Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Mullu majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

10.02.2016 Statistikaamet

Majutusettevõtetes peatus 2015. aastal üle 3 miljoni sise- ja välisturisti, mis on 1% enam kui 2014. aastal, teatab Statistikaamet. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.

2015. aastal kasutas majutusettevõtete teenuseid 1,2 miljonit siseturisti, mis oli 2014. aastaga võrreldes 7% rohkem. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 1,9 miljonit, mis oli 3% vähem kui aasta varem. Ligi kaks kolmandikku välisturistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Venemaa turistide arv vähenes ligi kolmandiku ja Soome turiste oli majutusettevõtetes 1% vähem kui 2014. aastal.

Kahest naaberriigist saabunud turistide arvu vähenemist ei suutnud kompenseerida kaugemate riikide turistide arvu suurenemine. Läti turiste peatus majutusettevõtetes 2015. aastal 13% enam, samuti saabus rohkem turiste Saksamaalt, Leedust ja Suurbritanniast. Kogu aasta jooksul on suurenenud Aasia riikidest saabunud turistide arv.

2015. aasta detsembris peatus majutusettevõtetes 233 000 sise- ja välisturisti, mis oli 7% rohkem kui 2014. aasta detsembris. Majutusettevõtete teenuseid kasutas 136 000 välisturisti, mis oli 7% rohkem kui 2014. aasta detsembris. Rohkem turiste saabus naaberriikidest Lätist ja Soomest, vastavalt 28% ja 8%. Jätkuvalt vähenes Venemaalt saabuvate turistide arv, kuid vähenemine oli väiksem kui eelnevatel kuudel.

Detsembris peatus majutusettevõtetes 8% vähem Venemaa turiste kui 2014. detsembris. Eesti turismi suurematest partnerriikidest saabus rohkem turiste Saksamaalt, Rootsist, Suurbritanniast ja Aasia riikidest. Vähem turiste saabus Leedust ja Norrast. 41% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 97 000 ehk 6% rohkem kui 2014. aasta detsembris.

2015. aasta detsembris pakkus külastajatele teenust 881 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 41 000 voodikohta, millest oli täidetud vastavalt 41% ja 33%. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 37 eurot ning oli 2014. aasta detsembriga võrreldes kahe euro võrra kallim.

Majutamine piirkonniti, detsember 2015
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	881	177	54	94	243	313
Toad	18 317	7 850	1 303	1 260	4 058	3 846
Voodikohad	40 933	16 620	2 747	3 056	9 197	9 313
Tubade täitumus, %	41	58	35	22	29	24
Voodikohtade täitumus, %	33	48	30	18	25	18
Majutatud	233 182	140 370	14 782	10 609	36 721	30 700
Ööbimised	412 603	245 341	25 738	17 176	72 489	51 859
Eesti elanikud	150 341	40 272	17 824	13 121	40 629	38 495
väliskülastajad	262 262	205 069	7 914	4 055	31 860	13 364
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	37	42	35	31	28	28

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.01.2016. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 22 tööpäevaga.

Ober-Haus: hinnaindeks 01/2016

10.02.2016 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis jaanuaris pärast detsembris olnud langust 0,4% ja võrreldes 2015. aasta jaanuariga oli indeks 3,7% kõrgemal.

Tallinnas toimus jaanuaris korteriomanditega 549 tehingut, mida on 3,2% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris, kuid 39,1% vähem kui detsembris. Põhjuseks tehingute hulga vähenemine uute korteritega ja uue aasta algus. Tallinna korteriturgu tervikuna mõjutab uute korterite müügipakkumiste kasvav hulk, mis on peatanud vanemate korterite hinnatõusu. Viimase aasta jooksul on müügi- ja üüripakkumiste hulk liikunud tõusutrendis.

Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind 1,2% ja oli 1537 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on ruutmeetri hind 1,6% ja võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 10% madalam. Kuigi statistika näitab Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnalangust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks on tehingute struktuur.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind kesklinnas 9,2%, Põhja-Tallinnas 1,7% ja Nõmmel 0,6%. Kesklinnas oli hinnatõusu põhjuseks tehingud keskmisest oluliselt kallimate korteritega. Hinnalangus oli suurim Kristiines (10,1%), Lasnamäel (5,8%) ja Pirital (8,2%). Antud trendi põhjuseks oli eelkõige tehingute vähenemine uute ja keskmisest kallimate korteritega. Võrreldes 2015. jaanuariga on suurim hinnatõus toimunud Haaberstis (20,7%), Nõmmel (20,3%), Põhja-Tallinnas (15,2%) ja Kristiines (10,1%). Peamiseks hinnatõusu põhjuseks oli kasvanud tehingute hulk uute korteritega ning Nõmme puhul tehingud keskmisest kallimate korteritega.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 4,1% (jõudis 1223 euroni), pärast eelmise kuu 1,4% langust. Pärnus tõusis pinnaühiku hind 3,4% ja oli 945 eurot ruutmeeter.

Jõhvis ja Narvas keskmised pinnaühiku hinnad langesid ja olid vastavalt 242 ning 494 eurot ruutmeeter.

Loe lähemalt: ober-hausi_eesti_hinnaindeks_01-2016

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Mustamäe Keskus avab uksed sel reedel

10.02.2016 Tõnu Toompark

Sel reedel, 12. veebruaril kell 14 avab Tallinnas uksed Mustamäe Keskus, mis koondab ühe katuse alla Baltikumi moodsaima Apollo Kino, Mustamäe suurima valiku toidukohti, esimese Lotte kohviku, värske Rimi ja kaasaegseima MyFitness spordiklubi.

Mustamäe Keskuse tegevjuhi Anneli Hirve sõnul saab 50-aastane linnaosa endale viimaks väärika ja mitmekülgse kokkusaamiskoha – ilusa ja kaasaegse paiga, kus sõpradega kohtuda, einestada, üritusi korraldada, kinos käia, sporti teha ja veel mitmel muul moel aega veeta. “Võib julgelt öelda, et tegu on esimese sedavõrd laia valikut pakkuva kokkusaamispaigaga Mustamäel,” lisas Hirv.

Keskuse pinnast ligi pool läheb Apollo Kino poolt rajatud Baltimaade moodsaima kino, Mustamäe esimese MyFitness spordiklubi ja teiste vaba aja veetmise võimaluste tarbeks. Ligi neljandiku keskusest võtavad enda alla kümmekond erinevat toidukohta eesotsas 300-kohalise Lidoga. Keskuses asub iseteeninduskassade, uudse väljapaneku ja poes kohapeal asuva suitsuahjuga uus Rimi.

Lisaks paljudele lastele mõeldud kauplusetele tegutseb keskuses ka Eesti esimene Lotte kohvik, kus saab kogu perega süüa, Lotte tegelastega kohtuda, mängida ja üritusi korraldada.

Reedel, 12. veebruaril algusega kell 14 ja kogu avanädalavahetuse jooksul toimub keskuses tiheda programmiga suur tänavakultuuripidu kogu perele, millega kutsutakse linlasi uue esindusliku keskusega esmakordselt tutvuma. Keskus avab uksed aadressil Tammsaare tee 104a reedel.

Uues Mustamäe Keskuses on kokku enam kui 21 000 ruutmeetrit, sealhulgas ligi 13 500 ruutmeetrit üüritavat pinda. Mustamäe Keskuse ehitasid OÜ Astlanda Ehitus ja Eventus Ehitus OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõua annab käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”

10.02.2016 Tõnu Toompark

Ilmunud on uus käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni“, mille autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere. Käsiraamatu koostamise eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest.

„Praktiline käsiraamat on abimees abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti saab näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ põhjendas autor Evi Hindpere käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Paljude eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kuidas tagada ehitustööde dokumenteerimine?

10.02.2016 Eno Pappel

Üks ehitamisega kaasas käivaid suuremaid probleeme on seadusandlusega nõutud ehitustegevuse dokumenteerimine ehk täitedokumentide koostamine ja seda eriti eramajade puhul. Seadus nõuab ehitajalt kogu ehitusperioodi jooksul kõigi vajalike ehitisega seotud täitedokumentide koostamist ja esitamist tellijale.

Miks üldse täitedokumentatsioon on vajalik?

Korralikult vormistatud täitedokumentide abil on võimalik hiljem võimalike probleemide korral lihtsamalt leida ülesse võimalikud puudused ning leida lahendused. Täitedokumentatsioon sisuliselt näitab, kuidas ehitist täpselt ehitati, tõendab, et kasutati õigeid materjali ja peeti kinni tehnoloogilistest nõuetest.

