Ko
oskõlas väärtpaberituruseaduse §-ga 186 teavitab EfTEN Real Estate Fund AS (Fond) olulise osaluse muutusest.
OÜ Hoiukonto teavitas Fondi osaluse olulisest muutusest. Alates 15.04.2024 omab OÜ Hoiukonto 1 145 192 aktsiat, mis esindab 10,5842% Fondi hääleõiguslikest aktsiatest. Enne osaluse olulist muutust omas OÜ Hoiukonto 359 370 Fondi aktsiat, mis esindas 3,32% hääleõiguslikest aktsiatest.
Eesti elamispindade pakkumishindade liikumise suunda peegeldav KV.EE indeks liigub allapoole. Aprilli keskpaiga KV.EE indeksi näit 177,4 punkti on aastatagusest 1,5% kõrgemal, kuid kuutagusest 0,8% allpool. KV.EE hinnaindeksit suunab allapoole elamispindade müügipakkumiste arvu kiire suurenemine.
KV.EE elamispindade müügipakkumiste indeks on 2024. a aprilli keskpaigaks kerkinud 69,6 punktile. Portaalis pakkumisel olev elamispindade arv 12 916 on 24% rohkem kui aasta tagasi ja 20% rohkem kui 3 kuud tagasi. Kiirem ja sirgjooneline elamispindade müügipakkumiste arvu suurenemine portaalis KV.EE algas 2024. a jaanuaris.
Elamispindade müügipakkumiste arvu suurenemise taga portaalis KV.EE on Eesti kõik kolm elamispindade turu suuremat keskust Tallinn, Tartu ja Pärnu, kus asub ligi kaks kolmandikku elamispindade müügipakkumiste koguarvust. Kõikides neis kolmes linnas on elamispindade müügipakkumisi viimastel kuudel hoogsalt juurde tulnud.
Suurem hulk konkureerivat vara paneb kinnisvaramüüjad konkureerima hinna baasilt ja hindu alandama. Siiani on hoogne elamispindade müügipakkumiste arvu suurenemine viinud vaid marginaalse elamispindade pakkumishinna languseni.
Elamispindade ostu-müügitehingute arv on viimaste kvartalite jooksul liikunud allapoole, kuid majanduskonjunktuuri arvestades püsinud mõõdukalt hea. Hea vahetut turu sentimenti peegeldava indikaatorina on järelturukorterite tehingute arv püsinud üsnagi stabiilne. See näitab, et ostjad ei ole turult sugugi kadunud.
Edasiste elamispindade hindade liikumise prognoosides tuleb olla ettevaatlik. Suur ja veel suurenev pakkumise portaalis KV.EE survestab igal juhul hindu. Mõõdukalt aktiivne turg on aidanud olulist hinnalangust vältida. Paari protsendi suuruseid hindade muutuseid ei tohiks liialt oluliseks pidada.
2024. a elamispindade turu suur küsimus on, kas kinnisvaramüüjad murduvad suureneva pakkumise ja pikenevate müügiperioodide surve all ja lasevad hindu allapoole? Või peavad kinnisvaramüüjad visalt vastu ning hoiavad hindu paigal? Lähiajale elamispindade hinnatõusu prognoosimine ei ole aktuaalne teema, millel pikemalt peatuda.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
Maailmamajanduse kasv on nõrk, kuid piirkonniti ja riigiti on arengud erinevad. Aasta teisel poolel, kui inflatsioon normaliseerub ning intressimäärad langevad, peaks euroala majandus paranema. Euroopa Keskpank hakkab meie hinnangul intressimäärasid langetama juunis, Föderaalreserv aga septembris. Geopoliitilised pinged ja hoogsalt kasvanud varade hinnad on aga maailmamajanduse taastumisele oluliseks ohuks.
USA majandus on tugev. Tööturg on olnud vastupidav ja eratarbimine suureneb. Samas prognoosime majanduskasvu aeglustumist, kuna karmim rahapoliitika alles jõuab majandusse. Hiina majanduskasv jäi eelmisel aastal valitsuse sihitud 5% eesmärgi juurde. See valmistas siiski pettumust, kuna pandeemia lõppedes oodati Hiina majanduselt tugevamat kasvu. Majanduskasvu eesmärgi saavutamiseks sel ja järgmisel aastal asub Hiina valitsus majandust, sealhulgas tööstussektorit, jõulisemalt toetama. Hiina tööstussektori suuremahulised toetused on juba suurendanud konkurentsi maailmaturul ning keskpikas vaates halvendavad need Euroopa tööstussektori, eriti Saksamaa autotööstuse, konkurentsivõimet.
Kui USA majandus liikus soliidsel kasvukursil, siis euroalal on majanduskasv peatunud. Tõenäoliselt jätkus stagnatsioon ka selle aasta esimeses kvartalis, kuid kindlustundenäitajad viitavad, et majandus on uuesti kasvule pöördumas. Euroala riigiti on arengud aga erinevad. Saksamaa majandus püsib nõrk, samas kui lõunapoolsed riigid, nagu Portugal, Itaalia, Kreeka ja Hispaania, näitavad paremat kasvu. Saksamaal on nii töötleva tööstuse kui teenuste sektori kindlustunne paranenud vähe või üldse mitte ja tõenäoliselt oli selle majandus esimeses kvartalis languses. Euroala nõrgale majandusele vaatamata püsib tööturg tugev. Meie prognoosi järgi hakkab euroala majandus taastuma selle aasta teises pooles, kui inflatsioon normaliseerub ja Euroopa Keskpank alustab intressimäärade langetamisega.
Euroala inflatsioon on järk-järgult lähenemas Euroopa Keskpanga 2% eesmärgile. Kui Euroopa Keskpank prognoosib, et inflatsiooni eesmärk saavutatakse 2025. aastaks, siis me usume, et inflatsioon jõuab 2 protsendini juba selle aasta suvel. Meie hinnangul hakkab Euroopa Keskpank intressimäärasid langetama juunis ning teeb seda sel aastal neljal korral. Nii peaks hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõudma aasta lõpuks 3 protsendini ja järgmise aasta lõpuks 1,75 protsendini. Kuna USA majandus on tugev ja inflatsioon on osutunud oodatust püsivamaks, ootame Föderaalreservilt esimest intressimäära langetust alles selle aasta septembris. USA dollar jääb sel aastal tugevaks.
Rootsi majandus on nõrk ning püsib sellisena ka veel lähiajal, kuid tänu reaalpalkade ja eratarbimise kasvule hakkab majandus vaikselt kasvama aasta teises pooles. Tugevam välisnõudlus ja intressimäärade langetamine annavad Rootsi majandusele rohkem hoogu alles järgmisel aastal. Reaalsissetulekute kasvu ja intressimäärade langetamise toel hakkab eluasemeturg paranema 2025. aastal, kuid kinnisvarainvesteeringute tugevam taastumine ei toimu enne 2026. aastat.
Nõrgem Rootsi kroon annaks justkui alust arvata, et Rootsi keskpank soovib ära oodata Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga intressimäära langetused. Samas on inflatsiooni väljavaade Rootsis oluliselt parem ning reaalmajandus nõrgem kui USA-s ja euroalal. Meie prognoosi järgi hakkab Rootsi keskpank intressimäära langetama selle aasta mais. Rootsi kroon peaks tugevnema ja sellele aitab kaasa investorite riskiisu suurenemine ja intressimäärade langetamine Föderaalreservi poolt. Samuti tugevneb Rootsi kroon siis, kui Rootsi majandus näitab euroalaga võrreldes paremat kasvu.
Nii Läti kui ka Leedu majanduslangus jäi eelmisel aastal tagasihoidlikuks. Mõlemas riigis toetasid majandust valitsussektori investeeringud, mis aitavad majanduskasvule kaasa ka sel aastal. Tööturg püsib tugev, mis annab jõudu majapidamiste tarbimisele ning selle aasta teises pooles hakkab välisnõudlus jõulisemalt toetama ekspordikasvu.
Geopoliitilised riskid püsivad kõrgel. Olukord Lähis-Idas on halvenenud ning nafta hind on hiljuti tõusnud. Osade toormete hinnad on hakanud kerkima, mis võib inflatsiooni normaliseerumist pidurdada ning keskpankade intressimäärade langetusi edasi lükata. Samas on maagaasi hind püsinud madal ning praeguste energiahindade juures ei ole sellel inflatsioonile survet.
Eesti majandus jääb ka sel aastal kergesse langusesse, kuid üha enam on tegureid, mis toetavad kasvu taastumist: inflatsioon aeglustub ja inimeste ostujõud on suurenemas, tööturg on üsna vastupidav, välisnõudlus hakkab tasapisi paranema ja intressimäärad peaksid langema. Swedbanki prognoosi järgi väheneb Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) sel aastal püsivhindades 0,5% ja suureneb järgmisel aastal 2,8%
Eesti majanduse maht on vähenenud kvartali võrdluses juba alates 2022. aasta algusest ja eelmisel aastal langes püsivhindades SKP 3%. Kui püsivhindades SKP on kukkunud allapoole pikaajalist trendi, siis jooksevhindades on see jätkuvalt sellest üle. Möödunud aasta viimases kvartalis jätkus SKP võrdlemisi tugev langus ja selle mõju kandus ka käeoleva aasta algusesse, lükates majanduse kasvule pöördumise veidi hilisemaks.
Majanduse üldine kindlustunne aga enam ei halvene ja see näitab isegi esimesi märke paranemisest. Teenuste kindlustunne kosub, tööstus- ja ehitusettevõtete kindlustunde langus on pidurdunud, samas kui majapidamiste ja jaekaubandusettevõtete kindlustunde halvenemine jätkub. Majapidamiste kindlustunnet mõjutavad peamiselt hirm tööpuuduse tõusu ja finantsolukorra halvenemise ees. Jaekaubandusettevõtted on aga mures oma müügi pärast eesolevatel kuudel. Lähiriikidega võrreldes on Eesti majapidamiste kindlustunne kõige halvemas seisus.
Pikalt kestnud majanduslangusele vaatamata on töötuse määr tõusnud Eestis mõõdukalt ja oleme selle prognoosi 2024. ja 2025. aastaks väiksemaks korrigeerinud. Nii tõuseb töötuse määr sel aastal keskmiselt 7,5 protsendini ja koos majanduskasvu oodatud paranemisega väheneb see järgmisel aastal 6,7 protsendini. Hõivatute arv sel aastal küll väheneb, kuid hõive määr jääb kõrgeks. Paindlik ja üsna vastupidav tööturg toetab majanduskasvu taastumist. See võimaldab nõudluse paranedes ettevõtetel rakendada kiiremini juba olemasolevat tööjõudu ning kõrge tööhõive ja mõõduka töötusemäära juures on ostujõu kasvul tugevam mõju.
Sel aastal aeglustub viimase paari aasta tagune kahekohaline palgakasv 7% lähedale, kuna nõudlus tööjõu järele on vähenenud. Müügitulu langus sunnib ettevõtteid tegevuskulusid koomale tõmbama. Kui eelmisel aastal vedas palgakasvu avalik sektor, siis sel aastal peaks ka seal töötasude tõus pidurduma. Palgakasv sel aastal küll aeglustub, kuid see ületab hinnakasvu ehk, reaalpalga kasv jätkub. Reaalpalk pöördus tõusule juba möödunud aasta keskel ja majapidamiste ostujõu paranemine peaks tarbimise mahtu suurendama. Nii näitavadki inflatsiooniga kohandatud Swedbanki kaardimaksed tarbimismahu languse taandumist. Järgmisel aastal jõustuv tulumaksureform, millega tõstetakse küll tulumaksumäära, kuid ühtlustatakse ka tulumaksuvabastus kõikidel sissetulekutasemetel, annab veelgi hoogu netopalga tõusule, mis omakorda toetab eratarbimise kasvu.
Euribori langus mõjutab ligi veerandit Eesti majapidamistest, jättes nende eelarvesse rohkem ruumi tarbimiseks ja/või säästmiseks. Võrdlemisi tugev tööturg on aidanud inimestel laenukohustusi hästi täita ja viivises laenude osatähtsus on jätkuvalt väga madal. Samas jääb intressimäärade languse mõju kogu majandusele sel aasta tõenäoliselt veel tagasihoidlikuks, kuna laenulepingutes muutuvad intressikulud järk-järgult ja alles mitme kuu järel.
Kaupade eksport küll veel väheneb, kuid selle sügavaim langus jäi möödunud aasta keskele. Samas on töötleva tööstuse ettevõtete eksporditellimused jätkuvalt väikesed ja nende ekspordiootused käesoleva aasta esimeses kvartalis veel halvenesid. Soome ja Rootsi ehituse ja kinnisvarasektori nõrgal nõudlusel on olnud oluline negatiivne mõju Eesti kaupade ekspordile. Kui möödunud aastal oli Soome ja Rootsi osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordi langusest vaid 13%, siis selle aasta esimesel kahel kuul oli see osakaal tõusnud juba enam kui pooleni. Ainuüksi kokkupandavate ehitiste ja puittoodete väljaveo vähenemine moodustas Soomesse ekspordi langusest 70% ning Rootsi suunal oli nende kahe kaubagrupi ekspordilanguse osakaal 66%. Ehituse ja kinnisvarasektori nõudlusega seotud kõikide kaupade osakaal oli aga oluliselt suurem. Seetõttu, kuigi me prognoosime üldise välisnõudluse paranemist, pidurdavad sel aastal hooneehituse mahtude vähenemine Soomes ja Rootsis kaupade ekspordi kasvu taastumist. Ekspordi taastumist võib tagasi hoida ka halvenenud kulupõhine konkurentsivõime.
Kui kaupade eksport on langenud alla pikaajalist trendi, siis teenuste eksport ületab seda. Teenuste ekspordi osakaal SKP-s on viimastel aastatel peamiselt arvuti-, äri- ja reisiteenuste toel suurenenud. Teenuste positiivne bilanss aitab kompenseerida kaupade ja otseinvesteeringute tulu negatiivset bilanssi ja sellel on positiivne mõju Eesti majandusele.
Juba pikalt kestnud töötleva tööstuse tootmismahu vähenemine on viinud selle tagasi 2018. aasta sügise tasemeni. Kuigi tootmismahu langus tasapisi taandub, võtab selle aastases võrdluses püsivalt kasvuni jõudmine veel aega. Töötleval tööstusel on juba kaua kestnud nõrga nõudluse ja vähenenud tootmise juures tootmisvõimsuste rakendatus oluliselt langenud. See peaks võimaldama selle majandusharu ettevõtetel reageerida kiiremini nõudluse paranemisele ilma oluliste lisainvesteeringuteta. Samas on eksportiva sektori konkurentsivõime tublisti kannatada saanud, mistõttu vajavad nad investeeringuid efektiivsuse parandamiseks.
Pankrottide osakaal ettevõtete koguarvust langes vähemalt viimase 12 aasta madalaimale tasemele 2022. aastal ja on seejärel olnud tõusuteel. Samas jäi selle aasta esimeses kvartalis pankrotistunud ettevõtete osakaal veel alla pikaajalist keskmist. Ettevõtete sektori kogukasum läks küll eelmise aasta teisel poolel langusesse, kuid kasumlikkus (kasumi osakaal käibes) jäi veel üsna heaks, toetades tööturu vastupidavust. Esialgsetel andmetel oli ettevõtete kasumlikkus möödunud aasta viimases kvartalis 2018. aasta alguse tasemel. Nõrga nõudluse juures saavad ettevõtted kasutada veel mõnda aega oma eelmistel aastatel kogutud puhvreid. Samas on ettevõtete maksevõime tegevusalade lõikes väga erinev ja mida kauem majanduse kehv seis kestab, seda enam ettevõtete vastupidavus sellele halveneb. Kuigi me prognoosime majandusaktiivsuse paranemist, hakkab kannatada saanud maksevõime ettevõtetes paranema viitajaga.
Nõrgenenud nõudlus, tarnehäirete leevenemine ja toorainehindade kasvu aeglustumine või langus on inflatsiooni Eestis pidurdanud. Languses töötleva tööstuse tootjahinnad ning ekspordi- ja impordihinnad kannavad ettevõtetelt edasi väiksemat hinnasurvet. Meie prognoosi järgi aeglustub tarbijahindade kasv sel aastal 3,5 ja järgmisel aastal 2,7 protsendini. Kõige enam pidurdavad sel aastal inflatsiooni toiduainete hindade kasvu aeglustumine ja eluasemega seotud hindade langus. Energiahinnad on vähenenud, kuid kiire palgakasvu tõttu tõusevad teenuste hinnad mitte-energia tööstuskaupadega võrreldes kiiremini. Pool selle aastasest hinnatõusust tuleb käibemaksu ja aktsiisimaksude muutusest.
Valitsussektori kulud ületavad üha enam tulusid ja riigieelarve puudujääk lähiaastatel süveneb. Kuigi suureneb ka võla osakaal SKP-st, jääb see mõõdukaks ning Euroopa Liidu riikide madalamate hulka. Üha kerkivad võla intressimaksed raskendavad aga riigirahanduse korda seadmist. Riigieelarve tasakaalu parandamiseks on vajalikud nii kulude kärped, kui ka eelarvetulude suurendamine. Suurt osa riigieelarvekuludest, näiteks pensionide, tervishoiu, kaitsekulutuste ja kliimaeesmärkide täitmise rahastamist, ei ole tõenäoliselt poliitiliselt aga võimalik kokku hoida, vähemalt mitte piisavalt. Nii ei pääse me tulude suurendamiseks maksude tõstmisest ja maksubaasi laiendamisest. Eesti maksukoormus on pikemas tagasivaates tasapisi küll kasvanud, kuid see jääb jätkuvalt tublisti alla Euroopa Liidu keskmist. Maksude tõstmine võib aga majanduse kasvuvõimet pidurdada, kui samal ajal ei ole ettevõtetele loodud paremaid tingimusi tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks.
Pursuant to § 186 of the Securities Market Act, EfTEN Real Estate Fund AS (the Fund) notifies of a change in substantial shareholding.
OÜ Hoiukonto has informed the Fund of substantial changes in shareholdings. As of April 15, 2024, OÜ Hoiukonto owns 1,145,192 shares, which represents 10.5842% of the Fund’s voting shares. Before the substantial change OÜ Hoiukonto owned 359,370 Fund shares, which represented 3.32% of voting shares.
Keila kesklinnas algab eesrindliku rohe-kortermaja Allika Kodude ehitus. 5-korruseline kaasaaegse arhitektuuriga maja saab endale Eestis haruldase katusehaljastuse, hoone seintele vertikaalse haljastuse koos kastmisautomaatikaga, päikesepaneelid ja arvukalt rattahoiukohti. Arendaja on Scandium Kinnisvara ning ehitaja Tesron Ehitus.
Allika Kodud on nägus 5-korruseline astmesse ehitatud 25 korteriga maja, mis kerkib otse Keila südalinna Keskpargi lähedale Allika tänavale. Teistest kohalikest, aga ka pealinna hoonetest, eristab maja suur rohealade hulk. Maja saab endale katusehaljastuse ehk rohekatuse ja taimedega kaetud roheseina. Rohekatusega hoone mõjub teiste kortermajade vahel kui park keset asfalteeritud tänavaid. See aitab ühtlustada sademevee koormust linnatrassile ja veevõrkudele. Lisaks hoiab see linnaõhku puhtamana. Kolmanda kasutegurina ei tõmba rohekatus nii palju päikesekuumust ligi kui must katus ja päästab suvise kuumuse ning talvise külma eest.
Kalle Aron, Scandium Kinnisvara arendusjuht: “Keilasse kerkiv Allika Kodud on eesrindlik elumaja, kus saame rakendada mitmeid elukeskkonda edendavaid võtteid. Eesti kortermajade seas veel üsna ainulaadne rohekatuse kasutamine aitab leevendada kliimasoojenemise mõjusid ning tõstab päikesepaneelide efektiivsust. Samuti on see hea soojusisolaator, mis hoiab suvel temperatuuri jahedamana ja talvel soojemana. Kesk-Euroopa eesrindlikes riikides on rohekatused väga populaarsed, Eestis oleme veel kasvukõvera alguses. Rohetiigri asutajaliikmetena aitame seda trendi meeleldi juurutada.”
Lisaks tuleb maja fassaadile kastmisautomaatikaga rohesein ning ulatuslik uus haljastus maja hoovialadele. Viimase korruse korterite rõdud võimaldavad osalist kinniehitamist, et luua koduostja soovil ka väikesed isiklikud talveaiad. Lisaks rekonstrueerib arendaja hoone lähiümbruses Allika tänava, luues täna puudu oleva jalgtee.
Madis Lett, Allika Kodude projektijuht: „Keila linnavalitsus on linna arendamisel uuemeelne ja paljudes aspektidest linna rohelisse arengusse panustav, mis kumab vastu kogu Keila kaunis rohelises linnapildis. Väga on soositud rattaliiklus, tänu millele on ka Allika Kodudes suur tähelepanu arvukatel ratta- ja kärude hoiukohtadel, väiksem rõhk üleliigsetel autokohtadel. Rahulikuma ja tervislikuma elutempo edendamine toimub Keilas praktiliste vahenditega ning on seetõttu ka nõnda edukas.“
Allika Kodude ehitusluba on olemas ning ehitaja Tesron Ehitusega on sõlmitud ehitusleping. Ehitus algab lähinädalatel ning hoone valmib 2025. aasta kevadel.
Pärnu linnavalitsus kiitis tänasel istungil heaks Vallikääru kontsertpaiga arhitektuurivõistluse tulemused, esitatud tööde autoreid ja võistlustööde sisu tutvustatakse reedel, 19. aprillil kell 14-16 Pärnu keskraamatukogus.
Arhitektuurivõistlusele saadeti kümme võistlustööd. Žürii, kuhu kuulusid linnavalitsuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Muinsuskaitseameti esindajad, pidas esimese koha vääriliseks võistlustööd märgusõnaga „Laululind“. Teine koht otsustati anda võistlustööle nimega „Luna Plena“, kolmas koht võistlustööle mängusõnaga „Origami“. Võistlustööd nimega „Halloo, Kosmos, siin maa!“ tunnustati eriauhinnaga.
Arhitektuurivõistluse võitja auhinnaks on 9000 eurot. Teiseks tulnud võistlustöö autoreid premeeritakse 6000, kolmanda koha võidutöö autoreid 3000 euroga. Ergutusauhinna suuruseks on 1500 eurot.
Tänavu esimeses kvartalis tehti kinnisvaratehinguid 8% võrra vähem kui mullu samal ajal, selgub Notarite Koja statistikast.
Kui mullu esimeses kvartalis tõestasid notarid 15 275 kinnisvaratehingut, siis tänavu esimeses kvartalis oli neid 14 098. Kõige enam langes tehingute arv Hiiumaal (43%) Põlvamaal (33%) ja Valgamaal (29%). Pärnumaal langes kinnisvaratehingute arv 16%, Lääne-Virumaal 14%, Jõgevamaal 13%, Läänemaal ja Tartumaal 12%, Saaremaal 10%, Raplamaal ja Võrumaal 8% ning Harjumaal 6%. Tehingute arv kasvas vaid kolmes maakonnas – Ida-Virumaal 11%, Järvamaal 10% ja Viljandimaal 1% võrra.
Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul on kinnisvaratehingute arvu langus küll aeglustunud, ent jätkub tingituna püsivalt ebakindlast olukorrast Eesti majanduses. „Intressimäärad on jätkuvalt kõrged ja nende kiiret alanemist pole praegu ette näha, seetõttu pole ka kinnisvaraturul erilist optimismi märgata,“ märkis ta. „Aprilli algusest leevendas Eesti Pank laenuvõime hindamise tingimusi, mille tulemusena kasvab laenuvõtjate maksimaalne võimalik laenusumma, kuid selle mõju kinnisvaraturu aktiivsusele on praegu veel vara hinnata,“ lisas Saar-Johanson.
Notarite kõigi ametitoimingute ja teenuste maht on aastases võrdluses samuti vähenenud, kuid langus on poole võrra väiksem kui kinnisvaratehingute puhul ehk 4%. Kui mullu esimeses kvartalis tegid notarid 67 272 ametitoimingut, siis tänavu oli neid 65 002. Toimingute või tehingute kaugtõestamine videosilla vahendusel on aga aastases võrdluses kasvanud ja kokku toimus tänavu esimeses kvartalis 11 614 kaugtõestamist, mida on 10% võrra rohkem, kui mullu samal ajal.
„Tehingute kaugtõestamisest on saanud tõeline notariaadi edulugu,“ märkis Saar-Johanson. „Kaugtõestamiste arvu kasv kümnendiku võrra olukorras, kus nii kinnisvaratehingute kui ka ametitoimingute üldine arv on languses, näitab, et kliendid on selle teenuse väga hästi vastu võtnud ja hindavad kaugtõestamise mugavust kõrgelt.“
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue Kindluse Kodu nimelise elamukvartali, kuhu rajatakse pea 170 ridaelamut, paarismaja ja eramut. Uue elamuarenduse eelhuvide registreerimine on alanud ning esimese etapi infrastruktuuri ehitus algab juba eesootaval suvel.
Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuhi Janar Muttiku sõnul käivad hetkel Kindluse Kodu arenduse projekteerimistööd. „Järvekülas, Kindluse Kooli kõrval asuva arenduse infrastruktuuri ehitus algab käesoleval suvel,“ räägib Muttik ettevõtte plaanidest. „Rajame Järvekülla meile omaselt energiatõhusad, modernse arhitektuuri ja põhjalikult läbimõeldud lahendustega, terviklikult välja arendatud keskkonnaga kodud, mis sobivad nii järelkasvu planeerivatele, lastega peredele, kui ka neile, kes on juba vanaema-vanaisa tiitli väärilised.”
Kindluse Kodu mastaapsele 21 hektari suurusele arendusalale rajatakse pea 170 uut ja energiatõhusat maaküttega kodu. Everaus Kinnisvara peab oluliseks klientide vajadustele vastavate funktsionaalsete lahenduste pakkumist, mistõttu saavad kliendid valida erinevate majatüüpide, suuruste ja planeeringute vahel.
”Kindluse Kodu elurajooni kerkivad ridaelamud, paarismajad ning ühe- ja kahekordsed eramud suurusega 110-190 ruutmeetrit ning leibkonnad saavad valida 3 ja 4 magamistoaga planeeringute vahel,” sõnab Muttik. “Lisaks valmislahendustele müüakse ka üksikelamu rajamiseks hoonestamata krunte. Praeguseks oleme sõlminud kruntide müügitehinguid juba 10 kliendiga, mis ilmestab hästi piirkonna potentsiaali ja väärtust,” täiendab Muttik.
Kindluse Kodu näol on tegemist juba neljanda Everaus Kinnisvara suurkvartali arendusega Rae vallas. “Tegu on hinnatud piirkonnaga, mis asub kesklinnast vaid 15-minutilise autosõidu kaugusel ning kus kõik vajalik, alustades koolidest ja lasteaedadest ning lõpetades sportimisvõimalustega, jäävad lühikese jalutuskäigu kaugusele,” märkis Muttik, lisades, et hea infrastruktuur, arenev keskkond ja nooruslik kogukond on tegurid, mis nii arendajat kui kliente Rae vallas võluvad.
Kindluse Kodu esimeses etapis valmivad kodud kolmekümne kuuele leibkonnale ehk kuus ridaelamut kahekümne nelja korteriga ja kuus paarismaja kaheteistkümne koduga. Eelhuvide registreerimine arenduse veebilehel on alanud ning esimesed kodud on sissekolimiseks valmis 2025. aasta lõpus.
Fondivalitseja East Capital Real Estate müüs kaks East Capital Baltic Property Fund kinnisvarafondile kuuluvat hoonet – Maardus asuva tootmishoone ja Jõhvis asuva JEWE Mööblimaja.
Tallinna külje all Maardus asuva EPF Metal OÜ koosseisu kuuluvast kahest hoonest müüdi ära üks, 2483 ruutmeetri suurune tootmishoone ja selle kasutuses olev kinnistu osa. Hoone kuulus East Capital Baltic Property Fund kinnisvarafondile 2007. aastast.
Teise tehinguga müüdi Jõhvis, otse keskväljaku ja bussijaama kõrval asuv 3676 ruutmeetri suurune JEWE Keskus OÜ koosseisu kuuluv JEWE Mööblimaja ja selle kasutuses olev kinnistu. Hoone uueks omanikuks sai Vladia OÜ. Tehingut nõustas müüja poolel SUPPA Advisers.
Vastavalt osapoolte kokkulepetele ei kuulu tehingute täpsemad detailid avaldamisele.
East Capital Real Estate on Balti riikide üks juhtivaid kinnisvara valdkonnas tegutsevaid varahaldusettevõtteid, mis keskendub ärikinnisvarainvesteeringutele Balti riikides ja Kesk-Euroopas, peamiselt büroo-, logistika- ja jaekaubandussegmendis. Ettevõte juhib kolme kinnisvarafondi ja ühte investeerimismandaati koguväärtusega 610 miljonit eurot, mis sisaldab 500 000 ruutmeetrit üüripinda kokku 24 erineval kinnistul.
East Capital Real Estate on osa Rootsis 1997. aastal asutatud East Capital Grupist. Tegemist on ülemaailmse varahaldusettevõttega, mis spetsialiseerub arenevatele ning kiire majanduskasvuga turgudele, pakkudes erinevaid investeerimislahendusi aktsiate, fikseeritud tulumääraga väärtpaberite, kinnisvara ja alternatiivsete investeerimisvõimaluste valdkonnas.
Fotode autorid vastavalt Kaupo Kalda ja Arvo Juhkov.
Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Ehk koosoleku kutse väljastamise ja koosoleku vahele peab jääma 7 päeva.
Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida vähemalt koosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord.
Koos koosoleku kutsega tuleb korteriomanikele teada anda koht, kus on võimalik tutvuda koosolekul arutamisele tulevate dokumentidega (põhikiri, majanduskava eelnõu, majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne või revisjonikomisjoni arvamus jms) ning nende dokumentidega tutvumise kord.
Kui korteriomaniku elukoht või juriidilise isiku asukoht ei ole korteriomandi asukoht ja ta ei ole ühistule teatanud oma tegelikku elu- või asukohta, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht. Kui aga korteriomanik on teatanud ühistule oma elektronposti aadressi, tuleb koosoleku teade ja koos nimetatud dokumentidega saata sellel aadressil.
Lisaks võib koosoleku teade üles panna ühistu teadetahvlile ja avaldada ühistu intranetis.
Kui ühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud, et koosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust, tuleb koosoleku kutses märkida, et korteriomaniku soovimatuse või võimatuse korral koosolekust osa võtta, peaks ta määrama endale esindaja, kellele anda koosolekul osalemiseks ja hääletamiseks lihtkirjalik esindusõigust tõendav dokument. Iga korteriomanik peab arvestama, et koosolekul osalemine ei ole mitte tema privileeg vaid otsene kohustus.
Korteriomanikel on õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Kui korteriühistul on 30 või enam liiget, võivad vastava nõude esitada vähemalt 1/5 liikmetest, väiksema liikmete arvu korral aga vähemalt 6 liiget. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. Taotlus tuleb esitada juhatusele mitte hiljem kui 3 päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda korteriomanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumisest samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
Kui korteriühistul on audiitor või revisjonikomisjon võivad vähemalt 1/5 korteriomanikest nõuda, et audiitor või revident peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma vandeaudiitori aruande või arvamuse kohta selgitusi. Sellekohane kirjalik nõue tuleb esitada vähemalt 5 päeva enne üldkoosoleku toimumist.
Riigikohus on selgitanud, et: „Üldkoosoleku otsus on tühine, kui koosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult, aga ka see, kui päevkord on puudulik või ebaselge. Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on samuti see, kui korteriomanikele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse. Samuti võib koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine olla see, kui koosoleku teatest ei ole aru saada, kus ja millal koosolek toimub.“
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati 2024. aasta märtsis Eestis kokku 3151 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 304 miljoni euro. Tehingute arv kasvas veebruariga võrreldes ca 13% ningmöödunud aasta jaanuariga võrreldes langes ca 15%. Tehingute koguväärtus langes eelmise kuuga võrreldes ca 24%.
Märtsis müüdi Eestis kokku 1510 korterit, keskmise hinnaga 1989 €/m². Korterite tehingute arv võrreldes veebruariga olulist muutust ei näidanud ja 2023. aasta märtsiga võrreldes langes 22%. Müüdud korterite keskmine hind aastataguse ajaga on langenud ca 3%.
Maa-ameti andmetel tehti Harju maakonnas märtsis kokku 1177 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli üle 184 miljoni euro. Veebruariga võrreldes langes tehingute arv 3% ja tehingute koguväärtus 41%. Mullusega võrreldes on tehingute arv langenud ca 24%, tehingute koguväärtus on samal ajal langenud 28%.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Tallinna linnas teostati märtsis 18% kõikidest korterite tehingutest uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 4186 €/m² (aastane hinnatõus 5%). Kuu varem oli uute korterite osakaal 12% ning keskmine müügihind 4149 €/m². Möödunud aastal müüdi pealinnas kokku ca 2344 uut korterit, uute korterite keskmine hinnatase 2022. aastaga võrreldes tõusis 13%. 2022. aastal müüdi Tallinnas kokku ligi 2628 uut korterit, mida on ca 8% rohkem kui 2021. aastal.
Tartu maakonnas teostati märtsis 385 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 47 miljoni euro. Veebruariga võrreldes kasvas tehingute arv 29% ning koguväärtus ca 31%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehinguaktiivsus langenud ca 8% ning tehingute koguväärtus 2%.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Tartu linnas tehti märtsis ca 32% korterite ostu-müügitehingutest uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 2753 €/m² (aastane hinnalangus 17%). Veebruaris oli uute korterite osakaal ca 12% ning keskmine müügihind vastavalt 3329 €/m². 2023. aastal müüdi Tartus kokku ca 573 uut korterit, uute korterite keskmine hinnatase 2022. aastaga võrreldes tõusis ca 21%.Aasta varem müüdi Tartu linnas kokku ligi 910 uut korterit, mida on 22% rohkem kui 2021. aastal.
Pärnu maakonnas teostati märtsis 203 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega pea 19 miljoni eurot. Veebruariga võrreldes kasvas tehingute arv ca 15% ning tehingute koguväärtus ca 35%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehinguaktiivsus langenud 17% ja tehingute koguväärtus 15%.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Pärnu linnas tehti märtsis ca 6% korterite ostu-müügitehingutest uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 3430 €/m² (aastane hinnatõus 14%). Kuu varem oli uute korterite osakaal 11% ning keskmine müügihind 2683 €/m². Möödunud aastal müüdi Pärnus kokku ca 192 uut korterit, keskmise ruutmeetrihinnaga 2992€/m2, uute korterite keskmine hinnatase 2022. aastaga võrreldes tõusis 6%. 2022. aastal müüdi Pärnu linnas kokku ca 203 uut korterit, mida on 26% rohkem kui 2021. aastal.
Viljandi maakonnas teostati märtsis 112 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 5,8 miljonit eurot. Veebruariga võrreldes kasvas tehingute arv 14%, kuid tehingute koguväärtus langes 25% võrra. Mullusega võrreldes langes tehingute arv 27%, kuid tehingute koguväärtus on kasvanud samal ajal 5% võrra.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Viljandi linnas ei tehtud märtsis ega möödunud kuul ühtegi tehingut uute korteritega. 2023. aastal müüdiViljandis kokku ca 13 uut korterit keskmise hinnaga 2376 €/m², uute korterite keskmine hinnatase 2022. aastaga võrreldes langes 6%. 2022. aastal müüdi Viljandi linnas kokku 50 uut korterit, keskmise hinnaga 2537€/m², mida on ca 19 korterit enam kui 2021. aastal.
Saare maakonnas teostati märtsis 151 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli üle 7,2 miljoni euro. Võrreldes veebruariga kasvas tehinguaktiivsus märkimisväärselt 58% ning tehingute koguväärtus ca 65%. Võrreldes aastataguse ajaga on tehingute arv kasvanud 19% ja koguväärtus langenud 18% võrra.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Kuressaares linnas tehti märtsis ca kaks ostu-müügitehingut uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 2999 €/m², möödunud kuul ei tehtud ühtegi tehingut uute korteritega. 2023. aastal müüdi kokku 6 uut korterit, keskmise hinnaga 1835 €/m2. Aasta varem ei tehtud uute korteritega mitte ühtegi tehingut. 2021. aastal müüdi kokku 13 uut korterit, keskmise hinnaga 1692 €/m2, mida on 3 korterit vähem kui 2020. aastal.
Ida-Viru maakonnas teostati märtsis 401 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 9,2 miljoni euro. Veebruariga võrreldes on tehingute arv kasvanud 41% ning tehingute koguväärtus 40%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv kasvanud 10% võrra, kuid tehingute koguväärtus langenud 25%.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
15. aprillil 2024 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv Tallinna Teede AS ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet lepingu Tallinna linna teede toimimiseks vajalike teeosade ja rajatiste korrashoiuks ja hooldusremondiks.
Leping hõlmab Tallinna linna teede ja tänavate hooldusremonti ning tee ja teerajatiste korrashoiuks vajalike osade asendamist samaväärsetega.
Lepingu maksumus on ligikaudu 5,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Sõlmitud lepingu kestvus on 24 kuud.
Umbes iga teine laenuvõtja kasutab kodulaenu taotlust esitades kaastaotleja võimalust, sest tihtipeale suurendab see valikuvõimalust ning muudab laenuvõimalused paindlikumaks. Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juhi Tanel Rebase sõnul tuleb siiski arvestada, et päris iga inimene kaastaotlejaks ei sobi.
Kodulaenu kaastaotleja olemasolu suurendab reeglina maksimaalset laenusummat ning sageli on ühiselt laenu võtvatel inimestel kokku ka rohkem raha esmaseks sissemakseks. Seetõttu on koos laenu võtmine Eestis väga populaarne valik, sest kahekesi on sobiva kodu soetamisel kindlasti rohkem võimalusi.
Kuigi ühise kodulaenu taotlemine on Eestis igati levinud praktika, kasutavad peamiselt seda võimalust noored pered ja vanemad inimesed. „Kuigi esimese kodu ostmine ja kodulaenu taotlemine jääb enamasti juba varajasse täiskasvanuikka, siis sageli on need noored pigem üksiktaotlejad, kuna sel hetkel ei pruugi neil olla veel püsivat elukaaslast,“ sõnas Rebane.
Seetõttu uuritakse mõnikord võimalust kaasata kaastaotlejana lapsevanemat, kuid kuna sellisel juhul arvestatakse ka vanema laenuvõimekust, sealhulgas vanust ja töötasu, siis tihti sellest võimalusest loobutakse. „Kuna lapsevanema vanus võib maksimaalse laenuperioodi pikkust lühendada ning sellest omakorda suureneb ka igakuine laenumakse, on see tüüpiline põhjus, miks lapsevanemat siiski kaastaotlejaks ei võeta.“
Rebase sõnul sobib laenu kaastaotlejaks kõige paremini taotleja elukaaslane või abikaasa, kellega koos kodu ostetakse. Küll aga tasub teada, et päris iga lähedane isik kaastaotlejaks ei sobi. „Sõbrad, õed-vennad või niisama tuttavad kaastaotlejaks ei sobi ning kindlasti ei ole mõtet laenu taotleda koos inimesega, kellel puudub regulaarne sissetulek. See ei anna laenuvõimekuse vaates soovitud eelist ehk laenu on koos mõistlik taotleda vaid siis, kui see suurendab laenuvõtjate võimalusi sobiva kodu soetamisel,“ selgitas Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht.
Väga oluline on enne laenu taotlemist ka omavahel kokku leppida, kuidas üks või teine osapool tehingusse panustab. Näiteks tuleb läbi arutada, milliselt pangakontolt laenu teenindatakse, et vältida lahkhelisid olukorras, kus taotlejad otsustavad tulevikus näiteks eri teed minna. „Vara jagamine võib lahkuminekutel olla suureks tüliõunaks ning seetõttu tuleb hoolikalt valida, keda kaastaotlejaks võtta ning kokkulepetega ennetada rahaga seotud ebameeldivusi.“
Lisaks tuleb Rebase sõnul meeles pidada, et kaastaotlejaid saab olla vaid üks ning on oluline jälgida, et mõlemad osapooled saaksid notariaalse tehingu käigus uue kinnisvara omanikeks. See välistab olukorra, kus laenu taotleti küll kahekesi, kuid lahku minnes kuulub kinnisvara seaduslikult ainult ühele osapoolele.
Elukondliku kinnisvara arendaja Liven andis täna teada kavatsusest emiteerida käesoleval kevadel rohevõlakirju ning valmistab koostöös LHV Pangaga ette avalikku pakkumist. Pakkumise täpsemad tingimused ja ajakava avaldatakse lähiajal.
Võlakirjade avaliku pakkumisega kavatseb Liven AS rahastada nii käimasolevate kui uute projektide arendamist ning laiendada ettevõtte investorite ringi. Rohevõlakirjad kavatsetakse noteerida Nasdaq Tallinna Börsi Balti võlakirjade nimekirjas. Tegemist on Baltikumi esimese kinnisvarasektori rohevõlakirjade pakkumisega.
Liveni sihiks on pakkuda investoritele võimalust paigutada kapitali ühte Eesti mainekamasse kinnisvaraettevõttesse ning ühtlasi ka keskkonnaeesmärke arvestavatesse finantsinstrumentidesse.
„Seni on Liven laenukapitali kaasanud vaid projektipõhiselt ning kontserni projektiettevõtete poolt. Kavandatava pakkumisega kaasaksime esmakordselt laenukapitali emaettevõtte Liven AS-i poolt, nii saame oma investorite baasi laiendada ning luua kontsernile võimalused kapitali paindlikumaks kasutamiseks. Meile on ka väga oluline, et läbi avalike võlakirjade börsiettevõtteks saamine suurendab ka Liveni läbipaistvust ning usaldusväärsust,“ rääkis Liven AS-i tegevjuht Andero Laur.
Liveni arendusportfellis on hetkel 10 projekti, milles on mahtu ligi 1 500 uue kodu rajamiseks. Müügis ja ehitamisel on kodud viies Liveni arenduses – Magdaleena, Uus-Meremaa, Luuslangi, Iseära ja Regati. Liveni arendusportfelli hinnanguline müügimaht on 375 miljon eurot.
Eelmisel aastal laienes Liven ka Saksamaa turule ning 2024. aasta jooksul on kavas alustada esimese Berliinis asuva projekti eelmüügiga. Lisaks planeeritakse veel nelja arendusprojekti Tallinnas. Kokku on Liveni arendusportfellis üle 115 000 m2 müüdavat pinda, mis tagab järgnevateks aastateks stabiilse arenduste mahu.
Liven AS-i võlakirjaemissiooni ettevalmistusi korraldab LHV Pank, mille esindaja Silver Kalmuse sõnul on Liven AS teeninud eestlaste usalduse sellega, et ettevõte rajab kodusid koostöös tulevase omanikuga ning arvestab kliendi soovide ja vajadustega. Kavandatav võlakirjaemissioon annab investoritele võimaluse seda usaldust jagada ja Liveni edust osa saada.
„Mul on hea meel, et Liven plaanib avaliku pakkumise käigus emiteerida just rohevõlakirju, mis annab investoritele kindlust, et kaasatavat kapitali võib Liven kasutada vaid selliste kinnisvaraprojektide rahastamiseks, mis on piiritletud Liveni kestliku rahastuse raamdokumendis ning mida on kontrollinud ja heakskiidu andnud rahvusvaheline sõltumatu reitinguagentuur S&P Global Ratings,“ rääkis LHV panga võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus.
Liven AS on 2014. aastal asutatud ja peamiselt Tallinnas tegutsev elukondliku kinnisvara arendaja. Ettevõtte kümne tegutsemisaasta jooksul on loodud üle 700 kodu ja ettevalmistamisel on ligi 1 500 kodu. Kantar Emori kinnisvarabrändide tuntuse ja maineuuringute järgi on Liven aastaid olnud Eesti kahe kõige mainekama arendaja hulgas.
Liven keskendub kodude loomisele ning ettevõtte tugevus ja eristumine seisneb koduomanikega koos kujundatud kodudes, läbimõeldud planeeringutes ning kohtkindla mööbli pakkumises. Livenit hinnatakse koduostjate poolt kõige atraktiivsemate arenduste poolest ning kirjeldatakse kui stiilset ja moodsa arhitektuuriga trendiloojat.
Võlakirju on plaanis avalikult pakkuda üksnes Eestis ning selle eelduseks on prospekti kinnitamine Finantsinspektsiooni poolt. Prospekti kinnitamisest, võlakirjade pakkumise alustamisest, sh märkimistingimustest, teatab Liven eraldi teatega.
Käesolev teade ei ole käsitletav müügipakkumisena või kutsena võlakirjade omandamiseks, samuti ei toimu võlakirjade müüki ega pakkumist üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks enne prospekti kinnitamist või registreerimist, ilma seaduses sisalduva erandite või kvalifikatsioonita ebaseaduslik.
15. aprillil 2024 jõustus AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) toetus- ja hankeameti vahelise projekteerimis-ehituslepingu lisa täiendavateks töödeks väljaõppekeskuse uute taristute ehitamisel Pabrades, Leedus.
Täiendavate tööde maksumus ületab 20 miljonit eurot, millele lisandub kohalduv käibemaks. Tegelik maksumus selgub vastavate perioodide ehitushinnaindeksiga korrigeerimise järel. Tööde valmimise tähtaeg on 2026. aasta alguses.
Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!
