Ober-Hausi Kinnisvara alustab Saku alevikus Uusmäe elamukvartali korterite müüki

Saku alevikus hakatakse esmakordselt, taasiseseisvunud Eesti ajal, ehitama uusi korterelamuid. Alates 30.maist 2014 on Saku alevikus võimalik endale soetada kaasaegne ja kõigi mugavustega korter, mis on mõeldud inimesele, kes eelistab linna lähedust (15-20 minutit Tallinnast) ning samaaegselt rohelust ja vaikust.

Uute modernsete ja unikaalsete kortermajade arhitektideks on alati innovatiivse loominguga silmapaistnud Ott Kadarik ja Mihkel Tüür (Rotermanni Kvartal Tallinnas jne).

Uusmäe elamukvartal koosneb neljast korterelamust ja kokku 95-st korterist. Hooned on 3 ja 4 korruselised ning korterid  2-4 toalised. Esimese korruse korterite suured terrassid avanevad otse õue murule. Kõik vahekorruste korterid omavad avaraid rõdusid. Viimase korruse apartment-tüüpi suured korterid on igast küljest piiratud ühtse rõduga.

Tänu kaasaegsetele energiatõhusatele materjalidele ja energiasäästlikele tehnosüsteemidele on majades saavutatud B-energiaklassi näol madalad küttekulud. Elamute välisviimistlus on maitsekalt lahendatud kivi ja puiduga. Eakatele inimestele ja noortele peredele mõeldes asetsevad kõikides majades liftid. Korterites on autonoomsed soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid, kõikidel korteritel on rõdu või terrass, iga korteri juurde kuulub tasuta parkimiskoht.

Esimeses etapis ehitatakse 16 korteriga elamu aadressile Uusmäe 4.

Uusmäe

Glikman Alvin & Partnerid: Ehitise omaniku õigus nõuda ehitajalt garantiikohustuse täitmist

Tsiviilasjas nr 3-2-1-7-14 on kolleegium käsitlenud ehitise omaniku õigust esitada garantiinõue ehitusettevõtja vastu garantiikohustuse täitmiseks olukorras, kus ehitise omaniku ning ehitusettevõtja vahel puudub lepinguline suhe.

Asjaolude kohaselt sõlmis tellija, kes ei olnud ehitise omanik, ehitusettevõtjaga töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks. Ehitustööde puudustele viidates esitas ehitaja vastu garantiinõude ehitise omanik, mitte lepingu järgne tellija.

Riigikohus selgitas lahendis, et kuna ehitusseaduse §-st 4 tuleneb ehitajale kohustus anda garantii ka ehitise omaniku kasuks ja kui ehitaja on töövõtulepingus garantii andnud, on töövõtulepinguga kokku lepitud tingimustega garantii antud ka ehitise igakordse omaniku kui kolmanda isiku kasuks.

Seega saab garantiinõude ehitusettevõtja vastu esitada nii ehitustööd tellinud isik, kui ka ehitise iga järgnev omanik garantiiperioodil.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Jaemüügi kasv kiirenes aprillis

StatistikaametJaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet. Kui märtsis kasvas jaemüük aastases võrdluses 5%, siis aprillis jaemüügi kasv kiirenes.

2014. aasta aprillis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 403,6 miljonit eurot, seega jäi aprillis kauplustesse 307 eurot elaniku kohta. Eelnevate kuudega võrreldes kiirenes oluliselt toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvutempo. Kui jaanuaris kasvas neis kauplustes jaemüük aastases võrdluses 5%, veebruaris 4% ja märtsis 2%, siis aprillis oli kasv 8%. Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvule avaldasid mõju aprillis toimunud soodusmüügikampaaniad, eelmise aasta madal võrdlusbaas ning toidukaupade hinnatõusu mõningane aeglustumine aprillis. Kui märtsis oli toidukaupade aastane hinnatõus 1,7%, siis aprillis 1,2%. Suure osatähtsuse tõttu andsid toidukaupade kauplused veidi üle poole kogu jaekaubandusettevõtete jaemüügi kasvust.

Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2013. aasta aprilliga võrreldes 11%. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas aastaga 30%. Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 20%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 15%).

Mootorikütuse jaemüük, mis näitas veebruaris ja märtsis 2%-list langust, pöördus aprillis taas tõusule ning kasvas eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 3%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes aprillis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 2%. 2014. aasta nelja kuuga (jaanuar–aprill) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli aprillis 484,7 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 83%. 2013. aasta aprilliga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 10%, eelmise kuuga võrreldes 3%.

Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2004 – aprill 2014 (2010=100)

Diagramm: Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend

Omanike Keskliit palus Rõivasel valida koduomanikega arvestav Rail Balticu trass

Omanikud.eeKoduomanikke esindav liit pidas vajalikuks pöörduda peaminister Rõivase ja vabariigi valitsuse poole ettepanekuga ajutiselt peatada Nabala looduskaitseala loomise menetlemine ja teha täiendav asjatundlik kompleksne ja tasakaalukas ekspertiis, mis arvestaks lisaks fauna ja floora kaitsele ka piirkonna majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid.

Liidu volikogu esimehe Anto Raukase sõnul on nende poole pöördunud paljud murelikud koduomanikud seoses Rail Balticu võimaliku trassi kulgemisega läbi tiheasustusala, samal ajal kui seda on võimalik teha läbi praktiliselt asustamata ja looduslikult väheväärtusliku Nabala kavandatava looduskaitseala. Seega mõistlik oleks Rail Balticu rajamisel lähtuda põhimõttest, et mida kaugemal on kiirraudtee tiheasustusest ja kodudest seda parem.

Kui raudteetrassi 13A (möödub Nabalast Tallinna poolt) korral jääb trassikoridorile (350 m) ca 1100 hoonet ja raudteemaale (40 m) 10 hoonet, siis 10ndatele trassidele (Nabala) jääb vastavalt 608 ja 6 hoonet. Koduomanike vaatevinklist on arvestatavateks alternatiivideks ka trassid 13B, 13C ja 13D, mille teele jääb hooneid samas suurusjärgus Nabala trassiga. Siin võib takistuseks saada maksumuses, sest esialgsed hinnangud näitavad, et ehitusmaksumus on ca 30 mln eurot rohkem (kokku 392 mln €) ja sotsiaalmajanduslik kulu 30 a perioodile on ca 37 mln eurot suurem kui Nabala trassil.

Raukas selgitab, et formaalselt tugineb Keskkonnaministeeriumi Nabala kaitseala rajamise ettepanek prof. Kalev Sepa tööl “Ekpertiis Nabala looduskaitseala moodustamise põhjendatusele ja kavandatavate piirangute otstarbekusele” ent seal puudub täielikult sotsiaalse ja majandusliku mõju hinnang. Lisaks on ka vanemaid uuringuid, kuid kusagil pole esitatud soovitust rajada kaitseala ja samuti piirduvad need ainult looduskeskkonna mõjude hindamisega ja see pole kindlasti piisav, et igasugusele majandustegevusele kriips peale tõmmata sh Rail Balticu raudtee trassile.

Eesti Omanike Keskliit on omanike õiguste ja huvide eest seisev mittetulunduslik ühendus, mis koondab üle 64 300 liikme.

1Office Grupi uus tegevjuht on Ragnar Everest

1OfficeAlates 01. juunist on 1Office Grupi tegevjuht Ragnar Everest. Varasemalt on Everest olnud 1Partneri arendusjuht ja Elioni ärijuht.

1Office Grupis alustas ta tööd 2011. aastal, olles enne seda Tallinna Tehnikaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja. 1Office Grupi operatiivjuhi ametisse asub Eesti tütarettevõtte senine juht Grete Janson.