Praktikas, kus eramaja ehitab väiksem ehitusfirma, kus keskendutakse ainult ehitustöödele, ei vormistata ega ka koguta täitedokumente ning kõik vajalik dokumenteerimine, kui seda üldse tehakse, üritatakse teha alles objekti üleandmisel tagantjärgi.

Näiteks tegevust fikseerivat koonddokumenti “Ehitustööde päevikut” peab ehitaja täitma iga päeva kohta, kui töid tehti ja mis sisaldab antud päeval ehitusobjektil teostatud ehitustööde ülevaadet, kasutatud materjale kui ka näiteks ilmastikutingimuste infot. Tegelikkuses täidetakse täitedokumente sageli tagantjärgi ja näiteks ehitustööde päevikut või kaetud tööde akte 3 kuud hiljem täites, ei saa kuidagi andmed olla enam täiesti täpsed ning usaldusväärsed.

Jooksvalt täitedokumentatsiooni täitmine on ehitajale ebamugav lisakohustus ning seda seetõttu võimalusel üritatakse teha minimaalselt ja enamasti tagantjärgi.

Kuidas tellija saab mõjutada täitedokumentatsiooni õigeaegset esitamist?

Tellija sisuliselt ainsaks toimivaks lahenduseks on lepingus siduda täitedokumentide esitamine iga tööetapi vastuvõtmise ja arveldamisega. Mõistlik on tööetapp ja arveldusetapp viia alati kokku, sest siis on nii tellijal lihtsam ülevaadet saada ning võimaliku lepingu katkestamisel lihtsam seda teha, sest iga konkreetse töölõigu ja selle kulude osas on ühene seos.

Sellisel juhul pole ehitajal muud võimalust, kui ta soovib saada töölõigu eest tasu siis selle saamiseks, peab ta esitama ka vastava töölõigu täitedokumendid. Praktikas järele proovitud ja töötab!

Juba lepingu koostamisel tasuks iga tööetapi juurde ära tuua need ehitusdokumendid, mida ehitaja peab selle etapi valmides esitama. Siis on osapooltel ühine arusaam ja ootused ning koostöö sujub paremini.

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Pro Kapital: Võlakirjade märkimisperioodi algus

10.02.2016 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Pro Kapital) teavitas investoreid 02.04.2015, et Pro Kapitali nõukogu otsustas 02.04.2015 kiita heaks tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirjade (edaspidi nimetatud Võlakirjad) emiteerimise.

Lähtudes nõukogu 02.05.2015 otsusest on Pro Kapitali juhatusel õigus välja lasta Võlakirju järgmistel põhitingimustel:

Pro Kapital emiteerib Võlakirju summas kuni EUR 50 000 000 (maksimum summa);
Võlakirjade nimiväärtus on EUR 100 000;
Võlakirjad kannavad fikseeritud intressi, mis ei ole suurem kui 8% kalendriaastas;
Võlakirju on kavas emiteerida mitmes osas;
Võlakirjade lunastamistähtaeg on 5 aastat alates Võlakirjade esimese emiteerimise kuupäevast (st 01.06.2020);
Võlakirjadest tulenevad Pro Kapitali kohustused ja vastutus tagatakse esimese järjekoha tagatisega, mis seatakse järgnevale varale:
- kõik Pro Kapitali ja tema tütarettevõtetele kuuluvad järgnevad aktsiad (ja aktsiatega seotud õigused ning tulevikus mistahes ajahetkel emiteeritavad või omandatavad aktsiad): AS Pro Kapital Eesti, Pro Kapital Latvia JSC, Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB, PRO KAPITAL Germany GmbH, Pro Kapital Germany Holdings OÜ, OÜ Ilmarise Kvartal, Pro Halduse OÜ, OÜ Hotel Management Services, AS Tondi Kvartal, OÜ Marsi Elu, PK Hotel Management Services GmbH, “Klīversala” SIA, “Tallina nekustamie īpašumi” SIA, “NEKUSTAMO ĪPAŠUMU SABIEDRĪBA “ZVAIGZNES CENTRS”” SIA, “Hotel Management Services” SIA, In Vitam UAB, PK Invest UAB and Pro Kapital Bonum UAB;
- kolm pangakontot, mis on avatud seoses Võlakirjade emiteerimisega (tingdeponeerimiskonto, võla teenindamise konto, deposiitkonto);
- juhul kui emiteeritud Võlakirjade kogusumma ületab EUR 25 000 000, siis tekib täiendavalt kohustus pantida AS-i Tallinna Moekombinaat aktsiad;
Väljastatud Võlakirjad on võetud kauplemisele Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas ning järgmistel märkimisperioodidel väljastatavad Võlakirjad on kavas samuti noteerida Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas.

Seisuga 10.02.2016 on Pro Kapital emiteerinud Võlakirju kokku nimiväärtuses EUR 13 400 000.

Pro Kapitali juhatus otsustas 10.02.2016 kuulutada välja Võlakirjade kolmanda emiteerimise järgmistel põhitingimustel:

Pro Kapital planeerib emiteerida 10 Võlakirja nimiväärtusega EUR 100 000 Võlakirja kohta;
Võlakirjade intress on 8% kalendriaastas;
Võlakirjadest tulenevad Pro Kapitali kohustused ja vastutus tagatakse esimese järjekoha tagatisega, mis seatakse järgnevale varale:
- kõik Pro Kapitali ja tema tütarettevõtetele kuuluvad järgnevad aktsiad (ja aktsiatega seotud õigused ning tulevikus mistahes ajahetkel emiteeritavad või omandatavad aktsiad): AS Pro Kapital Eesti, Pro Kapital Latvia JSC, Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB, PRO KAPITAL Germany GmbH, Pro Kapital Germany Holdings OÜ, OÜ Ilmarise Kvartal, Pro Halduse OÜ, OÜ Hotel Management Services, AS Tondi Kvartal, OÜ Marsi Elu, PK Hotel Management Services GmbH, “Klīversala” SIA, “Tallina nekustamie īpašumi” SIA, “NEKUSTAMO ĪPAŠUMU SABIEDRĪBA “ZVAIGZNES CENTRS”” SIA, “Hotel Management Services” SIA, In Vitam UAB, PK Invest UAB and Pro Kapital Bonum UAB;
- kolm pangakontot, mis on avatud seoses Võlakirjade emiteerimisega (tingdeponeerimiskonto, võla teenindamise konto, deposiitkonto);
- juhul kui emiteeritud Võlakirjade kogusumma ületab EUR 25 000 000, siis tekib täiendavalt kohustus pantida AS-i Tallinna Moekombinaat aktsiad;
Võlakirjade lunastamistähtaeg on 5 aastat alates Võlakirjade esimese emiteerimise kuupäevast (st 01.06.2020);
Ühe Võlakirja väljalaskehind on EUR 102 066,67 (Võlakirja nimiväärtus, mida on suurendatud arvestusliku kogunenud intressi võrra);
Võlakirjade märkimisperiood on 10.02.2016-29.02.2016;
Pro Kapital säilitab ülemärkimise korral õiguse emiteerida rohkema arvu võlakirju.

Võlakirjade emissioon on suunatud kutselistele investoritele ning tegu ei ole avaliku pakkumisega. Käesolev teade avaldatakse Tallinna Börsi reeglistiku Nõuded Emitendile punkti 7.6. kohaselt. Pro Kapital teavitab investoreid kolmanda emissiooni tulemustest pärast tulemuste kinnitamist juhatuse poolt.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Välismaalaste müüvad rohkem kortereid kui ostavad

10.02.2016 Tõnu Toompark

Suurimad välisresidentidest elamispindade ostjad Tallinna kinnisvaraturul on Soome ja Venemaa residendid. Muudest riikidest pärit ostjate mänguruum on eelnimetatud kahest juba märksa väiksem.

Alates 2012. aastast on välisresidentide Tallinna korterite võõrandamistehingute arv märgatavalt ületanud omandamistehingute arvu.

Suurimad ostjad on soomlased

Pole teab kui suur üllatus, et välismaalastest tunnevad Tallinna elamispindade vastu kõige suuremat huvi soomlased. 2015. aasta jooksul ostsid Soome residendid Tallinnas maa-ameti andmetel 94 eluruumist korteriomandit. See jääb märgatavalt alla perioodile 2010-2012, mil Soome residendid tegid Tallinna korteriturul 150-220 korteri ostutehingut aastas.

Võib arvata, et põhjanaabrite ostutehingute vähenemise taga on kallinenud Eesti kinnisvara hinnad. Samuti ei tasu välistada Soome majanduse vaevasid, mis tõmbavad fookuse välisriiki kinnisvara soetamiselt eemale.

Soomlaste järel on teisel auhinnalisel pjedestaali kohal Venemaa residendid. Siiski on idanaabrite huvi Tallinna korterite vastu olnud Soome residentidest ligi kaks korda tagasihoidlikum. 2015. aastal soetasid Venemaa Föderatsiooni residendid Tallinnas 49 korterit ehk 4 korterit kuus.

Muude riikide residentide osakaal korteriostjate turul on juba väga tagasihoidlik. USA residendid ostsid 2015. aasta jooksul Tallinnas 11 korterit, rootslased 10, Suurbritannia residendid 9 ja ülejäänud veelgi vähem. Kokku ostsid välisresidendid 2015. aastal Tallinnas 226 korterit.

Soomlased asuvad välisresidentidest korterimüüjate edetabeli esikohal

Välisriikide residendid ainult ei osta, vaid ka müüvad kortereid. Analoogselt ostuturule on suurim välisresidentidest müüjate grupp lähinaabritest soomlased. Soome residendid müüsid 2015. aastal Tallinnas 124 korterit, mis on ligi kolmandik kogu välisresidentide korterite müügitehingute arvust.

Korterite müüjategi sektoris on välisresidentide seas teisel kohal Venemaa esindajad. Venemaalased müüsid 2015. aasta jooksul Tallinnas 99 korterit, mis on viimaste aastate kõrgeim näitaja.

Soomlastele ja venelastele järgnevad Suurbritannia residendid, kes müüsid 2015. aastal Tallinnas 27 korterit, rootslased müüsid 22 ja USA residendid 19 korterit.

Välismaalased müüvad rohkem kinnisvara kui ostavad

Välisresidentide summaarne Tallinna korterite omandamistehingute arv oli 2015. a 226. Samal peerioodil võõrandasid välismaalased 365 Tallinna korterit.

Eeltoodu taustal võivad rõõmustada kõik, kes kardavad, et välismaalased nende eest Eesti kinnisvara kokku ostavad. Viimase kaheksa aasta jooksul ehk ajaperioodil 2008-2015 ületavad välismaalaste korteriostud Tallinnas müügitehinguid 19 korteri võrra. Sellise tempoga tegutsedes kulub välismaalastel sajandeid, et Eestimaa ära osta.

Välisresidendid tulid turule õigel ajal

Tähelepanu väärib, et välismaalastest ostjate ostutehingute arv ületas võõrandamistehinguid ajaperioodil 2008-2011, mil kinnisvarahinnad langesid ja seejärel asusid alates 2009. aastast vaiksele tõusule. Välisresidentide müügitehingud on aga muutunud järjest aktiivsemaks kiire hinnatõusu perioodil.

Tasub mõelda, kas kasvanud võõrandamistehingute taga on atraktiivseks muutunud kinnisvarahind, kinnisvara väärtuse languse kartus või sootuks Eesti turu riskide ümberhindamine muude kriteeriumide alusel.

Välisostjad ei määra turgu

Kokkuvõttes võib öelda, et põnev on analüüsida, mida teevad kinnisvaraostjad, kelle side Eestiga ei ole ehk niivõrd tihe kui kohalikel. Siiski määravad Eesti kinnisvaraturu reaalsed trendid kohalikud ostjad ja müüjad.

Välismaalaste osakaal Tallinna korterite võõrandamistehingutes on viimase viie aasta jooksul olnud 3,5-4,5%. Omandamistehingutes on välismaalaste osakaal langevas trendis olnud samal perioodil 1,9-4,5%. See tähendab, et üle 95% tehingutest teevad Eesti enda residendid.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Uued väikesed kolmetoalised korterid koguvad populaarsust

10.02.2016 Tõnu Toompark

Populaarseks on saamas väiksemad, alla 60 ruutmeetrise üldpinnaga kolmetoalised korterid uutes majades. Neid hakati pakkuma möödunud aastal paaris üksikus elamus, kuid positiivse kogemuse najal on selliseid kortereid turule toodud aina rohkem.

Sellised korterid on vahemikus 53-58 ruutmeetrit ning need on kas projekteeritud hoonesse kohe alguses või siis on hiljem tehtud korrektuure ning suurema üldpinnaga kahetoalised, mille puhul võimalik, kolmetoalisteks muudetud.

