Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
 

Aasta betoonehitis on Ihaste sild

Eesti BetooniühingEesti Betooniühing kuulutas tänasel betoonipäeval Tallinna Kultuurikatlas välja konkursi „Aasta betoonehitis 2015” võitjad.

Aasta betoonehitis 2015 – Ihaste sild Tartus. Konkursi peaauhind – Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ (Juhan Idnurm ja Siim Idnurm).

  •  Tellija auhind – Tartu Linnavalitsus;
  •  Ehitustööde auhind – AS TREF;
  •  Betoonitööde auhind – AS K-Most;
  •  Betooni auhind – AS Rudus;
  •  Raketiste auhind – Doka Eesti OÜ.

Uue tehnoloogia, kvaliteetsete insenerilahenduste, looduskaitselisi kaalutlusi arvestava ning meeldiva välislahendusega silla rajamise eest.

Žürii kommentaar: „Eriliseks teeb silla see, et ta asub nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt kõvera peal, pakkudes sellega korraliku väljakutse nii projekteerijale kui ka ehitajale. Betoonarhitektuuri kõverused ja kumerused kogu silla ulatuses koos vaateplatvormide ja trepiga demonstreerivad ehedalt betooni kui struktuurmaterjali eeliseid.”

Ihaste silla 90 meetri pikkuse peaava ehitusel kasutati esmakordselt Balti maades DOKA mobiilset rippraketise süsteemi.

Žürii esimees Aadu Kana: „Varasemalt ei ole Baltikumis sellises mahus konsoolse valuna rajatisi ehitatud. Selle tehnoloogia kasutus võimaldas efektiivset ja ökonoomset teostust silla peaava ehitusel üle Emajõe, rääkimata ehituskoormuse mõju vähendamisest keskkonnale ja mõlemal pool silda asuvatele Natura looduskaitsealadele.”

Juhan Idnurm ja Siim Idnurm on ka 2007. aastal võitnud konkursi „Aasta betoonehitis” peaauhinna – Puurmani kaarsilla eest.

Eriauhind betooniinnovatsiooni eest – KODA, Kodasema OÜ.

Suurepärane näide ühiskondlikust algatusest, mis õigete inimeste (spetsialistide) kokku sattudes võib mägesid liigutada.

Žürii kommentaar: „Koda avaldas muljet, kui väike, aga tubli katse lihtsustada eramuehi-tust ning leida uusi, kaasaegseid ja laialdaselt kätte saadavaid lahendusi eluasemeproblee-midele. Koda näitab, et betoonehitis ei pea tingimata olema suuremahuline ja staatiline, betooni saab koos teiste materjalidega edukalt kasutada ka selliste väikeehitiste puhul.”

Eriauhind tellijale: Anders Anderson – Eramu Tabasalus, Harku vallas, Harjumaal.

Pühendumuse, eesmärgipärasuse ja otsustusjulguse eest betooniga tegelemisel.

Žürii esimees Aadu Kana: „See on maja, mis erinevatest külgedest vaadates absoluutselt erineva mulje jätab. Kui tänava poolt on see kui kindlus, kastell, keskaegne kaitserajatis, siis õue poolt avarate klaaspindadega kodu.

Erakordselt hästi õnnestunud kompleksne betoonivalu. Betoon on õnnestunult eksponeeritud nii eksterjööris kui interjööris.”

Ajakirja “Ehitaja” eriauhind – Primekss OÜ: Maxima logistikakeskuse kvaliteetsed betoonpõrandad ja laadimisalad.

Tänavu kuueteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja hästivormitavat betooni.

Tänavusele konkursile laekus 14 tööd. Konkursile sai esitada 2015. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

„Aasta Betoonehitis 2015” võistluse žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest: Eesti Arhitektide Liidust – Mihkel Tüür, Eesti Betooniühingust – Johannes Pello, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Heiki Meos, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidust – Andres Saar, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust – Enno Rebane, Aadu Kana, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike esindajad – Eva Kiisler ajakirjast „Ehitaja”, Liivi Tamm ajakirjast „EhitusEST”, ning Soome arhitekt Maritta Koivisto ajakirjast „Betoni”.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 52 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 61 ettevõtet.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Olukord majanduses on soosinud töövõtjaid

SEB PankEesti majanduse käekäik on viimastel aegadel olnud vastuoluline. Tavainimese seisukohast on põhjust rõõmustada – tööhõive püsib kõrge, keskmine palk kasvab kiires tempos ja hinnad kallinemise asemel odavnevad. Ettevõtete jaoks on olukord muutnud aga pingeliseks – müük väheneb, konkurents tiheneb ja töötajate palganõudmistele on aina raskem katteallikat leida.

Töötajate vaatenurgast oli 2015. aasta üks aegade parimaid. Osakaaluna tööealisest elanikkonnast ei ole Eestis varem tööhõive nii kõrge olnud – 65 protsenti. Töötuse määr kahanes eelmisel aastal 6,2 protsendini, Harju ja Saare maakonnas lausa 5 protsendini. Et uute töötajate värbamine vaba tööjõu puudumise tõttu aina raskemaks muutus, olid tööandjad vastutulelikud palganõudmiste täitmisel. Keskmine palk kasvas eelmisel aastal 6 protsenti jõudes 1065 euroni. Seejuures oli palgakasv laialdane, puudutades ka mitmeid tegevusalasid, kus palgatase on riigi keskmisest madalam. Võrdluseks – lõunanaabrite juures Lätis oli keskmine palk 2015. aastal vaid 818 eurot.