1Office valmistab ette oma neljanda kontori avamist Suurbritannias. 2008. aastal alustas 1Office büroohotelli ja virtuaalkontori teenuste pakkumisega Tallinnas Foorum keskuses. 2011. aastal avati kontor Stockholmis ning 2012. aastal Helsingis. 1Office Grupi endine tegevjuht Ivar Veskioja suundub Londonisse tütarettevõtte juhiks.

Annelinna parkimisplaneeringut arutletakse avalikult

TartuEsmaspäeval, 2. juunil 2014 kell 17 toimub Tartu linnavalitsuse haridusosakonna saalis (Raekoja plats 12) avalik arutelu, kus tutvustatakse Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneeringu “Vabaplaneeringuga alade parkimispõhimõtted” avalikustamise tulemusi.

2011. aasta detsembris algatatud planeeringu ülesanne on pakkuda terviklikku lahendust parkimisprobleemide leevendamiseks Annelinnas ja teistes suurte kortermajadega piirkondades. Teemaplaneering hõlmab alasid kogupindalaga ligi 28 ruutkilomeetrit, kus elab enam kui 40 000 tartlast. Planeeringu peamine eesmärk on leida põhimõtteline lahendus kortermajade piirkondade (ehk vabaplaneeringuliste alade) parkimisprobleemile. Lahendus peab olema selline, kus on tagatud mugav elukeskkond, mille loomulikuks osaks on nii parklad, mänguplatsid, lillepeenrad kui jalgrattateed. Piiriülest keskkonnamõju teemaplaneeringu elluviimisega ei kaasne.

Planeering oli avalikul väljapanekul 8. aprillist kuni 6. maini. Teemaplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet tutvustati avalikul arutelul 21. aprillil. Seekordsel arutelul tutvustatakse avalikustamise tulemusi, käsitletakse laekunud ettepanekuid ettepanekuid, vastuväiteid, küsimusi ja nende osas võetud seisukohti.

Materjalidega, sh teemaplaneeringu algatamise otsuse ja lähteseisukohtadega, on võimalik tutvuda Tartu linna veebilehel: http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TP-11-001

Ajaloorubriik: Tallinna unustatud tänav unustatud kirjanikule

Kuni 1970. aastate alguseni asus tänase Pronksi tänava kohal ühe omaaegse tuntud eesti kirjaniku Elisabeth Aspe tänav.

Lühike Aspe tänav asus Kompasna ja Torupilli asumi piiril umbes praeguse Pronksi tänava joonel, Tartu maantee ja Eduard Viiralti tänava vahelises lõigus ning likvideeriti Viktor Kingissepa, nüüdse Liivalaia pikenduse käigus. Viimased Aspe tänava majad lammutati 1970.

aspe-tanav
Aspe tänav 1939. aastal. Taamal paberivabriku hooned tänase Stockmanni kaubamaja kohal.

aspeElisabeth Aspe (õieti Nieländer, Aspe oli pseudonüüm)sündis 1860. aastal sündis Pärnumaal veskiomaniku jõukas peres. Aastatel 1870–1878 õppis ta Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. Siis jäi isa voodihaigeks ja tütrel tuli hakata teda põetama. Isa eest hoolitsemise kõrvalt hakkas Aspe kirjutama romaane. Aspe isa sai halvatuse ning ta suri. Lühikese aja jooksul järgnesid sellele ema ja hiljem õemehe surm, mille järel jäi Aspe õde üksi koos oma kaheksa lapsega ja Aspe ise sai perepeaks. Aspe abiellus Heinrich Nieländeriga ja sai temaga lapsed. Mõni aasta hiljem suri ka Aspe õde ning Elisabethil tuli hakata kasvatama ka õe lapsi.

19. sajandi lõpul oli Aspe puhul tegemist ühe tuntuma kirjanikuga. Aspe kirjutas realistlikke jutustusi talurahva, meremeeste ja linlaste elust. Kultuurkapital määras talle 1920. aastatek pensioni.

Et Aspe ennast päris kirjanikuks ei pidanud, oli ta sellest meeldivalt üllatunud. Hilisemates kirjanduslugudes teda meeles peetud siiski pole. Aspe suri 1927. aastal Pärnus.
Aspe kuulsamad teosed on:

  • “Enne ukse lukutamist” (1881)
  • “Kasuõde” (1887)
  • “Ennossaare Ain” (1888)
  • “Anna Dorothea” (1891)

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Valmis Nasva klubihoone Saaremaal

Eventus EhitusLaupäeval, 31. mail toimus Saaremaal Kaarma vallas Nasva klubihoone avamispidu. Kohalike jaoks on tegemist märkimisväärse sündmusega, sest kaheksa aasta järel on neil nüüdsest taas oma koht, kus koos käia ja harrastustega tegeleda, ütles Kaarma vallavanem ja Nasva alevikuvanem Andres Tinno.

Ehituse peatöövõtja Eventus Ehitus OÜ juhatuse esimees Ivar Kundla ütles, et tänu sujuvale koostööle tellijaga, sai hoone valmis õigeaegselt. „Meil on hea meel üle anda valla jaoks nii oluline ehitis, nagu seda on klubihoone,“ lisas Kundla.

„Ehitustööde tulemusega olen väga rahul, koostöö on sujunud tõrgeteta. Üks etapp on maja valmimine ja avamine, kuid peamine osa sellest on selle maja sisu loomine. Loodan, et kogukonnale pakub maja suurt rõõmu ja emotsiooni rikkaid üritusi,“ ütles Pille Mägi, Kaarma valla Arengu Sihtasutuse Tegevjuht.

Ehitise suletud ja avatud netopind on kokku 612,5 ruutmeetrit, lisaks rajati Nasva jõkke sadamakai väikelaevadele ja paatidele ning ehitati slipp paatide vette laskmiseks. Klubihoone on osaliselt 2-korruseline, avatud rõduga suurele saalile. Veel on hoones kohvikuruumid koos köögiga, suur saal ürituste korraldamiseks, ringiruumid huvitegevuseks. Hoone teisele korrusele rajati katuseterrass.

Tellimuse peatöövõtja oli Eventus Ehitus OÜ, ehitustööd teostas kohalik ettevõte EBC Ehitus. Ehitustööde maksumuseks kujunes ca 800 000 eurot.

2006. aasta 5. jaanuaril toimus Nasva klubi põleng, kus kolmandik hoonest hävis põlengus täielikult, ülejäänud osa sai vee- ja suitsukahjustusi, muutes seega hoone kasutuskõlbmatuks. Varasemalt oli klubihoone taastamine kohalikul tasandil mitmel korral teemaks. Nüüdseks on uus ehitis valminud ja seda Nasva klubi ajaloolisele kohale.

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandmiseks soetada korter kesklinna või äärelinna?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Valides üürikorteri ostmiseks kesklinna, äärelinna ja muude piirkondade vahel tuleks kaaluda järgmisi tegureid. Kesklinna korterite üürihinnad on kallimad, seetõttu on nende nõudlus väiksem.

Praktika näitab ka, et kesklinna üürilepingud on lühemaajalised, kui äärelinnas.

Äärelinna odavamate korterite puhul on nõudlus suurem ja neid on võimalik lihtsamini ja kiiremini välja üürida. See tähendab üürileandja jaoks väiksemat vakantsust ja kõrvalkulu, mille omanik peab ise oma taskust kinni maksma.

Äärelinna uus korter konkureerib hinna poolest paljuski kesklinna pisut vanema korteriga. Seetõttu ei pruugi äärelinna uues majas asuv üürikorter väga head tootlust pakkuda, sest inimesed eelistavad sama hinna puhul pigem kesklinna suunas liikuda.

Üldjuhul on kesklinna korterite üüritootlused madalamad, kui äärelinna korteritel. Samas on kesklinna korterite likviidus kõrgem, st üüriprojektist väljumisel on korterit hõlpsam müüa.

Välismaised kliendid eelistavad enamasti elada kesklinna, mitte äärelinna üürikorterites. Samas on välismaalastest kinnisvaraturu osaliste osakaal siiski suhteliselt tagasihoidlik.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

KV.EE: Lisanduv korterite pakkumine pidurdab hinnatõusu

Senise korterihindade kiire tõusu üks põhjus on olnud vähene müügipakkumiste arv. Nüüd aga on korterite müügipakkumisi portaalis KV.EE lisanduma hakanud. Samuti on turule tulemas mitmeid värskeid uusi arendusprojekte. Need on põhjused, miks võime lähitulevikult oodata korterite hinnatõusu pidurdumist leiab kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Alates 2012. aasta algusest on korterite müügipakkumiste arv hoogsalt kahanenud. Toonase 19 000 müügipakkumise asemel on täna portaalis KV.EE ainult 15 200 kuulutust. See on siiski rohkem, kui eelmise aasta lõpus, mil korterite müügikuulutusi oli portaalis KV.EE ainult 13 700,“ analüüsib korteripakkumise näitajaid Tarvo Teslon.

Majandusloogika on lihtne. Kui pakkumist napib, siis on ostjad sunnitud kinnisvara eest kõrgemat hinda maksma. See on kindlasti üks reast põhjustest, miks korterite tehinguhinnad ja pakkumishinnad on sedavõrd tempokalt kasvanud.

Käesoleva aasta algusest alatest on aga portaali KV.EE statistika pöördunud. Korteripakkumiste arv on vaikselt, kuid siiski juba neljandat kuud sirgjooneliselt kasvama hakanud.

„Nelja kuuga on Eesti korteripakkumine kasvanud 1500 müügikuulutuse võrra. Tallinnasse on portaalis KV.EE selle ajaga lisandunud üle 1400 korteri müügipakkumise. Lisaks on lähiajal müüki tulemas mitmed uute korterite arendusprojektid, mis kõik taas suurendavad pakkumist. Näeme, et need tegurid võtavad lähikvartalite jooksul hinnatõusu hoo maha,“ hindab Tarvo Teslon tulevikusuundumusi.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab Allegro Baltics OÜ. Samasse gruppi kuuluvad veel Eestis tegutsevad portaalid Osta.ee (kauplemine), Hydra.ee (tasuta kuulutused).

Korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE

KV.EE: Majade hinnad asuvad korterite hinnatõusuraja alguses

Portaali KV.EE andmetel pakuti aprilli kuus Tallinnas müügiks 1151 maja. Majade turg on alustamas sama raja käimist, mille korteriturg juba aasta-kaks tagasi ette võttis.

Nii on majade müügipakkumiste arv vähenemas ja pakkumishinnad on kasvamas. Tallinna majade müügipakkumiste arv kahanes aastaga 15%. Majade ruutmeetri pakkumishind portaalis KV.EE kerkis samal ajal 1239 euroni ehk 19%. Võrdlusena olgu siinkohal toodud, et korterite pakkumishinnad kerkisid samal ajal „ainult“ 12%.

Tuleb aga tunnistada, et pakkumishindade tõus ehk majade müüjate unistused ei ole veel päriselt tehinguhindadesse jõudnud. Tehinguid tehakse majadega pigem 3-8% kallimalt, kui aasta tagasi.

Kui aga jätkub eluasemelaenu käibe tormakas kasv ja tehingute arv majade sektoris suureneb, küll siis hinnatõus paratamatult sellessegi sektorisse jõuab. Sama protsessi toetab omakorda ka saabunud kevad, mis on ajast-aega majade-maade turu kõige tugevam käivitaja.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
04/2013 04/2014 Muutus, % 04/2013 04/2014 Muutus, %
Haabersti 228 167 -27% 1 111 1 363 23%
Kesklinn 125 111 -11% 873 1 038 19%
Kristiine 126 105 -17% 866 1 099 27%
Lasnamäe 76 70 -8% 261 278 7%
Mustamäe 74 65 -12% 224 292 30%
Nõmme 322 277 -14% 1 290 1 399 8%
Pirita 266 254 -5% 1 328 1 603 21%
P-Tallinn 69 46 -33% 568 647 14%
Vanalinn 15 15 0% 3 132 3 697 18%
Tallinn 1 360 1 151 -15% 1 044 1 239 19%
Eesti 5 608 4 895 -13% 812 884 9%
Harjumaa 3 296 2 702 -18% 974 1 088 12%
Narva 49 64 31% 293 444 52%
Pärnu 311 266 -14% 783 857 9%
Tartu 329 343 4% 732 823 12%

Majade müügipakkumiste keskmise hinna muutus Tallinnas portaalis KV.EE

Tapa linnas töötav riigikool saab juurde uue õppehoone

Riigi KinnisvaraLääne-Virumaal Tapa linnas asetati täna nurgakivi kasvatusraskustega õpilaste riigikooli õppehoone juurdeehitusele, kuhu tuleb muuhulgas ka seni puudunud spordisaal.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul vajavad kasvatusraskustega noored ja nende õpetajad erilisi ning häid tingimusi. „Õppehoone rekonstrueerimine annab koolile väga hea võimaluse vabaneda kujunenud erikooli negatiivsest mainest ja vältida sinna sattunud noorte ühiskondlikku sildistamist. Uues koolis saame pakkuda kasvatusraskustega noortele paremat tuge, mis võimaldab neil saada ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks,“ sõnas Ossinovski.

Ehitustööde käigus rajatakse kaasaegne ning õpilasesõbralik koolikompleks, millest kolmandik on juurdeehitus ja ülejäänu olemasolev õppehoone, mis rekonstrueeritakse täielikult tänapäevastele nõuetele ja kooli eripärale vastavaks. Laienenud ning põhjalikult uuenenud koolihoone antakse üle 2015. aasta jaanuaris.

Riigi Kinnisvara ASi eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada koolihoone mis oleks sobiv õppetööks, arvestaks õpilaste vajadusi, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad. Eesmärk on funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav hoone.

Valdavalt kolmekorruselise koolihoone suuruseks on kavandatud kokku ligi 3725 ruutmeetrit ja selle on projekteeris AS Meistri Projekt ja Arhitektuuribüroo FP OÜ. Rekonstrueerimis- ja ehitustöid teostab AS Semuehitus ning need lähevad maksma ligi 3,1 miljonit eurot.

Koolikompleksi rajamist rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Haridus- ja Teadusministeerium.

Tallinna Sotsiaaldemokraadid taunivad Pirita TOPi krundile kortermajade rajamist

Tallinna sotsiaaldemokraadid leiavad, et vaatamata Ringkonnakohtu otsusele, mis andis arendajale õiguse Regati pst 1,3,5 ehk Pirita TOPi linnapoolsele unikaalsele krundile rajada kortermajad soovitud mahus ehk ca 300 korterit, võiks arendaja kaaluda krundi osalise sotsiaalmaa funktsiooni säilitamist ning krundile muu hulgas avalikes huvides tegutseva asutuse.

“Regati pst unikaalsele krundile sobiks ennekõike elanikke teenindavad ja avalikes huvides toimivad asutused. Pirita on ennekõike kogu Tallinna puhkepiirkond ning tuleks vältida selle muutumist magalaks,” ütles sotsiaaldemokraadist Pirita halduskogu esimees Barbi Pilvre.

Ringkonnakohus andis 28. mail Tallinna linna ja Pirita Seltsi vahelises kohtuasjas õiguse Tallinna linnale ja TOPi krundi arendajale AS Rand ja Tuulberg, mis võimaldab muuta maa sihtotstarvet, vähendades sotsiaalmaa mahtu, rajada mere äärde suuremahulised kortermajad ning äripinnad. Ringkonnakohus leidis, et detailplaneeringu menetlemisel ega kehtestamisel ei ole õigusakte rikutud ja planeering vastab kehtivale õigusele ning kaebuses toodud väited ei lükka seda ümber.

Sotsiaaldemokraadid on toetanud Pirita Seltsi seisukohta, mille kohaselt muudab mastaapne mereäärne planeering põhjendamatult Pirita aedlinlikku ilmet ja väljakujunenud looduslikku miljööd. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et unikaalsele krundile ei sobi odavaim lahendus – kortermajadega täitmine. “Lisanduvad korterid toovad kaasa olulise liikluskoormuse kasvu niigi ülekoormatud Pirita teel. Pirita linnaosa infrastruktuuri areng jääb juba praegu maha elanike kiirele juurdekasvule. Linnaosas on krooniline lasteaia- ja koolikohtade puudus ning korterite ehitamine halvendab seda olukorda veelgi,” põhjendab vastuseisu arendusele Barbi Pilvre.

Avalikkuse vastuseis elamute ehitamisele antud asukohta on suur. Purjespordikeskuse hoonetekompleks on Eesti arhitektuuri tippteos, mis on ka muinsuskaitse all. Planeering muudab selle kompositsiooni ja vaate.

“Vaadates kinnisvaraportaale, selgub, et Pirital on valmis elamispindu müügil suur hulk. Uued elanikud vajavad ka oma asumis teenuseid. Enne uute kvartalite hoogsat rajamist Piritale tuleks nõudlusega vastavusse viia koolide ja lasteaedade võrk.” lisas Pilvre.

Glikman Alvin & Partnerid: Kaasomanike suhted kaasomandi lõpetamisel

Tsiviilasjas nr 3-2-1-13-14 käsitles kolleegium kaasomanike vahelisi suhteid kaasomandi lõpetamise olukorras, kus üks kaasomanikest keeldub ruumidest välja kolimast.

Asjaolude kohaselt oli jõustunud kohtulahend, millega lõpetati kaasomand korteriomandile selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel ja kumbki kaasomanik saab müügihinnast hüvitise. Üks kaasomanikest aga keeldus korterist välja kolimast ja takistas seega avaliku enampakkumise läbiviimist põhjendusega, et ta on kaasomanik seni, kuni korteriomandit ei ole müüdud.

Riigikohus möönis, et kaasomandi lõpetamise kohtulahend tõesti ei anna iseseisvat alust korterist välja tõstmiseks. Samas märkis kohus, et kaasomaniku õigus kaasomandis olevat asja kasutada ja vallata ei ole absoluutne õigus, vaid piiratud teiste kaasomanike õigustega. Seadusest tulenevalt on kaasomanikul õigus nõuda teiselt kaasomanikult, et kaasomandis olevat asja vallatakse ja kasutatakse kõigi kaasomanike huvides. Seega, kui üks kaasomanikest takistab korteris elamisega kaasomandi lõpetamist ja korteriomandi müüki, võib see olla käsitletav teise kaasomaniku huvide kahjustamisena.

Huvide kaalumise osas juhtis kohus lahendis tähelepanu, et olukorras, kus on juba otsustatud kaasomandi lõpetamine korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel, saab üheks kaalutavaks huviks olla poolte huvi kaasomandi ese müüa ja saada selle eest võimalikult kõrget hinda. Selle vastukaaluks on aga teise kaasomaniku huvi korteris elada.

Nendel asjaoludel tuleb hinnata, kuidas mõjutab kaasomaniku korteris elamine korteri hinda ja selle müügivõimalusi. Ühtlasi selgitas kohus, et kuna on otsustatud kaasomand lõpetada ja korteriomand müüa, ei saa korteris elav kaasomanik eeldada, et tal oleks võimalik korteris pikka aega edasi elada.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

East Capital viis lõpule Vilniuse ärikeskuse ostutehingu

East CapitalPeakontoriga Eestis ning regionaalsete esindustega Lätis ja Leedus tegutsev juhtiv kommertskinnisvara valitseja East Capital Baltics AS-i üks investoritest East Capital Explorer AB viis lõpule Vilnius Business Harbour ärikeskuse ja seda ümbritseva krundi omandamise. Tehingu koguhind oli 61,6 miljonit eurot.

East Capital Explorer AB omafinantseering moodustas 22,3 miljonit eurot, ülejäänud osa ostust finantseerib Swedbank. Tehingu ostuhind vastab hinnanguliselt 7 protsendisele tootlusele.

“Oleme investeeringuga Vilnius Business Harbour ärikeskusesse väga rahul. See on meie jaoks järjekordne oluline samm fokusseeritud investeerimisstrateegias ning suurendab rahavoogu meie portfellis. Balti turg on meie jaoks jätkuvalt huvitav ning pakub atraktiivseid võimalusi nii erakapitali kui ka kinnisvara vallas,” sõnas East Capital Exploreri tegevjuht Mia Jurke.

Ostuga omandas East Capital 2008. aastal Leedu pealinna Vilniusesse ehitatud 60 000 ruutmeetrise A-klassi äripinna, millest 28 400 ruutmeetrit moodustab väljaüüritav pind ning 13 000 ruutmeetrit kõrvalasuv krunt potentsiaaliga ärikinnisvara arenduseks. Vilniuse ärikeskust iseloomustab prestiižne taust ja tugevad üürnikud, vabu äripindu leidub seal vähe. Rentnike hulka kuuluvad teiste hulgas näiteks TEO, Aviva Insurance, Visma, DnB Nord, Rahandusministeerium ja Nordea Finance. Müüjaks oli arendaja SPV Nekilnojamojo Turto Gama.

“See suurepärase asukohaga kvaliteetne äripind Baltikumi ühes suuremas pealinnas on ideaalseks täienduseks East Capital Exploreri olemasolevasse kinnisvaraportfelli. Vilnius Business Harbour on üks modernsematest ja parema asukohaga hoonetest Vilniuses, kus on pidev kasv A-klassi äripindade nõudluses. Me näeme selle projekti edasiarenduses head perspektiivi ja pakume parimaid äripindu ning teenuseid oma klientidele,” sõnas East Capitali partner ning erakapitali ja kinnisvara investeeringute osakonna juht Kestutis Sasnauskas.

East Capital Group-i kuuluv East Capital Baltics AS asutati 2005. aastal ning tegeleb ettevõtte kinnisvarainvesteeringutega. Täna on East Capital Baltics turul üks suurimaid varahaldureid, millel on investeeritud varasid kolmes Balti riigis tegutsevatesse kinnisvarafondidesse ning otseinvesteeringute ja alternatiivsete investeeringutega tegelevatesse varahaldusettevõtetesse enam kui 240 miljoni euro väärtuses. Hetkel on East Capital Balticsi portfellis ligi 220 000 ruutmeetrit rendipinda ning valitsemisalas ligi 470 rentniku. Ettevõtte peakontor asub Tallinnas, harukontorid Riias ja Vilniuses. Ettevõttel on pikaajaline kogemus kinnisvara valitsemisel, sealhulgas kogemus ka mitmest jaekaubanduspinna arendusest ja hoonete saneerimisprojektidest.

East Capital Explorer AB on Rootsi investeerimisettevõte ning üks East Capital Baltics AS-i investoritest, mis loodi eesmärgiga teha Ida-Euroopa unikaalsed investeerimisvõimalused kättesaadavaks võimalikult laiale investorbaasile. Peamiselt investeerib ettevõte otseinvesteeringute kaudu noteeritud ja noteerimata ettevõtetesse, kuid investeeringuid tehakse ka läbi East Capital-i erakapitali, kinnisvara kui ka alternatiivsete investeeringute fondide. East Capital Exploreri peamised investeeringud on koduturu kasvu ning ettevõte keskendub kiiresti arenevatele sektoritele nagu finantssektor, jae- ning tarbekaubad ja kinnisvara. East Capital Exploreri investeerimistegevust juhib East Capital. East Capital Explorer on noteeritud NASDAQ OMX Stockholm, Mid Cap börsil.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine