid – nafta hinna suur kukkumine, kuid ka toiduainehindade alanemine. Hinnalangus rõõmustas ennekõike väiksema sissetulekuga inimesi, kelle kulud küttele, transpordile ja toiduainetele on osakaaluna pere-eelarvest suuremad. Ettevõtlussektoris tegi toorainehindade langus kahju aga nii põllumajanduses kui põlevkivitööstuses. Terav konkurents välisturgudel survestas väljamüügihindasid ka teistes harudes, mille tulemusena alanesid ekspordihinnad eelmisel aastal 4 protsenti. Kuigi sellel aastal peaks inflatsioon taastuma, jääb hinnakasv äärmiselt mõõdukaks.

Eesti majanduse lähitulevik sõltub eelkõige olukorra paranemisest ekspordis. Eksport moodustab Eesti SKP-st 80 protsenti, mis tähendab, et vaid sisetarbimine Eesti majandust pikaajaliselt ei kasvata. Kuigi maailmamajanduse olukord püsib ebakindel, on olukord Eesti peamistel eksporditurgudel varasemast parem. Loodetavasti ei teinud kesine 2015. aasta ettevõtlussektorile liigset kahju ja parem nõudlus muudab positiivsemaks ka Eesti majandusnäitajad.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Viimased kohad 22/03/2016 algavale Kinnisvara täiendkoolitusele

16.03.2016 Margot Toompark

22/03/2016 algab Kinnisvarakoolis “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus käsitleb põhjalikult kõiki kinnisvara valdkonna olulisi teemasid nagu juriidika, maaklertegevus, ehitus ja planeeringud ning kindlustus.

Koolituse põhirõhk on kinnisvaraõigusel. Koolitaja ja jurist Evi Hindpere on käsiraamatute “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”, “Pärimine“, “Kinnisvaraõiguse ABC“, “Perekonnaõigus ja varasuhted” ja “Kinnisvaramaakleri ABC” autor.

Kinnisvaraturu, turuanalüüsi ja hindamise valdkonna lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Maakleriteenustest, neid puututavastest standarditest räägib Tiina-Piret Peegel.

Planeeringutest, projekteerimisest ja ehitusest valdkonna teadmisi annab edasi Marko Sula Riigi Kinnisvarast. Kindlustusalaseid teadmisi jagab Igor Fedotov Iizi Kindlustusest.

Kinnisvara täiendkoolitus on parim põhjalik ettevalmistus kinnisvaramaakleri kutseeksamiks.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

KV.EE: Eestis otsib ostjat 3756 maatükki

16.03.2016 Tõnu Toompark

Veebruari kuus oli portaalis KV.EE keskmiselt 3756 maatüki müügipakkumist. Aastaga vähenes maade müügipakkumiste arv 4%. Küll näitas maade müügipakkumiste keskmine hind jõudsat tõusu kasvades tasemele 51 €/m² ehk 45%.

Maade müügipakkumistest ligi 60% ehk 2136 asub Harju maakonnas. Harjumaa maade müügipakkumine vähenes aasataguse ajaga võrreldes 3%. Portaali KV.EE andmetel vähenes Harjumaa maade müüjate hinnaootus aastaga 2% ja oli veebruari kuus keskmiselt 46 €/m².

Mitmes maakonnas on näha väga suuri muutusi maade müügipakkumiste arvus. Näiteks Saaremaal suurenes maade müügipakkumiste arv aastaga 143%. Veebruaris pakuti Saaremaal müügiks 119 maatükki keskmise hinnaga 11 €/m². Ida-Virumaal oli veebruaris müügis 230 maatükki ehk aastatagusest 104% rohkem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	02/2015	02/2016	Muutus, %	02/2015	02/2016	Muutus, %
Eesti	3 902	3 756	-4%	35	51	45%
Harjumaa	2 212	2 136	-3%	47	46	-2%
Ida-Virumaa	113	230	104%	30	28	-9%
Jõgevamaa	55	39	-29%	15	16	10%
Läänemaa	122	131	7%	9	9	2%
L-Virumaa	74	59	-20%	15	18	26%
Põlvamaa	12	14	17%	9	10	11%
Pärnumaa	394	362	-8%	26		NA
Raplamaa	62	77	24%	11	11	0%
Saaremaa	49	119	143%	13	11	-17%
Tartumaa	705	518	-27%	25	18	-28%
Valgamaa	63	35	-44%	4	2	-60%
Viljandimaa	14	5	-64%	20	53	161%
Võrumaa	27	31	15%	16	17	6%

Narva	11	15	36%	40	48	20%
Pärnu	25	30	20%	90	70	-22%
Tallinn	426	367	-14%	136	146	7%
Tartu	195	82	-58%	47	32	-33%

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Projekt „Fassaadid korda“ ootab taotlusi

15.03.2016 Tallinn.ee

Alates 15. märtsist saab esitada taotlusi projektis „Fassaadid korda“ osalemiseks. Taotlusi võetakse korteriühistutelt vastu digitaalselt või linnaosavalitsustes esmaspäeviti kell 15.00-18.00 ja neljapäeviti 10.00-12.00. Täiendavat infot projekti kohta saab aadressilt www.tallinn.ee/fassaadidkorda

Projektiga toetatakse korteriühistuid, kes on Tallinna linna territooriumil asuvate korterelamute parendamisel ja rekonstrueerimisel seadnud eesmärgiks energiatõhususe tõstmise ja selle käigus hoonete fassaadide ilmestamise supergraafikaga.

Toetust antakse kuni 10% krediidi- või finantseerimisasutuselt taotletavast korterelamu renoveerimislaenu summast või KredEx toetuse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud korterelamu rekonstrueerimise abikõlblike kulude summast. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused on kinnitatud majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2015 määrusega nr 23.

Fassaadi rekonstrueerimiseks antakse toetust kuni 20 000 eurot aastas. Lisaks antakse korteriühistule supergraafika teostamiseks toetust kuni 70% selle maksumusest, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot.

Projekti „Fassaadid korda“ raames korterelamuid energiatõhusamaks muutvate korteriühistute toetamise kord on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 25.02.2016 määrusega nr 8.

Muinsuskaitse eritingimused ei võimalda Nõmme noortemaja laiendada

15.03.2016 Tallinn.ee

Juba ligi aasta on arutletud Tallinna Nõmme Noortemaja renoveerimise või kolimise üle, kuid üksmeelele ei ole veel jõutud. Möödunud nädalal saabusid Tallinna Haridusametisse muinsuskaitse eritingimused, mis annavad selge ülevaate piirangutest Nõmme noortemaja Nurme tänava hoone restaureerimisel.

Tallinna Nõmme Noortemaja tegutseb väga kitsastes oludes ning sealne keskkond ei vasta tänapäeva nõuetele. Huvikooli toimimiseks ja arenguks on kindlasti vaja suuremat pinda, Nurme 40 hoone on aga arhitektuurimälestisena kaitse all ja selle laiendamine pole võimalik. Seetõttu tegi Tallinna Haridusamet huvikoolile ettepaneku jätkata oma tegevust Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi renoveeritavas hoones, kuhu saaks rajada huvikooli vajadusi arvestavad õpi- ja töötingimused.

Kuna huvikooli direktor on muinsuskaitse piirangute osas olnud umbusklik ja soovib jätkuvalt olemasolevat koolihoonet laiendada, tellis Tallinna Haridusamet hoolekogu ettepanekul Muinsuskaitseametilt Nurme 40 remont-restaureerimise eritingimused, et saada kinnitust, mida hoonega teha tohib, mida mitte.

Muinsuskaitseamet kehtestas Nõmme noortemaja peahoone (Nurme 40) remont-restaureerimiseks järgmised muinsuskaitse eritingimused. Noortemaja peahoone tuleb säilitada ajaloolises (ehitusaegses) mahus ning hilisemad juurdeehitused tuleb kõrvaldada. Hoone laiendamine tooks kaasa väärtusliku arhitektuuri momendivajadustele allutamise ning igakülgse moonutamise ning kaitsevööndis uute ehitusmahtude rajamine oleks vastuolus muinsuskaitseseadusega.

Hoonest tuleb välja viia oma tegevusega ehitismälestise nõuetekohase säilimist segavad õpperingid. Tehniliste ringide majast väljaviimine võimaldaks ka kinnistu idapoolele ehitatud, mälestise kaitsevööndisse sobimatu autodroomi lammutamist.

Hoone juures asuva garaaži tohib ümber ehitada olemasolevas mahus (100 m2), juurde- ja pealeehitused lubatud ei ole. Välja tuleb vahetada sobimatud aknad ja uksed ning kaasajastada insenerivõrgud, heakorrastada territoorium jne. Restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tellida muinsuskaitse järelevalve vastava tegevusloaga ettevõttelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Endisest linnaosavalitsuse hoonest saab rohkete poodidega kaubanduskeskus

15.03.2016 Tallinn.ee

Pirita Linnaosa Valitsus kolis 2015. aasta novembris aadressile Kloostri tee 6 ja haldushoone Merivälja teel jäi tühjaks. Nüüd saab hoone aga uue ilme ja sellesse tuleb kaubanduskeskus.

Merivälja tee 24 ehituse peatöövõtja Messiehitus OÜ alustas ehitustöödega veebruarikuus. Ehituse kestvuseks on planeeritud kaheksa kuud ja keskuse avamine toimub selle aasta sügisel. Arhitektuurne lahendus rõhutab asukoha dominantsust, säilib modernistlik üldilme, millele on iseloomulikud heledad fassaaditoonid, puit, terrassilisus ja mõningad ümaraknad, samuti poolkumer nurgalahendus. Arhitektuurse osa autor on Priit Kaljapulk (AB Humana Grupp OÜ). Sisekujunduses kasutatakse elemente hoone rajamise ajastust ehk kaheksakümnendatest.

Esimesele korrusele tuleb RIMI jaekaubanduskett, mille kasutuses saab olema umbes kolmandik hoone üüripinnast. Lisaks on keskusesse planeeritud kaasaegne hambaravikabinet, apteek, spordiklubi, lemmiklooma pood ja kliinik, 4-5 erinevat tuntud toitlustusettevõtet ning mitmesugused kaubandus-äripinnad, millest enamus on tänaseks üürniku leidnud. Hetkel käivad läbirääkimised lastehoiuteenuse osutajate ja perearstikeskustega.

Hoone olemasolev maht suureneb kolmandiku võrra ja kogu netopind saab olema ligi 6500m2. Keskuse juurde kuulub 90 kohaga parkla, mis korrastatakse. Kõik tehnosüsteemid saavad samuti olema kaasaegsed ja uuendatud.

Linnaosa vanem Tõnis Mölder avaldas heameelt, et plaanid ja mõtted seoses Merivälja tee 24 hoonega arenevad kiirelt ning peatselt on Pirita üks tuntumaid hooneid linnaosa taas kaunistamas. “Kolides oli eesmärk, et linnaosa saab kaks korrastatud ja ilusat hoonet vanade ja küllaltki räämas hoonete asemel. Rõõmustab, et see eesmärk saab peagi täidetud,” rääkis Mölder. Ta lisas, et kaubanduskeskus annab piritalastele valikuvabadust ja võimalusi juurde.

Tallinn sai linnaosavalitsuse uue hoone Kloostri tee 6 endale vahetustehinguga, mille käigus tegi eraettevõtja hoone korda ja sisustas vastavalt linnaosavalitsuse vajadustele. Vastu andis linn Merivälja tee 24 hoone. Rahalisi kohustusi linnal seoses vahetustehinguga ei olnud.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Põhja-Tallinn tervitab Kalasadama rahulepingu sõlmimist

15.03.2016 Tallinn.ee

Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid tervitab vaidluse lõpetamist Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu teemadel.

Kaljulaid ütles, et rahulepingu sõlmimine MTÜ Telliskivi Selts ja AS Pro Kapital vahel oli äärmiselt vajalik, et Kalaranna arhitektuurikonkursiga konstruktiivselt edasi minna ja seeläbi Kalaranna mereäär laiemale avalikkusele avada.

“Kuigi see vaidlus jäi aega, mil linnaosa juhtisid teised inimesed, olen mõttevahetust tähelepanelikult algusest peale jälginud. Eestlased on mererahvas ja me ei peaks minema tagasi aega, kus ligipääs merele käis erilubade alusel”, lausus Kaljulaid.

Põhja-Tallinna valitsus tunnustab nii kohalikke aktiviste, tänu kelle järjepidevale tähelepanujuhtimisele on planeeringus läbi mõtestatud mitmed kitsaskohad, kui ka AS Pro Kapital Eestit nõusoleku eest lõpetada kohtuasi. Loodan, et kodanikel jätkub ka edaspidi tahet olulistel teemadel sõna võtta“, lisas ta.

MTÜ Telliskivi Selts ja AS Pro Kapital sõlmisid lepingu, millega loobutakse vaidlemisest Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu teemal. Kokkuleppe põhjal tagab Pro Kapital juurdepääsu Kalasadama mereäärele. Piirdeaed likvideeritakse pärast ehitustegevuse lõppemist.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

EfTEN Kinnisvarafond AS´i müügitulu kasvas aastaga 14,5%

15.03.2016 Tõnu Toompark

Balti riikide suurima ärikinnisvarasse investeeriva fondi, EfTEN Kinnisvarafond AS´i konsolideeritud 2015. aasta müügitulu oli 16,499 miljonit eurot, kasvades aastaga 14,5%. Kontserni puhaskasum samal perioodil oli 12,023 miljonit eurot.

EfTEN Kinnisvarafond AS´i müügitulu kasvas võrreldes aasta varasema perioodiga 14,5% ning EBITDA 13,2%. Puhaskasum oli võrreldes 2014. aastaga 21% madalam, mille põhjustas oluliselt väiksem varade ümberhindlus. Varade ümberhindlusi arvestamata kasvas fondi puhaskasum 2015. aastal 16%. Konsolideeritud brutokasumi marginaal oli 2015. aastal 91% ja kinnistute haldamisega otseselt seotud kulud moodustasid müügitulust 9%, mis teeb EfTEN Kinnisvarafond AS´ist parima äriefektiivsusega kinnisvarafondi Balti riikides.

EfTEN Kinnisvarafondi fondijuhi Viljar Arakase sõnul vastasid fondi finantstulemused juhtkonna ootustele. „2015. aastal tegi EfTEN Kinnisvarafond kaks uut kinnisvaratehingut. Lätis, Jelgava linnas ostsime kinnistu, kuhu rajatakse tuntud Läti ehitusmaterjalide müüja DEPO kauplus. Fondi teiseks tehinguks oli SEB grupi tütarfirmalt Litectus UAB ärihoone ost Vilniuses,“ rääkis Arakas.

2015. aasta tähistas EfTEN Kinnisvarafondi investeerimisperioodi lõppu, mille järgselt jätkab fond olemasolevate investeeringute valitsemist ning jätkab väljumist väiksematest investeeringutest. Edaspidi keskendub fond suurematele investeeringutele, mille üksik varaväärtus ületab 5 miljoni euro piiri. Fondi varadest on investeeritud Eestisse 77%, Lätti 20% ning Leetu 3%. Kontserni kinnisvaraportfell jaguneb kaubanduspindade, büroopindade, lao- ja tootmispindade ning muude pindade vahel.

EfTEN Kinnisvarafond AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 21 objekti Eestis, Lätis ja Leedus. Fondi kogu varade maht on 215 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Tammelinn saab esimese liftiga kortermaja

15.03.2016 Tõnu Toompark

Nordecon alustab Tartus Uus-Tammelinna elurajoonis viienda kortermaja ehitust aadressile Savi 37. Viiekorruseline kortermaja valmib 2016. aasta lõpuks, selles on kokku 25 korterit. Savi 37 on piirkonnas ainuke maja, millel on olemas lift.

„Savi 37 uue kortermaja puhul on tegemist liftiga kortermajaga, mis on Tammelinnas minu teada ainus selline,“ ütles Nordecon ASi Lõuna-Eesti piirkonna juht Toomas Rell. „Nordecon alustas Tartus Tammelinnas Savi ja Haraka tänaval uue elamupiirkonna ehitusega 2014. aasta kevadel ja praeguseks on valminud kolm maja. Neljas valmib paari kuu pärast, mais, ning viies, mille ehitust kohe alustame, aasta lõpuks. Need majad meeldivad ja ka sobivad lastega peredele – piirkond on ilus ja rahulik, samas on olemas korralik infrastruktuur

Kokku plaanitakse piirkonda ehitada üheksa hoonet. Korterelamud on kolme- kuni viiekorruselised, milles on vastavalt 15 kuni 25 korterit. Hoonete arhitekt on Indrek Näkk arhitektuuribüroost INA. Uus-Tammelinna majade korterid on nii ühe-, kahe-, kolme- kui ka neljatoalised. Kinnistule pääseb mööda vastvalminud Savi tänavat. Igal korteril on rõdu, kuhu pääseb elutoast. Suuremates neljatoalistes korterites on saun ning ühel magamistoal lisarõdu.

Tartu Tammelinn on üks esimesi moodsa aedlinna printsiibil planeeritud aedlinnu Eestis. Aedlinna planeering valmis 1923. aastal. Hoonestuses kasutati segaprintsiipi. Lisaks ühepereelamutele nähti aedlinna linnapoolses osas – Riia tänava ja Tamme puiestee vahelisel alal – ette ka korterelamuid. Tamme aedlinna planeeringut ja selle väljaehitamise tulemust on Eesti arhitektuuriloos kõrvutatud Nõmme ja Merivälja aedlinnadega Tallinnas ning Pärnu kuurordirajooniga.

Tammelinnas on heal tasemel piirkonnakool ning aastal 2015 avatud uus gümnaasium. Mõlemad koolid jäävad paariminutilise jalutuskäigu kaugusele rajatavatest korterelamutest. Tartu linna investeeringute kavas on ehitada lähiaastatel uus lasteaed, mis jääb korterelamutest mõnesaja meetri kaugusele.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2014. majandusaastal ligi 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Kontsern annab tööd ligi 700 inimesele.

Põhja-Tallinn saab Miinisadama tänava

15.03.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus määras Põhja-Tallinnas Kalamaja asumis Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu alale jäävale seni nimetu tänava nimeks Miinisadama tänav.

Miinisadama tänav suundub Tööstuse tänavalt Miinisadamasse.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon arutas selle tänava nimeküsimust ja märkis, et tänava algusosa on ajalooliselt välja kujunenud, mistõttu on kindlasti tegemist nimevajava tänavaga. Nimekomisjon otsustas kasutusele võtta Miinisadama tänava nime. Põhja-Tallinna Valitsus on nimekomisjoni taotluse kooskõlastanud ning Miinisadama tänava nime pidas sellele tänavalõigule sobivaks ka Kaitseministeerium.