Kui töötajate jaoks oli aasta edukas, siis tööandjate jaoks pigem mitte. Ettevõtete müügitulu kahanes 2015. aastal eelmise aastaga võrreldes 2,5 protsenti, kasumid 4 protsenti. Kahjuks ei saa öelda, et halva tulemuse tõi mõni üksik sektor. Suurtest tegevusaladest vähenes müük transpordisektoris ja laonduses. Kauba¬vahendusega seotud tegevusalade jaoks põhjustas raskusi Venemaa majanduskriis. Tooraine¬ekspordist sõltuval Venemaal on nafta püsivalt madal hind ja Lääne kehtestatud sanktsioonid tarbimist tugevalt piiranud. Eesti eksport Venemaa suunal vähenes eelmisel aastal 35 protsenti. Küll tuleb tähele panna, et peamiselt on Venemaa-suunalise ekspordi puhul tegemist kauba¬vahendusega. Kohalikku päritolu kaup moodustas eelmisel aastal ekspordist Venemaale vähem kui kolmandiku.

Eesti majanduse käekäiku mõjutab suurel määral ehitusettevõtete olukord. Ehitussektor annab tööd pea kümnendikule kogu Eesti tööjõust ja loob üle 6 protsendi SKP-st. Kahjuks oli 2015. aasta ehituse jaoks kesine. Koos sissetulekute ja sisetarbimise jõudsa kasvuga hoogustus küll elamuehitus, kuid sektorile tervikuna ei suutnud see piisavat positiivset mõju avaldada. Tõeliselt suuri ehitusprojekte saab Eestis endale peamiselt lubada vaid riik, kes kasutab selleks Euroopa Liidu poolt antavaid vahendeid. Kahjuks ei ole struktuurifondide rahastus aga stabiilne, vaid sõltuv nii Brüsseli kui Tallinna bürokraatiamasina pööretest, mis sektori käekäigu küllaltki tsükliliseks muudab. Õnneks tundub, et riiklikud tellimused on sellel aastal suurenemas, mis on ettevõtjate kindlustunnet parandanud.

Majanduse suurt pilti on viimastel aegadel mõjutanud deflatsioon ehk hinnalangus. Kui esmapilgul võiks soodsamate hindade üle rõõmustada, tähendab pikaajaline hinnalangus ka sissetulekute vähenemist ja töökohtade kadu. Eesti tarbijahindasid mõjutasid eelmisel aastal peamiselt välised tegurid – nafta hinna suur kukkumine, kuid ka toiduainehindade alanemine. Hinnalangus rõõmustas ennekõike väiksema sissetulekuga inimesi, kelle kulud küttele, transpordile ja toiduainetele on osakaaluna pere-eelarvest suuremad. Ettevõtlussektoris tegi toorainehindade langus kahju aga nii põllumajanduses kui põlevkivitööstuses. Terav konkurents välisturgudel survestas väljamüügihindasid ka teistes harudes, mille tulemusena alanesid ekspordihinnad eelmisel aastal 4 protsenti. Kuigi sellel aastal peaks inflatsioon taastuma, jääb hinnakasv äärmiselt mõõdukaks.

Eesti majanduse lähitulevik sõltub eelkõige olukorra paranemisest ekspordis. Eksport moodustab Eesti SKP-st 80 protsenti, mis tähendab, et vaid sisetarbimine Eesti majandust pikaajaliselt ei kasvata. Kuigi maailmamajanduse olukord püsib ebakindel, on olukord Eesti peamistel eksporditurgudel varasemast parem. Loodetavasti ei teinud kesine 2015. aasta ettevõtlussektorile liigset kahju ja parem nõudlus muudab positiivsemaks ka Eesti majandusnäitajad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Viimased kohad 22/03/2016 algavale Kinnisvara täiendkoolitusele

Tõnu Toompark / Evi Hindpere / Üürikoolitus22/03/2016 algab Kinnisvarakoolis “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus käsitleb põhjalikult kõiki kinnisvara valdkonna olulisi teemasid nagu juriidika, maaklertegevus, ehitus ja planeeringud ning kindlustus.

Koolituse põhirõhk on  kinnisvaraõigusel.  Koolitaja ja jurist Evi Hindpere on käsiraamatuteKorter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”, “Pärimine“, “Kinnisvaraõiguse ABC“, “Perekonnaõigus ja varasuhted” ja “Kinnisvaramaakleri ABC” autor

Kinnisvaraturu, turuanalüüsi ja hindamise valdkonna lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Maakleriteenustest, neid puututavastest standarditest räägib Tiina-Piret Peegel.

Planeeringutest, projekteerimisest ja ehitusest valdkonna teadmisi annab edasi Marko Sula Riigi Kinnisvarast. Kindlustusalaseid teadmisi jagab Igor Fedotov Iizi Kindlustusest.

Kinnisvara täiendkoolitus on parim põhjalik ettevalmistus kinnisvaramaakleri kutseeksamiks.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

KV.EE: Eestis otsib ostjat 3756 maatükki

Kinnisvaraportaal KV.EEVeebruari kuus oli portaalis KV.EE keskmiselt 3756 maatüki müügipakkumist. Aastaga vähenes maade müügipakkumiste arv 4%. Küll näitas maade müügipakkumiste keskmine hind jõudsat tõusu kasvades tasemele 51 €/m² ehk 45%.

Maade müügipakkumistest ligi 60% ehk 2136 asub Harju maakonnas. Harjumaa maade müügipakkumine vähenes aasataguse ajaga võrreldes 3%. Portaali KV.EE andmetel vähenes Harjumaa maade müüjate hinnaootus aastaga 2% ja oli veebruari kuus keskmiselt 46 €/m².

Mitmes maakonnas on näha väga suuri muutusi maade müügipakkumiste arvus. Näiteks Saaremaal suurenes maade müügipakkumiste arv aastaga 143%. Veebruaris pakuti Saaremaal müügiks 119 maatükki keskmise hinnaga 11 €/m². Ida-Virumaal oli veebruaris müügis 230 maatükki ehk aastatagusest 104% rohkem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 02/2015 02/2016 Muutus, % 02/2015 02/2016 Muutus, %
Eesti 3 902 3 756 -4% 35 51 45%
Harjumaa 2 212 2 136 -3% 47 46 -2%
Ida-Virumaa 113 230 104% 30 28 -9%
Jõgevamaa 55 39 -29% 15 16 10%
Läänemaa 122 131 7% 9 9 2%
L-Virumaa 74 59 -20% 15 18 26%
Põlvamaa 12 14 17% 9 10 11%
Pärnumaa 394 362 -8% 26 NA
Raplamaa 62 77 24% 11 11 0%
Saaremaa 49 119 143% 13 11 -17%
Tartumaa 705 518 -27% 25 18 -28%
Valgamaa 63 35 -44% 4 2 -60%
Viljandimaa 14 5 -64% 20 53 161%
Võrumaa 27 31 15% 16 17 6%
 
Narva 11 15 36% 40 48 20%
Pärnu 25 30 20% 90 70 -22%
Tallinn 426 367 -14% 136 146 7%
Tartu 195 82 -58% 47 32 -33%

 Maade müügipakkumiste keskmine hind Eesti maakondades portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Projekt „Fassaadid korda“ ootab taotlusi

TallinnAlates 15. märtsist saab esitada taotlusi projektis „Fassaadid korda“ osalemiseks. Taotlusi võetakse korteriühistutelt vastu digitaalselt või linnaosavalitsustes esmaspäeviti kell 15.00-18.00 ja neljapäeviti 10.00-12.00. Täiendavat infot projekti kohta saab aadressilt www.tallinn.ee/fassaadidkorda

Projektiga toetatakse korteriühistuid, kes on Tallinna linna territooriumil asuvate korterelamute parendamisel ja rekonstrueerimisel seadnud eesmärgiks energiatõhususe tõstmise ja selle käigus hoonete fassaadide ilmestamise supergraafikaga.

Toetust antakse kuni 10% krediidi- või finantseerimisasutuselt taotletavast korterelamu renoveerimislaenu summast või KredEx toetuse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud korterelamu rekonstrueerimise abikõlblike kulude summast. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused on kinnitatud majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2015 määrusega nr 23.

Fassaadi rekonstrueerimiseks antakse toetust kuni 20 000 eurot aastas. Lisaks antakse korteriühistule supergraafika teostamiseks toetust kuni 70% selle maksumusest, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot.

Projekti „Fassaadid korda“ raames korterelamuid energiatõhusamaks muutvate korteriühistute toetamise kord on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 25.02.2016 määrusega nr 8.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Muinsuskaitse eritingimused ei võimalda Nõmme noortemaja laiendada

TallinnJuba ligi aasta on arutletud Tallinna Nõmme Noortemaja renoveerimise või kolimise üle, kuid üksmeelele ei ole veel jõutud. Möödunud nädalal saabusid Tallinna Haridusametisse muinsuskaitse eritingimused, mis annavad selge ülevaate piirangutest Nõmme noortemaja Nurme tänava hoone restaureerimisel.

Tallinna Nõmme Noortemaja tegutseb väga kitsastes oludes ning sealne keskkond ei vasta tänapäeva nõuetele. Huvikooli toimimiseks ja arenguks on kindlasti vaja suuremat pinda, Nurme 40 hoone on aga arhitektuurimälestisena kaitse all ja selle laiendamine pole võimalik. Seetõttu tegi Tallinna Haridusamet huvikoolile ettepaneku jätkata oma tegevust Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi renoveeritavas hoones, kuhu saaks rajada huvikooli vajadusi arvestavad õpi- ja töötingimused.

Kuna huvikooli direktor on muinsuskaitse piirangute osas olnud umbusklik ja soovib jätkuvalt olemasolevat koolihoonet laiendada, tellis Tallinna Haridusamet hoolekogu ettepanekul Muinsuskaitseametilt Nurme 40 remont-restaureerimise eritingimused, et saada kinnitust, mida hoonega teha tohib, mida mitte.

Muinsuskaitseamet kehtestas Nõmme noortemaja peahoone (Nurme 40) remont-restaureerimiseks järgmised muinsuskaitse eritingimused. Noortemaja peahoone tuleb säilitada ajaloolises (ehitusaegses) mahus ning hilisemad juurdeehitused tuleb kõrvaldada. Hoone laiendamine tooks kaasa väärtusliku arhitektuuri momendivajadustele allutamise ning igakülgse moonutamise ning kaitsevööndis uute ehitusmahtude rajamine oleks vastuolus muinsuskaitseseadusega.

Hoonest tuleb välja viia oma tegevusega ehitismälestise nõuetekohase säilimist segavad õpperingid. Tehniliste ringide majast väljaviimine võimaldaks ka kinnistu idapoolele ehitatud, mälestise kaitsevööndisse sobimatu autodroomi lammutamist.

Hoone juures asuva garaaži tohib ümber ehitada olemasolevas mahus (100 m2), juurde- ja pealeehitused lubatud ei ole. Välja tuleb vahetada sobimatud aknad ja uksed ning kaasajastada insenerivõrgud, heakorrastada territoorium jne. Restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tellida muinsuskaitse järelevalve vastava tegevusloaga ettevõttelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Endisest linnaosavalitsuse hoonest saab rohkete poodidega kaubanduskeskus

PiritaPirita Linnaosa Valitsus kolis 2015. aasta novembris aadressile Kloostri tee 6 ja haldushoone Merivälja teel jäi tühjaks. Nüüd saab hoone aga uue ilme ja sellesse tuleb kaubanduskeskus.

Merivälja tee 24 ehituse peatöövõtja Messiehitus OÜ alustas ehitustöödega veebruarikuus. Ehituse kestvuseks on planeeritud kaheksa kuud ja keskuse avamine toimub selle aasta sügisel. Arhitektuurne lahendus rõhutab asukoha dominantsust, säilib modernistlik üldilme, millele on iseloomulikud heledad fassaaditoonid, puit, terrassilisus ja mõningad ümaraknad, samuti poolkumer nurgalahendus. Arhitektuurse osa autor on Priit Kaljapulk (AB Humana Grupp OÜ). Sisekujunduses kasutatakse elemente hoone rajamise ajastust ehk kaheksakümnendatest.

Esimesele korrusele tuleb RIMI jaekaubanduskett, mille kasutuses saab olema umbes kolmandik hoone üüripinnast. Lisaks on keskusesse planeeritud kaasaegne hambaravikabinet, apteek, spordiklubi, lemmiklooma pood ja kliinik, 4-5 erinevat tuntud toitlustusettevõtet ning mitmesugused kaubandus-äripinnad, millest enamus on tänaseks üürniku leidnud. Hetkel käivad läbirääkimised lastehoiuteenuse osutajate ja perearstikeskustega.

Hoone olemasolev maht suureneb kolmandiku võrra ja kogu netopind saab olema ligi 6500m2. Keskuse juurde kuulub 90 kohaga parkla, mis korrastatakse. Kõik tehnosüsteemid saavad samuti olema kaasaegsed ja uuendatud.

Linnaosa vanem Tõnis Mölder avaldas heameelt, et plaanid ja mõtted seoses Merivälja tee 24 hoonega arenevad kiirelt ning peatselt on Pirita üks tuntumaid hooneid linnaosa taas kaunistamas. “Kolides oli eesmärk, et linnaosa saab kaks korrastatud ja ilusat hoonet vanade ja küllaltki räämas hoonete asemel. Rõõmustab, et see eesmärk saab peagi täidetud,” rääkis Mölder. Ta lisas, et kaubanduskeskus annab piritalastele valikuvabadust ja võimalusi juurde.

Tallinn sai linnaosavalitsuse uue hoone Kloostri tee 6 endale vahetustehinguga, mille käigus tegi eraettevõtja hoone korda ja sisustas vastavalt linnaosavalitsuse vajadustele. Vastu andis linn Merivälja tee 24 hoone. Rahalisi kohustusi linnal seoses vahetustehinguga ei olnud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Põhja-Tallinn tervitab Kalasadama rahulepingu sõlmimist

TallinnPõhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid tervitab vaidluse lõpetamist Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu teemadel.

Kaljulaid ütles, et rahulepingu sõlmimine MTÜ Telliskivi Selts ja AS Pro Kapital vahel oli äärmiselt vajalik, et Kalaranna arhitektuurikonkursiga konstruktiivselt edasi minna ja seeläbi Kalaranna mereäär laiemale avalikkusele avada.

“Kuigi see vaidlus jäi aega, mil linnaosa juhtisid teised inimesed, olen mõttevahetust tähelepanelikult algusest peale jälginud. Eestlased on mererahvas ja me ei peaks minema tagasi aega, kus ligipääs merele käis erilubade alusel”, lausus Kaljulaid.

Põhja-Tallinna valitsus tunnustab nii kohalikke aktiviste, tänu kelle järjepidevale tähelepanujuhtimisele on planeeringus läbi mõtestatud mitmed kitsaskohad, kui ka AS Pro Kapital Eestit nõusoleku eest lõpetada kohtuasi. Loodan, et kodanikel jätkub ka edaspidi tahet olulistel teemadel sõna võtta“, lisas ta.

MTÜ Telliskivi Selts ja AS Pro Kapital sõlmisid lepingu, millega loobutakse vaidlemisest Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu teemal. Kokkuleppe põhjal tagab Pro Kapital juurdepääsu Kalasadama mereäärele. Piirdeaed likvideeritakse pärast ehitustegevuse lõppemist.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

EfTEN Kinnisvarafond AS´i müügitulu kasvas aastaga 14,5%

EftenBalti riikide suurima ärikinnisvarasse investeeriva fondi, EfTEN Kinnisvarafond AS´i konsolideeritud 2015. aasta müügitulu oli 16,499 miljonit eurot, kasvades aastaga 14,5%. Kontserni puhaskasum samal perioodil oli 12,023 miljonit eurot.

EfTEN Kinnisvarafond AS´i müügitulu kasvas võrreldes aasta varasema perioodiga 14,5% ning EBITDA 13,2%. Puhaskasum oli võrreldes 2014. aastaga 21% madalam, mille põhjustas oluliselt väiksem varade ümberhindlus. Varade ümberhindlusi arvestamata kasvas fondi puhaskasum 2015. aastal 16%. Konsolideeritud brutokasumi marginaal oli 2015. aastal 91% ja kinnistute haldamisega otseselt seotud kulud moodustasid müügitulust 9%, mis teeb EfTEN Kinnisvarafond AS´ist parima äriefektiivsusega kinnisvarafondi Balti riikides.

EfTEN Kinnisvarafondi fondijuhi Viljar Arakase sõnul vastasid fondi finantstulemused juhtkonna ootustele. „2015. aastal tegi EfTEN Kinnisvarafond kaks uut kinnisvaratehingut. Lätis, Jelgava linnas ostsime kinnistu, kuhu rajatakse tuntud Läti ehitusmaterjalide müüja DEPO kauplus. Fondi teiseks tehinguks oli SEB grupi tütarfirmalt Litectus UAB ärihoone ost Vilniuses,“ rääkis Arakas.

2015. aasta tähistas EfTEN Kinnisvarafondi investeerimisperioodi lõppu, mille järgselt jätkab fond olemasolevate investeeringute valitsemist ning jätkab väljumist väiksematest investeeringutest. Edaspidi keskendub fond suurematele investeeringutele, mille üksik varaväärtus ületab 5 miljoni euro piiri. Fondi varadest on investeeritud Eestisse 77%, Lätti 20% ning Leetu 3%. Kontserni kinnisvaraportfell jaguneb kaubanduspindade, büroopindade, lao- ja tootmispindade ning muude pindade vahel.

EfTEN Kinnisvarafond AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 21 objekti Eestis, Lätis ja Leedus. Fondi kogu varade maht on 215 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tammelinn saab esimese liftiga kortermaja

NordeconNordecon alustab Tartus Uus-Tammelinna elurajoonis viienda kortermaja ehitust aadressile Savi 37. Viiekorruseline kortermaja valmib 2016. aasta lõpuks, selles on kokku 25 korterit. Savi 37 on piirkonnas ainuke maja, millel on olemas lift.

„Savi 37 uue kortermaja puhul on tegemist liftiga kortermajaga, mis on Tammelinnas minu teada ainus selline,“ ütles Nordecon ASi Lõuna-Eesti piirkonna juht Toomas Rell. „Nordecon alustas Tartus Tammelinnas Savi ja Haraka tänaval uue elamupiirkonna ehitusega 2014. aasta kevadel ja praeguseks on valminud kolm maja. Neljas valmib paari kuu pärast, mais, ning viies, mille ehitust kohe alustame, aasta lõpuks. Need majad meeldivad ja ka sobivad lastega peredele – piirkond on ilus ja rahulik, samas on olemas korralik infrastruktuur

Kokku plaanitakse piirkonda ehitada üheksa hoonet. Korterelamud on kolme- kuni viiekorruselised, milles on vastavalt 15 kuni 25 korterit. Hoonete arhitekt on Indrek Näkk arhitektuuribüroost INA. Uus-Tammelinna majade korterid on nii ühe-, kahe-, kolme- kui ka neljatoalised. Kinnistule pääseb mööda vastvalminud Savi tänavat. Igal korteril on rõdu, kuhu pääseb elutoast. Suuremates neljatoalistes korterites on saun ning ühel magamistoal lisarõdu.

Tartu Tammelinn on üks esimesi moodsa aedlinna printsiibil planeeritud aedlinnu Eestis. Aedlinna planeering valmis 1923. aastal. Hoonestuses kasutati segaprintsiipi. Lisaks ühepereelamutele nähti aedlinna linnapoolses osas – Riia tänava ja Tamme puiestee vahelisel alal – ette ka korterelamuid. Tamme aedlinna planeeringut ja selle väljaehitamise tulemust on Eesti arhitektuuriloos kõrvutatud Nõmme ja Merivälja aedlinnadega Tallinnas ning Pärnu kuurordirajooniga.

Tammelinnas on heal tasemel piirkonnakool ning aastal 2015 avatud uus gümnaasium. Mõlemad koolid jäävad paariminutilise jalutuskäigu kaugusele rajatavatest korterelamutest. Tartu linna investeeringute kavas on ehitada lähiaastatel uus lasteaed, mis jääb korterelamutest mõnesaja meetri kaugusele.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2014. majandusaastal ligi 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Kontsern annab tööd ligi 700 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Põhja-Tallinn saab Miinisadama tänava

TallinnTallinna linnavalitsus määras Põhja-Tallinnas Kalamaja asumis Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu alale jäävale seni nimetu tänava nimeks Miinisadama tänav.

Miinisadama tänav suundub Tööstuse tänavalt Miinisadamasse.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon arutas selle tänava nimeküsimust ja märkis, et tänava algusosa on ajalooliselt välja kujunenud, mistõttu on kindlasti tegemist nimevajava tänavaga. Nimekomisjon otsustas kasutusele võtta Miinisadama tänava nime. Põhja-Tallinna Valitsus on nimekomisjoni taotluse kooskõlastanud ning Miinisadama tänava nime pidas sellele tänavalõigule sobivaks ka Kaitseministeerium.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistika: kasvav eluasemelaenude jääk kergitab laenukoormust

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti panga andmetel väljastati 2015 IV kvartalis Eestis eluasemelaene 258 miljoni euro väärtuses. Aastataguse ajaga võrreldes näitab eluasemelaenude käive tugevat 14-protsendilist kasvu.

Eluasemelaenude käive on samal ajal kerkinud 6,3 miljardi euroni. See on aastatagusest 4,3% enam.

14-protsendiline eluasemelaenude käibe kasv on kiire, kuid mingil määral seletatav ja õigustatav uute korterite aktiivse turuga. Uute korterite maksumus on kõrgem ja need nõuavad ostjatelt enama laenuressursi kaasamist.

Aktiivse arendusturu kõrval tuleb tõdeda, et laenukäibe kerkimist on põhjustanud lisaks aktiivne korteriturg, mida on omakorda toetanud madal intressimäär, samuti madal tööpuudus ja kerkivad palgad.

4,3-protsendilise laenujäägi kasvu juures tasub mõelda Eesti elanike laenukoormuse tõusule. Arvestades, et majanduskasv jääb meil protsendist allapoole tuleb tõdeda, et laenukoormus majanduse kogutoodangu suhtes on asunenud kiiremas tempos kasvama.

Eluasemelaenude jääk ja käive, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive, mln €

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi aastane juurdekasv

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi aastane juurdekasv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Olukord majanduses ekspordita ei parane

SEB PankLõppev nädal oli majandusuudiste poolest väga tihe. Eestis ilmusid põhjalikumad andmed 2015. aasta SKP kohta, mis korrigeeris eelmise aasta majanduskasvu numbrit veelgi kiduramaks.

Ettevõtete neljanda kvartali tulemused kinnitasid, et ettevõtlussektori müügitulu oli languses terve eelmise aasta vältel. 2016. aasta esimesed andmed ekspordistatistikast tõid uudise, et jaanuaris kahanes kaupade väljavedu lausa 11%. Tervet Euroopat ja maailma tervikuna mõjutab aga Euroopa keskpanga eilne otsus rahapoliitikat veelgi lõdvendada.

Majanduskasv aeglustus eelmisel aastal tunduvalt

Neljapäeval teatas Statistikaamet, et korrigeeritud andmetel kasvas Eesti majandus 2015. aastal vaid 1,1%. Võrreldes varasemaga, tõsteti hinnangut III kvartali SKP kasvule ja vähendati II kvartali oma, mis muudab eelmise aasta kvartaalsed numbrid veidi vähem hüplikuks ja loogilisemaks. SKP kesise kasvu algpõhjuseks eelmisel aastal, tuleb lugeda nõrka välisnõudlust. Eesti kogueksport kahanes 2015. aastal püsihindades 1,7%, seejuures kaupade eksport 1,1%. Et kaupade ja teenuste import kahanes veelgi enam, siis oli Eesti netoeksport aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 4%, mis on viimase nelja aasta parim näitaja.

Kahjuks peegeldab impordi kahanemine teist negatiivset trendi – investeeringute vähenemist. Kokku kahanes kapitali kogu¬mahutus põhivarasse püsihindades 4,5%, mille peamine põhjus oli ettevõtete investeeringute vähenemine masinatesse ja seadmetesse ning transpordi-vahenditesse. Maailmamajanduse eba¬kindel olukord ei ole suurte investeerimisplaanide tegemiseks soodne. Täna tegemata jäänud investeeringud vähendavad aga ka tuleviku tulusid, seda eriti olukorras, kus tööealine elanikkond kahaneb.

Suure tõenäosusega avaldub investeeringute vähenemise näol siiski ka struktuurne trend, kus ühelt poolt on Eesti ettevõtete taristu ja tehnoloogia järele jõudmas Lääne-Euroopale ja teisalt ka tänapäevase teenusmajanduse tähtsuse suurenemine, mis vajabki oluliselt vähem füüsilist kapitali. Suurima positiivse panuse andis majanduskasvu eelmisel aastal eratarbimine, mis koos kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide lõpptarbimiskulutustega suurenes püsihindades 5%. Eratarbimise edasine kasv sõltub suuresti sellest, kas ettevõtlussektori tulemused paranevad.

Tuleb tunnistada, et selles osas, milliseks osutub Eesti majanduse käekäik 2016. aastal, valitseb parajal määral ebakindlust. Esimesed andmed selle aasta alguse kohta kiiret paranemist ei väljenda. Paremat tulevikku lubab Eesti peamistel eksporditurgudel oodatav impordinõudluse suurenemine ja vähemalt arvestuslikus mõttes mõjutab majandusnäitajaid positiivselt eelmise aasta madal võrdlusbaas. Maailmamajanduse olukord püsib samas ebakindel ja konkurents eksporditurgudel on armutu. SEB prognoos 2016. aasta majanduskasvule on pigem optimistlik 2,4%, mille eelduseks on eksportivate ettevõtete tulemuste paranemine lähiajal.

Ettevõtlussektori tulud kahanesid terve eelmise aasta vältel

Teisipäeval avaldatud andmed mittefinantsettevõtete käekäigu kohta aasta neljandas kvartalis kinnitasid, et ettevõtlussektori müügitulu kahanes terve 2015. aasta vältel. Seejuures ei olnud põhjuseks mõne üksiku sektori suur kukkumine, vaid käive kahanes mitmel olulisel tegevusalal. Kokku kahanes ettevõtete müügitulu 2014. aastaga võrreldes 2,5%. Suurima panuse andsid sellesse hulgikaubanduse ning laonduse ja veonduse tegevusalad, kelle finantstulemusi kahjustas tõsiselt Venemaa majanduskriis ja sinna suunduva ekspordi 35% suurune kukkumine.

Suure müügikäibega sektorid, mis omasid ettevõtlussektori keskmisele tugevat negatiivset mõju, olid ka ehitus ning energia- ja soojusvarustus. Koos sissetulekute ja sisetarbimise jõudsa kasvuga hoogustus küll elamuehitus, kuid sektorile tervikuna ei suutnud see piisavat positiivset mõju avaldada. Eriti suurte ehitusettevõtete jaoks on jätkuvalt peamine tellija riik, üleminek ühelt struktuurivahendite perioodilt teisele on põhjustanud riigisektori tellimustes aga ajutise mõõna. Energiasektori tulemusi mõjutas eelmisel aastal kütusehindade langus maailmaturul, kuid ka ilmastikuolud.

Töötleva tööstuse müügitulu jäi 2015. aastal pea samale tasemele eelneva aastaga, seda küll peamiselt tänu tugevale esimesele kvartalile, kui müük veel 5% võrra suurenes. Tegevusalade lõikes olid trendid vastassuunalised. Varasemalt suurima käibega töötleva tööstuse tegevusalaks olnud elektroonikatööstuse müügitulu vähenes 2015. aastal 9%, mistõttu tõusis suurimaks haruks puidutöötlemine, kus müük samal ajal üle 12% suurenes.

Tuleb rõhutada, et ka varasemalt ületas puidutööstuses loodud lisandväärtus ja seal tegutsevate ettevõtjate ning töötajate arv märkimis¬väärselt elektroonikatööstust, mistõttu on puidutööstuse kasv elektroonikatööstuse languse kõrval majanduse kui terviku jaoks kahtlemata positiivsem uudis. Idaturu sulgumine ja terav konkurents mõjutas negatiivselt tööstusharu, mis on oluline nii müügikäibe kui töötajate arvu poolest – toiduainetööstust, kus müügitulu vähenes eelmisel aastal 2%. Aasta teises pooles haru tulemused küll paranesid.

Joonis 1. Ettevõtlussektori (v.a. finantsettevõtted) müügitulu muutus 2015. aastal võrreldes eelneva aastaga, töötajate arvult suurimad sektorid.

nadalakomm_10.2016

Hoolimata terve aasta kestnud ettevõtete müügitulu langusest, ei pidurdanud see palgakasvu ja suurenes ka tööhõive. Selle tulemusena kasvasid tööjõukulud 7%, mida kompenseeriti investeeringute tegemata jätmise ja kasumite arvelt. Kokku vähenes ettevõtlussektori kasum 2015. aastal 6%, investeeringud aga 4%. Kahjuks ei olnud tööjõukulude suurenemine kooskõlas ka tööviljakuse kasvuga, mis jäi eelmisel aastal 2014. aasta tasemele ja SKP arvestuse põhjal püsihindades koguni vähenes. Töökulude tootlikkus, mis väljendab loodud lisandväärtuse ja tööjõukulude suhet loomulikult kahanes.

Suur ekspordilangus jaanuaris

Selle aasta jaanuar oli Eesti ekspordi jaoks üks viimaste aegade negatiivsemaid, kaupade väljavedu vähenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes lausa 11%. Suure languse peamine põhjus oli elektriseadmete väljaveo vähenemine, täpsemalt Eesti kõige olulisema ekspordiartikli, telekommunikatsiooniseadmete, ekspordi 30% suurune langus Rootsi suunal. Teine oluline põhjus, miks eksport nii suure kukkumise läbi tegi, oli mineraalsete toodete väljaveo vähenemine 36%. Peamiselt on tegemist naftatoodete transiidiga, mida mõjutas nafta üliodav hind. Kui 2015. aasta jaanuaris kauples nafta 46-47 dollari juures barrelist, siis 2016. aasta jaanuaris jõudis nafta hind vahepeal isegi 26 dollari tasemele.

Väga vajaliku täiendusena avaldab Statistikaamet alates sellest aastast ekspordistatistikas eraldi andmeid Eesti päritolu kaupade ekspordi kohta. Kui koguekspordi alla loetakse ka kaubad, mis Eestit vaid ajutiselt läbivad, siis nende vahendamise tegelik mõju siinsele majandusele on mõistetavalt väiksem. 2016. aasta jaanuari seisuga moodustas Eesti päritoluga kaup koguekspordist 69%.

Vaadates ainult siin toodetud või töödeldud kaupade eksporti sihtriikide lõikes, muutub põhjalikult ka Eesti peamiste ekspordipartnerite edetabel. Venemaa-suunalise ekspordi puhul on kohaliku toodangu madal osakaal olnud jutuks ka varasemalt. Eelmise aasta põhjal oli siinse toodangu osakaal ekspordis Venemaale alla 30%. Kui koguekspordi poolest oli Venemaa 2015. aastal Eestile tähtsuselt viies kaubanduspartner, siis vaid Eesti päritolu kaupade puhul langeks Venemaa lausa 10. kohale.

Vähesed on teadlikud faktist, et ka Läti suunalisest ekspordist moodustab Eesti päritolu kaup alla 40%. Ilmselt võib osa sellest kaubast jätkata hiljem teekonda veel edasi Venemaa poole. Kohalikku päritolu kauba ekspordi poolest tõuseb Rootsi ja Soome järel kaubanduspartnerina tähtsuselt kolmandale kohale hoopis Saksamaa, kuhu veeti 2015. aastal 6% siin toodetud kaubast. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et Eesti eksport on vaid kohalikku päritolu kaupa vaadates veelgi kontsentreeritum – Rootsi, Soome ja Saksamaa moodustasid pea poole Eesti kaubaekspordist. Võrreldes Eesti päritolu kaubaeksporti kogueksporiga, tõuseb kodumaise toodangu edetabelis ettepoole ka Norra, Taani ja Holland, edestades näiteks Leedut.

Joonis 2. Eesti kogueksport (vasak joonis) ja Eesti päritolu kaupade eksport (parem joonis) sihtriikide lõikes 2015. aastal, riigi osakaal ekspordis (%).

nadalakomm_10.2016

Euroopa keskpank jätkab rahapoliitika lõdvendamist

Neljapäeval teatas Euroopa keskpank täiendavatest intressimäära kärbetest ja võlakirjaostu programmi laiendamisest. Seekordsete kärbetega õnnestus Mario Draghil analüütikuid ka üllatada. Lisaks oodatud pankade ülemääraste hoiuste intressi langemisele -0,4% tasemele, vähendas keskpank ka kahte peamist laenuintressimäära, mis võimaldab kommertspankadel keskpangast odavamalt kapitali kaasata. Ka võlakirjaostuprogrammi laiendati oodatust veidi enam, 80 miljardi euroni kuus.

Oluliseks täienduseks on programmi laienemine tugeva krediidireitinguga suurettevõtete võlakirjadele. Samas on keskpankade jõulise poliitika tulemused aina suurema küsimärgi all. Rahapoliitika lõdvendamise kõige selgemini nähtav tulemus on olnud väärtpaberi¬turgude paisumine ja suurenenud volatiilsus. Reaalmajanduse kasv on aga endiselt aeglane ja inflatsioon olematu. Kuigi keskpank on kasutusele võtnud kõik mõeldavad hoovad rahapakkumise suurendamiseks, ei ole see nõudlusele oodatult mõjunud.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Pro Kapital: Võlakirjade märkimise tulemused

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Pro Kapital) teavitas investoreid 10.02.2016 börsiteatega, et Pro Kapitali juhatus otsustas alustada tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirjade (edaspidi nimetatud Võlakirjad) märkimiseks pakkumise protsessiga.

Juhatus on otsustanud Võlakirjade jaotuse järgnevalt:

  1. Pro Kapital emiteerib 8 Võlakirja väljalaskehinnas kokku EUR 817 534;
  2. Iga Võlakirja nimiväärtus on EUR 100 000;
  3. Võlakirjad kannavad fikseeritud intressi 8% kalendriaastas;
  4. Võlakirjade lunastamistähtpäev on 01.06.2020;
  5. Võlakirjadest tulenevad Pro Kapitali kohustused ja vastutus tagatakse esimese järjekoha tagatisega, mis seatakse järgnevale varale:
    • kõik Pro Kapitali ja tema tütarettevõtetele kuuluvad järgnevad aktsiad (ja aktsiatega seotud õigused ning tulevikus mistahes ajahetkel emiteeritavad või omandatavad aktsiad): AS Pro Kapital Eesti, Pro Kapital Latvia JSC, Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB, PRO KAPITAL Germany GmbH, Pro Kapital Germany Holdings OÜ, OÜ Ilmarise Kvartal, Pro Halduse OÜ, OÜ Hotel Management Services, AS Tondi Kvartal, OÜ Marsi Elu, PK Hotel Management Services GmbH, “Klīversala” SIA, “Tallina nekustamie īpašumi” SIA, “NEKUSTAMO ĪPAŠUMU SABIEDRĪBA “ZVAIGZNES CENTRS”” SIA, “Hotel Management Services” SIA; In Vitam UAB; PK Invest UAB and Pro Kapital Bonum UAB;
    • kaks pangakontot, mis on avatud seoses Võlakirjade emiteerimise kavatsusega (võla teenindamise konto deposiitkonto);

Võlakirjad on registreeritud Euroclear Sweden AB juures ja võetud kauplemisele Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Rekord: Tallinna kalleima korteri üks ruutmeeter maksis 6900 eurot

1Partner KinnisvaraVeebruaris müüdi Tallinnas Kentmanni tänaval asuvas hoones 165-ruutmeetrine korter 1,14 miljoni euro eest, mis on viimase kümnekonna aasta pinnaühiku hinnarekord, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul tundub, et raha liigub ja rekordite aeg on jälle käes. “Mullu müüdi Tallinnas kaks miljonikorterit ning eelmisel kuul toimunud tehingu juures on eriti märkimisväärne 6900-eurone ruutmeetri hind. Väikese korteri väärtuse maksid ka kaks parkimiskohta,” rääkis Vahter.

Veebruaris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1084 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 111 miljonit eurot.

Veebruaris müüdi pealinnas 697 korterit, mis on 27 protsenti enam kui jaanuaris. Pealinna korteri ruutmeeter maksis keskmiselt 1557 eurot, mis on varasema kuuga võrreldes 1,2 protsenti kõrgem.

Veebruaris müüdi Tallinnas 27 hoonestatud elamumaa krunti, mis on nelja võrra enam kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 1,6 miljoni ning soodsaim 67 000 euro eest.

Krunte müüdi 12, mis on ühe võrra vähem kui jaanuaris. Kalleim hoonestamata krunt läks kaubaks 289 000 ja odavaim 15 500 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada