Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: mitteeluruumide ehituslubade arv lõi sajandi rekordi

23.02.2016 Tõnu Toompark

2015. aastal sai statistikaameti andmetel ehitusloa 3385 mitteeluruumi kogupindalaga 1 232 000 m². Aastaga kerkisid need näitajad vastavalt 48 ja 41%.

Ehituslubade väljastamise kõrval kasvasid märgatavalt lisaks kasutuslubade arvud. 2015. aastal sai kasutusloa 376 mitteeluruumi pindalaga 223 000 m².

Tähelepanu väärib, et mitteeluruumidele väljastatud ehituslubade arv on tasemel, mis ületab isegi kinnisvarabuumi tippaastaid 2006-2007, mil väljastati “kõigest” 2500-2600 mitteeluruumi ehitusluba.

Mitteeluruumide kasutuslubade kasvunumbrid on ehituslubade omadest tagasihoidlikumad. Aastatagusega võrreldes kasvas väljastatud mitteeluruumide kasutuslubade arv kolmandiku võrra ehk 34%. Valminud mitteeluruumide arv suurenes aastaga 18%.

Kui mitteeluruumide ehituslubade arv 2015. aastal lõi rekordi, jääb kasutuslubade arv selle sajandi tippaastatele siiski alla. 2015. aasta 1051 kasutusloa kõrval väljastati näiteks aastatel 2003-2004 mitteeluruumidele kasutuslubasid 1500-1600.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

KV.EE: Tallinna äripindade üüripakkumiste arv kasvas aastaga 13%

23.02.2016 Tõnu Toompark

Jaanuaris oli portaalis KV.EE keskmiselt 2587 äripinna üüripakkumist. Aastaga on äripindade üüripakkumiste arv kasvanud 13%.

Suurim äripindade üüripakkumiste hulk asub kesklinnas. Kesklinnas ootab üürniku 1043 üüripakkumist ehk aastatagusest 14% enam. Haabersti üüripakkumiste hulk portaalis KV.EE on seevatsu aastaga kerkinud isegi 83%. Haaberstis oli jaanuaris 97 äripinna üüripakkumist.

Äripindade üüripakkumiste arv on aastataguse ajaga võrreldes vähenenud Mustamäel ja Vanalinnas. Mustamäel oli jaanuaris portaalis KV.EE andmetel 276 ja Vanalinnas 78 vaba äripinda, mis on vastavalt 16 ja 8% mullusest vähem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	01/2015	01/2016	Muutus, %
Haabersti	53	97	83%
Kesklinn	909	1 043	15%
Kristiine	259	288	11%
Lasnamäe	350	410	17%
Mustamäe	328	276	-16%
Nõmme	108	108	0%
Pirita		27	NA
P-Tallinn	180	216	20%
Vanalinn	85	78	-8%

Tallinn	2 296	2 587	13%

Eesti	2 936	3 325	13%
Harjumaa	2 453	2 862	17%

Narva	13	33	154%
Pärnu	38	40	5%
Tartu	327	265	-19%

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

EAL: arhitekt Ülar Marki Valgetähe teenetemärk on tunnustus kogu Eesti arhitektuurivaldkonnale

22.02.2016 Tõnu Toompark

Arhitekt ja endine Eesti Arhitektide Liidu esimees Ülar Mark pälvib 23. veebruaril presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi pühendumuse ja silmapaistvate saavutuste eest kutsevaldkonnas. Eesti Arhitektide Liidu (EAL) presidendi Indrek Allmanni kinnitusel on Ülar Marki esile tõstmine kõrgel riiklikul tasemel tunnustus kogu Eesti arhitektuurivaldkonnale.

„Igal elualal on oluline, et selle esindajaid tunnustatakse. See paneb kaasa elama ja tundma, et meie püüdlusi on hinnatud ja tähele pandud,“ sõnas EALi president Indrek Allmann. „Ülar Mark on läbi aastate üks väheseid arhitekte, kes sellise tunnustuse osaliseks saab. Tema puhul tuleb eriti esile tõsta ühiskondlikku aspekti. Ta on olnud olulistel hetkedel Eesti Arhitektide Liidu juht ja eestkõneleja – konkreetselt võiks siin välja tuua Sakala keskusega seotud vaidlust. Ta on seisnud kvaliteetse linnaruumi eest ja on olnud Narva linna peaarhitekt. Usun, et arhitektide jaoks on siin kolm olulist aspekti – et president tunnustas meie tegevusvaldkonda, sotsiaalset aktiivsust ja inimest, kes esindab just neid väärtusi, mida arhitektuurkond kõrgelt hindab.“

„Kuid see on kõik alles algus – Eesti avalik ruum ei ole sugugi valmis, kaugel sellest,“ märkis Indrek Allmann. „On vaja reaalseid asju ära teha, mis oleksid ka edaspidi selle tunnustuse väärilised. Kujundlikult on Ülar Mark see, kes oma aktiivsemal perioodil täitis riigiarhitekti rolli, mille sisseseadmise eest riigistruktuuridesse me oleme liiduga aastaid võidelnud. Tema tunnustamine aitab loodetavasti liikuda sinna poole, et ühel päeval riigiarhitekt ka reaalselt tööle asub.“

Fakte Ülar Marki tegevuse kohta

Ülar Mark lõpetas Tallinna Kunstiülikooli arhitektuuriteaduskonna 1995. aastal. Ta on arhitektuuribüroo Mark & Tamm OÜ asutaja (alustas tegevust 1996. aastal) ning büroode Urban Mark OÜ (al 2002) ning Allianss Arhitektid OÜ (al 2009) kaasasutaja. Samuti on ta modulaarse hoone KODA seeriatootmise väljatöötamisega tegeleva Kodasema OÜ üks asutajatest (al 2014).
Ülar Marki tuntumad tööd on Eesti Panga galerii, Tallink Spa Hotell, Silgu tänava eramaja Tallinnas, Narva Kreenholmi planeering, Tallinna Kesklinna Ehitusmääruse uurimus ning mahuline kontseptsioon KLEMM. Ülar Marki kaasabil sündinud lavakujundused: Eesti Eurovisiooni lava ja tagatoad ning lavastuse „Sylvia“ lavakujundus Eesti Draamateatris.
Ülar Mark oli Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri õppejõud aastatel 1999-2008 ning Narva Linnaplaneerimise Ameti juhataja/peaarhitekt aastatel 1999–2002. 2006. aastal oli ta X Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku kuraator ja kaasautor, kus sündisid muuhulgas arhitektide ja geograafide koostöös projekt Joint Space ja sotsiaalpositsioneerimisega tegelev ettevõte Positium OÜ.
Aastatel 2006–2007 oli Ülar Mark Eesti Arhitektide Liidu esimees, kus ta käivitas Noore Arhitekti preemia ja osales mitmetes ühiskondlikes diskussioonides mh Solarise keskuse ehitus, Tallinna linnavalitsuse hoone asukoht ja Vabaduse sammas. Postimees tunnustas Ülar Marki 2006. aastal Kultuuriveduri auhinnaga avaliku arhitektuuridiskussiooni algatamise eest. Täna kuulub ta Eesti Arhitektide Liidu eestseisusesse.
Aastatel 2008–2013 oli Ülar Mark Eesti Arhitektuurikeskuse käivitaja ja juhataja, kus ta algatas tänaseni toimuva Välkloengute seeria (moderaator 2008–2011). Ta oli ka Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB üks algatajaid ja korraldaja aastatel 2011–2013. Ülar Marki teeneks saab pidada linnafoorumite sarja algatamist ja läbiviimist 2009. aastal arhitektide, linnavalitsuste ja arendajate diskussiooni parandamiseks. Selle tulemusel andis Kultuurkapital 2011. aastal linnafoorumite meeskonnale preemia. Ülar Marki ja Eesti Arhitektuurikeskuse eestvedamisel korraldati mitmeid konverentse, algatati Arhitektuuribüroode ekspordi toetus ja laste arhitektuurikool.
Ülar Mark on olnud ka Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti komissar aastatel 2008–2014.
2009. oli ta Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära” laureaat arhitektuurivaldkonnas. Ta oli sihtasutuse Pro Narva asutaja ja nõukogu liige aastatel 2002–2013 ning Presidendi mõttekoja liige aastatel 2012–2016.
Eesti Arhitektide Liit (EAL, www.arhliit.ee) on Eesti arhitektide, maastikuarhitektide ja arhitektuuriteadlaste organisatsioon. EAL on 8. oktoobril 1921 asutatud Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ) õigusjärglane. EALi põhitegevuseks on arhitektuurialased ekspertiisid – nii arhitektuurivõistluste korraldamine kui kitsamalt konkreetsete objektide ekspertiishinnangud. EALil on 394 liiget, alates 2014. aastast on EALi president Indrek Allmann.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Soodne kinnisvara ootab uut omanikku

22.02.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavaraamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel mitmeid soodsa alghinnaga korteriomandeid.

Kesklinnas on enampakkumisel Pärnu mnt 133-15 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 38,3 m2. Korteriomandi alghind on 50 600 eurot.

Kesklinnas Kitseküla asumis paiknev Hagudi tn 7-8 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 16 500 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 17,4 m2.

Liivalaia tn 40-M181 korteriomand, mille reaalosaks mitteeluruum üldpinnaga 1151,1 m2, on enampakkumisel alghinnaga 221 630 eurot.

Kristiine linnaosas asuva Paldiski mnt 59-11 korteriomandi alghind on 67 200 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 52,8 m2.

Enampakkumisel on ka mitu Põhja-Tallinna linnaosas asuvat korteriomandit. Kalamajas asuva Kalju tn 8-6 korteriomandi alghind on 10 500 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 12,8 m2.

Kopliranna tn 41-2/4 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,7 m2, on enampakkumisel alghinnaga 15 000 eurot. Kopliranna tn 41 hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.

Uus-Maleva tn 7-136 korteriomandi, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 11,8 m2, alghind on 11 000 eurot. Õle tn 26-6 korteriomandi alghind on 22 900 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 24,3 m2.

Nabra tn 4a-22 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 30,8 m2, on enampakkumisel alghinnaga 24 800 eurot ning Madala tn 28-24 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 26,9 m2, on enampakkumisel alghinnaga 27 600 eurot.

Lasnamäel asuva ning alghinnaga 41 800 eurot enampakkumisel oleva M. Härma tn 1-34 korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 32,7 m2.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Põhjalik info uute korterite turust

22.02.2016 Tõnu Toompark

Kas tahad teada, mis toimub uute korterite turul? Kui palju on ühes või teises piirkonnas uusi kortereid, mida müügiks pakutakse? Millised on nende korterite hinnad? Kui paljude korteritega tegelikkuses tehinguni jõutakse?

Kui pead seda infot vajalikuks, saan sind aidata. Jälgin igakuiselt Tallinna ja Harjumaa uute korterte turgu.

Loen korterhaaval kokku pakkumise kõikide Tallinna ja Harjumaa projektide raames. See annab hea pildi müügitempodest, samuti hindadest ja nende liikumisest ajas.

Lisaks kuivadele numbritele pakun uusarenduste infot graafikutena, mis annavad hea ülevaate pikema perioodi trendidest.

Selle kõrvale suudan pakkuda statistika adekvaatset tõlgendamist ehk tekstilisi järeldusi ja prognoose.

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on. Kontakteeru alloleval telefoninumbril ja lepime kokku.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Esmaspäeval ja reedel oodatakse tartlasi kesklinna üldplaneeringu arutelule

22.02.2016 Tartu.ee

tartuEsmaspäeval, 22. veebruaril kl 17 ja reedel, 26. veebruaril kl 16 toimuvad raekoja saalid kesklinna üldplaneeringu avalikud arutelud, kus linnavalitsus tutvustab oma seisukohti planeeringule laekunud ettepanekute kohta.

Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal laekus arvamusi ligi 160 inimeselt ning lisaks esitati linnavalitsusele kodanikualgatuse korras elektrooniline petitsioon, mille eesmärk oli säilitada kesklinna pargid olemasolevas suuruses ja mitte neid hoonestada.
Aruteludel tutvustatakse kesklinna planeeringule esitatud kirjalikke arvamusi ja linna seisukohti nende kohta ning põhjendatakse planeeringu koostamisel valitud lahendusi.

Reedel, 26. veebruaril toimuv arutelu ei ole esmaspäevase 22. veebruari arutelu jätk, vaid kordusarutelu.

Täpsemalt saab esitatud ettepanekute ja linnavalitsuse seisukohtadega tutvuda Tartu linna kodulehel

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kinnisvaraekspert: parkimine muutub Tallinnas järjest kehvemaks

22.02.2016 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara ehitusinsenerist tegevdirektori Martin Vahteri sõnul rajatakse Tallinna kesklinna liiga kõrgeid hooneid, mis koormavad mõttetult ümbritsevat taristut ning eriti suur probleem on parkimine.

Martin Vahteri hinnangul pole planeerijad Tallinnas arvestanud, et üks kõrghoone mõjutab mitmesajameetrise raadiusega ümbritsevat piirkonda. “Kui mitu suurt maja on kõrvuti, siis tänavate läbilaskevõime väheneb ning tekivad ummikud, mis mõjutavad kogu linna,” rääkis Vahter.

“Kõrghoonete ühe piirkonda koondamine on visuaalselt terviklik, kuid linnavalitsus lubab liiga palju korruseid ja infrastruktuur pole selleks valmis. Kuni poole miljoni elanikuga linnas pole nii kõrgeid hooneid vaja. Tornimäe kaksiktornid, Radisson, SEB, Cityplaza, Maakri ja Kentmanni tänavate korterelamud on selgelt liiast. Suurema Helsingi kesklinnas pole üldse kõrghooneid ja äärelinnastki leiab vaid 10-12 korruselised,” lisas Vahter.

Kinnisvaraeksperdi sõnul ei arvestata uute äri- ja korterelamute rajamisel piisavalt sellega kaasnevate mõjudega. “Ma ei ole ehitamise vastane, vastupidi, kuid Tallinn ei ole New York. Tallinnas on erinevalt Lääne-Euroopast 50-aastase nõukogude perioodi pärandina tühje krunte ja ehitusplatse küllaga,” ütles Vahter.

“Tallinn tegeleb praegu iseenda tekitatud probleemi lahendamisega. Mida kõrgemad hooned, seda suurem on ka nendega kaasnev autode hulk. Kõrge parkimistasuga üritatakse autosid kesklinnast välja puksida. Kui linn tõstab hinda, siis teevad seda ka parkimismajad. Seega läheb elu pealinnas paratamatult järjest ebamugavamaks ja kallimaks. Jah, Lääne-Euroopa suurlinnades on ka elu kallis ja kitsas, kuid selle põhjused on mujal ning see ei ole eeskuju, mida järgida,” lisas Martin Vahter.

Kehtestati Lina tänava haiglakompleksi planeering

19.02.2016 Tõnu Toompark

Tartu volikogu kehtestas Lina tn 4 // 6 // 7 // 8 // 9 // 11 ja Aleksandri tn 32 krundi detailplaneeringu, mis jagab ala kruntideks ning annab ehitusõiguse uute elamu- ja ärifunktsiooniga hoonete püstitamiseks.

2010. aasta veebruaris algatatud detailplaneering hõlmab Karlova linnaosas Aleksandri tänava miljööväärtusega piirkonnas ligi 1,9 hektari suurust ala, kus asub möödunud sajandi algul ehitatud nakkushaigla hoonegrupp.

Planeeringus on ala jagatud seitsmeks krundiks. Ajalooline haiglakompleks Lina tänava ja hoonegrupi peahoone Lina 6 vahel tuleb säilitada tervikuna, hooned restaureeritakse.

Aleksandri tänava äärde on lubatud rajada uued majad, mis peavad järgima tänava hoonestuse väljakujunenud ehitusjoont ja mahtusid. Lina tänavast äärelinna suunas on kavas olemasolevate hoonete asemele uute ehitamine. Planeeritud on kaks kuni viiekorruselist hoonet, mis lähtuvad Turu tänava hoonestuse mahtudest.

Planeeringuga muudetakse miljööväärtusliku ala piiri ning arvatakse sellest välja Lina tänavast lõuna poole jääv ala (Pos 7), miljööalasse jäävad Aleksandri tänava äärsed krundid.

Vältimaks säilitatavate majade lagunemisohtu, on planeeringus uute hoonete rajamine seotud vana hoone taastamisega. Uusehitistele antakse ehitusluba alles pärast renoveeritavale hoonele kasutusloa väljastamist.

Planeering annab võimaluse ka lasteaia rajamiseks.

Detailplaneering oli esimest korda avalikustamisel 2011. aasta sügisel. Toona pälvis planeeringulahendus suurt vastuseisu, mistõttu planeeringu koostamine seiskus uute lahenduste ja kompromisside otsimiseks. Planeering oli uuesti avalikul väljapanekul eelmise aasta suvel, uue lahenduse juures on kodanikeühenduste ettepanekuid osaliselt arvestatud ja planeeringu põhilahendust on muudetud.

Colonna’s investors acquire 12 Supernetto stores in Latvia

18.02.2016 Tõnu Toompark

SORAINEN Latvia advised Plesko Real Estate, a subsidiary of the Swedish food retailing group ICA, operating in the Baltics through the Rimi brand, on the sale of 12 Supernetto stores with a gross leasable area (GLA) of 9,913 m2, located in different cities across Latvia. All stores remain in use by Rimi, as Rimi has entered into a long-term commercial lease contract with the buyer.

The transaction was performed by separating the stores into a newly-established company and the subsequent sale of shares to Colonna’s investors, and leaseback to Rimi. SORAINEN provided full legal support to the client on all M&A aspects, including assistance with corporate matters, real estate matters, and drafting and negotiating transaction documents.

East Capital ostis 27,5 mln euroga vastavatud Mustamäe Keskuse

18.02.2016 Tõnu Toompark

Fondivalitseja East Capital hallatav kinnisvarafond East Capital Baltic Property Fund II viis lõpule Tallinnas asuva Mustamäe Keskuse ostutehingu, makstes eelmise nädalal avatud keskuse eest 27,5 miljonit eurot.

East Capital Real Estate tegevjuht Madis Raidma sõnul sobib Mustamäe Keskus väga hästi fondi investeerimispoliitika ning -portfelliga. “Mustamäe Keskuse projekt on meie arvates äriliselt tugev just oma kaasaegse, vaba aja veetmist rõhutava kontseptsiooni poolest,” selgitas Raidma ostutehingu tagamaid ning avaldas veendumust, et tänase rentnike koosseisuga suudetakse keskusest kujundada linnaosa uus süda ja mustamäelaste eelistatuim kohtumispaik. “Just tavapärasest kaubanduskeskusest sisukam ja mitmekülgsem ülesehitus on Mustamäe Keskuse selge konkurentsieelis,” kinnitas Raidma.

Keskuse arendusprojekti edukalt lõpetanud ja müügitehinguni viinud Hannes Raagi sõnul on Mustamäe Keskus olnud ideest teostuseni põliste mustamäelaste arendada. “Võtsime esimesest päevast peale eesmärgiks rajada täpselt selline keskus, millest endal mustamäelasena enim nii rõõmu kui kasu oleks,” avas Raag Mustamäe Keskuse saamisloo tausta. “Maja on valmis ja edukalt käivitunud ning edasine on kõigi mustamäelaste ja teiste keskuse külastajate, aga ka uue omaniku kätes,” nentis Raag keskusele helget tulevikku soovides. Mustamäe Keskuse müüjateks olid Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted: ISA Investeeringud, Torres Holding ja Tallinna Tehnopark.

Eelmisel reedel avatud Mustamäe Keskust külastas avanädalavahetuse jooksul üle 50 000 inimese. Mustamäe Keskuse üldpind on kokku üle 21 000 ruutmeetri, millest üüripinnad moodustavad ca 13 500 ruutmeetrit. Keskuse olulisemateks rentnikeks on Baltimaade moodsaima sisseseadega Apollo Kino, uue kontseptsiooniga Rimi toidupood, piirkonna kaasaegseim spordiklubi MyFitness ning üle 2000 ruutmeetril asuvad söögikohad, millest suurim on kolmas Tallinna avatud Lido restoran.

East Capitali nõustasid antud tehingus advokaadibüroo Sorainen, keskuse müüjaid Redgate ja advokaadibüroo COBALT.

East Capital Baltic Property Fund II on fondivalitseja East Capital poolt 2012. aastal asutatud ja institutsioonilistele investoritele suunatud kinnisvarafond, mis investeerib kõrgekvaliteedilisse ärikinnisvarasse Balti riikides. Mustamäe Keskuse ost oli antud fondi viimane investeering. Täna on fondil ärikinnisvara investeeringuid kõikides Balti riikide pealinnades ning raha on paigutatud kaubandus-, kontori- ja logistikapindadesse.

East Capitali poolt hallatavate erinevate fondide vara hulka kuulub Balti riikides 275 000 ruutmeetrit ärikinnisvara, millel tegutseb rohkem kui 570 üürnikku ja hallatava vara väärtus on kokku ligi 340 miljonit eurot.

1997. aastal asutatud East Capital spetsialiseerub arenevatele ning kiire majanduskasvuga turgudele. Ettevõte investeerimisstrateegia baseerub põhjalikele teadmistele turgudest, detailsele analüüsile ning investeerimismeeskondade tihedatele külastustele ettevõtetesse. East Capital haldab kinnisvara, era- ja avaliku kapitali investeeringuid väärtuses 2,1 miljardit eurot. Ettevõtte peakontor on Stockholmis ning kontorid asuvad Dubais, Hongkongis, Luksemburgis, Moskvas, Oslos ja Tallinnas.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Nordecon ehitab 5,4 miljoni eest Kalamajja kaks elu- ja ärihoonet

18.02.2016 Tõnu Toompark

Nordecon AS ehitab Invego grupi tellimusel 5,4 miljoni euro eest Tallinnasse, Kalamaja vanalinnapoolsesse serva kaks äripindadega kortermaja. Novamaja nime kandev arendus valmib Kopli 4a ja Kopli 6 aadressidel järgmise aasta märtsis.

„Kalamaja piirkonna areng on viimastel aastatel olnud väga kiire ja mitmekesine, kuid Novamaja kaasaegseid trende järgivaid, vanalinna ja merevaate ning avarate terrasside ja rõdudega uusarendusi nende hulgas siiani ei ole,” loetles Invego juht Kristjan-Thor Vähi uue Novamaja tugevusi ning rõhutas, et Kalamaja populaarsuse kiire kasvuga oluliselt tõusnud ka sinna elama asuvate inimeste ootused uuele kodule.

„Tänasest algab Novamaja teise hoone korterite müük, esimese hoone kodudest on tänaseks juba üle kahe kolmandiku endale peremehe leidnud,” lisas Kristjan-Thor Vähi.

„Kalamaja asumi piirkonnas ehitamine on Nordeconil seni käeulatusest väljas olnud. Antud lepingu sõlmimisega sai ka see auk täidetud. “ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Loodame olla tellijale professionaalne, avatud ja usaldusväärne partner.“

Novamaja kogupind on ca 3600 m², kortereid on kokku 42. Majad on liftiga, korterite suurused on vahemikus 32 m² kuni 130 m². Enamikul kortereist on rõdu või terrass ja kaunid vaated Toompeale või merele. Hoonete arhitekt on Martin Aunin.

Invego OÜ (www.invego.ee) on kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub innovaatiliste ja inspireerivate elu- ja töökeskkondade loomisele. Ettevõtte projektide hulka kuuluvad nt Tiskre Ärimaja, Tabasalus Pähkli kodu elurajoon, Lucca Ärimaja jm arendamine.

Novamaja kohta rohkem infot leiab www.novamaja.ee ja projekti müüb Laam Kinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Korterite hinnad saavad pidurid peale

18.02.2016 Tõnu Toompark

Tallinna-Tartu korterite hinnad on alates 2009. aasta kriisi põhjas olnud hinnasügavikust kiiresti kasvanud. Kuni 2014. aastani oli hinnatõus põhjendatud kinnisvara väärtuse kasvuga ehk koduostjad olid nõus vara soetamise eest maksma järjest rohkem ja rohkem. Väärtuse tõusu ehk kõrgema hinna maksmise valmiduse taga olid vähenev tööpuudus ja tõususuunas liikuvad sissetulekud, mida toetas laenutingimuste kaudu nüüdseks juba nullist allapoole kukkunud langev euribor.

2016 I kvartali mittetäielike andmete baasil oli Eesti korteritehingu keskmine hind 978 €/m², mis on 0,3% aastatagusest vähem. Veel kvartal varem näitas aastane hinnamuutus 10,4% plussi poolel. Eesti korteritehingute mediaanhind ehk hind, millest pooled tehingud tehakse kallimalt ja pooled odavamalt, oli käesoleva aasta alguses 1078 €/m². See näitaja on aastatagusest 2,0% kõrgemal.

Alates 2014. aastast hakkas elamispindade pakkumine nii uute kui vanemate korterite sektoris kiiresti kasvama. Pakkumiste arvu plahvatuslik suurenemine pani kinnisvara väärtuse tõusule pidurid peale. Siiski jätkasid keskmised korteritehingute hinnad tõusu, kuid seekord oli hinnatõusu taga mitte kinnisvara väärtuse kerkimine, vaid asjaolu, et tehingute struktuuri hakkas lisanduma järjest enam ja enam uusi kortereid. Uute ehk keskmisest kallimate korterite tehingutesse lisandumine tõstis tehingute koguarvu keskmist hinnataset ilma, et kinnisvara väärtus oleks olulisest muutunud.

Hinnakõver on pöördunud allapoole

2016. aasta alguses näeme hinnakõveratelt, et korteritehingute keskmine hind on võtnud viimaste aastate jooksul võimatuna tunduva suuna allapoole. Siit tõstatuvad küsimused, kas korterite kõrgele tasemele püsima jäänud pakkumiste arv on tekitanud ülepakkumise ja nüüd tüürivad elamispindade hinnad ja väärtust miinuse suunas? Kas homme saab korteri osta odavamalt kui täna ehk kas elamispinna ostuotsuse peaks tulevikku lükkama?

Tallinna elamispindade turg, mis suunab kogu Eesti vastavat valdkonda, on olnud aktiivne. Korteritehingute arv on kõrge ja kui ostjad kinnisvara kokku rabavad, liiguvad hinnad paratamatult tõususuunas, sest kinnisvaramaailmas ei ole pakkumist võimalik kiiresti kasvatada.

See on olnud senise hindade kerkimise taust. Nüüdseks on turule tulnud pakkumist, siiski ei saa me rääkida ülepakkumisest. Võib küll tunduda, et müüki paisatakse üks uus ja uhkem korteriprojekt teise järel, kuid nägema peab ka nõudluse poolt. Enamus uutest kortermajadest leiab ostjad üsna mõistliku perioodi jooksul. See viitab, et pakkumine ja nõudlus on tasakaalus.

Intressimäär soosib ostjaid

Arvestades, et intressimäär on ostjaid toetav ja pangad on kinnisvara soetajatele valmis laenu andma, ei ole alust aasta alguse hinnalanguse numbri baasil rääkida veel turu pöördumisest. Lisaks toetavale laenuturule on korteritehingute arv kõrge ehk ostjad on ostmas. Tüüpiliselt on hinnalanguse esimeseks märgiks tehingute kadumine, mida me täna toimuma ei näe.

Tagatipuks tuleb arvestada, et hinnalanguse „süüdlane“ on tegelikult hästi teada. 2015. a alguses sõlmis Merko luksusliku Kentmanni 6 korterelamu väga kalliste korteritega asjaõiguslepinguid. Statistikasse lisandunud korterid ajasid hetkeks keskmise hinna kõrgele ja nüüdseks on mõningane korrektsioon isegi pigem oodatud tulemus.

Suur pilt sisaldab riskitegureid

Kohalikke Eesti ja Tallinna korterituru näitajaid uurides ei ole seega paanikaks põhjust. Mõningane statistiline korrektuur keskmistes tehinguhindades ei viita kinnisvara väärtuse langemisele. Prognoosida võiks justkui igikestva tõusu jätkamist.

Suurt pilti ehk maailmamajanduses toimuvat arvestades ei ole asjaolid siiski sedavõrd päikeselised. Probleeme on küllaga alustades maailma börsidel toimuvast kuni Euroopa Liidu püsimiseni. Sellele lisab vürtsi sõjategevus Ukrainas, Süürias. Kindlustunnet ei lisa siiani õnneks paberile jäänud mängud agressori tegevusest Baltimaades, mille kõrval kaubanduspartnerite mitte kõige parem hakkamasaamine ei tundugi nii hull.

Neid riskitegureid arvestades võib tõdeda, et üks korterituru kiire hinnatõusu periood on taas läbi saamas. Liigagi aktiivse tehingute aktiivsuse jahtumine toetavate laenutingimuste juures võib, kuid ei pruugi tähendada marginaalset korrektsiooni hindades. Arvestades, et ostjad on aktiivsed võib pigem ennustada mõõduka 2-5-protendilise hinnatõusu jätkumist lähema aasta kestel, mis käib käsi-käes sissetulekute kasvuga.

Kümneprotsendilise ja isegi kõrgema hinnatõusuperioodi lõppemine tähendab, et tänased ostjad peavad kinnisvara ostuotsused tõsisemalt läbi kaaluma, ostuotsust langetades ei tohiks maksta kõrgemat „homset hinda“. Investeerimisotsuseid tehes ostes näiteks korteri väljaüürimiseks peab äriplaani tõsiselt arvutama, et eelnevalt selgeks teha, kas projekt ikka tulu annab.

Muutused korteriturul ei tähenda, et midagi oleks elamispindade sektoris halvasti. Pigem on see märk mõningasest küpsusest, kus uute ameerika mägede sõidu jaoks peab järgmine kriis hoogu andma.

Suur elamispindade ülevaade avab turu arenguperspektiivid

18.02.2016 Tõnu Toompark

Olen kokku pannud järjekordse elamispindade turuülevaate. Nagu ikka, on selgi korral fookuses elamispinna turu tänane seis ja selle tulevikuperspektiivid poole-pooleteise aastases ettevaates.

Oluline osa ülevaatest keskendub uute korterite turule, sest aktiivne ja rekorditelähedane arendusturg on tähtis tegur, mis on elamispindade turu edasisi trende paljuski määramas.

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 / tonu@adaur.ee.

Alternatiivina pakun huvilistele võimalust osaleda Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril (https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/), mis toimub 25/02/2016.

Seminaril vaatame 4 akadeemilise tunni kestel analoogselt elamispindade turu hetkeseisu ja tulevikuarenguid.

Seminarile Kinnisvaraturu ülevaade registreerumiseks palun kontakteeruge: Margot Toompark, +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Puitmajade suurima sõbra tiitel läks Ülenurmele

18.02.2016 Tõnu Toompark

Eesti Puitmajaliit otsustas aasta puitmajasõbra tiitli anda Ülenurme vallale, kus on omavalitsuse suurust arvestades kerkimas kõige enam puitmaju. Eelmisel aastal ehitusloa saanud puitmajade üldarvult jäi väike Ülenurme napilt alla ainult Rae vallale ja Tallinnale.

Eesti puitmajaklastri juht Lauri Kivil sõnas, et kui varem on puitmajade sõbra tiitli saanud näiteks Päästeamet, Vabaõhumuuseum ja Norra kuningriik, siis sel korral otsustas Eesti Puitmajaliidu juhatus aunimetusega tunnustada just seda Eesti piirkonda, kus suhtutakse toetavalt puidu kasutusse elamuehituses ning uute puitmajade rajamisse.

Absoluutnumbrites anti ehituslube puitmajadele enim Tallinnas ja Rae vallas – mõlemas 46. Neile järgnes Ülenurme 42 puitmajaga. Et võrdlus oleks aus, võeti arvesse ka omavalitsuse elanikonna suurust. Väljastatud ehituslubade ning elanike arve kõrvutades oli möödunud aastal puitmajadele väljastatud ehituslubade osakaal elanike kohta kõrgeim just Ülenurme vallas. Järgnesid Nõva ja Kiili vallad.

Kõige vähem puitmajasid on selles arvestuses kerkimas Tartus, Valgas, Paldiskis, Narvas ja Kohtla-Järvel. Neis linnades on uute puidust elamispindade näitaja elaniku kohta 0,01-0,02 ruutmeetri kandis, samas kui Ülenurmes on see näitaja 1,6 ruutmeetrit.

Puitmajasõbralik Ülenurme vald paistab statistikas silma ka mitmete puidust ridaelamute ning kortermajade ehituslubadega. Olulist mõju Ülenurme puitmajasõbralikkusele avaldab ilmselt ka Eesti kõige tugevama puitmajatootja Kodumaja lähedus. Mullu Eesti aasta ettevõtteks nimetatud Kodumajal on hetkel valmimas 8 korterelamuga Päevalille arendus, möödunud aastal väljastati neile Ülenurmel täiendavalt veel kolme kortermaja ehitusload, kus tulevikus valmib kokku 60 korterit ja enam kui 4000 ruutmeetrit elupinda.

Eesti Puitmajaliitu kuuluval Ritsu AS-l on käesoleval ajahetkel Ülenurme vallas ehitamisel 2 eramaja – puitkarkass-elementmaja Soosilla külas ning lisasoojustatud liimpalkmaja Lemmatsis. Ritsu AS tegevjuhi Elari Kivisoo sõnul on Ritsul olnud Ülenurme Vallavalitsusega hea koostöö juba varasemast ajast ja vald on puidust ehitamist igati soosinud ka ettevõtte eelnevate valda ehitatud majade puhul.

Puitmajaliit annab puitmajasõbra aunimetuse üle Ülenurme vallas Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel, 23. veebruaril. Puitmajatootjaid koondav Eesti Puitmajaliit annab aunimetust “Eesti puitmaja sõber” välja kuuendat korda. Tiitel omistatakse isikule või institutsioonile, kelle teened ja tegevus on märkimisväärselt mõjutanud puitehituse sektori arengut.

Taustainfo

2015. aastal:

elas Statistikaameti andmetel Ülenurme vallas 8137 elanikku
väljastati Ülenurme vallas 88 ehitusluba
neist 42 puitkonstruktsioonil hoonetele
milles valmib kokku 12’996 m2 elamupinda

Eesti puitmaja sõbra aunimetuse eelnevad laureaadid on olnud:

2010 Reet Truuts ja EAS
2011 Märt Riistop
2012 Norra Kuningriik
2013 Eesti Vabaõhumuuseum
2014 Päästeamet

Teaduspark Tehnopol areneb, algab uue ärihoone ehitus

18.02.2016 Tõnu Toompark

Mustamäel asuv Tallinna Teaduspark Tehnopol alustab oma tehnoloogialinnakus koos arenduspartneriga Astlanda Ehitus täiesti uue büroohoonekompleksi Tehnopol 2KV arendusega. Uue kompleksi eeldatav valmimisaeg on 2017 aasta aprillis.

2015 aasta suvel hakul jõulisemalt linnaku arendamisega algust teinud Teaduspargil Tehnopol on tänaseks poole peal legendaarse Küberneetika maja rekonstrueerimistööd. Ettevõtete suure huvi tõttu alustatakse koostöös Astlanda Ehitusega lisaks täiesti uue büroohoonekompleksi Tehnopol 2KV arendusega aadressil Mäealuse tn. 2/2.

„Teaduspargi Tehnopol linnakus on tänaseks tegutsemispaiga leidnud juba ligi 200 tehnoloogiaettevõtet ning üha suurenev huvi lubab linnaku laienemisplaanidega edasi minna. Uus ärihoone on jätkuarendus aastal 2012 valminud Mäealuse tn. 2/1 ärihoonele. Ehitustöödega alustab Astlanda Ehitus juba käesoleval kuul ning hoone oodatav valmimisaeg on aprill 2017“ kommenteeris linnaku laienemist Teaduspargi Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog.

Astlanda Ehituse juhatuse liige Kajar Kruus lisas: „Tehnopol 2KV näol on tegemist tipptehnoloogilistele nõuetele vastava ärihoonega, mille kvaliteediklass on A. Üüripinnad projekteeritakse ja ehitatakse lähtudes kliendi soovidest ja vajadustest. Võimalik on paindlik ruumilahendus – tüüpkorruseid saab kasutada ühe suure büroona või soovi korral jagatuna kuni neljaks bürooks. Juba on alanud eelbroneeringud uutele büroopindadele“.

Uus ärihoone on projekteeritud vastavaks B-energiaklassi nõuetele, mis hoiab kütte- ja jahutuskulud madalal. Hoone koosneb kahest keldriga ühendatud korpusest, milles on väljaüüritavat pinda 7340 m²: A korpuses 3310 m² ja B korpuses 4030 m². Hoone mõlemas korpuses on 2 trepikoda ja 2 reisijatelifti. 0-korrusele on planeeritud töötajate jalgrattaparkla ja parkimiskohad autodele. Tehnopol 2KV projekteerimis- ja ehitusstandardid võimaldavad hoonesse rajada lisaks büroopindadele ka uuringu- ja arenduskeskusi.

SA Tallinna Teaduspark Tehnopol on teadus- ja ärilinnak, mis pakub kasvu- ja tegutsemiskeskkonda ning äriarendusteenuseid tehnoloogiaettevõtetele. Tehnopol toetab uute perspektiivsete tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kiirendab tehnoloogiapõhiste ettevõtete arengut läbi Prototroni ja Startup Inkubaatori programmi ning IKT, rohetehnoloogia ja tervisetehnoloogia valdkonna äriteenuste. Ärilinnak on pidevas arengus ning täna tegutseb siin ligi 200 kasvavat tehnoloogiaetevõtet, millele lisandub igal kuul uusi alustavaid startup ettevõtteid. Tehnopol asutati aastal 2003 Eesti Vabariigi, Tallinna Linna ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,099 1,100 1,101 … 1,630 1,631 1,632 Vanemad uudised ››

Statistika: mitteeluruumide ehituslubade arv lõi sajandi rekordi

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

KV.EE: Tallinna äripindade üüripakkumiste arv kasvas aastaga 13%