Kui varasematel aastatel oli väiksemaid kolmetoalisi kortereid arenduste kontekstis saadaval näiteks vanade hoonete rekonstrueerimisprojektides, siis käesolev suunamuutus puudutab just uusi maju, kus kolmetoaliste korterite standardüldpind on olnud keskmiselt 66-76 ruutmeetrit.

Igal juhul on pakutavale väikekorteritüübile olemas kindel ostjaskond, kellele ei lähe tarvis suurt avatud elutuba, vaid tähtis on pigem väikeste privaatsete ruumide olemasolu. Niisugused korterid on väiksemate ülalpidamiskuludega ja ka lõpphind on neil soodsam.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

KV.EE: Harjumaal otsib ostjat 2090 maatükki

10.02.2016 Tõnu Toompark

Jaanuari kuus pakuti portaalis KV.EE Harjumaal müügiks keskmiselt 2090 maatükki. Suurima maade müügipakkumiste arvuga omavalitsuse tiitel on läinud Harku vallale, kus otsis ostjat 369 maatüki müügipakkumist.

Harku valla maade pakkumiste arv vähenes aastaga 4%, hinnad langesid seejuures 5%. Harku valla maade eest küsisid maamüüjad keskmiselt 21 €/m².

Tallinnas pakkusid maamüüjad portaali KV.EE andmetel jaanuaris kuukeskmisena müügiks 362 maatükki keskmise hinnaga 148 €/m². Maatükkide müügipakkumiste arv on seejuures aastaga vähenenud 16% ja maamüüjate ootus ehk keskmine pakkumishind kasvanud 11%.

Kogu Harjumaa maade müügipakkumiste arv oli jaanuaris 2090 ehk aastatagusest 7% vähem. Sama palju ehk 7% langes ka maade müügipakkumiste keskmine hind, mis jaanuari kuus oli portaal KV.EE andmetel 46 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maatükkide müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Maatükkide müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	01/2015	01/2016	Muutus, %	01/2015	01/2016	Muutus, %
Harku vald	385	369	-4%	22	21	-5%
Jõelähtme vald	154	101	-34%	18	17	-2%
Keila	14	14	0%	41	37	-10%
Keila vald	125	139	11%	19	17	-9%
Kernu vald	32	17	-47%	5	7	30%
Kiili vald	46	36	-22%	16	16	-2%
Kose vald	75	66	-12%	9	11	31%
Kuusalu vald	85	83	-2%		9	NA
Maardu	65	48	-26%	37	34	-8%
Padise vald	39	26	-33%	2	2	0%
Paldiski	45	31	-31%	17	14	-18%
Raasiku vald	57	39	-32%	10	9	-8%
Rae vald	254	263	4%	28	34	18%
Saku vald	140	150	7%	15	21	39%
Saue	12	18	50%	44	40	-9%
Saue vald	155	128	-17%	52	24	-54%
Tallinn	429	362	-16%	134	148	11%
Viimsi vald	134	200	49%	47	50	6%

Eesti	3 831	3 733	-3%	37	52	39%
Harjumaa	2 246	2 090	-7%	50	46	-7%
Narva	9	15	67%	49	50	2%
Pärnu	24	27	13%	77	68	-12%
Tallinn	429	362	-16%	134	148	11%
Tartu	166	131	-21%	41	31	-23%

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tallinnas toimub 15/02/16 koolitus Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris.

10.02.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 15/02/16 koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs.

Koolitusel „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ räägitakse korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel tutvustakse kinnisvarakorrashoiu strateegiad, informatsiooni juhtimise põhimõtteid, antakse juhised varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ning praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus on suunatud ametnikele kes tegelevad kinnisvara haldamise ja hooldamisega või puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega. Koolitusele oodatakse ka kõikide ettevõtete haldus- ja hooldusjuhte, tehnikajuhte ja varadega tegelevaid spetsialiste.

Koolitus toimub esmaspäeval 15/02/16, kell 09.00-14.00

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud veebruar 2016

09.02.2016 Urmas Tehver

Jaanuaris tehti Tallinnas 549 korteriomandi müügitehingut. Võrreldes detsembriga oli tehinguid 352 võrra ehk 39,1% vähem, 2015 aasta jaanuariga võrreldes oli tehingute arv 23 võrra suurem.

Tehingute arvu langus tundub suur, kuid sarnase suurusjärguga jaanuar versus detsember languseid on olnud ka varasematel aastatel. Näiteks 2014-2015 oli languseks 26,1%, 2010-2011 aga isegi 43,2%.

Tehingute arvu sellise languse taga on oluliselt väiksem uute korterite müügilepingute vormistamine – detsembris tehti ca 300 uue korteri müügilepingut, jaanuaris oli neid ca 70.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli jaanuaris 1541 EUR/m2, mis on 1,5% madalam kui detsembris (1564 EUR/m2). Aastases võrdluses on hinnalangus täpselt sama 1,5%. Tuleb märkida, et tegu on esimese aastases võrdluses hinnalangusega alates 2012.a. septembrist.

Parema ülevaate saamiseks vaata kinnisvaraturgu iseloomustavaid graafikuid siit: upc-turugraafikud-02-2016.pdf

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Tallinn saab kolm uut tänavat

09.02.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus määrab homsel istungil nime kolmele uuele tänavale.

Haabersti linnaossa Mäeküla asumisse kavandatud uus tänav hakkab kandma Piimamehe tänava nime. Tähetorni tn 110 krundi detailplaneeringuga on ette nähtud üks uus Veerme ja Härgmäe tänavat ühendav tänav, mis on juurdepääsuks seitsmele tootmismaa sihtotstarbega ning praegu Härgmäe tänava ja Tähetorni tänava aadressidega krundile. Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon toetas asuminimest ja eesti kirjandusest lähtuvat Piimamehe tänava nime, kuna piirkonna talunimed on tänavanimedes juba ära kasutatud ning ka sealne loodus ei ole heaks nimeallikaks.

Nõmme linnaosas Männiku asumis paiknevale Valdeku tänavalt põhjasuunas kulgevale tänavale pannakse nimeks Räniliiva tänav. Seni nimetule tänavalõigule nime andmise vajadus tekkis Valdeku tn 109, 109a ja 109b kinnistute detailplaneeringuga. Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon leidis, et nimi tuleb valida Valdeku tänavalt lõunasse suunduva Silikaltsiidi tänava nimest lähtuvalt ja toetas Räniliiva tänava nime, mis sobib hästi Liiva kalmistu kõrvale.

Pirita linnaosas Kose asumis Helmiku teelt Veeriku tee ja Kelluka tee vahelisel lõigul lõunasuunas kulgev tänav saab nimeks Kesalille tee.

Kose asumis on mitmetel tänavatel tänavailmelised tupikharud, millelt on juurdepääs vähemalt viiele maaüksusele. Riigihalduse ministri määrusega kehtestatud nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglid näevad ette, et visuaalselt eraldi objektina tajutavale tee kõrvalharule tuleb anda eraldi nimi ning seoses sellega on nimekomisjon teinud mitmed piirkonna tänavavõrku puudutavad korrastamisettepanekud.

Nimekomisjon asus seisukohale, et Helmiku teelt Veeriku tee ja Kelluka tee vahelisel lõigul lõunasuunas kulgev seni nimetu tänavaharu on tajutav iseseisva tänavana, mistõttu ei ole selle käsitlemine Helmiku tee osana kooskõlas kehtiva korraga. Nimekomisjoni hinnangul on lahenduseks sellele tänavalõigule tänavanime määramine. Kuna piirkonnas on kasutusel niidu ja kuivalataimede nimed, siis tegi nimekomisjon Kesalille tee nimeettepaneku. Kesalill on kesapõldudel kasvav õistaim. Iseseisva tänavana tajutavale nimetule harule tänavanime (Kesalille tee) määramine ühtlustab kohanimede kasutamist ja tagab ka Helmiku tee leviala vastavuse kohanimede vormistamise ja kasutamise korrale.

Riigi Kinnisvara otsib Toompeal renoveeritavasse Riigikontrolli hoonesse konkursi abil kunstiteost

09.02.2016 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Riigikontrolliga kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim kunstiteoste ideelahendus Tallinnas Toompeal asuva renoveeritava hoonekompleksi koosolekusaali aadressil Kiriku 2/4, kuhu tulevad Riigikontrolli tööruumid.

Konkursi raames otsitakse maali ideelahendust, mis sobituks muinsuskaitsealuse hoone II korruse koosolekusaali. Maali tehnikaks on õlivärv või erinevad akrüül- ja temperavärvid ning kunstiteos võib koosneda kas ühest või mitmest maalist. Teose temaatika ja kujunduse valib autor, kuid maal peab sobima ruumi olemusega. Pidepunktideks võiks olla viited ajaloole, hoonele, Toompeale, linnale, loodusele jne. Tegu võib olla ka abstraktse maaliga.

Žüriisse kuuluvad Eesti Kunstnike Liidu esindajad Kaido Ole ja Mart Vainre, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Maria Arusoo ja Hilkka Hiiop, Riigikontrolli haldusteenistuse juhataja Margit Kuusk ning hoone sisearhitekt Tiiu Lõhmus. Eksperdina osaleb žürii töös hoone sisearhitekt Kadri Pärtelpoeg.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autoriga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 25 754 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 390 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, preemia sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses. Teise ja kolmanda preemia suurused on vastavalt 260 eurot ja 130 eurot.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 21.04.2016 kell 11:00.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad leiate RKASi kodulehelt rubriigis „Alla siseriiklikud piirmäära hanked ja kunstikonkursid”. Eraisik, kellel registrikood puudub, saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tallinnas vabaneb maamaksust üle 150 000 koduomaniku

09.02.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnas vabastatakse 2016. aastal maamaksu tasumisest umbes 153 700 koduomanikku, maamaksuvabastuste kogusumma on 9,84 miljonit eurot, suurim maksuvabastus on 4107,54 eurot.

Maamaksu tasumisest vabastatakse linnas tema omandis oleva elamumaa omanik või kasutaja kuni 1500 m² ulatuses, kui 1. jaanuari seisuga on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmetele sellel maal asuvas hoones. Maaomanik ei pea maamaksuvabastuse saamiseks avaldust esitama.

Kui maa on isikute ühis- või kaasomandis, vabastatakse maa maamaksust kokku kuni 1500 m² ulatuses, sõltumata ühis- või kaasomanike arvust.

Need eluruumide omanikud, kelle kortermajas on äripinnad, peavad maksma maamaksu proportsionaalselt maatüki ärimaa sihtotstarbele. Vabastus määratakse ainult elamumaa sihtotstarbe ulatuses.

Maksu- ja Tolliamet väljastab maaomanikele või maa kasutajatele posti teel või elektroonselt hiljemalt 15. veebruariks maamaksuteated. Maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnisasja omanik, hoonestaja, kasutusvaldaja või maa kasutaja. Nendele isikutele, kelle kõikide kinnistute maamaksu summa jääb alla 5 € aastas, maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei saadeta. Maamaksukohustust saab kontrollida e-maksuametis.

Tallinnas asuva omandi maamaksu puudutavate küsimustega võib helistada maamaksu infotelefonile 6404454 või kirjutada e-posti aadressil linnavaraamet@tallinnlv.ee või maamaks@tallinnlv.ee. Kohapeale tulles saab pöörduda vastuvõtuaegadel (E 14-18 ja N 9-12) Tallinna Linnavaraameti maa hinna osakonna poole aadressil Vabaduse väljak 10, III korrus.

Statistika: valminud eluruumide arv lõi järjekordse rekordi

09.02.2016 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel sai 2015 IV kvartalis Eestis kasutusloa 1292 eluruumi. Viimati kirjutasime neljakohalise numbriga kasutusloa saanud eluruumide arvu 2008. aastal.

Kogu 2015. aasta jooksul väljastati kasutuslube 3987 eluruumile. See on ülemöödunud 2014. aastast 45% enam, mil kasutusloa sai 985 eluruumi.

Arvestades tänast aktiivset uute elamispindade turgu, kasvavat väljastatavate ehituslubade arvuja kinnisvaraturu inertsust, võib hõlpsalt prognoosida, et kasutuslubade ehk valminud eluruumide arvu kasv jätkub veel vähemalt aasta-pooleteise jagu.

Arvestama peab, et arendustegevus on peaasjalikult koondunud Tallinnasse ja selle vahetusse ümbrusesse, lisaks üksikutesse Eesti suurematesse linnadesse. Muudes piirkondades valmivad eluruumid arendatakse peamiselt omatarbeks ehk väga väikeses mahus. See aga tähendab, et väiksemate asulate või piirkondade elamufondi kvaliteet järjest halveneb, sest uut kvaliteetset pinda turule juurde ei toodeta.

Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (m²) kvartalite lõikes

Kasutusloa saanud keskmine pind, m²

Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (1000m²) aastate lõikes

Kasutusloa saanud eluruumi keskmine pind, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.