Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
 

Eesti rahvaarv eelmisel aastal vähenes

15.01.2016

StatistikaametEsialgsetel andmetel oli 2016. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 311 800, mis on 1500 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1400 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 100 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2015. aasta jooksul 0,1%. Viimati vähenes rahvaarv aastaga vähem kui 2000 inimese võrra 6 aastat tagasi, kuid siis oli selle peamiseks põhjuseks kõrgem loomulik iive. Välisrände saldo oli 2015. aastal taasiseseisvunud Eesti kõrgeimal tasemel.

Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2015. aastal ligi 14 000 last, mis on ligi 400 last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2015. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2015. aastal suri 15 400 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-100 inimese võrra. Kuna rahvastik vananeb ja vanemaealiste hulk iga aastaga suureneb, võib eeldada oodatava eluea jätkuvat kasvu.

2015. aastal saabus esialgsetel andmetel Eestisse elama 6600 inimest ja Eestist lahkus 6700 inimest. Nende arvude põhjal võib öelda, et Eesti välisränne oli tasakaalus. Rändestatistika on esialgsetel andmetel kõige raskemini hinnatav, kuna rännet täiendab Statistikaamet lisa andmeallikatega ja lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam. Praegune tulemus põhineb rahvastikuregistris 2015. aasta jooksul toimunud elukohavahetustel, kus on märgitud sisserände puhul inimeste eelmiseks ja väljarände puhul uueks elukohariigiks mõni välisriik. Neile on lisatud 2015. aastal kehtima hakanud vähemalt aastaste elamislubadega isikud, kelle päritoluriik on praegu teadmata.

Diagramm: Rahvaarvu muutus, 2000–2015

007.et

Rahvastikustatistika põhineb 2011. aasta rahvaloenduse rahvaarvul, millele on lisatud alakaetus. Iga aasta korrigeeritakse rahvaarvu registreeritud rahvastikusündmuste – sünni- ja surmajuhtude ning elukohavahetuste (rände) – andmetega. Alates 2000. aasta rahvaloendusest on rahvastiku arvestuses loendatud isikutele lisatud alakaetus. Statistikaamet on kahe viimase rahvaloenduse vahelist perioodi korrigeerinud ka registreerimata välisrände arvestamisega.

Esialgse rahvaarvu puhul on tegemist sünni, surma ja rände esialgsete andmetega. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 4. mail 2016 ja täpsustatud rände andmed 25. mail.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Kas majade turg saab 2016. aastal hoo sisse?

15.01.2016

Kinnisvaraportaal KV.EETallinna majade pakkumine on viimase viie aasta jooksul muutunud üsna stabiilselt. Kuu keskmisena on portaalis KV.EE pakkumises 800-1000 maja. Tehinguid hoonestatud elamumaa kinnisvaraga on maa-ameti andmetel viimasel kolmel aastal tehtud keskmiselt 380 tehingut aastas.

„Olukorras, kus korterite hinnad on üsnagi kõrgele kerkinud, võiks koduotsijatel olla soodne aeg suunata tähelepanu korteriturult ühepereelamute sektorisse,“ leidis portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Majade müüjate ootused on viimase aasta jooksul portaali KV.EE pakkumishindade alusel üsnagi paigal. Tallinna majade keskmine pakkumishind on suurusjärgus 1300 €/m², mis on umbes-täpselt sama palju kui aasta tagasi.

„Olukorras, kus majade hinnad pole kaugeltki kerkinud samas tempos, mis korterite hinnad, võiks täna olla soodne moment vahetada korter maja vastu,“ nentis Tarvo Teslon. „Korterituru aktiivsuse kandumist majade turule on oodatud juba aastaid. Siiani pole majade tehingute plahvatuslikku kasvu siiski veel aset leidnud.“

Arvestama peab, et senini on madal tööpuudus keskmist palka tõususuunas vedanud, samuti on tööpuudus praktiliselt olematu. Omakorda toetab kodu soetamist miinusesse kukkunud euribor ehk väga madal intressimäär.

„Nende tegurite baasilt võiks loota, et äkki saab 2016. aasta kevadel Tallinna majade turg pisutki suurema hoo sisse,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee.

Majade keskmine müügipakkumiste arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kas Sina saad kinnisvara ostmiseks pangast laenu?

15.01.2016

Domus KinnisvaraTihtipeale saab kinnisvara ostmine alguse vajadusest suurema, väiksema, ilusama, looduslähedasema või säästlikuma elukoha järgi. Üldjuhul algab kinnisvara ostmine oma rahaliste vahendite ülevaatamisest ning enamasti tuleb lisafinantseeringuna pangaast laenu võtta.

Kellel on juba varasemalt laenuvõtmise kogemus, see teab, kuidas tuleb toimida, sest ajaga laenu taotlemise protsessis midagi oluliselt muutunud ei ole, ainult laenu saamise tingimused on karmistunud. Kellel aga puuduvad selles valdkonnas kogemused, kuid peas on kodu soetamise mõtted, siis tasub alustada pankade kodulehtedelt. Pangad on oma kodulehtedel välja toonud väga palju kasulikku ja vajalikku infot laenu taotlemise kohta.

Kui Sul ei õnnestu kõigile oma küsimustele internetist vastust leida, siis tasub broneerida aeg laenuhalduri nõustamisele – väärt nõu saab täiesti tasuta. Aja broneerimine on lihtne, sest suuremate pankade kodulehtedel on olemas vastavad ankeedid, näiteks SEB panga kodulehelt leiab ankeedi „Tule nõustamisele“ lingi alt ning Swedbanki kodulehel on link „Tule, peame nõu!“. Pärast ankeedi täitmist võetakse Sinuga hiljemalt järgmisel päeval ühendust ning lepitakse kokku personaalne kontorisnõustamise aeg.

Pangast laenu saamiseks peab Sul olema ette näidata vähemalt eelneva 6 kuu kindel sissetulek, hea oleks veel pikem tööstaaž ning kindel tööleping. Laenu saamise kõige esimene nõue on piisavalt suur sissetulek, et Sa jõuaksid tulevikus laenu maksta. Peale palga arvestatakse sissetuleku hulka ka teised dokumentaalselt tõestatud ja regulaarselt laekuvad tulud, näiteks üüritulu ja vanemahüvitis.

Laenu taotlemisel peab netosissetulek olema vähemalt ~ 600 eurot kuus (koos kaastaotlejaga kokku vähemalt ~ 800 eurot kuus). Näiteks: igakuine netosissetulek on 500€ ning aastas laekub 2000€ maarenti, arvestades viimasest maha 20% tulumaksu, lisandub igakuisele palgale 133€. Sel juhul on igakuine sissetulek 633€ ning panga netosissetuleku piirmäär ületatud. Lisaks vaatavad laenuhaldurid üle ka laenutaotleja tarbimisharjumused ning muud krediidikohustused.

Laenu ja muude krediidikohustuste teenindamiseks ei tohi reeglina kuluda üle 40% laenutaotleja(te) sissetulekust. Samas oleneb protsent ka sissetuleku suurusest – laenutaotlejal, kes teenib keskmisest tunduvalt suuremat palka, võib eelnimetatud protsent olla suurem, kuid alla keskmist palka teeniva laenutaotleja puhul võidakse seda protsenti vähendada. Unustada ei tohi ka asjaolu, et laenuperioodi pikkus võib olla maksimaalselt 30 aastat.

Pangalaenuga kodu ostmine ei tähenda aga üldsegi seda, et ise ei pea ühtegi eurot panustama. Laenu võtmisel tuleb arvestada, et 100% ulatuses ostetava objekti maksumusest ei ole võimalik pangast laenu saada juhul kui ei ole sobivat lisatagatist. Näiteks viimase viieteistkümne aasta jooksul ehitatud või täielikult renoveeritud kinnisasja ostmisel Swedbanki laenuga, piisab enamasti 15% omafinantseeringust. Vanema kinnisasja ostmisel tuleb arvestada suurema omafinantseeringuga, mis üldjuhul jääb 20-30% juurde. SEB pank võimaldab oma klientidel kasutada Sihtasutuse KredEx käendust ning sel puhul on vajalik ainult 10% omafinantseeringut. Kui omafinantseering puudub, on võimalik kasutada lisatagatist – pangad eelistavad nendena kortereid või elamuid. Lisatagatis ei pea tingimata olema laenutaotleja isiklik vara, sobib ka lähisugulaste oma.

Järelturu korteri ostmisel ning lisatagatise kasutamisel soovib pank eksperthinnangut, mille on koostanud laenuandja poolt aktsepteeritud kutseline hindaja. Ka eksperthinnangu tellimisel peab koduostja arvestama kuni paarisajaeurose väljaminekuga (Tartus maksab korteri eksperthinnang 140€). Uute ehitiste puhul sobib pankadele üldjuhul hinnapakkumus või notariaalselt kinnitatud eelleping kinnisvara ostuks-müügiks.

Samuti peab pangalaenuga koduostja arvestama laenulepingu tasuga, mis näiteks SEB panga kodulaenu puhul on 1% laenusummast, minimaalselt 250€. Lisaks tuleb arvestada ka notaritasu ja riigilõivuga, millest esimese maksavad ostja ja müüja tava kohaselt pooleks (uusarenduste puhul see tava ei kehti) ning riigilõivu tasub ostja. Samuti jääb ostja kanda hüpoteegi seadmise tasu. Näiteks pangalaenuga 100 000€ maksva korteri ostmisel (omafinantseering 20%) on notaritasu umbkaudu 520€ ning riigilõiv 150€, mille sisse on arvestatud hüpoteegi seadmise tasu, ärakirjad ja edastamine kinnistusosakonnale.

Laenuga korteri ostmisel tuleb arvestada, et Sa oled kohustatud kindlustama nii oma ostetava kui ka tagatisvara ning sellest tulenevalt lisanduvad Sinu igakuisele laenu tagasimaksele ka kodukindlustuse maksed. Soovitav on teha ka laenukindlustus, mis tagab laenukohustuse täitmise nt. raske tervisekahjustuse või töökaotuse ajal.

Laenu taotlemisel uuritakse põhjalikult ka taotleja tausta ning finantskäitumist. Lähiaastatel võetud kiirlaenu puhul on äärmiselt keeruline, et mitte öelda võimatu, pangast laenu saada. Samuti raskendab laenusaamist asjaolu, kui muude liisingute või laenude tagasimaksmised on viibinud.

Peamised eitavad laenuotsuse põhjused*:

  • Maksehäired Krediidiinfos
  • Ebapiisav sissetulek
  • Liiga suured kohustused finantsasutuste ees
  • Mittesobiv tagatis
  • Ebakorrektne maksekäitumine
  • SMS laenud

Pangad teevad ka erandeid, seega tuleks enne korterite/majade vaatamas käimist minna hoopis panka laenunõustamisele ning selgitada välja oma laenuvõimekus. Selliselt toimides ei teki olukorda, kus väljavalitud unistuste kodu ei saagi osta, sest laenuvõikemus ei ole panga ees piisavalt suur.

* Nordea pank

Kadri Lest
Kutseline maakler / analüütik


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kõlbmatute hoonete asemele kerkivad spordikeskused

15.01.2016

TallinnKasutusest välja langenud ja nüüdseks lammutatud amortiseerunud koolihoonete asemele kerkivad mitmeotstarbelised spordirajatised.

„Õismäele kavandatakse pallimängukeskust ning Mustamäele ujulaga spordikeskust,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Õismäe tee 130 kinnistule projekteeritakse spordihoone ja seda teenindav majutusüksus. „Sellel linnale kuuluval kinnisasjal asus nüüdseks lammutatud amortiseerunud koolihoone,“ Võrk. „Oleme seadnud eesmärgiks rajada kinnisasjale kinnine pallimängude keskus.“

Haabersti linnaosa vanema Marek Jürgensoni sõnul saavad eelkõige noortele tegevust pakkuvas pallimängude keskuses paljud linnaelanikud sisukalt vaba aega veeta. Esialgse kava kohaselt on plaanis spordihoone avada hiljemalt 2018. aasta lõpuks.

Mustamäele kavandatakse aga lammutatud amortiseerunud koolihoone asemele ujulaga spordikeskust.

„Vastuvõetud detailplaneering võimaldab ehitada Akadeemia tee 30 kinnistule ujula ja avaliku saunaga spordi- ja vabaajakeskuse,“ ütles Võrk. „Kinnistul asus kasutusest välja langenud ja lammutamisele läinud amortiseerunud koolimaja.“

Mustamäe linnaosa vanema Helle kalda sõnul on kaasaegne ujulaga spordikompleks mustamäelaste ammune unistus.

Detailplaneeringu koostas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel OÜ Artes Terrae. Planeeritav ala asub Akadeemia tee, Eduard Vilde tee ja Ehitajate tee vahelisel alal. Piirkonnas on valdavalt kuni 5-korruselised elamud. Planeeringus määratakse Akadeemia tee 30 kinnistule ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ujula ning linnasaunaga spordi- ja vabaajakeskuse rajamiseks.

Lasnamäe linnaosas on praegu käsil Punane tn 17 kinnistul asuva tühjaks jäänud kasutuskõlbmatu koolimaja lammutamine.

„Koolivõrgu ümberkorraldamisest johtuvalt Tallinna linn nimetatud koolihooneid õppetöö korraldamiseks enam ei vajanud,“ selgitas Võrk. „Liiatigi olid ebakvaliteetselt ehitatud hooned kasutuskõlbmatuks muutunud ning nende renoveerimine oleks olnud majanduslikult ebaotstarbekas.“

Võrk lisas, et tühjalt seisvate ohtlike ja linnapilti risustavate hoonete lammutamine jätkub. „Sellised hooned muutuvad asotsiaalide peatuspaikadeks, risustavad linnapilti ja häirivad ümbruskonna elanikke,“ nentis Võrk.

Mullu lammutati ka Kopli poolsaarel Vasara tänava ääres asunud amortiseerunud ja elamiskõlbmatud hooned, nende asemele on plaanis ehitada kokku sajakonna korteriga energiasäästlikud munitsipaalmajad.

Alanud aastal on plaanis lammutada Pirital aadressil Vabaõhukooli tee 116 asuvad lagunenud hooned, Lasnamäel Pallasti tn 10 paiknev õlimahuti ja Mäe tn 8 mahajäetud lokaatorihoone varemed ning Nõmmel Vabaduse pst 215 juures kasutuses mitteolevad kuurid, Pirital aadressil Haaviku tee 10 asunud katlamaja on praeguseks juba lammutatud.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kes vastutab katuselt langenud lume ja jää eest?

15.01.2016

Alan BiinAlanud talve ja maha sadanud lume puhul on paslik meelde tuletada majaomaniku kohustused katuse puhastamisel lumest ja jääst.

Kes on vastutav kui maja katuselt langeb lumi või jää maja ette pargitud autole või kõige halvemal juhul mõnele möödakäijale?

Võlaõigusseaduse § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.

Seega olukorras kus katuselt langeb alla sinna kogunenud lumi ning kahjustab näiteks maja seina äärde pargitud autot, vastutab tekkinud kahju eest kinnisasja omanik(ud).

Üldlevinud väärarusaam on, et taolises olukorras vastutab tekkinud kahju eest korteriühistu, kelle ülesandeks on kortermaja eest hoolitsemine, kuid seadus sätestab üheselt, et vastutajaks on kinnisasja omanik. Mitme omanikuga kinnisasja puhul (näiteks kortermajad) on vastutavateks ja sellest tulenevaks kahju hüvitamiseks kohustatud isikuteks kõik selle maja kaasomanikud (korteriomanikud).

Seega võib kannatanu nõuda tekkinud kahju hüvitamist solidaarselt kõikidelt kaasomanikelt või valida nende hulgast ühe või mitu kelle vastu ta oma nõude pöörab. Eelnimetatu tähendab seda, et näiteks suure kortermaja katuselt langenud lume tõttu kannatanud isik valib välja ühe korteriomaniku, nõuab temalt sisse katuselt langenud lume ja jää poolt tekitatud kahju ning kõnealune korteriomanik peab ise teistelt korteriomanikelt nende osa hüvitatud kahjust sisse nõudma.

Kuid mida saab majaomanik teha, et ennetada kahju tekkimist?

Kõige lihtsam variant on regulaarselt puhastada maja katust sinna kogunenud lumest ja jääst.

Samas sõltuvalt lume kogusest ja sadamise tihedusest võib see olla väga kallis ning igapäevane koristamine võib olla raskendatud või võimatu tegevus.

Võlaõigusseaduse § 139 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

Ülaltsiteeritud tekst tähendab seda, et juhul kui kinnistu omanik on piiranud parkimist ja selgelt viidanud katuselt lume ja jää langemise ohule ning piirangutest ja hoiatustest hoolimata pargib kannatanu näiteks oma auto räästa alla ning see saab alla kukkunud purikatest kannatada, siis saab kahjuhüvitist vähendada või välistada, sest kannatanu on ise pannud ennast olukorda kus ta teab, et kahju võib tekkida.

Seega juhul kui katuse puhastamine lumest ja jääst ei ole võimalik, siis peaks kinnistu omanik tegema kõik endast sõltuva, et piirata kolmandatele isikutele kahju tekkimist kas piirates liikumist hoone ümbruses või tähistades selgelt ja arusaadavalt kahju tekkimise ohu ning piirkonna.

Iga kinnisasja kaasomanik peab tähelepanu pöörama sellele, et kahju tekkimise minimeerimise kohustus lasub temal lisaks korteriühistule või maja haldajale, sest esmajärjekorras vastutab tekkinud kahju eest kinnisasja omanik, mitte haldaja.

Biin & Biin Advokaadibüroo Alan Biin
Biin & Biin Advokaadibüroo vandeadvokaat
Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Arco Vara: Tartu ja Tartumaa korterituru ülevaade 2016-01

14.01.2016

Arco VaraTartu linnas toimus 2015. aasta neljandas kvartalis382 korteritehingut, mida on 6,1% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tartu korteri keskmine ruutmeetrihind langes viimase aastaga 1 176 eurolt 1 160 euroni ehk 7,5%.

Tartus ulatus korteritehingu keskmine väärtus 60 944 euroni. Aastases võrdluses langes Tartumaa korteritehingute arv 4,4% ning tehingu keskmiseks väärtuseks kujunes 59 626 eurot. Muutused näitavad, et tehinguaktiivsus on kahanenud, kuid seda võib põhjendada eelkõige sesoonsete mõjutustega. Tehingute arv Lõuna-Eesti korteriomanditega langes eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 6,5%, kuid tehingu keskmine hind tõusis 4,0%.

Tartu ja Tartumaa korterituru dünaamika IV kvartalis

Tartu-korterite-turg-2015
Allikas: Maa-amet, Arco Vara

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Sellises suurusvahemikus korteritega on toimunud ligikaudu 40% kõigist korterite ostu-müügitehinguist. Korteritehingud kuni kaks aastat tagasi valminud korteriomanditega on stabiliseerunud ja püsivad 5% ringis kõigist korterite ostu-müügitehingutest.

Tüüpilised Tartu korteriostjad on pered, töötavad noored ja ka üliõpilased, nende vanemad ningväikeinvestorid. Need üliõpilased, kes suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad, kuna Tartu ühe- ja kahetoaliste korterite üürihinnad ulatuvad juba 250-450 euroni kuus.

Tüüpkorterite pakkumishinnad Tartu erinevates linnaosades

Linnaosa 1-toalised (€/m²) 2-toalised (€/m²) 3- ja enamatoalised (€/m²)
Annelinn 1 000 – 1 650 900 – 1 550 700 – 1 500
Jaamamõisa pakkumisi ei ole 1 00 – 1 550 650 – 1 200
Kesklinn 2 550 1 350 – 1 650 1 300 – 2 050
Ropka 1 250 – 1 450 1 000 – 1 850 950 – 1 150
Veeriku pakkumisi ei ole 2 000 900 – 1 900
Ülejõe 1 950 1 050 – 1 500 950 – 2 250

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest märkimisväärselt madalam.

Arco Vara hinnangul asuvad Tartu olulisemad müügis olevad korterelamute uusarendused Pärna alleel, Kaupmehe tn, Siili tn, Kummeli tn, Raatuse 68, Soola 2, Õhtu 2/Veeriku 11 ja Laseri 4. Väiksemaid arendusi on turul palju. Uusarenduse hinna määrab asukoht, nõutuim on kesklinna piirkond. Uue korteri keskmine hinnatase on 1800 €/m². Tavaliselt jääb hinna ülempiir 2 500 € juurde. Lähema 12 kuu jooksul valmivatel uusarendustel on ruutmeetri hind ~2 000 €/m2. Ostjad eelistavad paberil olevatele uusarendusprojektidele neid kortereid, mida saab juba näha ning oma käega katsuda.

Kuulutuste arvu mõjutavad viimasel aastal suuresti müüki tulevad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine. 2014. aasta lõpu seisuga oli aktiivses pakkumises ligikaudu 1 600 Tartu korterit. Viimase poole aastaga ei ole müügipakkumiste arvus olulist muutust toimunud. Detsembri lõpus ulatus korterimüügi kuulutuste arv Tartus 1605ni ja Tartumaal 2002ni. Uusi kortereid on müügis ligikaudu 400.

Tartu ja Tartumaa aktiivsed korterimüügikuulutused

Tartu-korterite-pakkumise-ulevaade-2016

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Prognoos

Arco Vara jätab varasema prognoosi muutmata. Tartu ja Tartumaa korteriturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil. Tartus toetavad positiivset trendi korterite kõrged üürihinnad. Korterituru hinnad reageerivad müügiaja pikenemisele ja majanduskliima jahenemisele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad üha enam elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 12-2015

14.01.2016

Domus KinnisvaraDetsembris oli tehingute koguväärtus viimaste aastate kõrgeim. Aasta viimasel kuul teostati mitmes maakonnas kallite ärihoonetega tehinguid, mis viisid detsembrikuu tehingute koguväärtuse hüppeliselt üles.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Eestis eelmisel kuul kokku 4229 ostu-müügitehingut koguväärtusega 337,355 miljonit eurot. Novembriga võrreldes teostati 8% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 60%.

1
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas 2015. aasta detsembris 2000 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 230 220 148 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 14% ja tehingute koguväärtus 53%. Koguväärtuse tõusu tõid kaasa aasta lõpus toimunud mitmed kallid hoonestatud ärimaade tehingud. Kahe kõrgeima hinnaga tehingute osakaal oli detsembri koguväärtusest ligi viiendik. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 24% ja koguväärtus 42%.

Kui enamus ülevaates välja toodud linnades oli detsember tehingute arvult tagasihoidlik, siis Tallinnas oli detsembrikuu aasta kõige aktiivsem. Tallinna linnas toimus 901 korteriomandi tehingut, mis on 145 tehingu võrra rohkem kui novembris ja 187 tehingut rohkem, kui eelneva aasta detsembris. Tehingute arvu tõusu tõi eeskätt kaasa uute korteritega tehtud tehingute arv. Tehingute rohkusega paistsid uusarendustest silma Rästa tn 18, Kadaka pst 142, Paepargi tn 49, Kadaka tee 193a ning Vana-Rannamõisa tee 1a. Detsembris oli keskmine hind sarnaselt kuu varasemale 1564 €/m² (mediaan 1545 €/m2). Keskmine hind on 2014. aasta detsembriga võrreldes tõusnud 4%.

2
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega sooritati detsembris 28 ostu-müügitehingut (maakonnas 124), mis on novembriga võrreldes 4 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 11 tehingut (maakonnas 106). Novembris teostati 6 ja aasta tagasi detsembris 37 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati detsembris 340 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 26 898 920 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 13%. Tehingute koguväärtus tegi aga hüppelise tõusu, olles detsembris 51% kõrgem. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa kolm hoonestatud ärimaaga tehtud tehingut Tartu linnas, nende tehingute koguväärtus oli ligi 1/3 Tartu maakonna tehingute koguväärtusest. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 9% ja koguväärtus 7%.

Detsembris toimus Tartu linnas 103 korteriomandi tehingut, mis on 31 tehingu võrra vähem kui novembris ja 9 tehingut vähem, kui eelneva aasta detsembris. Detsembri keskmine hind jäi samale tasemele novembriga, olles 1167 €/m2 (mediaan 1137 €/m2). 2014. aasta detsembriga võrreldes on keskmine hind tõusnud 2%.

3
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati detsembris 12 ostu-müügitehingut (maakonnas 21), mis on novembriga võrreldes 4 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes võrdne. Hoonestamata elamumaadega toimus detsembris 9 tehingut (maakonnas 28). 2015. aasta novembris toimus 2 ja aasta tagasi detsembris 0 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati detsembris 230 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 12 139 795 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 14%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 30%. Tehingute koguväärtuse tõusu tõid peamiselt kaasa kahe kalli ärimaa ostu-müügitehingud, millede koguväärtus oli neljandik Pärnu maakonna tehingute koguväärtusest. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 2%, kuid koguväärtus tõusnud 30%.

Pärnus toimus detsembris 58 korteriomandi tehingut, mis on 10 tehingut vähem kui novembris ja 2 tehingut rohkem, kui eelneva aasta detsembris. Keskmine hind detsembrikuus oli 921€/m² (mediaan 889 €/m2). Keskmine hind on novembriga võrreldes langenud 5%, kuid 2014. aasta detsembriga võrreldes tõusnud 14%.

4
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 12 ostu-müügitehingut (maakonnas 32), mis on eelneva kuuga võrreldes 3 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 3 tehingut (maakonnas 14). Novembris tehti 5 tehingut ja aasta tagasi detsembris hoonestamata elamumaaga tehinguid ei toimunud.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta detsembris 141 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 924 105 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 11% ja tehingute koguväärtus 84%. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa hoonestatud tootmismaaga tehtud tehing, mille koguväärtus oli ligi 1/3 Viljandi maakonna tehingute koguväärtusest. Aastataguse ajaga võrreldes on ostu-müügitehingute arv langenud 45%, kuid koguväärtus on tõusnud 5%.

Detsembris toimus Viljandi linnas 16 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingu võrra vähem kui novembris ja eelneva aasta detsembris. Detsembris langes keskmine hind novembriga võrreldes 5%, tasemele 498 €/m² (mediaan 551 €/m2). Võrreldes aastatagusega on keskmine hind 5% kõrgem.

5
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti nii novembris kui ka detsembris 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 14), mis on aastatagusega võrreldes 3 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga toimus detsembris 1 tehing (maakonnas 2). Kuu varem ega ka 2014. aasta detsembris hoonestamata elamumaaga tehinguid ei toimunud.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta detsembris 221 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 339 595 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 121% ja tehingute koguväärtus 112%. Detsembris toimus mitu maatulundusmaa komplekstehingut, mis viisid tehingute arvu üles. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 52% ja koguväärtus 45%.

Detsembris toimus Kuressaare linnas 15 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut rohkem kui novembris ja 5 tehingut rohkem kui 2014. aasta detsembriga. Detsembrikuus oli keskmine hind 691 €/m² (mediaan 712 €/m2). Novembris oli keskmine hind 9% madalam ning eelnenud aasta detsembris 6% madalam.

6
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 3 ostu-müügitehingut (maakonnas 12), mis on 2 tehingut rohkem, kui eelnenud kuul ja 1 tehing rohkem kui aasta tagasi. Hoonestamata elamumaadega teostati detsembris Kuressaare linnas 2 tehingut (maakonnas 12). Novembris toimus 1 tehing ning aasta tagasi detsembris tehinguid ei toimunud.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas detsembris 263 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 26 509 095 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 10%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 367%. Tehingute koguväärtuse tõus on tingitud kallite hoonestatud äri- ja tootmismaaga tehtud tehingutest, millede koguväärtus moodustas üle 80% terves maakonnas tehtud tehingute koguväärtusest. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 15%, kuid koguväärtus tõusnud 211%.

Detsembris toimus Narvas 51 korteriomandi tehingut, mis on 13 tehingut vähem kui novembris ja 9 tehingut rohkem kui eelneva aasta detsembris. Keskmine hind on taaskord natukene tõusnud, olles detsembris 503 €/m² (mediaan 499 €/m2). Novembriga ja 2014. aasta detsembriga võrreldes on keskmine hind tõusnud 2%.

7
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 24), mis on novembriga võrreldes 1 tehing vähem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing rohkem. Narva linnas teostati detsembris 4 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 7). Novembris toimus 2, kuid aasta tagasi detsembris tehinguid ei toimunud.

Kadri Lest
Kutseline maakler / analüütik


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tallinn toetab korteriühistuid

14.01.2016

TallinnTallinna korteriühistud saavad linnaeelarvest mitmesugust toetust, aastas toetatakse korteriühistuid kokku umbes miljoni euro ulatuses.

„Pealinn on viimase kümne aasta jooksul oma korteriühistuid erinevate meetmetega toetanud kokku enam kui 10 miljoni euroga,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Seega toetab Tallinn korteriühistuid igal aastal kokku umbes miljoni euro ulatuses. Iga toetus korteriühistule on ka toetus linnakeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks.“

Võrgu sõnul on üks suuremaid korteriühistutele suunatud toetusskeeme projekt „Fassaadid korda“. „Ka tänavuses linnaeelarves on selleks ette nähtud 395 000 eurot,“ ütles Võrk. Selle projektiga toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimiskulude katmisel, et aidata ellu viia energiasäästuga seotud projekte lähtudes eesmärgist vähendada energiakulusid.

2005. aastal asus linn projekti „Hoovid korda“ raames toetama hoovialade korrastamist. Projekti abil saab rajada või remontida hoovialal asuva kõnnitee, rajada mängu- või spordiväljaku, parkimisplatsi või prügimaja, lahendada sademeveeprobleeme. Uuendusena saab alates 2016.aastast taotleda toetust turvakaamerate paigaldamiseks korteriühistu hooviala turvalisuse tagamiseks ning hoovide ilmestamiseks supergraafikaga. Ka sellele projektile on tänavusest linnaeelarvest eraldatud 395 000 eurot. Täpsem teave internetis aadressil http://www.tallinn.ee/est/hoovidkorda/

„Nõukogudeaegsest elamukvartalite planeerimise eripärast tulenevalt on aktuaalseks probleemiks parkimine õuealadel,“ nentis Võrk. „Tallinn pakub korteriühistutele parkimisprobleemi leevendamiseks võimalust seada linna maale korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus parkimisalade ehitamiseks. Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus 56 korteriühistu kasuks, korteriühistud on selle tulemusena saanud juurde kokku 1455 parkimiskohta.“ Lisaks andsid linnaosad mullu korteriühistute kasutusse 16 parkimisplatsi.

Võrgu sõnul ei määra elukeskkonna muudatust mitte üksnes linna ja riigi abi, vaid eeskätt korteriomanike võimekus ning tahe elamute energiatõhususse ja õuealade arendamisse panustada. „Samas tuleb kohalikul omavalitsusel silmas pidada, et iga toetus korteriühistule on ka toetus elukeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks,“ rõhutas Võrk.

Neljandat aastat toetab Tallinna linn korteriühistuid hoovialade haljastamisel ja korrastamisel projekti „Roheline õu“ raames. 2015.aastal eraldati toetus 103 korteriühistule.

Projekti „Roheline õu“ eesmärk on rikastada ja kaunistada üldist linnakeskkonda hoovide lillelisemaks ja rohelisemaks muutmisega. Toetust antakse puude, põõsaste, püsitaimede ostmiseks ja istutamiseks; lillekonteinerite, -vaaside, -amplite jms ostmiseks ja istutusmaterjaliga täitmiseks; muru rajamiseks ning puude raieks ja ohtlike okste lõikuseks.

Tallinna linn toetas mullu ka valdkonnateemaliste foorumite – Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud Eesti Korteriühistute XVIII Foorumit ning Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu korraldatud elamute korrashoiu valdkonna foorumi – läbiviimist.

Juba kümme aastat on Tallinn toetanud korteriühistute infopunkti tegevust. Infopunktis aitab MTÜ Eesti Korteriühistute Liit jurist kortermajade elanikke tasuta nõuga mitmesuguste küsimuste lahendamisel. „Tegemist on väga nõutud teenusega – iga kuu pöördub infopunkti keskmiselt 120 isikut,“ ütles Võrk.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud jaanuar 2016

14.01.2016

UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid2015 aasta viimasel kuul vormistati Tallinnas 901 korteriomandi müügitehingut, mis on 19,5% ehk 147 tehingu võrra rohkem kui novembris ja ca 200 tehingu võrra rohkem kui 2014 aasta detsembris (712). Tegu on rekordiga alates 2007 aasta maist, kui tehingute arv oli 1072.

Suure tehingute arvu taga on mitmete arendusprojektide valmimine ja asjaõiguslike müügilepingute vormistamine, mida Maa-ameti andmetel oli 304. Võrdluseks, et novembris oli uute korterite müügilepinguid 150. Seega järelturu tehingute arv jäi sisuliselt muutumatuks.

Aasta aktiivseim kuu oli detsember ja passiivseim jaanuar 526 tehinguga. Aastas kokku tehti 8741 korteriomandi müügitehingut, keskmiselt ühes kuus 728 tehingut.

Korteriomandite m2 keskmine müügihind oli detsembris 1564 EUR/m2, mis oli 0,3% kõrgem novembrist (1560 EUR/m2) ja 4,7% kõrgem 2014 aasta detsembrist (1494 EUR/m2). Aasta lõpu keskmise müügihinna väärtus oli sama kui aasta esimesel kuul (1565 EUR/m2), kõrgeim oli keskmine müügihind märtsis – 1580 EUR/m2 ja madalaim veebruaris – 1485 EUR/m2. Seega võib öelda, et müügihindade poolest oli stabiilne aasta.

Hoonestatud elamumaade müügitehinguid tehti Tallinnas eelmise aasta viimass kvartalis 106, mis on 20 võrra rohkem kui kolmandas kvartalis ja 10 võrra rohkem kui aasta varem. Harjumaa hoonestatud elamumaade tehingute arv oli neljandas kvartalis 394, mis jääb kolmandale kvartalile alla 4 tehingu võrra, kuid on aasta varasemast 18 võrra suurem. Aastas kokku tehti Harjumaal 1573 hoonestamata elamumaa tehingut (2014.a. 1598) s.h. Tallinnas 383 (2014.a. 373). Seega on tehinguaktiivsus hoonestatud elamumaade turul stabiilne.

Hoonestamata elamumaade tehingute arv Tallinnas oli neljandas kvartalis 86, mis on oluliselt kõrgem kolmandast kvartalist, kui tehti 32 tehingut ja ka 2014 aasta neljandast kvartali 70-st tehingust. Selle numbri taga on Kopli liinide arendusprojekti müük, kus ühe tehinguga müüdi suur hulk hoonestamata elamumaid. Harjumaa hoonestamata elamumaade tehingute arv oli 323 (kolmandas kvartalis 280 ja 2014.a. 241). Aastas kokku tehti Harjumaal 1145 hoonestamata elamumaade müügitehingut (2014.a. 892) s.h. Tallinnas 192 (2014.a. 193). Seega hoonestamata elamumaade osas on tehinguaktiivsus kergelt tõusnud.

2015 aasta kolmanda kvartali huvitavamaid kinnisvaratehinguid Tallinnas ja Harjumaal

Suuremamahulised tehingud:

  1. Pirita TOP-i detailplaneeringuala arenduskruntide müük hinnaga üle 11 mln EUR
  2. Õismäel asuva kaubanduskeskuse müük hinnaga üle 6,5 mln EUR

Kallimad korterid:

  1. Pirita tee 26 asuvas Meerhofi majas 214 m2 suurune korter müüdi hinnaga 915 000 EUR
  2. Kadriorus Poska tn-l müüdi 162 m2 suurune korter hinnaga 560 000 EUR

Kallimad elamud:

  1. Kakumäel ca 360 m2 suurune uus elamu ca 1300 m2 suurusel krundil hinnaga 900 000 EUR
  2. Meriväljal ca 10 aastat vana 430 m2 suurune maja 1200 m2 suurusel krundil hinnaga 700 000 EUR
  3. Haabneemes ca 1400 m2 suurusel krundil ca 215 m2 suurune uus elamu hinnaga 590 000 EUR

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin
Turugraafikud jaanuar 2016

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Nordecon: Kohtulahend vaidluses Tivoli Arendus OÜ’ga

14.01.2016

Nordecon08.01.2016 tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse Arco Vara AS kontserni kuuluva Tivoli Arendus OÜ apellatsioonkaebuse osas tsiviilasjas „Nordecon AS’i hagi Tivoli Arendus OÜ vastu lepingu lõppemise tuvastamiseks, võlgnevuse koos viivisega saamiseks ning garantii tagastamiseks ja Tivoli Arendus OÜ vastuhagi Nordecon AS’i vastu leppetrahvi koos viivise saamiseks ning alternatiivselt kahju hüvitise koos viivisega saamiseks.“

Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 23.04.2015 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu otsus on alljärgnev:

  • leping on lõppenud Nordecon AS’i poolt lepingust taganemisega;
  • Tivoli Arendus OÜ’d kohustati Nordecon AS’le tagastama viimase poolt lepinguliste kohustuste täitmise tagatisena antud garantii;
  • Nordecon AS’i kasuks on Tivoli Arendus OÜ’lt välja mõistetud võlg ning viivis ligikaudses kogusummas 182 tuhat eurot;
  • Tivoli Arendus OÜ vastuhagis esitatud nõuded jätta täies ulatuses rahuldamata.

Tivoli Arendus OÜ’l on võimalus esitada kassatsioonkaebus hiljemalt 08.02.2016.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

„Koduomaniku sõber 2015“ on õiguskantsler Ülle Madise ja kiusaja Rail Balticu trassivalik

13.01.2016

Eesti Omanike KeskliitanikSeitsmendat aastat järjest valib Eesti suurim vabaühendus Eesti Omanike Keskliit internetihääletuse abil koduomanike sõpra ja kiusajat, kelleks sel aastal osutusid: “Koduomaniku sõber 2015” on õiguskantsler Ülle Madise ning “Koduomaniku kiusaja 2015” on Rail Balticu trassivalik.

Omanike Keskliidu juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on õiguskantsler omanike põhiseaduslike õiguste eest seisja, kes on omanikke esindavaid liitusid toetanud elektriliinide jm tehnorajatiste talumistasu ja looduskaitseliste piirangute maaomanikele hüvitamise küsimustes. Internetihääletusel sai õiguskantsler 74 % häältest.

Teiseks jäi 17 % häältega KredEx – elamute renoveerimise toetaja.

Varasemalt on tiitliga pärjatud telesaadet „Kodutunne“, Maksumaksjate liidu juhti Lasse Lehist, Konkurentsiameti juhti Märt Otsa, Rae, Jõgeva ja Harku valdasid, õiguskantsler Indrek Tederit ning Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu esindajaid.

„Koduomanike kiusaja 2015“ tiitli pälvis Rail Balticu trassivalik, mis hääletusel sai 42 % häältest. Raudteetrassi koridor läbib tiheasustusega alasid, kus paljud omanikud peavad loobuma põlisomandist, samas on riik teinud „pool tööd“ uurimaks võimalust suunata trass läbi Nabala looduskaitseala.

Kiusaja tiitli saajateks on varasemalt osutunud Eesti Gaas, Tallinna Vesi, Eesti Energia, Euroopa Liidu kliimapoliitika ning puuküürnikud.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Arco Vara: Pärnu ja Pärnumaa korterituru ülevaade 2016-01

13.01.2016

Arco VaraPärnu linnas toimus 2015. aasta neljandas kvartalis190 korteritehingut, mida on 3,3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Pärnu korteri keskmine ruutmeetrihind tõusis sama kvartaliga võrreldes 795 eurolt 923 euroni ehk 16,2%.

Pärnumaa korteri keskmine ruutmeetrihind tõusis samal ajal 10,3%, 687 euroni. Pärnus ulatus korteritehingu keskmine väärtus neljandas kvartalis 48 787 euroni, mida on mullusest 18,4% rohkem. Aastases võrdluses kasvas Pärnumaa korteritehingute arv 6,7% ning tehingu keskmiseks väärtuseks kujunes37 255 eurot, mida on eelmise aasta samast kvartalist 13,2% rohkem.

Lääne-Eesti korteritehingute arv kasvas 8,7% ja tehingu keskmine hind 10,9%.

Muutused näitavad, et tehinguaktiivsus on mõnevõrra kasvanud. Tõusnud on nii keskmine hind kui ka mediaanhind. Võrreldes kolmanda kvartaliga on Pärnumaal ja Lääne-Eestis tervikuna pinnaühiku keskmine hind püsinud aga varasemaga samal tasemel. Tehinguhind on langenud, kuid kvartalistatistikast ei tohiks pikemaajalisi järeldusi teha.

Pärnu ja Pärnumaa korterituru dünaamika IV kvartalis

Parnu-korteri-turg
Allikas: Maa-amet

Pärnu kinnisvaraturg on tugevalt hooajaline, elavnedes suvekuuma lähenemisega ja hääbudes jahedate sügisilmade saabumisega. Pärnu on kuurortlinnana hinnatud nii Eesti kohalike elanike kui ka välismaalaste seas. Tüüpilised Pärnu korteriostjad on pered, töötavad noored, püsisuvitajad ja ka väikeinvestorid. Need, kes külastavad Pärnut igal suvel, puhkavad selles kuurortlinnas iga kord pikemalt kui paar päeva ja suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad. Heas asukohas paikneva Pärnu korteri puhul tuleb suvel nädala eest maksta sama palju üüri, kui talvel terve kuu eest.

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Sellises suurusvahemikus korteritega on toimunud ligikaudu 40% kõigist korterite ostu-müügitehinguist. Korteritehingud kuni kaks aastat tagasi valminud korteriomanditega on stabiliseerunud ja püsivad 5% ringis kõigist korterite ostu-müügitehingutest.

Uutesse kortermajadesse ehitatakse pigem suuremaid ja avaramaid kortereid, kui alla 50 ruutmeetriseid kortereid. Arco Vara hinnangul asuvad Pärnu olulisemad korterelamute uusarendused Aida 7, Suur-Jõekalda 2, Aisa 39 ja Seedri 4. Väiksemaid arendusi on turul mitmeid. Pärnu uusarendustes jäävad korterihinnad vahemikku 1 125 – 2 900 €/m². Kvartali jooksul on ostetud üksikud korterid, kuid kinnisvaraarendajad ei ole hindu korrigeerinud.

Tüüpkorterite pakkumishinnad Pärnus

1-toalised (€/m²) 2-toalised (€/m²) 3- ja enamatoalised (€/m²)
6900 – 2 300 650 – 2 250 650 – 1950

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest märkimisväärselt madalam.

Müügikuulutuste arvu mõjutavad viimasel aastal suuresti müüki tulevad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine. 2014. aasta lõpu seisuga oli aktiivses müügis ligikaudu 700 Pärnu korterit. Viimase poole aastaga ei ole müügipakkumiste arvus olulist muutust toimunud. Detsembri lõpus ulatus korterimüügi kuulutuste arv Pärnus 559ni ja Pärnumaal 746ni. Uusi kortereid on müügis ligikaudu 110. Pärnu linna piires on üüripakkumisi 120 ringis.

Pärnu ja Pärnumaa aktiivsed korterimüügikuulutused

Parnu-korterite-pakkumise-ulevaade-2015
Allikad: kv.ee, Arco Vara

Prognoos

Arco Vara jätab prognoosi muutmata. Pärnu ja Pärnumaa korteriturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil. Pärnus toetavad positiivset ostutrendi korterite kõrged üürihinnad suveperioodil. Uusarenduste müügiaeg pikeneb, kuid hinnad reageerivad sellele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad üha enam elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvara-aasta 2016: turg aktiivne, kuid suurt hinnatõusu ei tule

13.01.2016

Uus MaaEesti kinnisvaraturg saab 2016. aastal olema tegusalt rahulik. See tähendab aktiivsust, aga samas ka stabiilsust. On segmente, kus hinnad teevad läbi korrektsiooni, samas kui üldine hinnatase veidi, pigem statistiliselt, kasvab.

Ka selle aasta kinnisvaraturu käekäiku mõjutab enim urbaniseerumine, mis hoiab eelkõige Tallinna ja selle lähiümbruse turu aktiivsena. Ühtlasi näeme tööjõu voolu ka Tartu linna ja selle ümbrusesse. Selle tulemusel prognoosime, et keskmine ruutmeetri mediaanhind on Tallinnas ja Tartus veidi tõusev. Kasv jääb 5-10% vahele, kuid eelkõige baseerub see madalama hinnaklassi kinnisvara kallinemisel.

Suurima tõusu teevad läbi Tallinna magalate hinnad. Maaklerite sõnul on märgatavalt tõusnud tehingukiirus magalakorterite madalamas ja keskmises hinnakassis, kusjuures soodsamate hindadega korterid, sh remontivajavad, leiavad ostjad nädalatega. Nõutud on eelkõige ühe- kuni kolmetoalised korterid väljakujunenud keskkondades Mustamäel, Õismäel, Pelgurannas ja Lasnamäel.

Samas näeme, et tipphindade osas toimuvad korrektuurid, trendijoon on langev. Arendajad on valmis tipphindades tegema kompromisse, tunda on paindlikkust kauplemises ja tingimustes. Seega võib öelda, et kõrgema hinnataseme puhul näeme pigem kuni 10% langust.

Sel aastal hästi müüv kinnisvaratoode on suunatud keskklassile, asub pigem Tallinna kesklinnast eemal, jääb hinnaklassi kuni 150 000 eurot (st 1700-2000 €/m2). Selliste kriteeriumitega uued korterid on arendusturul väga oodatud. Kallima hinnaklassiga arendaja peab olema hästi kapitaliseeritud, peab arvestama paindlikkuse ja märkimisväärse müügiaja pikenemisega, et pääseda läbikukkumisest.

Majade osas me hinnatõusu ei prognoosi. Trend on sarnane korteritega ning nn alumise otsa hinnad kerkivad, kuid eksklusiivsemat ja kallist eramut on raskem müüa, sest ostjaskonda napib. Arendajate fookus peaks olema toodetel, mille hinnaklass jääb 250 000 euro piiresse.

Tallinna lähiümbruse elamumaade, millel on detailplaneering ja olemas liitumised, ennustame kuni 10% hinnakasvu. Põhjuseks võib tuua asjaolu, et uusi, hoonestamata elamukruntidele orienteeritud arendusprojekte pole lähiperspektiivis lisandumas. Kõikidele nõudmistele vastava maaarenduse väljaehitamine on liiga kallis ning kinnistuste lõpphinnad sellist arendamist lähemas tulevikus ei soosi.

Seega, aasta tuleb aktiivne, huvi kinnisvara ostmise vastu on püsiv, kuid kuna hinnapiirid on praegu saavutatud, ei ole näe me hetkel põhjust nende kasvuks, pigem tuleb mõnes segmendis arvestada korrektsiooniga.

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

KV.EE: Harjumaa majade pakkumishind kasvas aastaga 4%

13.01.2016

Kinnisvaraportaal KV.EEDetsembris pakuti portaali KV.EE andmetel Harju maakonnas müügiks 2717 maja. Aastatagusega võrreldes on turul 7% enam majamüüjaid. Harju majade müüjate hinnaootus on aastaga kasvanud 4%. Detsembris küsiti keskmise Harjumaa maja ruutmeetri eest 1197 €/m².

Tallinna majade müügipakkumiste arv kasvas analoogselt kogu Harjumaale aastaga 7%. Tallinnas pakuti detsembris müügiks 1149 maja keskmise hinnaga 1287 €/m². Tallinna majade detsembrikuine pakkumishind jäi aastatagusele 1% alla.

Majade pakkumishindade tõus on portaali KV.EE andmetel suhteliselt valdav puudutades peale Tallinna enamust suuremaid majade turu piirkondi. Vaid üksikutes valdades on majade müügipakkumiste hinnad aastaga langenud. Tegemist on tavapärasest suuremate hinnalangustega, mis viitab eelkõige müügipakkumiste struktuursele muutusele .

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  12/2014 12/2015 Muutus, % 12/2014 12/2015 Muutus, %
Harku vald 306 318 4% 1 040 1 109 7%
Jõelähtme vald 62 42 -32% 971 1 014 4%
Keila linn 57 40 -30% 961 865 -10%
Keila vald 106 123 16% 815 932 14%
Kernu vald 75 58 -23% 453 437 -4%
Kiili vald 27 42 56% 767 1 201 57%
Loksa 19 27 42% 619 700 13%
Maardu linn 126 122 -3% 1 050 1 126 7%
Paldiski 26 25 -4% 406 342 -16%
Raasiku vald   13 NA   929 NA
Rae vald 150 192 28% 1 392 1 506 8%
Saku vald 85 99 16% 763 911 19%
Saue linn 32 59 84% 960 983 2%
Saue vald 45 72 60% 1 214 1 073 -12%
Tallinn 1 077 1 149 7% 1 299 1 287 -1%
Viimsi 350 336 -4% 1 256 1 374 9%
             
Eesti 4 836 4 827 0% 928 997 7%
Harjumaa 2 543 2 717 7% 1 151 1 197 4%
Narva 62 86 39% 458 496 8%
Pärnu 296 303 2% 942 971 3%
Tallinn 1 077 1 149 7% 1 299 1 287 -1%
Tartu 414 403 -3% 905 979 8%

 Majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Uus käsiraamat pakub abi ehitusseadustiku tõlgendamisel ja rakendamisel

13.01.2016

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel (Martina Proosa, Pille Pettai)Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Värskelt ilmunud käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai advokaadibüroost Glikman, Alvin & Partnerid.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
1 2 3 … 1,099 1,100 1,101 … 1,619 1,620 1,621